Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasutusele võtta uue kirjaviisi. Eduard Ahrens: Baltisaksa päritoluga kirikutegelane. Eesti keele uurija ning korraldaja. Kirjutas esimese eesti keele grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus. Friedrich Reinhold Kreutzwald:
Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia looja, koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Fr. R Faehlmann lõi Õpetatud Eesti seltsi, oli eesti keele lektor Tartu ülikoolis. Fr R Kreutzwald andis välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on," ta oli estofiil ja ,,Kalevipoja" autor.
arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse. Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Eduard Ahrens oli ,,Tallinna murde eesti keele grammatika" autor. Keelenähtuste analüüsil võttis Ahrens aluseks eesti rahvakeele süsteemi. Ahrens pidas eesti keelt soome keele tütreks ja et just soome keele abil saab teha vahet pikkade ja lühikeste häälikute abil. Uue kirjaviisi juurdumine võttis siiski kaua aega. Alles 1870. aastatel hakkas see levima, kui Eesti Kirjameeste Selts hakkas seda oma väljaannetes kasutama. F.R
Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795))
3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler 1821-1823, 1825 ilmunud Marahwa Näddala-lehe väljaandja- Otto Wilhelm Masing Rajas Valgas kihelkonnakooli õpetajate seminari - Janis Cimze Tartu Ülikooli eesti keele lektor, Õpetatud Eesti Seltsi rajaja- Fr. R. Faehlmann 7.Kes on pildil? Millega sai ta tuntuks?(2p) Pildil on Fr. R. Kreutzwald. Ta oli eesti üks esimesi haritlasi ning rahvuseepose 'Kalevipoeg' autor, mis sai Eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad.
Võttis kasutusele õ-tähe. Kirjutas esimese rahvaraamatu “Pühapäeva vahelugemised” (1818), mis sisaldab õpetlikke lugusid kaugeist maist ja nende elanikest. Tuntuks sai oma ajalehega “Maarahva Nädalaleht” (1821 – 1823), milles leidus sõnumeid kodu- ja välismaa sündmustest, loodusnähtustest, maakera ehituse kirjeldusi, ülevaateid geograafiast ja ajaloost, ilukirjandusžanre jms Eduard Ahrens (1803 – 1863) rajab oma grammatikaga uue kirjaviisi, mille järgi tuleks pikki täishäälikuid märkida alati kahekordselt ja lühikesi kaashäälikuid ühekordselt. Eesti rahvuslik kirjakeel on XIX saj keskpaiku jõudnud nii kaugele, et selles luuakse rahvuseepos “Kalevipoeg”.
viimase 100 aastaga eriti muutunud Eestikeelne kirjasõna Eestikeelses kirjasõnas muutus valitsevaks ilmalik kirjandus. Põhiliselt levitasid seda kalendrid 1806. a ilmus esimene Tarto maa rahwa Nädalli-Leht. Võimud sulgesid selle 1821-1823, 1825 ilmus lühikeseks ajaks Marahwa Näddala-Leht, ning 1848-1849 ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" 1857 ilmus Johann Voldemar Jannseni toimetamisel Perno Postimees Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika ning võttis aluseks eesti keskmurde Sakala ajaleht langes kolme jakkku: poliitika, kirjanduse ja põllutöö Tarto maa rahwa Näddali-Leht oli esimene eestikeelne ajaleht, mida 1806. aastal ilmus 39 numbrit kui mitte mõni number rohkem
Vennastekogudus, usuvool, kus propageeriti usuvagadust, aladlikkust. Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE. Ahrens- Kuusalu kiriku pastor, uus eesti keele grammatika1863- passiseaduse vastuvõtmine, talurahvas sai liikumisvabaduse1816- pärisorjuse kaotamine1739- piibli tõlkimine eesti keelde1858- Mahtra sõda1853- Abja mõisast sai alguse talude päriseksostmine Eestis1802- Tarti ülikooli taasavamine1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaal1783- asehalduskorra kehtestamine1866- valdade vabanemine mõisa eestkoste alt1868- teorendi keelamine1865- kodukari õiguse keeld 1
Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1)Majanduslik arenemine 2)eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3)koolihariduse levik
● 1739a. ● Kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist ● Aitas kaasa lugemisoskuse arenemisele, avardas silmaringi. ● Rikastas kirjakeele sõnavara. 14. Millega on läinud ajalukku keelemees Otto Wilhelm Masing? ● Võttis õ-häälku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. ● Andis välja Marahwa Näddala-Leht. 15. Kes pani aluse uuele kirjaviisile? Mis oli uue kirjaviisi eeskujuks? ● Eduard Ahrens ● Soome keel 16. Miks on Friedrich Reinhold Kreutzwald oluline isik eesti kirjakeele ajaloos? ● Ta oli uue kirjaviisi propageerija ja sõnavara rikastaja. 17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18. Johannes Voldemar Veski
