Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda,
RIIGI LÕPP Vürstide poegade vahel tekkisid võimuvõitlustülid(kodusõjad), võim kuulus riigi eriosades nn osastisvürstidele, kes samuti võitlesid suurvürsti tiitli pärast Kes oli ja mida tegi? · Justinjanus I?bütsantsi keiser, kelle valitsusajal püüti taastda Rooma impeeriumi · Rjurik?varjaagide pealik, vana-vene riigi suurvürst, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas · Oleg?Rjuriku kaaskodlane, süürvürst, varjaagide pealik, kes 882. Aastal vallutas kiievi ning pani aluse vana-vene riigile · Vladimir?vürst, kes lasi 988. Aastal end koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. · Jaroslav Tark?vladimiri järglane, vürst, kes tegi paaaaaaaaaaaalju vallutusi ja ja vallutas ka 1030. Aastal Tartu, ,,Vene Õiguse" koostaja · Basileios II?bütsansti keiser, tema valitsusajal vallutati Bulgaaria riik ja Bütsants oli võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas. Mõisted
järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi
Odilon Redon ,, Ronk'' ,,Neiud rannal'' Euroopa tuntumad (Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad James Ensor ,, Pierrot'' Jan Toorop ,,Uus põlvkond,, Venemaa Tuntumad Nikolai Roerich (1874 1947) maalis vanu vene linnu, muistsete esivanemate elu, eriti tihti aga varjaagide kirjupurjelisi laevu. Mihhail Vrubel (1856 1910) kujutas kummalisest piinast haaratud tegelasi, näiteks Lermontovi Deemonit. Venemaa Tuntumad Mihhail Vrubel ,, Lermontovi Nikolai Roerich ,, ülemere'' Deemon'' Eesti tuntumad Kristjan Raud(18651943) Püüti kajastada oma maa sangarlikku minevikku, tuua pildile rahvaluulet ja kujutada uut moodi oma kodumaa kaunist loodust .
Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni.
loata. Sõna grafiti tuleb itaalia keelest ja tähendab "kratsitud, kritseldatud, kirjutatud". Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Grafiti ajalugu Grafiti on pärit juba antiikkultuuridest. Algselt viitas graffiti hauakambrite pealiskirjadele või joonistustele, kujunditele. Esimene nn. moderne grafiti pärineb praeguse Türgi aladel olevast AntiikKreeka linnast Ephesusest. Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Grafiti ajalugu Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse 60.70ndaid USAs. Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. 70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid palju, see põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks. Grafiti ajalugu 70ndate lõpupoole algab New Yorgis ka grafitivastane võitlus, põhjuseks üldine kuritegevuse kasv. 1980
hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide ( viikingite) kaubateena. Alates 13.sajandist on jõgi olnud püsivalt riigi- või halduspiiriks, Narva ümbrus erinevate kultuuride ja maailmavaadete kokkupuutealaks. Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku
sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama
läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused
andamit mere tagant tulnud varjaagidele (normannidele), lõuna-slaavlaste hõimud poljaanid ja nende naabrid kasaaridele. Põhjahõimud polnud asjade käiguga nõus. Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja.
bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi
otsimine. Lääne-Euroopas olid nad tuntud normannide nime all. Eriti kannatasid nende peaaegu iga-aastaste retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Normannid ründasid eestkätt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu, viitmata seejuures aega paremini kaitstud kindluste piiramisega. Ida-Euroopas olid nad tuntud aga varjaagide nime all, kus neid huvitas peamiselt kauplemine Bütsantsi ja araabia maadega. IX sajandil asustasid norralased Islandi ja Põhjamere saared. Järgmisel sajandil rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Sõjaliste edude saladuseks oli nende kiire laev ja kiire tegutsemine. Nad tungisid oma süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale.
