AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormise...
- maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2. Töö kaardiga: vt ülesanded konspektis + kaardid lk 59, 63, 85.
adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10
Linnad ja kaubandus 1227-1561 Kaubandus keskajal Transiit Hansalinnad: Tallinn (Revel), Tartu (Dorpat), Viljandi (Fellin), Uus-Pärnu (Neu- Pernau) Tähtsamad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, millised vahendasid Venemaa kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5
vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut, mistõttu muutusid tekkinud linnad kiiresti jõukaks ning mõjuvõimsaks. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus ning tekkisid suuremad Hansalinnad. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Nimelt toimus kaupade vedamine läbi mereteede ning seepärast moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid
10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus. Tsunftijänes-tsunftiväline käsitööline Sedööver- meistritöö. Gild- Kaupmeeste ühendus. Suurgild-Rikad ja abielus kaupmehed. Mustpeade gild- vallalised kaupmehed. Skraa-tsunfti põhikiri. Väikegild- koondas käsitööharude tsunfte.
* Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU-
ülikule tasuma andamit. Samaks jäid ka kihelkonnad ja maakonnad. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Eestis võis olla umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et
võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse
kontrolli alla. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. Läänemere muutumine suureks kaubateeks sai alguse eelkõige Lübecki taasrajamisest 1159.aastal. Samas sai sellest linnast ka hansakaubanduse tähtsaim koht. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa liitu kuulusid ka sellised Vana-liivimaa kaubalinnad Riia,Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Peeti otstarbekamaks paigutada ühele
Selle võim oli väga suur. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid kohustusi kahes vahetuses. Linnaõigused saadi maaisandalt. Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltsielu ja pakkus häda korral abi ja toetust. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu, kvaliteeti. Läbi Eestimaa viidi käsitöötooteid, toiduaineid, nahku, vilja, lina, vaha. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Eesti alale rajati Tallinna dominiiklaste klooster, naiskloostrid – Püha Brigitta ordu nunnaklooster ja tsistertslaste naisteklooster Tartus. Ordud: kerjusmungaordud. Maarahvas võttis omaks katoliku usu jättes oma kõrgjumalad ja hakates austama kristlaste jumalat. (sest vabadusvõitluses oli nende jumal jäänud ristiusu jumalale alla) Asemele tõusid kristlikud pühakud. Reformatsioon jõudis Eestisse 1523.a.
"Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine
saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks ning sai suuremad õigused, kinnitati lübecki või riia poolt, hansalinnad tallin, tartu, viljandi, uus pärnu, keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine,
- Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide Jüriöö ülestõus 1343. a Põhjused: -talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine -Taanlased ei suutnud valitseda -kaotatud vabadust taheti tagasi Kus toimus? Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Kaubandus ja rahandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 Hansa kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 Hansalinnad Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205 Liivimaa, Hansa ja Vene-kaubandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 Liivimaa kaubanduspartnerid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Need käsitöölised, kes valmistasid oma tooteid väljaspool tsunfti, nimetati tsunftijänesteks. Tsunfti põhimäärus (skraa) pani paika tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Meistrite seast valiti välja veel vanem. Ühe linna käsitöö tsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmeeste ühendus moodustas aga Suurgildi. Kaupmeeste poolt loodi veel 1160. aastal liit Hansa. Hansa linnad olid kõik, mis asusid Novgordi-Kölni-Londoni joonel. Eesti Hansalinnad on Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi. Keskajast sai alguse linnades tootmine, see viis edasi suuremate tootmisteni, kuni luukase vabrikud. Kaubanduse arenemiseks ja kiirendamiseks hakati paremaid teid looma. Isegi praeguseni on keskajala ehitatud teed säilinud. Keskaja käsitöö ja kaubandus on nagu sild järgmisele ja kõrgemale tasandile. Keskaja elu tänapäeva eluga on raske võrrelda. Keskajal oli kõik palju keerulisem. Seisused olid karmid ja talupoegade elu lausa mõeldamatu
Saksa kaupmehed saavutasid väljapääsu Läänemerele. 1158. aastal taastas Saksa hertsog pärast tulekahju Lübecki linna. See jäi sajanditeks hansakaubanduse südameks. Siitkaudu tungisid Saksast pärit kaupmehed üha kaugemale põhja poole. Hiljem hakkasid omavahel liituma mitte enam üksikud kaupmehed, vaid terved linnad. Nii kujunes XIV sajandil välja hansalinnade liit. Sinna kuulus suur osa Läänemere äärsetest kaubanduslinnadest. Mõjukamad hansalinnad olid ka Riia, Tallinn ja Tartu. Hansa Liit oli väga mõjuvõimas ühendus. mis võttis oma kontrolli alla kogu kaubanduse Läänmerel. Kuigi kaupmeeste peaeesmärgid olid rahumeelsed, olid nad ome huvide kaitseks valmis ka sõda pidama. Läänemere äärsetele riikidele oli Hansa laevastik ohtlik vastane. XIV sajandi keskel kujunes välja Hansa Liidu võimuorgan - hansapäev. See toimus tavaliselt Lübeckis. Sinna oled kohustatud tulema kõikide tähtsate hansaliitude esindajad
GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest. Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond. Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega. Tekkisid pangad Haridus. Seitse vabakunsti-grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond.
Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16
Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid,
tegeleda. Skraa - tsunfti põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpiposs, sell, meister. Eesotsas seisis vanem. Tsunfti ülesanded: sõjaline organisatsioon, vastastikkune abi ja ühikassa. (väike)gild üle linna paiknevad käsitöötsunftid kõik koos. Nt: Oleviste ja Kamuti Suurgild kaupmeeste ühendus. Mustpeade gild vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid koos. Hansa liit Lääne- ja Põhjamere ääres asuvate kaubalinnade liit. Eesti hansalinnad Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Tähtsaimad hansalinnad Hamburg, Lübeck. Peatükk 22 Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid 12-13.saj Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool õpetas ainult arstiteadust) Bologna ülikool 1119. Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti kõnekunst, ladina keel, dialektika, arikmeetika, geomeetria, algebra, muusika. Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas.
bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse. Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad
Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12. sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti
Eve Muna Martsipan Referaat Juhendaja Riina Liiva Tartu 2012 1. MIS ON MARTSIPAN? Seda peamiselt mandlitest ning tuhksuhkrust koosnevat maiustust valmistatakse juba keskajast peale. Vanad hansalinnad Reval (praegune Tallinn) ja Lübeck on mõlemad siiani täies veendumuses, et selle maiuse leiutamisõigus kuulub just nende linnale.. Martsipan on mandlitest ja suhkrust tehtud plastiline maius, mida hakati valmistama Araabias.
eriti külalistekaubanduse keelu sisseviimisega 1539-ndal aastal. 1558. aastal 22. jaanuaril algas Vene-Liivi sõda. Eesti linnade esindajad ja ordumeister pöördusid Saksa keisririigi ja Hansa liidu poole abi saamiseks Vene agressiooni vastu, kuid abi ei antud. Hansa liidus oli lõtvunud sisemine huvide ühtsus ja teravnenud omavahelised vastuolud. Sõda suurendas kaupade tellimist läänest kuna Venemaa ostis hansalinnadelt sõjamoona. Seetõttu ei saanud Eesti hansalinnad ka mingit olulist abi Hansa liidult. Kunagine ühtsus oli kadunud, asemele oli tulnud ahnus ja terav konkurents kaupade vedamisel Venemaale. 1560. aasta suvel saabusid Viljandi alla Vene väed vürst Kurbski juhtimisel. 20. augustil, pärast pikemat piiramist, vallutasid venelased linna. 1560. aasta 21. augustil Viljandi ordulinnus alistus. Palgasõdurite reeturlikkuse tõttu langes Lõuna-Eesti tugevaim linnus venelaste kätte
1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tabelisse kolm erinevat m��ratlust Tartu vanuse kohta ja lisa, mille p�hjal saab vanust just nii m��ratleda.
