~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp. eestis puudus pronksiks vajalik materjal ja alguses oli pronks kallis, et seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea
MUINASAEG 1. Kaks vanimat inimasulat Eesti alal. Pulli ja Kunda 2. Pronksiaja 2. poole peamine elatusala. alepõllundus 3. Mis on söödiviljelus? Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa
peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Rahvastiku elu ja tegevus Savanni põlised inimesed on siiski veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende põhiline elatusala on loomade küttimine. Põlluharimist pole väga palju, sest saak on põua tõttu väike. Maalt eksporditakse välja puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival aastaajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega.
nõukogudeajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988 asutati Izevskis Udmurdi klubi, millest hiljem kasvas välja kultuuriühing Demen. Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurdi Nõukogu. 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´. Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani. Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus. Endiselt tegeletakse ka loomakasvatuse, jahinduse, kalanduse ja mesindusega. Kasutatud kirjandus: http://www.erm.ee/?node=639#1
Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuhanded udmurdid elavad oma vabariigi naabruses, Kirovi ja Permi oblastis, Baškiirias, Tatarstanis ja Marimaal. Ajalugu 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad
Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Endiselt tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, ent nende elatusalade osakaal piirkonna majanduses on tühine. Alates 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Udmurdid tantsimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr . Kulli ja Kunda lähedal asula. See on andnud nimetuse kõige varasemale ajalooajastule. Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal (umbes 1100-500 eKr) hakkas valitsema üksiktalu...
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriista...
· avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8) · kihelkond (45) · külad Eestlased muinasaja lõpul 13.saj Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha) Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. · Lääne-Eestisse karusnahk, vaha, kanep, tõrv · Venemaale vili, vein, maitseained, ehted jne Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne)
Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m Laevkalme – kividest laevakujuline kalme (pealtvaates) Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel)
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti...
Terve muinasaja vältel oli inimeste palju elatusalasid , millega ennast ära elatati. Inimesed arendasid enda oskusi ja tööriistu millega harida maid ja endale vajalikku valmistada. Millega siis inimesed ennast ära elatasid? Muinasaeg algas Mesoliitikumiga ehk keskmise kiviajaga mis oli umbes 9000-5000 eKr. Inimesed hakkasid otsima endale eelkõige elukohta kus oleks lihtne küttida, kalastada ja korilusega tegeleda, kuna see oli inimeste põhiline elatusala. Põhilised elukohad oli veekogude ääres, kus oli hea kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma tulnud loomi. Inimesed , aga ei jäänud paikseks kuna tahtsid otsida paremate saakide ja soodsamate elamisvõimalustega kohti. Hakati ka valmistama algelisi tööriistu kivist, luust, sarvedest ja puidust, millega sai loomi küttida. Seega hakkasid inimesed aina rohkem mõtlema enda arendamisele ja paremale elukohale. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis
Seisuslik ühiskond: Tekkis keskajal ja kadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Kellena sündisid selleks ka jäid. Erinevad õigused ja kohustused. Makse ei pidanud kõik maksa Uusaja eliidid olid vaimulikud ja aadlikud. Nad said osaleda valitsuses ja sinna kuuluda ning olid maksu vabad. Seisuslik ühiskonda kutsutakse tardunuks, kuna kellena sündisid selleks jäid ning ei muutund. Aadlikud pidasid duelle, kuna au ja eneseväärikuse kaotust peeti hullekmaks, kui surma Keskaja peamine elatusala oli põllumajandus. Alla poole elanikest olid põllumajandusega hõivatud ainult Inglismaal ja Hollandis, kuna tootmine oli efektiivsem ning asju toodi sisse. Millised uuendused arendasid põllumajandust 18. saj.? X Hõlmikader X Viljavaheldusega X Loomakasvatuse Kunstväetis mitmeviljasüsteem areng Masinad X Kuivendukraavid X Vannsader X Künnihärjad
Toodi sisse esimesed Karjakasvatus, talud. Rajati linnuseid, raudesemed, mis olid kalandus. mida kasutati küllaltki kallid. Võeti episoodiliselt kasutusele võimuvõitluste ajal. soorauamaak, rauasulatus kohad. 6. Rooma rauaaeg Oma rauast valmistati Peamine elatusala Peamiselt ranniku- (u 50-u 450 pKr). küllalt kvaliteetseid oli kindlalt Eestis, mida peeti *Vanem rauaaeg tööriistu, mis omakorda põlluharimine arenenumaks soodustas koos regiooniks. põllumajanduse arengut. karjakasvatuseg Käsitöö arenes jõudsalt, a. hakati valmistama Kauplemine keerulisemaid ehteid
esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate
Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar Tüüpilisd tarandkalmed olid nagu varemgi maaomanike perede matmispaigad Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed Tüüpilised tarandkalmed levisid Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus mullad olid raskemini haritavad Neis piirkondades asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid Oma uhkust demonstreeriti uhkete panustega kalmetes Eesti elanike peamine elatusala oli põlluharimine koos karjakasvatusega . Arvatakse, et põllumajandus toodang oli nii suur, et seda veeti isegi välja . Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng (tööriistad) Valmistati palju ehteid mõned neist olid kaetud isegi mitut värvi emaliliga Rooma kaupmehi huvitas kõigerohkem merevaik ja põhjamaised karusnahad Kauplemine lõunaga toimus eelkõige balti hõimude vahendusel
nagu iseendid ja nende kõnepruuk on alati õrn ja mahe ning naeratusest saadetud. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri.
Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis rohkem Kesk-Eestisse. Peamine elatusala oli põlluharimine ja viljakasvatamine. Valmistama hakati kaelakeesi ja teisi ehteid. 8. Muinasaeg Algas umbes 9000 aastat eKr. Saame infot põhiliselt inimeste rajatud asjade ja maha jäetud asjade põhjal. Nendeks on näiteks kalmistud, põldude jäänused, linnused, asulakohad jne. Kasutatakse ka rahva luulet, kuna mõni rahva luule on nii vana, et saab midagi uut teada. 9. Kiviaeg Kiviaeg oli umbes 9000-1800 eKr. Sellel ajal tehti enamus riistu kivist.
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5 3. Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6 4. Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10 Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid ...
Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras hoidma, samuti harima nii valitseja, templite kui ka omaenda maatükke. Samas jagati riigi viljasalvest toetust vaestele ja haigetele. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks. Seda kasvatati Peruu madamatel aladel, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede jahisaak oli tagasihoidlikum · Kütiti ka linde(veelinde) · Jahil kasutati viskeodasid, vibu, ja nooli · Tähtsamad esemed olid püünised ja lõksud · Suurematele loomadele tehti varitsus- kui ka ajujahti · Kaevamistel leitud koeraluud viitavad jahimehe abilisele · Mesoliitikumi teisel poolel tegeleti hülge küttimisega · Jahiretked ulatusid isegi Hiiu- ja
Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri
võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u. 15000-200000; peamiselt eestlased, muid rahvuseid vähe; sündimus suur, juurdekasv kiire; Elatusala: põlluharimine- kolmevälja süsteem, viljakasvatus; loomakasvatus liha ja väetise pärast; metsmesindus, jahikäimine, kalandus; käsitöö; kaubandus rannikul elavate inimeste seas. Elustiil: elati rehielamutes; elamu ümber põllumaad; elamine pime ja kitsas, polnud aknaid, mööblit vähe; tuba oli suitsu täis, sest toas oli suitsuahi; Oma riiki polnud, sest rahvas polnud piisavalt ühtne ja sõjalist jõudu vähe võrreldes teistega. 6
püsiks kõrge temperatuur.üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus.Esile oli kerkinud jõukamad talud, millel oli võim oma naabruskonna üle. Rooma rauaaeg:Rooma impeeriumi mõju kogu Põhja- euroopale. Tüüpilised Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid müürid.Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Tüüpilised tarandkalmed levisid nüüd ka sisemaale.Peamine elatusala: põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kaubandushuvi nüüd lõunas. Võõramaa kaupmehi huvitas eelkõige merevaik ja karusnahad. Arenes kaubavahetus ja sellega jõudis eesti pinnale ka pronksmünte. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: Hakati ehitama linnuseid. Need ehitati järskudele nõlvadele. Samuti tehti kunstlikke valle- liivast ja palgist seinad.vallikraav ja müürid. Mägilinnnus-rajatakse künkale
Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö arenes, eriti raudesemete valmistamine. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Kauplemine toimus ennekõike balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti esmajoones pronksi , millega jõudis siia ka balti hõimude ehtetüübid, mida kohalikud meistrid edasi arendasid. Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed
Revala), Läänemaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eesti territooriume ei käsitleta kui maakondi vaid kui suuremaid kihelkondi, mida on üldiselt Eestis kokku olnud 45 kuni 50. Maakond ongi kihelkondade ühendus, kuid Kesk-Eestis, mis oli rüüsteretkede eest suhteliselt hästi kaitstud, nende jaoks vajadust polnud ja neid ei tekkinud. Elati suitsutubades ehk ilma korstnata majades, millest hiljem arenes välja rehielamu. Kõige olulisem elatusala oli põlluharimine, tegemist oli juba põlispõllundusega. Odra ja nisu osatähtsus hakkab vähenema, suureneb rukise tähtsus ja kaheväljasüsteemi (1:0) asemel tuleb kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja sõnniku pärast
Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa. Karja-, heina ja metsamaad olid küla ühisvaldus. Elati üheruumilses palkhoones. Nim regeelamu. Köeti korstnaga kerisahjuga. Valgust andis koldetuli, põletati pirde. Ka vilja kuivatati samas ruumis ja ka külma ilmaga toodi loomad sisse. Käsitöö; Riided, tööriistad, liiklusvahendid valmistati enamasti igas peres ise. Keerulisemaid metallitöis tegid sepead, kes kasutasid soomaagist saadud rauda
Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine. Peamised teraviljad olid oder ja nisu, kasvatasi ka kaera, hernest, uba ja 11 saj tuli ka talirukis. Loomadest olid eeskätt veised, sead, lambad, kitsed. Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks. Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega igaüks hakkama ei saanud sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis
Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja
Käina Gümnaasium Tansaania Koostaja: Keiti Tseller Klass: 10 Juhendaja: Eha Luukas Käina 2010 1. Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Lo...
Ka väikesaared olid asustamata. Muinasaja lõpusajanditel oli olulisemaks haldusüksuseks kihelkond. Arvatavasti oli 45-50 kihelkonda. Äärealadel olevad kihelkonnad olid jagunenud omakorda veel väiksemateks üksusteks maakondadeks. Maakondi oli 8 virumaa, järvamaa, harjumaa, rävala/revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi. Rahvas ja ülikud 2 teooriat. Esimene nendest väitis, et rahvas oli enamvähem võrdne, teine, et oli varanduslik ja õiguslik kihistumine. Olulisim elatusala oli põlluharimine. Põlluharimise puhul on oluline, et umbes 11 saj toimus põllharimissüsteemides nihe. Kaheväljasüsteem asendus kolmeväljasüsteemiga, mis on suuresti seotud sellega, et 11 saj hakkas Eesti aladel levima talirukis.põllumaade suurus mõõdeti adramaades(ühe adraga ülesharitav põllumaa). Kasvatati ka kaunvilju hernes, uba, lääts. Põlluharimise kõrval eksisteeris ka karjakasvatus, loomi peeti suhteliselt vabalt
Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. 14
arengule, kuid Eesti kaotas oma keskaegsed sidemeid kaugema Lääne-ja- Lõuna-Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel. Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks. Tallinn koos oma lähiümbrusega kujuneb välja tugevaks luterlikuks keskuseks. Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus, kes pidid jutlsutama eesi keeles. 2. Asva kultuur. Asulaid piirati paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega, varaks olid loomakarjad ja pronks, peamine elatusala oli karjakasvatus, tegeleti maaviljelus ning kõplapõllundus, valati ise pronksi ümber, kaubavahetus. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu Vene aja alguses. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism
Maaviljelus ja karjakasvatus. Nisu, oder, hirss, hernes, oder, lina. Hierarhia (kes oli tähtis, oli ka peale surma). Eelrooma rauaaeg: tööriistad aina paremad. Surnud tarandkalmedesse: kiviread, müürid, piirasid tarandit. Moodustasid esmakordse nähtuse, mida võib pidada eesti päraseks. Oli tekkimas eesti kultuur, kandjateks võib kutsuda muinaseestirahvast. Ühendas keel, kultuur, uskumused. Majanduse areng tõuseb. Oli juba varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitööareng. Hakati isegi ehteid pronksist valmistama. Kauplemine. Asustus laienes, vara tekkis juurde. Rahulik aeg. Keskmine Rauaaeg: Viikingid. Linnused. Mägilinnused: igast küljest kaitstud üksikutele küngastele. Neemiklinnused: mäeseljakule neemikuna lõppevale otsale püstitatud. Kalevipoja säng. sõja ja röövretkedega oht oli ilmselt suur. Külade kujunemine. Siis tekkisid ka Ribapõllud. Nüüd kivikuhelikud tarandkalm asemele
Muretseti ainult vajalikke tööriiste (kirved). 3) Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. 4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu. 5) Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis? Peamine elatusala oli karjatamine. Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega. 6) Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd.
põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri.
Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga
Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharud tsunftide alla. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väikegildiks. Liivimaal tegeldi tihedalt ka kaubandusega, sest Liivimaa tihedat kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht. Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu, see oli liit, mis haldas kõikide kaubanduslinnasid ja neil oli kõigil oma ühine kaubanduspoliitika. PILET 3 1. Eestlased muinasaja lõpul Põhiline elatusala maaharimine, mis oma aja kohta oli kõrgel tasemel. Maa suurust arvestati adramaades. Toimima hakkas ka kolmeviljasüsteem, mis tähendas, et ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeldi loomapidamisega, küttimisega, kalapüügiga ja oluline tähtsus oli ka metsamesindusel. Paljud töö- ja tarberiistad, ehted, ehitised, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulistemal alatel nt. metallide töötlemisel, olid oma
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus (Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48 4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik
• Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid • Rühmasisene hierarhiseeritus väike • Sageli sugulussidemed • Paleoliitikumis (vanemal kiviajal, kuni 12 000 eKr) loetakse enamasti põhiliseks ühiskonnakorralduse vormiks • Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd Hõimuühiskond: viljelusmajandus • Põhiline elatusala: põllundus või karjakasvatus • Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub • Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded) • Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed) • Kalmeehitised • Pühamud • Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi Pealikuühiskond • Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht
1990 hargnes sellest noorteorganisatsioon Sundõ (Päike). Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurt Kenes (Udmurdi Nõukogu). 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´ (Palve, Palvepaik). Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani, teised on aktiivsuse ja raha puudusel soikunud (Taagepera, 2000: 313-316). Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Endiselt tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, ent nende elatusalade osakaal piirkonna majanduses on tühine. Alates 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20
põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
Kultuuri elanikud tegelesid tõenäoliselt maaviljeluse ja karjakasvatusega. Fatjanovo kultuur levis 32002300 eKr Ülem- ja Kesk-Volgal nöörkeraamika kõige idapoolsem rühm. Ulatus Pihkva järvest läänes Volga keskjooksuni idas, põhja pool ulatus kuni Volga ülemjooksuni. Fatjanovo on asulakoht Jaroslavli lähedal, kuid üldiselt asulakohti siin v vähe. Mitmed neist vähestest asulakohtadest olid mingil määral kindlustatud. Peamine elatusala karjakasvatus (sead). Põhiliselt matmispaigad. Maeti külili, kõverdatud põlvedega. Panusteks kirved, ehted, mõnikord Kesk-Euroopa päritolu metallesemed. 32002300 eKr levis Kesk-Dnepril oma lokaalne nöörkeraamika kultuur Kesk-Dnepri kultuuri nime all. Keskus Dnepri jõe keskjooksul. Üle 200 muistise, enamik matused. Maeti laipu, haudadel kääpaid. Hauapanused: nt keraamika, kivist sõjakirved. Ala põhjapoolsest osast andmeid ka põletusmatuste kohta
Õõnsus raiuti esmalt hariliku või kumerateralise kirvega, seejärel kaevati pesaruum tarutuura või peitliga sisse. Tavaliselt oli see 2 meetri kõrgusel või kõrgemalgi maapinnast. Puu latv raiuti harilikult maha. Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles. Tarupuudele ehitati kaitsed karude vastu. Viimased tarupedajad olid kasutuses veel 19. sajandi lõpus Küttimine Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Ka Eesti ala esimesed asukad saabusid siia suurte ulukloomade kannul pärast mandrijää taandumist ja kliima soojenemist. Tol ajal oskas inimene ära kasutada peaaegu kõik, mis ühest saakloomast saada võis: liha tarvitati toiduks, nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne. Küti vanemat relvastust võime arheoloogiliste leidude põhjal üksnes ette kujutada. Tõenäoliselt kuulusid sinna oda, kirves ja vibu nooltega
Nendest oli ilmunud mitu poppi käsitlust, suhtumine nendesse oli hea. Nähti samastumise võimalust. Balikci oli teinud Kanada põhjaosas välitöid. Umbes 100 inimest oli nende grupis, 20ndate aastate algusel võtsid nad kasutusele vintpüssid, muutus nende sotsiaalne struktuur. Traditsiooni loomisel lähtus ta vanadest eskimote mälestustest ja tekstidest. Pilt oli selline, et enamik töid olid kollektiivsed, oluline elatusala oli hüljeste küttimine, seda tehti talvel ja tulid kokku mitmed eskimote pered, moodustati laagrid, hüljeste kättesaamiseks oli vaja palju inimesi. Augustis toimus kollektiivne kalapüük, kollektiivne oli ka põhjapõtrade küttimine. Filmiti alates 62a alates kolmel aastal. Teemaks valiti eskimote aastane rännutsükkel (traditsiooniline kultuur), sarnaselt Flahertyga valisid filmitegijad ühe kindla mehe ja tema pere (grupi), rohke tegelastehulk tekitaks arusaamatusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
