Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus . Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju...
Peale küttimise tegeldi koriluse ja taimede kasvatamisega. Nad toitusid paremini, kui teised inimese eellased. Mis sai kromanjoonlastest? Kromanjoonlaste geenidest puudub tänaseni usaldusväärne info. Tänapäeva inimeste geneetikat silmas pidades ei oleks vaja neile määrata rassi. Kromanjoonlsed on suhteliselt sarnased tänapäeva europiitidega. Näiteid Kromanjoonlaste koopamaalingutest. Kasutatud Materjalid: J. Selirand ,,Muinasaeg, muinasteadus , muinasteadlased" (Kirjastus Valgus 1989) EE 5 (Eesti entsüklopeedia) http://www.hot.ee/krono/IVosa.htm...
saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus . Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus....
· 1919 loodi TÜs eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool arendab folkloristika filoloogilist suunda, töö arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria....
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ...
Algul ei suutnud Koldewey uskuda, et oli leidnud ,,Semiramise rippuvad aiad". Et olla kindel kontrollis ta vanu teateid veel korra. Ta kaalus igat lauset ning lõpuks jõudis ta veendumusele, et tema oletus oli õige. Autori jaoks ei olnud arheoloogia ja muinasteadus kõige igavamad ja kuivemad teadused. Ta üritas seda tõestada ka teistel. Kõigest, millest ta kirjutas, kirjutas ta erakordse vaimustusega. ,,Jumalad, hauakambrid, õpetlased" jutustab arheoloogilistest avastustest. Aluseks on võetud mitte kronoloogilisus, vaid territoriaalsus. Materjali käsitleti mitte kronoloogilises järjekorras, vaid territooriumi järgi, kuhu käsitletud kultuurid kuuluvad. Raamat räägib neljast erinevast kultuurist...
Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus. 800 pKr Noorema rauaaja algus, viikingiaeg. 1200 pKr rauaaja lõpp 1030 Jaroslav Targa vallutusretk Ugandi maakonda. 7. Mõisted. Arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus . Arheoloogiline kultuur - sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Neoliitikum noorem rauaaeg. Püha hiis kultus- ehk ohvripaigad haldjate jaoks andide loovutamiseks e. ohverdamiseks. Targad inimesed, kellel oli eriline vägi. Tundsid paremini loodustust, oskasid jõude suunata. Ohvripaigad sama mis hiis., vist....
Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus . 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse v...
Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus . 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. ·Eesti Teaduste Akadeemia- oli 19381940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks. Akadeemia koosseisus nähti ette 20 tegevliiget...
Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtelise arvu poolest ületas Eesti enamikku Euroopa riike. Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus . 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse üldine professionaliseerumine. Selle üheks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste üleriigiliste kutseühingute asutamine. Professionaliseerumisega kaasnes ka kultuuritegevuse üha tihedam koondumine linnadesse: kui veel 19...
Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
- -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1...
Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse. Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.)...
passiivse tegelaskujuga) Oskar Kallas (1868-1946): - 1901 kaitses Helsingi Ülikooli juures oma doktoritööd Die Wiederholungslieder der Estnischen Volkspoesie (korduslaulud eesti rahvaluules) 20. sajandi algus 1920ndad - teadusharude vaheliste piiride selge väljajoonistumine - Institutsiooniline iseseisvumine - Domineeriv paradigma soome koolkonna vaade I Teadusharude iseseisvumine - Rahvaluule folkloor (folkloristika) - Muinasteadus arheoloogia - Rahvateadus etnograafia/etnoloogia II Institutsioonide iseseisvumine - 1909 Eesti Rahva Muuseum - 1919 eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu Ülikoolis o prof. Walter Anderson (oli baltisaksa päritolu, kuid TÜ eesmärk oli luua rahvusülikool) o M. J. Eisen Walter Anderson 1885-1962: - Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna...
2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ajaloos toimunud sündmustest / nähtustest ning mille põhjal on võimalik uurida inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus . Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida...
Õpik lk 8-28+ konspekt! Kordamisküsimused: 1) Nimeta olulisemad ajalooteaduse harud (2) ja nende allikad. (Lk 8) Arheoloogia-e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8)...
o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis; TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korralike professor; hiljem Kieli ülikoolis; Veendunud ajaloolis-geograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja;...
sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...