EGIPTUSE JA KREEKA JUMALAD Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja
Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli, oli järgmisel aastal Peko peremees(tähistame järgnevas seda tava vereliisk). Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku
Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e
11. Ares sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, julge, taltsutamatu ja väikese aruga, Aphrodite kallim, kujutati koos relvade, kilbi ja kiivriga. 12. Hephaistos sepatöö jumal, seppade kaitsja, Aphrodite abikaasa, kunsti ja käsitöö hoidja, inetu välimusega, õiglase loomusega, kujutati sepavasara ja -tangidega. 13. Hermes kaupmeeste ja vaeste jumal, ettevõtlike inimeste kaitsja, jumalate käskjalg, kujutati tiivuliste sandaalide ja kübaraga. 14. Dionysos veini- ja viljakusjumal, kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 15. Nike võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun. 16. Helios päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired. 17. Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes. 18
pistrikupäisena. Kõige iidsem taeva ja päikese jumal, valguse- ja maailmajumal, kurjuse vastu võitleja, laste kaitsja , toidu ja viljakuse andja Isis Isis oli jumala ema. Osirise naine ja õde Maat Maat oli Vana- Egiptuse õiguse, tõe ja maailma harmoonia jumal Geb (kreeka keeles Keb) oli egiptuse maajumalus ja surnute kaitsja, Nuti kaksikvend ja Isise, Osirise, Neftüse ja Sethi isa.Kultuselinn oli Heliopolis. Hnum on vanaegiptuse mütoloogias viljakusjumal, kes voolis Niiluse mudast inimkonna. Teda kujutati algul jäärana, hiljem jäärapäise inimesena. Teda on kujutatud sageli ka oinapäise mehena. Nut on Egiptuse taevajumal, maajumal Gebi õde.
usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. EA (sumerite Enki) SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. ŠAMAŠ (sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. IŠTAR (sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja. TAMMUZ (sumeri Dumuzi)- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. MARDUK- Babüloni kaitsejumal. http://indicmythology.blogspot.com/2006_10_01_archive.html http://www.marvunapp.com/Appendix/sumerg.htm http://www.truthcontrol.com/pictures/sumerian-god-anu http://www.crystalinks.com/sumergods.html http://www.mesopotamia.co.uk/gods/explore/exp_set.html http://en.wikipedia.org/wiki/Enki http://www.geocaching.com/geocache/GC23A0W_nanna http://en.wikipedia.org/wiki/Shamash http://www.ufo-contact
Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal Athena-sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon-valguse,-ennustus,-kaunite kunstide jumal Artemis-Apolloni õde, jahijumalanna Hermes-jumalte käskjalg, röövlite ja kaupmeeste jumal Aphrodite-ilu-ja armastusjumalanna Dionysos-veini-ja viljakusjumal, teatri jumal Prometheus-titaan, kes kinkis inimestele tule Tempel-jumalate austamise koht Oraakel-ennustaja Müsteerium-rituaalne vaatemäng Alfabeet-tähestik Sofist-õpetlane Homeros-pime laulik(I ja O autor) Lüürika-lüüra saatel esitatav luule Pindaros-tuntuim lüürik Orkestra-lava Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend Aischylos/Sophokles-tragöödia kirjanikud Filosoofia-tarkuse armastus
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eristatakse kultuur- kui ka füüsilist antropoloogiat. Esimene uurib inimeste põlvnemist mingi teatud kultuuri raames, tema käitumistavasid ning -mustreid. Teine uurib bioloogilist evolutsiooni ning seda võib nimetada teisiti ka inimbioloogiaks. Mina uurin, aga kuluurantropoloogiliselt vanavene usulisi ning setusid. Vanausulised tekkisid, kui Nikon hakkas Venemaal tegema uusi usureforme, siis olid inimesed,kes olid selle vastu ning nendest inimestest saidki vanaveneusulised. Vanausulised löövad siiani risti ette kahe sõrmega kuigi Nikoni reofrom näeb seda ette kolme sõrmega. Nad kasutavad siiani reformieelset pühakirja ja lauluraamatut. Koorilaul on ühehäälne ning neile on omane kreekapärane arhailiste nootidega noodikiri...
