Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka. Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud. 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku. Venestuse algus Eestis Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud. Saksa keele asemele vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi
1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut · 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium
ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt. Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine. Tihtipeale nimed lihtsalt tõlgiti, kuid mõnikord asendati ka täiesti uue nimega, mis tekitas suurt segadust. Loomulikult tegeleti ka väga aktiivselt õigeusu levitamisega. EESTI ÜHISKOND VENESTUSAJAL Eestis jagunesid kohalikud kahte leeri: venestuse pooldajad ja vastased. Kuulsaim pooldaja oli Ado Grenzstein, kes oma ajalehes "Olevik" püüdis rahvale venestusepoliitikat seletada. Väga tuliselt võitles venestuse vastu Karl August Hermann, kes toimetas "Postimeest". Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv.
Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13
lätlased ja eestlased on kas natsionalistid või sotsiaalrevolutsionäärid./---/" (30.oktoober 1908) Eesti Vabariik 1918/1920 - 1940 Eesti esimese vabariigi ajal pidasid poliitikud geopoliitilisel määratlemisel oluliseks näidata tema eraldatust Venemaast. Sageli väljendus see Eesti-Vene vastandumisel. Kuigi Eesti eraldumisega Venemaast Vene mõju vähenes järsult,ei saa olematuks tunnistada 200-aastast kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ja venestuse mõju kogu ühiskonnale. Teisest küljest ,kõik see ,mis oli jõudnud Eestisse Venemaalt, polnud ürgvenelik või slaavilik. Venestuse mõjud Iseseisev Eesti võttis osalt üle Vene riigi õigussüsteemi,mille asendamiseni jõuti alles 1930. aastate teisel poolel. Samuti oli suur osa iseseisvusaja rahvuslikust A.Laikmaa eliidis saanud vene hariduse. A.Adamson
rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid ühendab hindamatu panus Eesti kultuuri, kui ka näiteks see, et mõlemad härrad olid Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametit pidada. Venestuse juures oli positiivne see, et see lõi eelduse revolutsioonilise liikumise tekkeks ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine. Lõpetuseks ütleksin, et iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks on esmalt vaja põhiseadust. Ühtlasi oli vaja ka (ajutist) valitsust ning delegatsiooni Euroopasse. Kultuurilistest eeldustest kindlasti üldine kirjaoskus, eestlaste ülekaal, rahvust ühendavaid traditsioone (laulupidu!) ja rahusliku ärkamist
(venemeelne));(3-Hurt Köler(Aleksandrik rahad)); · Venestamine- vene keele ja kultuuri pealesurumine; 1880ndatel Eestis. -vene keele nõudmine ametiasutustes ja koolides; -Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena; -TÜ=>Jurjevi Ülikool -rajati vene õigeusu kirikuid(Aleksander Nevski katedraal Tlnas), kloostreid (Kuremäe klooster); -eestlased asusid venestuse poolele; · Uus rahvuslik liikumise tõus -Karl A. Herman: toimetas Tarus Postimeest; -Hugo Treffner: rajas Tartusse poiste-kooli; -Villem Reiman: Kolga-Jaani kirikuõpetaja; karskusliikumise eestvedaja; -Eesti Üliõpilaste Selts:1884.a õnnistasid sini-must-valge lipu;
ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti 8) Vene poliitika tagajärg (90,91) - Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti,
"Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 - 4600 tellijat 1881 - 1500 tellijat Venestamine Aleksander III - vene keiser alates 1881, venestuse elluviija kreeka-katoliku õigeusu nähti vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja balti erikorra murendamiseks õigeusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid tõusulainel oli vennateliikumine (vennastekogudus, hernhuutlased) Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda
Eestis. Aulas toimuvad kõik ülikooli tähtsündmused akadeemilise aasta avaaktus, konverentsid, väljapaistvate isikute loengud, kontserdid ja muud pidulikud kogunemised. Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ning asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valge-punaste plaatidega, mis muutis fuajee koos sellest hargnevate koridoridega rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19. sajandi lõpul, venestuse survel, ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale katusele sibulkuppel. Kuppel lammutati 1920. aastal, kuid endise kabeli asukohas avastati renoveerimise ajal krohvikihtide alt Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Hoone pööningul olid korda rikkunud üliõpilaste karistamiseks kartserid. Viiest kartserist on alles vaid üks, mille seintel võib näha karikatuure ja vemmalvärsse.
