Eesti varauusaeg (7)

• Vana- Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks.
  
• Peamine oht idast – Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda “ akent Euroopasse”.
  
• Sõja ettekäändeks nn Tartu maks – kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas.
  
• V- Liivimaa võimude muretus , kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks.
  

• 1558 talvel Vene vägede luure - ja rüüsteretk Eestisse.
  
• 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung – 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust , sh Narva ja Tartu.
  
• 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele.
  

• 2. august 1560 Härgmäe lahing – Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus.
  
• Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560).
  
• Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal – Koluvere lossi piiramine (okt 1560).
  
• Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561).
  
• Ülejäänud Liivimaa aadel , ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale.
  
• 2 korda piirati Tallinna.
  

• Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel.
  
• Sõja põhijõuks nn. mõisamehed – mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks – rüüstati põhiliselt vastase talupoegi.
  

• Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks.
  
• 1570 -71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna.
  
• 1572 -77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti.
  
• 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud – ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg).
  
• Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla.
  

• Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva.
  
• 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale.
  
• 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga , P-Eesti läks Rootsile.
  
• Saaremaa jäi Taanile .
  
• Liivimaa jagati kolmeks.
  

• Sigimund III – Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle.
  
• Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604).
  

• Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid.
  
• 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks – 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana.
  
• 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile.
  

• Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa.
  
• Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile.
  

• Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.
  
• Poola-Eesti vaheline Olina(?) rahu (1660), millega Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
  
• Venelased vallutasid küll Tartu (1656), kuid rohkemaks polnud suutelised.
  
• Rootsi-Vene vahelise Kärde rahuga (1661) taandusid vene väed vallutatud aladelt .
  

• Rootsi oli Läänemere tugevaim riik ja tema võimu kärpimiseks kujunes koalitsioon – riikide sõjaline liit (Saksi-Poola, Taani, Venemaa).
  
• Edu saavutamiseks püüti kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust ja kogenematust.
  

• Saksi-Poola väed piiravad Riiat (jaanuaris 1700).
  
• Taani ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal.
  
• Rootsi väed sundisid Kopenhaageni lähedal taanlasi sõjast välja astuma .
  

• Venelased asusid sept.-s Narvat piirama.
  
• Karl XII tuli oma vägedega Pärnu kaudu narvalastele appi.
  
• Karl XII purustas Narva all kaks korda suuremad Vene väed (40 000), sõjasaagiks langes vene suurtükivägi.
  

• Rootslased talvitusid Laiusel.
  
• Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele , kus peagi alistati Poola.
  

• Peeter I ümberkorraldused armees.
  
• 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse.
  
• 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva.
  
• 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati.
  

• 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa.
  
• 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte.
  

• 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa , Eesti ja Liivimaa.
  

• Eestimaa kubermang (P.-Eesti)
  
• Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa)
  

• Maapäev – Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant.
  
• 12 maanõunikku – Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud.
  

• Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi.
  

• Vene võimu esindasid kindralkubernerid, kes tagasid ka sõjaväe ülalpidamise ja maksude laekumise.
  
• Kõrgeimat kohtulikku võimu teostasid rüütelkonnad.
  
• Maapäevade – rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused.
  
• Kehtima jäid luteri usk ja saksa keel.
  
• Säilis tollipiir Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel.
  
• Toimis restitutsioon – riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele.
  

• Baltisaksa ülemvõim teostus eestlaste arvel.
  
• Balti erikord pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, säilitas kohaliku eripära.
  
• Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist.
  

• Piirati rüütelkondade ja linnavalitsuse privileege.
  
• Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem – ühtne pearahamaks.
  

• Uued maakonnad – Paldiski, Võru- ja Viljandimaa .
  
• Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse – 12 linna, uuteks Paldiski ja Võru.
  
• Kahe kubermangu etteotsa ühine asehaldur.
  

• Rüütli- e. Eramõisad ( baltisakslased )
  
• Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad)
  
• Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)
  

• Peamiselt talirukis ja oder
  
• Vähem kaer ja nisu
  
• Tollivabalt Rootsi ja Vene sõjaväele Baltikumis.
  

• 1/3 teraviljast, kuna oli 2x sellest kallim.
  
• Peamisel vene turule.
  
• Õigus ainult mõisnikel.
  

• Põlluharimine – peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris .
  
• Karjakasvatus – lambad , kitsed , sead, lihaloomana ka lehmad .
  
• Veo- ja künniloomaks härjad.
  
• Rehielamu – eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks.
  
• Vakuraamatud – sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest .
  
• Adramaarevisjonid – nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
  

• Sunnismaisus
  
• Teokoormised sõltusid mõisniku suvast.
  

• Koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti üles vaku -raamatutesse – vähenes mõisnike omavoli.
  

• Kodukariõigus
  

• Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed)
  

• Kohtunikuks mõisnikud
  

• Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral.
  

• Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule.
  
• Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata.
  

• Tema poliitikat viis ellu Liivimaa kindralkuberner George von Browne.
  
• 1765 oli Liivimaa rüütelkond sunnitud nõustuma keisrinna ettepanekutega talurahva olukorra parandamiseks:
  
• Talurahval on õigus vallasvarale.
  
• Määrati koormiste ülempiirid.
  
• Piirati kodukariõigust 30 vitsahoobiga.
  