Hermes Referaat ajaloost Hermes oli vanakreeka jumal. Tõlkes tähendab tema nimi “piirikivide hunnik”, mis on üsna imelik nimi ühele jumalale. Teisest küljest on olemas kreeka sõna “herm”, mis tähendab “ruudu-‐ või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti”. Niisuguse hermi otsas oli tavaliselt habemega Hermese peakuju. Neid herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme ka õnnetoojatena maja ette. Hermese isa oli peajumal Zeus. Hermese ema oli nümf Maia. Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maisma...
ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise 6igused.Naine säilitas abielludes oma vara ja v6is ka lahutuse korral saada osa perekonna varandusest. 3. Riigi v6imu seisukohast olid k6ige olulisemad jumalad: 1)Päikesejumal Ra - maailma looja ja selle esimene valitseja. 2) loomis ja viljakusjumal Amon-Ra - Uue riigi ajal peajumal. 3)Taevajumal Horos - pistrikukujuline;silmadeks päike ja kuu. 4)Osiris - surnute kuningas ja teispoolsuse valitseja;esimene muumia.5)Isis - Osirise 6de ja naine. 6)Seth - k6rvetav ja viljatu läänetuul; Osirise ja Isise vend 4. Ra ja Amoni ühtesulamisel kujunes Amon-Ra. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Horos, kes kehastas teatud m6ttes elavat valitsejat ennast, v6is samuti olla
Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. · Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. · Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. · Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. · Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde.
käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine • Osiris- viljajumal, surnute jumal ja -kohtunik
oli see Egiptuses Asevalitsejad hoidsid piirkondi kontrolli all Ülikud suurmaavaldajad, sõjaväekohustusega Vabad talupojad ja linnakodanikud Rentnikud ja sõltlased (orjad) Tähtsamad jumalad: Anu taevajumal, jumalate isa Enlil tuule-, tormi-, vihma-, piksejumal; Anu poeg Ea maaaluste vete ja sügavuste isand Sin kuujumal, tarkusejumal Samas päikesejumal Istar taeva kuninganna Tammuz viljakusjumal Marduk Babüloni kaitsejumal Surmajärgne elu ei olnud nii tähtis, keskenduti elu nautimisele ja heale elamisele. Jumalate karistus pidi saabuma juba eluajal ja kui sa sellest pääsesidki, siis läks karistus edasi su järglastele. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu sünge allmaailm. Kreeka Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond. Kreeka vanema tsivilisatsiooni arenguperioodid: Kreeta-Mükeene ajajärk Minoiline, Mükeene Tume ajajärk Arhailine ajajärk
Teda kujutati tavaliselt kolmharki käes hoidva habetunud mehena ja tema loomaks oli hobune. Hades ehk Pluton Ta oli Zeusi vend ja allilma jumal. Tema sümboliks oli granaatõun. Demeter ehk Ceres Ta oli viljakus- ja põllutööjumalanna. Teda on tavaliselt kujutatud koos viljapeadega. Hestia ehk Vesta Ta oli Zeusi õde ja kodukoldejumalanna. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Dionysos ehk Bakchos Ta oli veini- ja viljakusjumal. Teda kujutatakse viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Apollon ehk Apollo Ta oli Zeusi poeg ning valguse- ja ennustusjumal. Samuti oli ta ka kunstide ja muusade kaitsja. Tema sümboliks oli lüüra. Hermes ehk Mercurius Ta oli teekäijate ja kaupmeeste jumal. Ta oli jumalate käskjalg. Teda kujutatakse tiivuliste sandaalidega ja tiibadega kübaraga. Ares ehk Mars Ta oli Zeusi ja Hera poeg ning sõjajumal.
· EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. Tähtsamad jumalad (jätkub) · SIN kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. · SAMAS päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. · ISTAR taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja. · TAMMUZ viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa TAMMUZ karjusena. · MARDUK Babüloni kaitsejumal. Mesopotaamia kultuur · Mesopotaamiale on iseloomulik kiilkiri; märgiti savitahvlitele pulga abil · Mesopotaamia koolid asusid templite juures; kõrgkihtides oli kirjaoskus üsna levinud, õpiti ka matemaatikat, kirjandust · Ninive raamatukogu oluline allikas · Kangelaseeposed, nt "Gilgames" · Heal järjel oldi matemaatikas, astronoomias
hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur 2) Astronoomia kuukalender 3) Astroloogia Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: 1) Mesopotaamia kuningal ei olnud nii suur võim nagu vaaraol Egiptuses, keda peeti jumalaks 2) Egiptuses polnud vabu kodanikke ega rahvakoosolekuid 3) Sõjaväes olid Egiptuses talupojad, Mesopotaamias vabad kodanikud, ülikud,
Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma. Hauatagune elu sai osaks vaid headele inimestele. Egiptlased uskusid, et vaarao on oma eluajal Horos, kuid pärast surma saab temast Osiris. Peale jumalate austasid egiptlased pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad ehk skarabeused ja must, valge lauguga härg Apis. Egiptlaste jumalad olid: Ra: päikesejumal Amon: loomisjumal Hathor: Taevajumalanna Horos: taevajumal Isis: viljakusjumalanna Osiris: viljakusjumal Ptah: saatusejumal Thot: tarkusejumal Seth: kuri jõud Anubis: surnutejumal Teaduste kujunemine Selleks, et üleujutuste algust paremini kindlaks määrata, koostasid preestrid täpse kalendri. Aasta jagunes 12 kuuks, igaühes 30 päeva. Kanalite rajamine ja losside ning püramiidide ehitamine tõi kaasa arvutuskunsti ehk aritmeetika ja maamõõtmise ehk geomeetria arengu. Palsameerimise käigus aga tutvusid egiptlased siseelunditega. Nii sai alguse arstiteadus
ehitamisel, laed olid puust. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. 13.Istari värav - on kaetud sinise ja kollase glasuuriga, reljeefidel on fantastilised loomad ja ornamentika. aeg: u. 575 eKr. 14.Tsikuraat oli kõrge, massiivne astangutega ülespoole ahenev torn, ülemisel tasandil paiknes pikk kitsas tempel jumalakujuga. Kõige suurem tsikuraat Paabeli torn oli peetud vanal ajal üheks maailmaimedest. See asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusjumal Mardukile. 15.Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. 17.Mastaba maa-alusest kiviga vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest koosnev muumia säilitamiseks ehitatud kivist haudehitis. Püramiid (aeg: 2215 eKr Vana Riik, I-VI dünastia) hiiglaslik nelinurkne tipust ahenev haudehitis, mis oli
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta.
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik. Luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest ja jõudeelust. Eleegiad, epigrammid, hümnid jumalatele. 5. Simonides - Poeet Keoselt. piduliku lüürika tähtsaim esindaja. epigrammizanri looja (värsivormis pealiskiri hauakivil) 6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Välj...
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis aega oma sepikojas. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast.