kuulus tema hiilgeajal koguni 100 linna. Linnad asusid enamasti sadama lähedal ning olid kaitstud linnamüüriga. Vähimagi ohu korral mindi müüride varju peitu ning linnamüürist väljaspool olevad majad põletati maha, et vaenlane ei saaks neid oma huvides ära kasutada. Hansalinnades olid kitsad tänavad ja kokkusurutud majad, sest ruumi oli vähe. Väljakud olid väikesed ning neil tegutses palju kaupmehi ja käsitöölisi. Hansalinna kõige esinduslikum hoone oli reeglina raekoda. Hansalinnad pidid üksteis rahaliselt ja muidu toetama.Läbi Hansalinnade liikus palju kaupa. Idast läände veeti vilja, tõrva, karusnahku, köisi, vaha ja muud metsamaterjali. Läänest itta liikusid aga luksuskaubad nagu veinid, ehted, kallid kangad ja ka relvad. Kaupmehed annetasid palju kirikutele. Mõisted: Hansa Liit kaubalinnade ühendus gild kaupmeeste ühendus 12. ELU KESKAEGSES LINNAS Keskaegset linna valitses raad. Raehärrad olid kaupmehed, linnarahva seast hoolikalt valitud mehed
tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 16951697 oli Suur Nälg. ·Linnad ja kaubandus aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eestija Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium
Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka Saksa Ordu ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähemtähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa
Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka Saksa Ordu ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähemtähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa
maarahvas linnarahvale tõhusat täiendust. Paljud talupojad põgenesid samuti linna , sest kui nad suutsid varjata end ühe aasta ja ühe päeva said nad vabadeks inimesteks. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed.
Ühiskond hakkas jagunema alamklassiks ja ülemklassiks(sakslased ja eestlased). 9. Linnad Vana-Liivimaal. Kuidas nad tekkisid, kes seal elasid ja millega tegelesid? Gildide ja tsunftide tegevus. Vana-Liivimaa linna tähtsamad osad: väravad, linnamüür, tor n, raekoda, turuplats ja kirik. Lübecki linnaõigus kehtis Tallinnas, Narvas, Rakveres. Riia õigus kehtis Tartus, Viljandis, Paides, Uus Pärnus. Piiskopi õigus kehtis Vana Pärnus ja Haapsalus. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus Pärnu ja Viljandi. Linnad Vana-Liivimaal tekkisid Linnas olid inimesed vabamad (talupojad peitsid end sinna). Linnad saavad linnaõiguse maaisandalt, millega on linnal kohustused maaisanda ees. Lübecki linnaõigus on Põhja-Eesti linnades ja Riia linnaõigus on Lõuna-Eesti linnades + Haapsalu ja Uus-Pärnu. Linnades oli suur roll kutsealastel gruppidel (tsunftid ja gildid). Linna juhtis raad ehk magistraat. See
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja
3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas paavstivastast kriitikat *Kuningavõim tugevnes, keisrija paavstivõimu universalistlike püüdluste asemele asus rahvusriigi idee
ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna. · Eesti hansalinnad: Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia. · koge uut tüüpi laev, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, karusnahku, vaske, rauda jm senistest suuremates kogustes. · Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad
Võib vaadata väikse inimrühma algatust, mis järk-järgult arenes. Lateraani kirikukogul 1215 oli üle-euroopalises skeemis osake. Lõpetati vaid saratseenide vastane võitlus. Paavsti heakskiit pole tingimusteta: püha haud ju esmatähtis. Millised jõud siin osalesid? Kaupmehed: Johanseni järgi vallutamine kaupmeeste huvides, vaja sidemeid Vene aladega. Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest. Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad. Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana. Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt. Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka. Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster. Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema.
· Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda: o Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad o Põhja-Euroop, Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus · Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks · Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL Venemaa kõrgkeskajal · U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud · Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tsinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu-khaan · (mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk-Aasia, Taga-Kaukaasia) · 1223 toimus lahing Kalka jõel. Venelaste ja polovetside väed purustati
ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogumi. Raes kujunes ametijaotus valdkondade kaupa. Enamasti igas valdkonnas kaks raehärrat. Üks tähtsamaid ameteid oli linnalaeka arvehärrad. Veel maksuhärrad ja aktsiisihärrad. TÄhtsaks veel linna foogt (kohtunik) Veel veskitega tegutsevad veskihärrad, mündihärrad, karja ja heinamaadega tegeles koplihärra. Liivimaa linnad Hansa liidu liikmetena: Hansa tekkimine, hansalinnad Liivimaal. Liivimaa linnade roll kogu hansakaubanduse süsteemis. Suurte ja väikeste linnade roll selles. Liivimaa sise- ja väliskaubandus: Kaubaartliklid. Läänest: sool, kangas (flandria kalev), heeringad, metallid (raud), humal, Idast põhiliselt: vaha, karusnahad, lina ja kanep. Liivimaalt veeti vilja: rukis (aga ka kaer ja oder). -Sisemaises kaubanduses tuleb eristada ühelt poolt rahvusvahelise ekspordi teenimisele suunatud ja teiseks kohaliku tarbimise rahuldamiseks toimunud ostu-
Otsus langetati siis, kui ühegi linna saadikul polnud enam vastuväiteid. Hansapäevade otsused ehk retsessid hakkasid kehtima alles pärast nende avalikustamist. Väljaspool hansalinnu koondus Hansa kaupmeeste tegevus kontoritesse. Novgorod, INglismaa, Brugges ja Bergenis. Kontoreid juhtisid oldermannid. Asju otsustasid kaupmehed üldkoosolekul, tüliküsimused lahendati oma õiguse kohaselt (Lübecki õigus). Igal kontoril oli oma kohus, kassa ja pitsat. Hansalinnad Liivimaal - Eesti hansalinnadest mõjukamad olid Tallinn ja Tartu. Uus-Pärnu oli 14. sajandil Liivimaa sadamate väljaveo esikoht ja sisseveos kolmas. Viljandit kui hansalinna märgitakse esmakordselt 1346. aastal kui venelaste sihtpunkti. Lätis jäid muud hansalinnad - Lemsalu, Võnnu, Volmari, Koknese - selgelt Riia varju. Ainus oluline Liivimaa kaubanduskeskus, mis ei kuulunud Hansasse oli ordulinn narva, sest ta asetses piiri peal. Venemaa oli Hansa peamine
1. Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 1. Komtuurkonnad 2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde 2. Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4. Laulupeod 4. Rajoonid 5. Tartu ülikooli asutamine 5. Külanõukogud 6. Talurahvakoolid 6. Vabariikliku alluvusega linnad 7. Hansalinnad 7. Piiskopkonnad 8. Uus ärkamisaeg 8. Kreisid (maakonnad) 2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2. Rootsi aja lõpuga Eestis: ……………. 2.3. Eesti NSV aja lõpuga: ………………. 2.4. Missugune neist sündmustest on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Põhjendage. (1p) Sündmus…………………. Põhjendus ………………… 3
töötada oma isanda heaks ta ei olnud hiliskeskajale omane linnakodanik. Peamised kaubalinnad Lääne-Euroopas, Itaalias, Friisimaal. Kuni 12. sajandini domineerisid Põhja-Euroopas skandinaavlased. Nad omasid otseühendust Musta merega pikki Venemaa jõgesid. Varased kaubanduskeskused aolinnad asusid Jüüti poolsaarel ja Birkas. Birka kaotas aga oma tähtsuse aastatuhande vahetusel, esile kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad. Varajane rahandus Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus, importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal
Ordu mõjuvõimu laienemine: põhitendents ordu tegevuses oli püüd piiskopkondi inkorporeerida, st et kõik piiskopid määrataks orduvendade seast iseloomulik: rõivastustülid tõsisem orduvastane opositsioon kujunes 14. sajandi teisel poolel Tartus, kus piiskop oli Dietrich Damerow, kelle ümber koondus palju toetajaid ja sõjaliseks jõuks oli neil 500 vitaalivenda, kuid kuna nad olid mereröövlid, põhjustas see teiste läänemerelinnade (hansalinnad) pahameele ordu andis otsustava rünnaku 1396. a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei olnud otsustav ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku Danzigi konverents, kus olid esindatud kõik VanaLiivimaa poliitilised jõud: Saksa ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa liidu esindajad tulemused: ordu saavutas selle, et Riia peapiiskop peab olema määratud orduvendade hulgast, aga
Peale Jüriöö ülestõusu (1343) eestlaste olukord halvenes. Tekkis kodukari- mõisnike distsiplinaarõigus talupoegade üle. Võisid peksta talupoegi. 4. Liivimaa maapäev Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.Maapäeva kui institutsiooni täpset algusaega on raske paika panna, sest Liivimaa maaisandate, nende vasallide ja linnade kogunemisi oli olnud juba vähemalt alates 14. sajandi algusest. Liivimaa hansalinnad korraldasid alates 14. sajandi keskpaigast regulaarseid linnadepäevi, samuti toimusid tavaliselt Liivi ordu eestvedamisel maaisandate ja vasallide kokkusaamised Maapäevi kutsus traditsiooniliselt kokku Riia peapiiskop, ehkki tegelikult tegi seda suhteliselt tihti ka ordumeister. Maapäevadel lahendati ennekõike erakorralisi ja kriitilisi situatsioone, samuti üle- Liivimaalise tähtsusega probleeme, mis nõudsid kõigi maaisandate nõusolekut, ning mõningaid olulisemaid kohtuasju
kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Enamuse oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: vendi(on piirkond Holsteinist Mecklenburgini), Saksimaa, Pommer ja Brandenburg koos Lübecki kui oma esindajaga; Vestfaal, Preisimaa ja Reini jõe äärne ala koos Kölni ja hiljem Dortmundiga; Läti, Gotlandi ja Rootsi ala koos Visby ja hiljem Riia kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna. Hansapäev linnade esindajate koosolek - ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve
ametlik toomkapiitli mantleid mustaks, ordul olid valged. Tehti panud küll naaberriikide abile, üritati enda poole üle meelitada vastaspoole liitlasi. Tehti enam panus vasallidele, piiskopi riikides oli neil suured maavaldused ja sõjalised jõud. Aegajalt olukord jälle rahunes. Saksariigi Rooma- keiser üritas sõjategevust ära lõpetada ja osapooli lepitada. Ajutine pöördepunkt , mille kutsus kokku tolle aegne ordukõrgmeister Jungingen ja hansalinnad , kongressil osalesid kõrgemad maahärrad, vasallide esindajad. 1397 kirjutati alla lepingule mis pidanusk lõpetama Vana-Liivima sisetülid. Dansingi kokkuleppe. Kestisid välja kuni 15 saj alguseni ,kus toimus taaskord muutus, põhjuseks Saksa ordu lüüasaamine 1910 Tannenbergi lahingus, tõi kaasa tema võimsuse vähenemise. Tähendas ka seda et siinsed piiskopid üritasid taaskorda domineerida ja ordu tahaplaanile tõsta. Leiti ka põhjendus Riiapeapiiskopile, väideti et ta on Vana
Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja. Kujunenud siiras arusaam, et Lm Vm tsaari alune maa. Fikseeritud Tartu piiskopi maksukohustust Pihkva ees. Kui sõna ei kuulata, ss sõjaga mindi karistama . Sõja kuultustes, Vm poolel alati see, et kõik teised süüdi.
128. ,,100 «eekani, juudi ja munga keel»--kreeka, heebrea ia ladina keel 128 papistid --paavsti pooldajad keskaegsetes feodaalsõades 41 «ntväk»(sks. Handwerker) --käitö oline; laiemas mõtes üdse «peenemate» eluviisidega isik vastandina talupojale 183 semgallid --läi hõm Lõna-Läis enne läi rahvuse kujunemist, preislased -- Visla alamjooksul asunud balti-slaavi hõm, alistati XIII s. Saksa ordule ja häis hilisemal ajal väivaldse überrahvustamise tõtu 466 Lk. 183 hansalinnad --saksa kaubanduslikku Hansa liitu kuulunud linnad (muuhulgas ka Tallinn, Tartu ja Pänu) 187 Westfaal --maakond Lä ane-Saksamaal ,, 214 Ugandi --Tartumaa muistne nimetus ,, 234 kuningas Magnus --Taani prints ja Holsteini hertsog, Ivan IV poolt Liivi sõa ajal Liivi-maal loodud vasallriigi valitseja, nn. «Liivimaa kuningas»; läs hiljem üe Poola poolele ,, 298 rahataguja --keskajal käitö oline, kes valmistas võmude üesandel vä arismetallist müte 371 gildimaja --kaupmeeste üingule, nn
annaabi.ee 