Läänekristlaskond katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi. Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt. 10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest. Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid. Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi. Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg. Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile
püha Patrick katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak Beda Venerabilis ajalookirjutaja???????? Dionysius Exiguus arvas kristuse sünniaasta Erik Punane viiking kes rajas gröönimaale asustuse Leif Eriksson esimene eurooplane, kes astus ameerikale Justinianus I Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Kyrillos ja Methodius vennad, kes lõid kirilliuse ja glagoolitsa(tähestikud) Rjurik legendaarne varjaagide pealik Oleg pani aluse vana vene riigile vürst Vladimiroli Kiievi suurvürst 9801015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja. Jaroslav Tark VanaVene valitseja, kelle ajal vallutati väga palju( mustast merest läänemereni)
7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik. 4.13471349a oli Euroopa suurim katkuepideemia,mis laastas LEuroopat ning millles suri palju inimesi. 5.IV ristisõda viis Konstantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni LEuroopa ristisõdijate poolt
kaotusehulluses, et olles kõik maha mänginud, heidavad nad viimse lõpuviske omaenda vabaduse ja keha peale" Keskmine rauaaeg (500-800 pKr) U 500 pKr hakati Eestis: ehitama LINNUSEID peitma senisest enam relvi ja ehteid. Vaenulike naabrite rünnete eest oli vaja kaitsta oma varandust. Linnuseid on 4 tüüpi Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste -
Kujunes 12. sajandil Põhja-Indias Esimene moslemite riik ( Delhi sultanaat ) 14. sajandil kujunes suurriigiks Väike-Aasia poolsaarel, hõlmas alasid Vahemere idarannikul, Põhja-Aafrikas, Balkani poolsaarel, pealinn kunagises Konstantinoopolis Türgi impeerium ehk Osmanite riik 13.Töö allikatekstiga. 10P A Ja ei olnud nende keskel õiglust, hõim astus välja hõimu vastu, nad tülitsesid ja hakkasid omavahel sõdima. /.../ Ning nad läksid mere taha varjaagide, russide juurde. Neid varjaage kutsuti russideks, nii nagu teisi nimetatakse sveadeks, muid aga normannideks ja angliteks või teisi veel gotlandlasteks just nii hüüti ka neid. Tsuudid, slaavlased, kriivitsid ja vessid ütlesid russidele: ,,Meie maa on suur ja rikas, aga mingit korda selles ei ole. Tulge vürstina valitsema meie üle." Ning valiti välja kolm venda/.../, kes tulid oma suguvõsade ja ustavate vägedega slaavlaste juurde.
laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi. Tuntuimad olid Birka, Sigtuna ja Hedeby. o Elanikkonna kasvades andis tunda maapuudus, ning ilmajäänutele ja võitluses allajäänud konungitele jäi kaubandus ja mererööv, millest kasvasid välja viikingite salgad. 7-9 sajandi ajal hakkasid viikingid ehk normannid rüüstama killustunud Lääne-Euroopat. Ida-Euroopas, kus käidi kauplemise eesmärgil tunti neid varjaagide nime all. o Norralased asustasid Põhjamere saared ja Islandi. Hiljem rännati pealik Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, ning hiljem tema poja Leif Erikssoni juhtimisel Põhja- Ameerikasse. NORMANNID LÄÄNE-EUROOPAS o Viikingite hiilgeaeg kukub 9 sajandile, kui nad lakkamatult kogu Lääne-Euroopat vastupanuta rüüstasid. Nende vastu oldi võimetud, Vahemeremaades võeti normanne isegi nende väeteenistustesse
Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid. Justinianus saatis oma väed esmalt PõhjaAafrikasse vandaalide vastu. Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkide...
Peterburg Karl Kaspar 8A Peterburg Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene - ; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km NIMI Peeter I nimetas Jänesesaarele ehitatud muldkindluse iseenda ja oma kaitsepühaku apostel Peetruse järgi Sankt-Peterburgiks, hollandikeelne Sankt Pieter Burch. Hiljem, kui Neeva kallastele valmisid elumajad ja valmis apostlitele Peetrusele ja Paulusele pühen...
Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked. Eesti aladelt toimus ka vasturetki. Noorem rauaaeg 1) viikingiaeg u. 800-1050 2) muinasaja lõpusaj. 1050-1200 1. Skandinaaviast pärit hõimude retked ( tee varjaagide juurest kreeklasteni) 2. Idaslaavlased üritasid meid vallutada 1030 (linnus Tartu kohal). Jurjevi tugipunkt. 1061 löödi idaslaavlased välja. Rahvaarv: u. 150 000 inimest Adramaa- põllumajanduse ühik (üks adramaa toidab ära u. 7 inimest) Asustamata alad: läänerannik (pinnas ebasoodne), sooalad( Pärnu jõest allapoole jäävad alad) ja Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1
islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi. · Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´ Rjurik vürst Rjurik oli viikingupealikust varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes
b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitside soost Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 10161018 ja 1019 1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani
Nende arvates oli russide arengu tase nii madal et nad poleks ise riigi tekkeni veel jõudnud ja seega sai see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele. Põhjaõimud polnud sellise korraldusega nõus ja ajasid varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest
2) Hauapanuste hulgas puuduvad relvad, mis näitab, et sel perioodil ei sõditud 3) Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud 4) Pole leitud ühtegi tavaliselt sõdadega kaasas käivaid peiteleide 9. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 1) SUHTED SKANDINAAVLASTEGA Viikingite laevad liikusid mööda Läänemerd Venemaa suurte jõgedeni, mida mööda jõuti Mustale merele ja Kaspia merele (idamaadesse). Seda teed nimetati teeks varjaagide juurest kreeklasteni ehk idatee. Eesti jäi uute kaubateede ristumispunkti ja lülitus ida-lääne vahelisse kaubavahetusse. Hea tee tegi Eesti kättesaadavaks ka vaenlaste sõjakäikudele. NÄITEKS olevat 900. aastal Norra kuninga pojad Halfdan Valge ja Halfdan Must teinud sõjakäigu Eestisse ning lahingu käigus tapsid eestlased Halfdan Valge. Rootsis on 11. sajandil püstitatud mitmeid ruunikive (lk 28) Eestimaal langenud viikingite mäletuseks. Viikingite eeskujul hakkasid ka eestlased
transiitkaubandus Venemaa ning Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopa vahel. Sellist vahendaja rolli võisid tulevaste eestlaste ja lätlaste esivanemad omada juba ajal, mil polnud kirjalikke jäädvustusi selle kohta. Arheoloogilised leiud annavad alust arvata, et siin kaubeldi üsna hoogsalt alates 8.9. sajandist. Leitud on näiteks Araabia münte dirhame. Sellesse ajajärku jäävad üleeuroopalised viikingiretked, mis ulatusid Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopani. Üks osa varjaagide (nii kutsuti neid tänapäeva Venemaa aladel) retkedest kulges Rootsist läbi Läänemere Venemaa jõgedeni. Risto Sulu Siinsed Läänemere asukad kauplesid kui ka võitlesid varjaagidega idateede rikkuse nimel. Muistse kaubanduse ja võimu sümboliks olid jõed ja eriti jõe suudmed. Jõed olid kiiremaiks ja ohutumaiks kaubandusteeks. Kes kontrollis jõge või rannikut, kontrollis ka kaubandust. Sinna
Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda. Siiski olevat Olegil olnud tihedad suhted ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi oma kodupaika, kus ka surnud. 12 Tegelikult põhineb kogu selline ajalookäsitlus paljuski oletustel. Ka Rjurikut on peetud mütoloogiliseks või sümboolseks tegelaseks. Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osade ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul hoopis Ladogas, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras 862 ise soodsas olukorras võimu Novgorodis. Müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles 11. sajandil ning sattus 12
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav
Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma. 10. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased e. semiidid elasid Araabia ps-l nad olid rändkarjakasvatajatest beduiinid. Nende ühiskonnas olid tähtsal kohal kaamelid ja datlipalmid. Oaasides elavaid talupoegi nimetati fellahiteks. 6. saj sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad, karavanimaksud, joogivesi.
Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti Ovaalne itaalia Nelinurkne kumerusega all hispaania Nelinurkne teravikuga all prantsuse Figuraalne e väljalõigatud vormiga saksa e barokkkilp Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks ( kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks
tunnusena. Vapidiplom vapi juurde antud spetsiaalne tunnistuskirjeldab vappi ja mille eest antud. Kilbihoidjaks nimetatakse vapil olevat inimese või looma figuuri, kes hoiab vappi. Vapimantel omapärane kaunistus keep, mis langeb kroonitud kiivri alt. Vapiraamat vappide kogumik; vanim Zürichi vapiraamat aastast 1320. Linnavapp meil 16saj. Sunfidel vapid ja ka kaupmeestel olid kinnitatud vapid LääneEuroopas kasutusel olevad kilbi vormid: Kolmnurkne varjaagide e gooti Ovaalne itaalia Nelinurkne kumerusega all hispaania Nelinurkne teravikuga all prantsuse Figuraalne e väljalõigatud vormiga saksa e barokkkilp Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks ( kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide juurest kreeklasteni - . Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva. Tänapäeval kuuluvad nende hulka venelased, ukrainlased ja valgevenelased. Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks eelkõige Novgorodis
Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud. Idatee ehk tee varjaagide juurest kreeklasteni Viikingite kaubatee Skandinaaviast mööda jõgesid Bütsantsi (Musta merre (mööda Dnepri jõge) või Kaspia merre (mööda Volga jõge)). Sellega olid seotud pigem praeguse Rootsi alalt pärit viikingid. Läänetee Viikingite kauba- ja rüüsteretkede tee piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemereni. Lääneteega olid pigem seotud Norrast ja Taanist pärit viikingid. Kui vastase jõud oli nendest tugevam, tegutsesid nad nagu kaupmehed
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud
adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli vähenenud), tekkis metsmesindus, oma osa oli käsitööl (omaette käsitööalaks oli eraldunud sepatöö), ehteid tehti põhiliselt hõbedast ja pronksist; kaupmeeste kihti ei olnud kujunenud, kõik vabad mehed kauplesid, Eesti jäi muinasaja ühe olulise kaubatee juurde, so "tee varjaagide juurest kreeklasteni"; toimus vahenduskaubandus, hakkasid kujunema varalinnalised asulad kauplemiskohtadel ja eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses haldusjaotus kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja, LääneEesti), ridaküla (Peipsi ääres), hajaküla (LõunaEesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