a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III. Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess
1881 1500 tellijat VENESTAMINE Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni Aleksander III vene keiser alates 1881, venestuse elluviija nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda USULISE VENESTAMISE ILMINGUD NEVSKI KATEDRAAL
Hurda asemele Eesti *1885. a. asus ta toimetama eestikeelse Kirjameeste Seltsi esimest eesti muusikaalast maleterminoloogia presidendiks. ajakirja "Laulu ja mängu ("matt", "lipp", leht" "kuningas" jne). Vaated *eestimeelne. *eestimeelne, võitles tuliselt *venestuse pooldaja- *oma kirjutistes ründas ta venestamise vastu. väikerahval pole balti aadlit ja kirikut, kui tulevikku, parim eesti talurahva vaesuse ja eestlaste jaoks on vaimupimeduse peasüüdlasi. sulada venelaste *Ajakirjanduses võitles ta ka hulka
Aleksandriakooli komitee president. suhtumine kirikusse: hästi, sai usulise kasvatuse ja ta sai kirikuõpetaja koha, Lutheriusu pooldaja. suhtumine sakslastesse: pigem halvasti, ta rõhutas Eesti keele õppimist ,,Meie maal" kuid otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik
esile Saaremaa ja Soome. Eepose lõpul jõuab ühtse Eesti ideeni. 3) Nägemus elu- olust. Väga vildakas. Näitab elu muinasaja lõpul väga uhkelt, tegelikult oli must ja räpane. Kalevipojal on suur tähtsus. Teadvustatakse, et eestlased on enne sakslaste poolt vallutamist olnud vabad. KULTUUR JA SELLE MÕJUTEGURID EESTIS ÄRKAMISAJAL (1850. AASTATE LÕPP 1880. AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu
eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga
esimesest klassist saadik vene keeles. Minu arvates oli see väga vale tegu, sest tänu sellele, langes haridusetase kõvasti ja laste teadmised kannatasid. Paljudele lastele ei olnud ainetunnid sageli arusaadavad ja nad lihtsalt pidid vene keelseid lauseid pähe tuupima, et olla õpetajale meele järgi. Kuid samas minu arvates on ka sellel üks positiivne pool, tänu vene keele oskusele said paljud teha karjääri Venemaal, sest Eestis puudus teatud erialadel selline võimalus. Teiseks venestuse tagajärjeks võib pidada seda, et paljud ajakirjanudse väljaanded olid sunnitud ilmumise lõpetama, sest võimud seadsid sisse range tsensuuri kirjasõna üle ja pandi tugevad piirangud peale. Kuid ometi ei kandunud venestamine sellist vilja, mida tsaarivõimud oleksid tahtnud näha. Trükiti ikka edasi vaatamata raskustele eesti ajalehti ja ajakirju. Mis on minu arvates hea, sest sellega me näitasime, et me suudame venestusele vastu hakkata.
Jakobson pöördus eesti talupoegadest lehelugejate poole tungiva manitsusega austada iseend ja oma rahvust. Ta püüdis väärata nii kohalikes kõrg- kui alamkihtides levinud kujutlust, et haritud või karjääri teinud isik on paratamatult kohe sakslane. Rahvus tähendas Jakobsoni järgi sünnipära, mida ei saa muuta: sakslane jääb sakslaseks, eestlane jääb eestlaseks, ükskõik missugune tema elukutse või seisus ka poleks ja kus maal ta ka ei elaks. Eesti indentiteet 11.Venestuse algus Eestis Aleksander III troonile astumine 1881. Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882
on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide puhul mängis suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma liitlasteks teha, et hiljem eestlased venestada, tehes seda kõike kavalalt ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all. Seetõttu oli eestlaste hilisem pettumine vene võimus veel
Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis. Omavalitsuse kujunemine:
Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis. Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel. Treffner oli tolleaegse "universalistina" tegev niihästi Eesti Üliõpilaste Seltsis, Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis kui muudes vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides. Mulle meeldiks "eelriikliku" asemel kasutada sõna "maariiklik". Nendest maariiklikest organisatsioonidest kasvas välja iseseisev Eesti riik. Riik, nagu põld või mets või ülikool ei sünni üleöö ühest suletõmbest. Ta oli. Ta kasvas. Ta küpses
pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi- dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal-Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti.Ado Grenzstein-Venestuse toetaja.Pidas tähtsaks Eesti laienemist Venemaale.Tema ajaleht ,,Olevik'' soosis eestlasi venestuma.Karl August Hermanni toimetusel ilmus ajaleht ,,Postimees''.1883 alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium.