Koostaja: .................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate
Koostaja: Alex Naaber KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate
3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves
Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad
Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele)
Ekr. Algsed eod oli olemas juba rahvaluules, nimelt saatsid rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid kevade algust, 6 päeva). Jaan-veeb toimusid lenaia. Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul
andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine
Egiptuse kirjandusliigid Peamiselt kirjutati lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kirjutati ka hümne. Egiptuse kuulsaim kirjandusteos on ,,Sinuhe jutustus". 3 religiooni tunnust Templid Jumalad Preestrid Uue riigi(u 1550-1075 a eKr) 2 tunnust Taastati riigi ühtsus Teeba tähtsaim usukeskus I rühm 2 kõige tähtsamat jumalat Päikesejumal Ra- maailma looja ja selle esimene valitseja Osiris- viljakusjumal, surnute riigi valitseja Egiptuse hierarhilist ühiskonda 1) Vaarao- valitseja, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester. Teda peeti jumalikuks ja tema elu oli korraldatud rituaalidega. 2) Ülemkiht- vaarao suguvõsa 3) Sõjavägi- vana riigi ajal sai egiptus hakkama ilma sõjaväeta, väheste sõjaretkede jaoks kutsuti ajutine vägi kokku, mis pärast retke lõppu uuesti laiali
o EA- maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. o SIN- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. o TAMMUZ- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. o MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 4. Templid! EGIPTUS o Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel. o Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos
Pandi kaasa neile väärisesemeid, ja kirju, kus oli kirjas nende surmajärgse elu kohta. 9. Nimeta ja iseloomusta Egiptuse tähtsamaid jumalaid. Kuidas on vaaraod seotud Osiris Horose legendiga? · Ra- vistriku peaga, peas oli päikeseketas, eakas mees. Ta oli esmane maa looja ja esimene valitseja · Amon- kujutati inimesena, jäära peaga. Tekitas liikumist ning kaost;ürgse loomise ja õhu jumal, kaitsejumal · Amon-Ra- tõeline peajumal, päikesejumal, viljakusjumal · Osiris- krooniga, viljakuse jumal, inimkonna suur heategija, õpetas rahvale põlluharimist, käsitääd jne. · Isis- noor naine, kellel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Oli Osirise õde ja abikaasa, ning aitas Osirist ta igapäeva töödel. · Seth- eesli peaga. Kuiv, viljatu aastaaega kujutav jumal, kurjuse kehastus, tappis Osirise · Horos- pistrikukujuline , kullipeaga. Taeva- ja päikesejumal, ta oli surnute abistaja
Tähtsamad jumalad Egiptus osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra peajumal, Osiris viljakuse jumal ja allmaailma valitseja, Isis Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos taevajumal, Seth kõrbete jumal, Anubis matustetalituste jumal, Thot - kuujumal Mesopotaamia Anu taevajumal, Enlil tuule, vihmajumal, Ea maaaluste vete isand, Sin kuujumal, samas päikesejumal, Istar taevakuninganna, Tammuz viljakusjumal, Marduk - kaitsejumal Surmajärgsus Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada Mesopotaamia riigid
Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures
nende vahele jäi kitsas sissepääs püloon kõrvalruum pühamu põiksaal sammasõu kõrvalruum Karnaki pühendatud Amonile. templi sise-ja välisseinad, laed olid mitme meetri jämedused, kuni 20 m kõrgused kivisambad olid kaetud värviliste reljeefidega. osa oli kaetud ka lehtkulla ja hõbedaga Luxory oli pühendatud viljakusjumal Amonile, Tempel on 260m pikk ja selle esiküljel on 6 hiiglaslikku Ramses II kuju. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24m kõrgused püloonid. Sissekäigu taga asub ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Kogu Luxori kompleks on ehitatud kõverana Abu Sibli - püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Kõige suurem (kalju)tempel. Sissepääsu juures on istuvad kalossid (20m kõrged). 19. saj. hakkas üleujutus ohustama templit ning see otsustati
usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6. Hathor armastuse-, tantsu-ja taevajumalanna (lehma peaga) 7. Anubis surnutejuaml (saakalipäine) 8. Thot kuu-ja tarkusejumal (jumalate nõunik ja sekretär, kaalub surnute hingi) 12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine?
PAPÜÜRUS papüüruse lehtedest valmistatud kirjutusmaterjal. ÜLEM EGIPTUS maa-ala mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele ALAM EGIPTUS Niiluse tasane ja soine suudmeala kus jõgi moodustab kolmnurkse delta HOROS päeva- ja taevajumal, keda kujutatakse pistrikupeaga. Osirise ja Isise poeg. OSIRIS surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal APIS viljakuse-, jõu- ja uuestisünnijumal AMON RA ürgjumal, loomis ja viljakusjumal, õhu ja tuule jumal 2. Vasta küsimustele: 2.1.Milline oli Egiptuse tsivilisatsiooni asendist ja looduslikest tingimustest tulenev eripära? Geograafiline eraldatus kaitses egiptust võõrmõjude ja välisvaenlaste eest 2.2. Millised olid Egiptuse olulisemad saavutused: a) varadünastilisel ajal üks esimesi tsivilisatsioone. Hakati kasutama vaske ja võeti kiri kasutusele b) Vana riigi ajal hakati ehitama püramiide ......................................................................