• Balti provintsidele laiendati asehalduskorra ajal ka Venemaa maksusüsteem – ühtne pearahamaks.
  
• Talupojad tõlgendasid uut korda mõisakoormistest vabanemisena ja keeldusid teotööst (Räpina mõisas nn puunuiasõda).
  
• Mässumeelsuse lõpetamiseks majutati küladesse vene sõdurid.
  

• Valgustusideed ja Suur Prantsuse revolutsioon .
  
• 1796. G.H.Merkeli raamat kui otsekohene käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast.
  

Eesti linnad ja linnamajandus 17.-18. sajandil

• Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584).
  
• Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse.
  

• 17. saj Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 tuhat el.)
  
• 1718 Eesti kauneim barokkehitis Kadrioru loss – Peeter I käsul tsaaripere suveresidentsiks (Katariina I nime järgi).
  

• Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna.
  
• Põhjasõjas hävinud Tartus mitu suurtulekahju (1775 hävis 2/3 linnast).
  
• Katariina II eraldas koha Tartu ülesehitamiseks moodsas klassitsistlikus stiilis.
  
• Tõeline Tartu taassünd seoses TÜ taasavamisega (1802).
  

• Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele.
  
• Transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed ).
  
• 17. saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril .
  
• Vene ajal pakkus Eesti sadamalinnadele konkurentsi Peterburi sadam.
  
• Eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv.
  
• Importkaubad: sool, metall, heeringas , tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber.
  
• Riik sai tulu tollimaksust. Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir.
  
• Seetõttu levis salakaubandus.
  

• Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 )
  
• 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt.
  
• Sõbrakaubandus – igal talupojal oli linnas kindel kaupmees , kellega äri ajada.
  
• Olulisemad kauplemiskohad olid laadad – laadapäevad nii linnas kui maal.
  
• P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega – vili silkude vastu.
  
• Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale.
  
• Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine – nahksaapad, klaasaknad jne.
  

• Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil.
  
• Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi – suleti eestlasi koondanud Oleviste gild .
  

• Toodeti ehitusmaterjale ( tellis , puit, vaskplekk).
  
• Seep , küünlad jm tarbekaubad.
  
• Viinaköögid
  

• Narvas vase- ja saeveski .
  
• Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel)
  
• Hiiumaal klaasimanfaktuur.
  

• Räpina paberivabrik (1736 vanim tänini tegutsev tööstusettevõte, mille töölised ja tooraine – riidekalts – tulid Venemaalt)
  
• Põltsamaal klaasi-, hiljem peegli- ja portselanimanufaktuur.
  

• 1583 asutati gümnaasium.
  
• Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks.
  
• Asutati ka trükikoda.
  

• Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine – piiskop Joahim Jhering.
  
• Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne).
  

• Nn veeproov – kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale.
  
• Piinamistega süüdistuste omaks võtmine.
  
• Elusalt põlemine tuleriidal – viimane surmanuhtlus 1699.
  

• Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda .
  
• Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine.
  
• Köster – kirikuõpetaja abiline .
  
• 1642 Esimene eesti keelne aabits.
  

• 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar – õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks.
  
• Mõisnike vastuseis.
  
• 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) ( Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri)
  
• Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres.
  
• 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks.
  

• Liivimaa maapäeva otsus 1687 igas kihelkonnas kooli loomiseks – Forseliuse ajal 41 kooli.
  
• Kooli pidid minema need, kes kodus ei saanud lugemist selgeks.
  
• Eestis oli lugemisoskus Euroopa kohta suur.
  

• Suuremates linnades trükikojad.
  
• Heinrich Stahli eesti keele õpik (1637), kus eesti keel sobitati saksa keele reeglitega.
  

• Tartumurdeline (Lõuna-Eestis)
  
• Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis)
  

• 1630 Tartus
  
• 1631 Tallinnas ja Riias
  

• 4 teaduskonda – arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond.
  
• Ladinakeelsed loengud ja disbuudid – vaidlused õpitu põhjal.
  
• Stipendium - toetusraha edukamatele.
  
• Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a.
  

Vaimuelu Vene aja algul

• Elavdasid usuelu religiooni sügavama tunnetamisega ja lähendasid usku rahvale.
  
• Pastori jutlus ”pani” koguduse nutma .
  
• Ühiskonnahädad talurahva puudulikust kõlblustundest, mille ületamiseks suurem usuvagadus.
  

• Pidasid tähtsaks usuvagadust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vennaarmastust.
  
• Rajasid kogudusi ja palvemaju endavalitud kogudusevanematega.
  
• Hävitati ehteid , pille, võideldi joomarlusega.
  

• Pastoritest valgustajad andsid jutlustes näpunäiteid ja elutarkusi.
  
• Kritiseeriti pärisorjust.
  
• J. G. Eisen – Torma pastor – puuvilja- kasvatus, kaitse-pookimine rõugete vastu.
  
• A.W. Hupel – Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi.
  
• J.G. Herder – Saksa suurim valgustaja oli eesti rahvaluule esmatutvustaja Euroopas.
  

• 1739 – kooli need lapsed, kes kodus lugemist selgeks pole saanud.
  
• 1765 – rahvakoolid rajada suurematesse mõisatesse.
  
• 18. saj. lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 50% talurahvast, Eestimaa kubermangus vähem.
  

• 1739 Piibli esmatõlge Jüri kirikuõpetajalt A. T. Helle’lt