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“
on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin,
klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat eestlased ainelist ja kultuurilist kasu, sõdis laulupidude vastu, tänas võime EKSi sulgemise eest. b) Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad: · Karl August Hermanni ajaleht "Postimees" õhutas kultuurilist arengut
raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena). 3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges
kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli venestamisvastane. Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures Uus tõus rahvuslikus liikumises 1894.a kui Aleksander III suri, tuli võimule ta poeg Nikolai II, kes ei olnud nii agar venestuse läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased. Uut tõusu arvestatajse aastast 1846, kui Postimehe toimetajaks sai J. Tõnisson (1868-?), õppis õigust, oli uuema põlvkonna haritlane. Postimehe endine omanik K.A.Hermann otsustas Postimehe maha müüa, ise ei
saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. -Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale. -Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja.
Rahvaviise oli mingil määral kogutud, kuid rahvalaulu veel eriti ei hinnatud, nagu Jannseni sõnavõttudest on välja loetud. Peale Jannseni oli kodumaal muusikaga tegelevaks inimeseks veel õieti ainult K.A.Hermann, temagi autodidakt, kes suhtus siiski mõistvamalt rahvamuusikasse. Laulupeod Laulupeo korraldamise mõte lähtus Jannseni ja ,,Vanemuise" seltsi ringkonnast, mille esimees ta oli. Kuna venestuse perioodil oli rahvusliku ürituse korraldamine alati kahtluse all olnud, tuli laulupeo korraldamiseks leida sobiv tähtpäev, mida tähistada ja selleks sai Liivimaa 1819. aasta talurahva 50. aastapäev, s.t. talupoegade vabastamine. See liitus lähedalt ka baltisakslaste poliitikaga, seetõttu loodeti, et nende poolt vastutõõtamist ei tule. Jannseni plaanid laulupeo korraldamisest tehti teatavaks aastal 1867 ,,Vanemiuise seltsi" tõttu, kes korraldamise enda peale võttis
Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa
VENESTAMINE Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata. 1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein. See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke.
elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid) edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus, stagnatsioon, naftadollarid, majanduslikud noorsoorahutused, ,,neljakümne kiri", suurprojektid, varimajandus, gerontokraatia, dissidentlus, majanduslik ummik, sotsiaalsete dissidentlus, kriis probleemide kuhjumine, 1987 Välispoliitika: Praha kevade mahasurumine fosforiidikampaania, MRP-AEG, Hirvepargi Breznevi doktriini kehtestamine, miiting, Muinsuskaitseseltsi loomine,
rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes. Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult ,,Postimehe" abitoimetajaks kutsuti. Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli. 1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid. Peol peetud rahvuslike kihutuskõnedega sai ta tuttavaks ka maarahvale. Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler
· 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht · rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides · 1888 Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni · venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman, kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele · EÜS eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises
Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht
nimetati ümber Jurjevi ülikooliks, alustas samuti venekeelse õppega ja asendati saksa õppejõud vene omadega, kes ei suutnud kõrget taset hoida. Kindralkuberner Sahhovskoi levitas hoogsalt ka õigeusku, üle maa rajati õigeusu kirikuid. Vaatamata ägedale kihutustööle polnud õigeusku astujaid üle viiendiku rahvastikust. Rahvusliku liikumise aegne elavnemine oli venestamise ajal asendunud pettumusega. Allakäiku soodustasid eestlaste eneste keskelt võrsunud venestuse toetajad. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrb, kes asutas Tallinnas lehe ,,Valgus". 1880. aastate lõpus asus venestamist pooldama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Tema ajaleht ,,Olevik" püüdis selgeks teha kasutegureid venestamisest. Ta sõdis laulupidude vastu ja kiitis igal pool venestamist takka. Ainsaks rahvusliku vaimu ärkvel püüdvaks ajaleheks jäi Hermanni ,,Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Eesti soost
aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, nii sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale. Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad, teistest nihilistid. Venestusmeelsus eestlaste seas siiski
Eesti Aleksandrikooli kui eestikeelse kooli asutamise katse nurjus.1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaal, kuid see oli täiesti venekeelne. Kogutud raha kulutati eestlastevaenulikuks otstarbeks. Suleti mitmed rahvuslikud ajalehed ja ettevõtmised nagu näiteks Eesti Kirjameeste Selts. Baltimaades taheti sisse viia vene õigeusk. Usku vahetanutele lubati kõikvõimalikke soodustusi. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Raudteede areng andis võimaluse arengule mitmetes elu valdkondades. Tööstuses tekkis võimalus luua tehaseid ka mujale kui mere äärde, transpordi võimalus. Põllumajanduses tekkis võimalus oma tooteid kiiremini turule vedada(piima ja või vedamine). Kaubanduses
Sakslaste asemele valiti vene ametnikud, vene keel, kes olid harimatud. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. Sunduslikuks sai vene keel, emakeelseks jäi vaid usuõpetus. Tartu ülikool > Jurjevi ülikool. Vene õppejõud ei suutnud kõrgtaset hoida, kadus huvi hariduse vastu. Õigeusu levitamine, rajati õigeusukirikud, kuid üsna tulutult. Sisulagedad näidendid, ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, 1893 hoopis lõpetati valitsuse korraldusel. Venestuse eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882 Tallinnas ajalehe "Valgus", sundis lahkuma teise ajalehe toimetaja, et lugejaid juurde saada. Venestust asus toetama ka varem rahvuslikus liikumises osalenud Ado Grenzstein. Ainsaks rahvulikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891. muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Siiski jätkus eestimeelne tegevus ka rasketele oludele vaatamata. Agaralt osaleti rahvaluule kogumisel
Rahvaste Organisatsiooni Peaassamleele, milles nõuti Eesti iseseisvumise taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist, Nõukogude vägede väljaviimist jms. Lääneriigid sellele ei reageerinud, kuid kaude mõju oli olemas- maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide poole. Edu pingelõdvenduses saavutati 1975. aastal, mil Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile. ENSV uuel venestusajal. Venestuse algus. 1978 vahetati parteijuhi kohal välja J. Käbin. EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks kinnitati umbkeelne ja kindlalt Moskva-meelne Karl Vaino. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmed rahvuskommunistid. 1978 algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Esmajoones pidi vene keele osatähtsust oluliselt suurenema hariduses. Vene keele pidid omandama eestlased, kuid samasuhust kohustust eesti keele suhtes Eestimaa muulastel ei olnud.
Komsomoliopositsiooni kõrgaeg tartus 1968 Tuumarelva leviku tõkestamise leping 1968 Praha kevad 1970 ,,Vabadusraadio" alustab eestikeelsete saadete edastamist juuli 1972 Viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos 1973 Watergate`i afäär USAs 1973 1989 Kindral A. Pinocheti diktatuur Tsiilis 1978 K. Vaino võimuletulek ja uue venestuse algus eestis 1978 1982 Uusvenestuse aeg Eestis 1979 Nõukogude vägede sissetung Afganistani 1979 Balti apell 1979 1990 Sandinistide diktatuur Nicaraguas 1980 Sotsialistliku leeri lagunemine. 1980 Rahutused Poolas, ametiühingukoondise Solidaarsus loomine juuli 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas
kodanlus, kes samuti ju põlvnesid talurahva hulgast. Seepärast oli meie rahvuslik 11 liikumine ülekaalukalt agraarse ilmega. Rahvuslik liikumine oli ülddemokraatlik, mida sotsiaalsed vastuolud veel ei nõrgestanud. Rahvusliku liikumise areng oli aeglustunud 1880ndatel, kui tungis peale terav venestuslaine. Siiski oli jõudnud tekkida noor haritlaskond, keda see mõjutada ei suutnud ning venestuse lõdvenemisel algas 1890ndatel uus tõus rahvuslikus liikumises nn rahvusliku liikumise renessanss ja kulmineerus 1905. aasta revolutsiooniga. Viimane oli "pöördepunktiks" hoo said sisse seltside liikumine, tekkisid ühistud, tugevnes rahvuslik haritlaskond, hoogustus kultuurielu ning järjekordne venestuslaine 1910ndast aastast ei suutnud enam praktiliselt midagi ära teha. Pandi alus omariikluse võimalusele.
kes hukati koos naisega. keskajalehele Pravda ning ENSV keskajalehtedele Sovetskaja Estonija ja Rahva Hääl. Kirjas protesteeriti vene keele kasutusala sundusliku laiendamise ja selle õpetamise intensiivistamise vastu, c) Muutused riiklused: mis oli toimunud alates 1978. aastast. 40 kirja otsesed ajendid olid 1980. a septembri lõpu ja oktoobri Saksamaa taasühinemine alguse õpilasrahutused Tallinnas, mis venestuse vastu protesteerisid ning mille julgeolek ja miilits brutaalselt maha surusid. 40 kirja ei avaldatud, kuid seda levitati käsikirjaliselt ning see sai Eestis toimus 3.okt. 1991 üldiselt teatavaks. Kirja autorid represseeriti sovetlike meetoditega: kehtestati esinemiskeelud, piirati 1992 toimusTsehhoslovakkis välisreise, tehti takistusi uue elamispinna hankimisel jms ning ähvardati julgeolekus. 40 kiri sai
Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus (15-17) : Manasseini revisjon 1882 - Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Ado Grenzstein -Varem osales rahvuslikus liikumises, kuid hiljem 1880. aastate lõpul asus toetama venestamist
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882- eesmärk koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Ado Grenzstein- varem rahvusliku liikumisega tegelenud isik, kes alustas venestust toetama. Karl August Hermann- Toimetas ,,Postimeest", mis jäi ainukeseks rahvusliku vaimu arkvel hoida püüdvaks ajaleheks. Hugo Treffner- tema asutatud eragümnaasium oli oluline osa eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Villem Reiman- venestuse vastu võitleva noore põlvkonna eesotsas.
ülevõtmiseks. Paraku olid venestusjõud hetkel veel tugevamad. V. Reiman pani J. Kõrvi kaebuse peale ,,kõrge riigivalitsuse teotamise" eest kodaresti ning lükati jätkuvate kohtuprotsessidega mitmeks aastaks avalikust elust välja. Nüüd oli valitsusjõududel võimalus Eesti Kirjameeste Selts üldse sulgeda. Selleks ajaks oli algul eesti rahvuslasi alahinnanud vürst Sahhovskoi juba tajunud ,,eesti separatismis" peituvat ohtu. 1893. aastal läks venestuse leeri üle autoriteetseima eesti ajalehe ,,Olevik" toimetaja A. Grenztein. Tema meelest tuli venestust kasutada sakslastele lõpliku hoobi andmiseks, püüda halvast olukorrast maksimaalne kasu välja imeda. Vastuhakk venestusele võis tema arvates rahva olukorda veelgi halveneda. Parem olevat oodata ja end uude ühiskonda vaikselt ja alandlikult sisse sulatada, samas selles ühiskonnas hiljem tegutsemisvõimalusi. Venestust ülistav A. Grenzstein hakkas nüüd radikaalsemalte
· Nikolai Karotamm (1944-1950)-võti maha 1950, süüdistati liigses leebuses kodanike natsionalistide vastu. · Johannes Käbin (1950-1978)-väga pika aja vältel kõrgeima partei juht (28a.), elas üle 3 Nõukogude Liidu võimu vahetuse ajad, alustas stalinistina, aja jooksul muutus mõõdukaks partei juhiks, 1978 viidi madalamale kohale. · Karl Vaino (1978-1988)-teise venestuse ajal, ülipüüdlik funktsionär, 1980-koolinoorte rahutused, 1988-laulev revolutsioon, usalduskriisi kulminatsioon, tegi telegaatide nimekirja, Vaino vahetati välja. Erakond e. partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras
annaabi.ee 