seostame eelkõige kaubanduse ja rändamisega. Seda tõestavad arvukad hotellid, ühingud, ühendused ja muud sarnased , mis on ristitud Merkuuriks. (Fink, 2000) 1.2 Hermese järeltulijad Paljusid Kreeka vägevaid jumalaid ja jumalannasid ei ole kaheteistkümne olümplase kilda kunagi arvatud. Üks neist on vagur vennike, Paan. Ta oli sokusarvede ja –jalgadega väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad naerma puhkesid. Paan oli ürgne viljakusjumal ning lõbus metsavaim. (Graves, 2010) Pilt 1. Jumal Paan (2015) 4 Hermpahroditos oli imeilus Hermese ja Aphrotite poeg, kellesse armus palavalt allikanümf nimega Salmakis. (Graves, 2010) Pilt 2. Hermaphroditos (2015) 1.3 Hermese sünnilugu Hermes sündis Arkaadis, Kyllene mäel. Tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks
harimiseks maalapi) Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2 mehelised hobukaarikud Perekond ja olustik Pere elas pereisa sissetulekust Isa roll: meestel õigus haridusele, oma seisus ja amet kanti järeltulijale edasi, õpetas pojale kombeid Naiste roll: hoolitses maja ja laste eest Egiptuse religion Jumalad ja püha loomad üle 700(Rapäikesejumal, Amonloomis ja viljakusjumal, Horostaevajumal, Osiris surnute jumal, Isisviljakuse jumalanna, Sethkurjajõud, Hathor armastuse ja taevajumalanna, Thottarkusejumalanna, Anubis surnutejumal) Pühad loomad sümboliseerivad jumalaid(Scarabeus ehk sitasitikas kehastas Rad) Matmiskombestik Hauakambrid pidid tagama häirimatu elu surnuteriigis, peamiselt ehitati vaaraole ja ülikutele , seintel maalingud lahkunu elust Hauakambrid(ehitati vaaraodele ja ülikutele et neil oleks rahulik elu pärast surma)
helitehniku, rätseppade, riieturide, jumestajate ja lavatöötajate koostöös. Teatri sünd (antiikaeg) Juba loodusrahvaste tavades leidus näitekunsti sugemeid nt. enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia...
Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. SIN(sumeri Nanna)- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust. AMA(sumeri Utu)- päiksejumal, jumalate kohtumõistja, kaitses ka inimeste seaduseid. 8 ITAR(sumeri Inanna)- taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja. TAMMUZ(sumeri Dumuzi)- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 9 Kokkuvõte Läbi aegade ei saanud Mesopotaamia kuningad ja preestrid omavahel kõige paremini läbi. Eelkõige sumeri linnriikide lõpp-perioodilt on teada kuninga ja preestrite konfliktidest. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik olid allutatud ühele tugevale kuningale. Nimetatud
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Paide Gümnaasium Mida andis antiikkirjandus Lääne kultuurile? Referaat Eneli Väli 10h Paide 2009 Sisukord Referaat......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................4 ...................................................................................................................................................5 Vanakreeka kirjandus.......
ka hirmuäratav jumal, kes tahtis väevõimuga kuningaks saada. · Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema hoole all olid Niiluse lätted · Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja ravis neid Surnuteriik Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma, surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese süda ei tohi olla Maatist raskem
Sissejuhatus Referaat tutvustab musta värvi lähemalt. Räägitud on musta värvi sümbolitest ja uskumustest, mis on kaasnenud musta värviga, millega kõige enam seda seostatakse ja sellest milline on musta värvi optiline mõju riiete kandmisel, ruumis, disainis, kuidas sobib kanda musta värvi riietega, ning kus või kellele mõjub must värv sümboolsena ja kuidas must värv üleüldiselt mõjub inimesele endale. Selle referaadiga toon välja tähtsamaid tõdesi musta värvi kohta välja, mida iga inimene võiks teada. Must värv kui sümbol Must on läänemaailmas tuntud kui leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mul...
Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 4. Veeuputus kreeka mütoloogia järgi Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi