Ta tahtis kogeda midagi sellist, mida keegi teine siiani polnud tundnud. Selle saavutamiseks oli haritlane nõus isegi kuradiga lepingu tegema. Saatan nimega Mefistofeles pakkus talle sellise diili, et kui ta suudab mehe maapealset elu nautima panna, siis pärast surma peab Faust olema pagana igavene ori. Meeleheitel olev doktor oli sellega päri. Õnneks ei elanud arst 15. sajandi Venemaal inkvisitsiooni keskel, sest siis oleks kirik ta kohe kui ketseri tapnud ja mis saaks olla veel rohkem kirikuvastane, kui paganaga lepingu sõlmimine. Pärast kontrahti jõustumist arvas Mefistofeles, et Faust hakkab elu nautima kui ta saab omale imeilusa naise. Õpetlane hakkaski. Ta muutus hulluks naise järele. Lausa niivõrd palju, et ei suutnud ilma armsamata elada. Teose lõpus oli ta nõus isegi oma elu neiu nimel ohverdama. Tean, et armastus pimestab, aga minu arvates ei tohiks nii tugevasti ühte inimesse
54 abikomiteed 1883 peakomitee suleti 14 Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16 Sakala ilmus Jakobsoni algatusel 1878 Poliitiline väljaanne Mõisnike- ja kirikuvastane hoiak Hurt süüdistab Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises Tekib kaks leeri- Hurt ja Jakobson 17 Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP
ja mänguselts "Vanemuine". Carl Robert Jakobson Ajaleht "Sakala", kolm Radikaalne/äärmuslik/mitte kerge mees, isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas venesõbralik, saksavaenulik, Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist asutaja. Jakob Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president, Mõõdukas, kultuuri pooldaja, rahvusluse üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne eest võitleja, venestamise vastu, usu 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult"
monarhina, kutsus Voltaire’i oma õukonda. Peagi nägi Voltaire Preisi õukonna “valgustatud” näitemängu läbi. 1758 ostis Voltaire endale Šveitsis mõisa ja jätkas seal võitlust tagurliku Euroopa vastu. Voltaire naases Pariisi 83-aastasena. Aasta oli siis 1778. Voltaire oli alati avameelne kriitik religioosse sallimatuse ning tagakiusamise suhtes, olgugi et tema eriliseks pilkealuseks oli katoliku kirik. Tänu sellele, et Voltaire oli olnud nii kirikuvastane, keelati tema matmine kirikusse. Suri 1778. aastal 30. mai.Lõpuks maeti ta Champagne kloostrisse. 1791. aastal viidi tema jäänused puhkama kuulsuste templisse Pariisis. 1814. aastal varastati Voltaire’i jäänused ning visati need prügimäele. Enne seda oli aga eemaldatud tema süda, mis veel praegugi on Pariisis rahvusraamatukogus. Tema aju oli samuti eemaldatud ning 100 aastat hiljem, pärast mitmeid katseid, müüdi see maha oksjonil ning sellest
Köler, P. Karell, J. V. Jannsen 10. Iseloomustage rahvusliku liikumise liidrite vaateid ja tegevust ärkamisajal: Johann VoldemarJannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson. J. V. Jannsen –tegi koostööd baltisakslastega, „Eesti Postimees“ ja „Perno Postimees“ väljaandja J. Hurt – toetas luterlikku kirikut, suhted sakslastega oli pingestatud seega läks Peterburi, C. R. Jakobson – andis välja kõrgtasemelisi õpikuid, kirikuvastane, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu. 11. Iseloomusta rahvusliku liikumise olulisemaid sündmusi: esimene üldlaulupidu, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Aleksandrikool. Esimene Üldlaulupidu – 1869, eestvedajad: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähistati pärisorjuse kaotamisest 50. juubelit. Eesti Aleksandrikool – 187080.ndad, eestvedajad: J. Hurt ja J. Köler, eesmärgiks rajada eestikeelne
·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala" lugejate arv tõusis kiiremini ja kõrgemale kui ,,Eesti Postimehe" oma ning 1880. tabas Jannsenit halvatus, mis ta töövõimetuks muutis. ,,Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. See kõik tõi kiirelt Jakobsonile kaela mitmeid kohtuasju ning ta ajaleht suleti pooleks aastaks. Suurlõhe ·Tekkis kaks leeri, mille ühel poolel oli Jakobson oma poolehoidjatega ja teisel pool Hurt enda omadega. Jakobson pidas tähtsaks majanduslikke ja sotsiaalseid nõudmiseid ning lootis mõisnikevastases võitluses abi Venemaalt, kuid Hurt pani esikohale hariduse- ja kultuuriküsimusi. 1881. tagandas Jakobson Hurda EkmS-i presidendi kohalt. ·1882
ja teater. Luule areng aeglustus, sest kirjanikud ülistasid mõistust ning tunded jäid tahaplaanile. Ajastu filosoofid ja nende ideed Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida ehk valgustada. Arvustades toonast ühiskonda, õpetasid nad ühtlasi, kuidas saaks seda paremini korraldada. Valgustusajastu ideed levisid üle Euroopa, kuid kõige suuremat kõlapinda leidsid need Prantsusmaal. Sealne valgustuslik ühiskonnakriitika oli eriti feodalismi- ja kirikuvastane. Prantsuse mõõdukamad valgustajad taotlesid ühiskonna reformimist ülaltpoolt. Voltaire (16941778, kodanikunimega Francois Marie Arouet) oli Prantsuse filosoof, kirjanik, 2 ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Kuulsust kogus ta näitekirjaniku ja poeedina. Sündis Pariisis, isa oli notar. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja
ajalugu", 1764), Samuti pidid mingil moel lahenema ühiskonnaelus tekkinud vastuolud. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. Valgustusideed hakkasid esmalt levima Inglismaal, kuid suurim kaal oli neil Prantsusmaal. Seal oli feodalismi- ja kirikuvastane ühiskonnakriitika eriti tugev. Mõõdukamad taotlesid reforme ülalpool. Üheks selliseks ideeks oli valgustatud absolutism, mida toetas Voltaire. Montesquieu pakkus välja võimude (seadusandliku, täidesaatva, kohtu) lahususe mõtte ja toetas konstitutsioonilist monarhiat. Hoopis tõsisemad plaanid olid radikaalsete valgustajate esindajal Rousseau'l. Tema ideaaliks oli looduslähedane elukord ja rahva võim. Valgustusliku
loomulikult ei tugevdanud see kohaliku katoliku kirikut, millesse suhtuti skeptilise umbusuga. Itaalias arenes paavsti jailmaliku võimu suhetest Garibaldi juhitava Itaalia ühendusliikumise tõttu avalik vaen, sest selle liikumise tulemusel kadus Kirikuriik 1870. Aastal kaardilt. Paavst nimetas end pärast Kirikuriigi kadumist ,,Vatikani Vangiks". Üldse oli kõigi seni katoliku võimu all elanud maade (Itaalia, Hispaania, Porguali) demokraatlikel ja liberaalsetel liikumistel selgelt kirikuvastane varjund. Saksa riigis soovis Bismarck katoliku kirikut depolitiseerida. 1871. Aastal allutas ta kõigepealt kõik koolid riiklikule järelvalvele ja alustas nn kultuurivõitlust (Kulturkampf), mille käigus paljud piiskopid vahistati või olid sunnitud emigreerima ning paljud piiskopkonnad jäid aastateks hooleta. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias hakkasid pinged tasapisi vaibuma alles 1880. Ja 1890. Aastail, mil paavstiks sai tark ja kohanemisvõimeline Leo XIII (1878-1903).
Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35)
Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine
soovi eestlastele meele ja mõistuse harimiseks, koolide rajamiseks ja saksastamise vastu seismiseks. Järgmisel aastal esitas ta, samuti ühes oma kõnes, nägemuse eestlaste tulevikust, märkides, et eestlaste väikese arvu tõttu ei saada kunagi poliitiliselt ega sõjaliselt vägevaks, kuid tõi võrdlusena kreeklasi, kes olid vanal ajal suured hariduse ja vaimu poolest. 1878. läks Hurt jannsenlaste poolele, kuna teda pahandas Jakobsoni ja "Sakala" kirikuvastane hoiak. Ta ei pooldanud ka Jakobsoni reaalpoliitilist idaorientatsiooni, kartes venestamise ohtu ohtu eesti keelele ja luteri usule. 1880. aastal lahkus ta Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajaks, mis vähendas tema mõju edaspidises rahvuslikus liikumises. Hurda rolli olulisus kajastub ka rahvaluule kogumisel ja Aleksandrikooli organisatsiooni juhi kohal. 1880. aastate alguses hakati venestamispoliitikat ellu viima ka Baltimaades ning
Seda tervitasid enam-vähem kõik rahvusliku liikumse tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt. Septembris ilmunud esimene number teateas, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast valikult ja ühemõtteliselt poliitikas kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati rida uusi seltse ning rahakogumine Aleksandrikooli jaoks võttis sisse uue hoo. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike-ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks. Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastorid olid rahvusliku liikumise suhtes valikult vaenulikud. Hurt kirjutas Jakobsonile avaliku kirja, milles ta süüdistas Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises ning mahalõhkumises. Hurda vahekord saksa pastoritega oli just õige teravaks muutunud. Sõnast
Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga-
hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni. "Sakala" ületas oma teravuse poolest tunduvalt poliitiliselt üsna vaoshoituks muutunud "Eesti Postimehe", mille lugejaskond hakkas vähenema. Lisaks tabas Jannsenit 1880. aastal halvatus, mis ta töövõimetuks muutis, ja tal polnud enam abiks ka tütar Lydiat, kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise ilmumisaja järel oli Jakobsonil oma teravate väljenduste eest kaelas rida kohtuasju ja leht isegi suleti pooleks aastaks, kuid jätkas seejärel endises toonis. Lugejaskonna enamusele meeldis eriti Jakobsoni vastuhakk mõisnike ülemvõimule. Ka Jakobsoni kirikuvastasus tabas märki, sest valdavalt baltisakslastest pastoritel polnud talurahvaga kuigi lähedast sidet ja paljud neist olid rahvusliku liikumise suhtes avalikult vaenulikud
a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised b) Mõõdukas kultuurirahvuslik suund , mida juhtisid Jakob Hurt, Jannsen jt.(1839-1907) pooldas rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamist ennekõike. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva ülesanne saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline – tähtsam on rahvuslik olemine, kui riiklik kuuluvus.
Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga kaasnes selle usulise liikumisega talupoja iseteadvus tõus tunduvalt. Tulemis oli siis see, et 1743 aastal vene keskvõim keelustas igasuguse vennastekoguduse tegevuse Balti provintsides. Teoloogiline ratsionalism- Usulise suundumisena üks pöhilisem valgustatuse väljund. Usuliikumine luterluse sees, peamiselt möjutatud valgustusest. (prantsuse valgustus oli teravalt kirikuvastane, ründasid äkiliselt katoliku kirikut. Valgustajad ei olnud ateistid, vai teoistid. Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse pelgaks moraaliõpetuseks. Saksa valgustus aga polnud kirikuvastane, vastupidi. Saksa protestantlikud vaimulikud olid ka valgustuse kandjateks). Nii ka balti aladel, valgustatusest mõjutatud ratsionalism levis alates 18 sajandist
aastate teisel poolel- 1980. aastal avaldati protesti NSVL agressiooni vastu Afganistaanis. 1980. aastate algul toimus keskkonnakaitseliikumine. 1971. aastal oli 20 000 liiget siis 1983. aastal oli juba 320 000 liiget - Protestiti Leedu looduse ja ühiskonna reostamise vastu - Tuumaelektrijaama ehitamise vastu; naftaleiukohtade avastamine. 1980. aastate II pool: Gerrontokraatia ajal (1984-1985) nõrgenes nõukogude võim Leedus. Andis järele kirikuvastane kampaania - Ametisse pühitseti mitu uut piiskoppi. Haritlased nõudsid tõkete kaotamist teaduses, avaldasid muret üle leedu keele seisundi (sõnavara reostatud vene keelega). 1985. aastal võimule tuli M. Gorbatsov, kes andis lootust, lubades reforme (Perestroike) ja ühiskonna avatust (Glasnost). Leedu kommunistlik partei ei suutnud vastu seista rahvuslastele. 23. august 1987 - Kogunes rahvas Vilniuses tähistama MRP 48. aastapäeva. Vastuseks korraldas kommunistlik partei ja
Lib on saksa pol selgelt uus nähtus. Samuti on see UK ja PR mõjutustele tuginev nähtus. Saksamaast ei saa iialgi keskset ja valdavat suundumust nagu UK ja samuti Lib ei saavuta seda taset, mis tal oli PR. Levib pigem rohkem moevooluna ja mooda ideoloogiana , kui kindla sisemaise jõu või nõudlusena. Lib levib kõige paremini Pr kkkupuutuvate alade juures asuvatel aladel, monarhiavastase pololu jooned. Saksa kontekstis puudub lib kirikuvastane rõhusetus nagu see on seda pR. Lib rõhut mitmetes Pr piirnevates saksa osades monarhiate nõrkust ja vajadust monarhia asendada mingi uuema riigikorraga. Erinevus Saksa ja UK Lib vahel ka see, et Saks pole lib kesklassi või majandusliku äri ideoloogia. Erandiks on Põhja saksamaa trad vabalinnad ( Hamburg ja premen,m is on suunitud kauplemisega meretaguste piirkondadega) .Üldine suunitlus Saksa kontekstis on see, et see on rohkem haritlaskonna ideoloogia. Lib tulek ka
45' Poola "vabastati" Punaarmee poolt. Londonis eksiilis olnud valitsus tuleb tagasi, aga domineerima hakkas hoopis NL läbi Lublini Komitee. Potsdami konverentsi järel liigub terve riik 300-500 kilomeetrit läände, ehk siis suured piirimuutused. 47' saab valimistulemuste võltsimisega pukki Poola Stalin, ehk Bierut. Kodanlikud poliitikud vahistatakse. 48' kommunistid ja sotsialistid Ühendatud Töölispartei. 49' armee tasalülitamine. 53' Krakowi näidisportsessist saab aluse kirikuvastane võitlus 55' Varssavi pakt NATO-ga võistlemiseks. 56' Massilised ülestõusud NL-i vastu Poznanis. Poola kevad 56' oktroobris: puhastused parteis ja valitsuses, kollektiviseeritud põllumajandusettevõtted likvideeritakse, moodustatakse töölisnõukogud. 57' Gomulka valitsusvõit ja stalinistide tasalülitamine. USA majandusabi. Algas Stalini kordasaadetud kuritegude avaldamine. NL kitsendab taas vabadusi, aga Poola saab teostada suhteliselt sõltumatut sise- ja majanduspoliitikat.
1881. a koostati Suurmärgukiri (17 seltsi) Aleksander IIIle (Aleksander II oli 1881 atentaadi tagajärjel hukkunud), esindaja oli Jakobson; taheti: talumaa müügiks kindlat hinda, riigi maksude kindlat võrdset jaotamist mõisa ja talumaade vahel, paluti Vene kohtukorraldust ja semstvovalitsuse laiendamist Balti aladele, kooli taheti allutada Vene haridussüsteemile Suur lõhe: 1878. a Hurt teatas, et astub Sakala kaastöötajate hulgast tagasi, sest Sakala oli kirikuvastane, 1880. a ta läks Peterburgi poliitikast väljus ka Jannsen 1881. a Jakobson sai Eesti Kirjameeste Seltsi esimeheks, Hurt solvus ja läks Peterburgi Jaani koguduse kirikuõpetajaks ja hakkas rahvaluulet koguma, Hurda pooldajad lahkusid 1882. a Jakobsoni pooldajad võtsid üle Aleksandrikooli peakomitee (Jannsen halvatud), presidendiks sai Köhler, Jakobson suri rahvusliku liikumise lõpp 4.6 Venestamine Eestis 1881
Kuningas Volataire'i. Voltaire'ile on autoriteediks Locke, uurib ka Newtoni teoseid. Meie veendumuse tugevus peab olema vastavuses veendumust toetavate andmetega (Locke'i idee) Võitleb paljude eelarvamuste, sealhulgas ratsionalistlike vastu. Kõigi metafüüsiliste asjade lõppu peaks kirjutama non liquet (ei ole selge). Ründab religioonidogmat. Näeb kirikus intolerantsuse, vabaduse, teisitimõtlejate jälitamise allikat. "Lööge puruks alatu " (=kirik). Kirikuvastane pilge muutus võitluseks, üks krutsifiksipurustaja põletati. Suurt osa ajaloolistest religioonidest peab ebausuks. Tuleks luua mõistuspärane religioon. "Kui Jumalat poleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." "Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise armastust." DENIS DIDEROT (1713-1784): Saab hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. Omandab põhjalikud teadmised matemaatikast, loodusteadustest, õpib keeli. Saab kuulsaks inglise keelest tõlkijana.
Paljud tegidki nii. Vagantide periood lõppes, kui nendega saavutati kokkulepe. Neist said rändnäitlejad, veiderdajad. Nende tekstid olid ladina keeles, täpse kodukorraga organisatsioon. Ülesehituselt olid eeskujuks mungaordud, kandsid varjunimesid. Vagandiks saamiseks tuli läbida katsed, ristimistseremoonia. Igas piirkonnas oma piirkondlik juht, võimsad laulunaljamehed. Tekstide temaatika: teravalt kirikuvastane, astusid paavsti vastu välja, polnud jumalasalgajad, oldi kiriku liialduste vastu; ülistasid seda, millega tegelesid (naised, laulud, vein, mängud jne). Laule lõid üksikud, massid levitasid (ka väikeste nihetega). Tuntuim vagant oli Archipoeta, Kölni peapiiskopi isiklik õuelaulik. Tüüpiline vagant oli haritud mees, arstiteadust õppinud, noorena lõbusa seltskonnaga liitunu. "Vagandi patukahetsus" satiiriline luuletus, kopeeritud kirikupihti. 6.2. E. A
annaabi.ee 