W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntni der ehstnischen Sprache" (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused
Toimusid mitmed keelemuutused. Näiteks häälikutes kadus ,,n" sõnade lõpust, analoogias kujunesid eitussõnad või vältevaheldused, grammatikas kujunes kaasaütlev kääne. Meie sõnavara hakkas üha rohkem muutuma, kui suurt rolli hakkas mängima grammatika. Võeti kasutusele vältevaheldus, mida uuris suuresti Karl August Hermann. Ta pani aluse ka esimesele eestikeelsele piiblile. Samuti mängisid suurt rolli keele arendamisel Otto Wilhelm Masing, Eduard Ahrens, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann. O.W. Masing võttis kasutusele näiteks ,,Õ" tähe. Kreutzwald juurutas uue kirjaviisi ja tõi palju uusi sõnu ning termineid. Wiedemann kirjutas esimese eesti keele teadusliku grammatika. 20.sajandil olid Johannes Voldemar Veski ja Johannes Aavik eesti kirjakeele arendamise suurkujud. Veski väitis, et keeles on kõik olemas ning tähtsaks on reeglipärasus ja keele
seisukohad, ,,Noor-Eesti" liige 19. saj keskel elanud kirjakeele arendaja 20. saj alguse keelekorraldaja ja teadlane · Eesti keele uurija ja arendaja · Eesti kirjakeele arendaja ja uurija · Astmevahelduse looja · Abiks õigekeelsus sõnaraamatu · Uue kirjaviisi idee koostamisel · Arendas lauseõpetust · Oskas leida kõigile sobiva kuldse kesktee Ahrens · Lõi käänd- ja pöördkondade süsteemi Näited: kaheosaline eesti keele grammatika, Muuk võttis eeskuju kirjakeele arendamisel soome Näited: ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat", kirjutas keelest, leidis vanakirjaviisi olevat tarbetult mitu kooliõpikut, tema süsteemid siiani kasutusel keeruline 1838. a asutas Faehlmann : Õpetatud Eesti EKS i keelekonverentsid(4) eesmärgiks
F.G.Arvelius, F.Wilhelm von Willmann, O.Reinhold von Holtz ja J.W.Ludwig von Luce. Nende teosed said kalendri kõrval eestlaste oluliseks lugemisvaraks. Nende raamatute sisud olid õpetlikud, tuues näiteks Arveliuse raamatu, mis räägib majapidamis- ja tervishoiualastest õpetuslugudest. Läbimurdeks võibki lugeda siinkohal seda, et raamatuid hakkasid lugema ka talupojad. 19.sajandi läbimurdeks võib lugeda uue kirjaviisi teket, millele pani aluse saksa pastorite hulka kuulunud E.Ahrens. Ahrens oli esimene, kes ei võtnud grammatika aluseks mitte ladina-saksa keelt, vaid soome keele. Tema arvates oli eesti keel soome keele tütar ning leidis, et just soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha eesti keeles oluliste pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel, nii et lühikest häälikut kirjutataks ühe ja pikka kahe tähega. Ahrensi sooviks oli kirikukirjanduse edendamine ja selle parem levimine rahva seas. Esialgu seda kasutusele ei
· Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud" · 1830. - 1840. aastail ilmunud Peter Mannteuffeli ja Suve Jaani teosed · Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu
Hernhuutlased aga olid populaarsed pigem talurahva seas ning nende abil levisid eestikeelsed raamatud, kalendrid 18.-19. sajandil, kuigi 18. sajandi keskel liikumine keelati ja 19. sajandi teisel poolel tekkisid juba uued usuvoolud. Samuti pean ma eriti tähtsaks 19. sajandi omakeelse kirjanduse arengut ja eestikeelsete ajalehtede ilmumist, sest need soodustasid ühtse kirjakeele võidulepääsu sajandi teisel poolel, mil Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika. Kui eesti keelt poleks tol ajal levitatud, siis poleks ilmselt ka tänapäeval meie keel nii rikkalik ja rahva seas populaarne. Kokkuvõttes paranes eestlaste lugemis- ja kirjaoskus suuresti tänu erinevatele usuvooludele, mis said rahva seas tuntust ja millega kaasnes automaatselt vajadus lugeda ja kirjutada erinevatel religioossetel teemadel. Märkimisväärne roll eestlaste haridusolude mõjutamisel on minu arvates ka estofiilidel. Nad olid
1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes
17. sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkusi täpselt. Aastal 1739. ilmus Piibel, ning tänu sellele loodi alus ühtsele põhjaeestikeele põhinevale kirjakeelele. Ärkamisajal oli eesti keel ikka veel saksa keele mõju all. 19. sajandi alguses jõudis eestisse romantism, mis väärtustas kõike rahvapärast, nüüd hakati eesti keele erinevust hindama. Eestlased ise hakkasid seda sealt peale arendama. Uus kirjaviis, mille arendasid välja E. Ahrens ja kasutusele julgustas võtma F. R. Kreutzwald võeti vastu 19. sajandi teisel poolel ning on kasutusele siiani. Siiski tänapäevastele keelenormeeringutele pandi alus 20. sajandi esimesel poolel, kui Noor- Eesti liikumine mõistis, et eesti kirjakeel jääb paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Mõningaid tähelepanekuid eesti keelest:
Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse(peahoone, raamatukogu, kliinik) 19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer-emproloogia rajaja bioloog) Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool. G.F.Parrot- Tartu ülikoolis füüsikaprofessor Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees O.W.Masing-pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde Eduard Ahrens- baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst. Fr.R. Kreutzwald-eesti kirjanik jaarst. NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL 19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades ESTOFIILID e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust, andsid välja
Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts.
Töötati välja uus kirjaviis. Otto Wilhelm Masing- sündis 1736 Peipsi ääres. Õppis Narvas, Saksamaal Torgarus ning Helle ülikoolis. Valdas eesti, saksa, vene, itaalia, prantsuse, ladina ja kreeka keelt. Võttis kasutusele õ-tähe. Algselt kasutas ta seda ainult ise. 19saj. Keskel muutus see üldiseks. Tahtis koostada grammatikat, mis ei põhineks saksa või ladina grammatikal, kuid pidas seda üle jõu käivaks. Esimene eestikeelne ajakiri ,,Maarahva Nädalaleht". Eduard Ahrens- 1803. Tallinnas sakslasest maamõõtja poeg. Õppis Tartu ülikoolis usuteaduskonnas. Aastaid koduõpetaja, Kuusalus pastor. Kaheosaline grammatika soome keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus. Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu. Õpetatud Eesti Selts- 1838. a. Asutas Faehlamm Tartu ülikooli juurde ÕES-i. Eesmärgiks oli
13. Üpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar: saksakeelne kihelk. Kooli õpetajateselts. Elementaarkooliõp. Seminar 1828. 14. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? 19.s keskel. 1870-80 üle Eesti, peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamis kohust. Pilistvere kihelk. ? 15. Esimene eestikeelne ajaleht. O.W. Masing ,,Maarahva Nädalaleht" 1806 (1821) Kreutzwald ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848) 16. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) ühtne kirjakeel. 17. Usuvahetusliikumine- õigeusu levitamine Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse. 20
Kultuur 1.Koolid Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud: •Koole oli vähe. •Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. •Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. •1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Kuusalu pastoril Eduard Ahrens, kes koostas 1843.aastal uuesti eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttist ta põhjaeesti keskmurde 2.Religioon • Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool – pietism
saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V. Veski artikkel “Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest” 1924- Johannes Aaviku “Keeleuuenduse äärmised võimalused” 7)Võrdle vähemalt viie lausega vana ja uut kirjaviisi. Vana kirjaviis Uus kirjaviis Võõrtähtede vähendamine Töötas välja Bengt Gottfried Forselius Töötas välja Eduard Ahrens, juurutaja Kreutzwald Esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis Uus kirjaviis on aluseks praegusele eesti õigekirjale Oli kasutusel 1680-1870 Oli kasutusel 1865 kuni tänapäevani. Eeskujuks võeti saksa ja rootsi kirjaviis Võeti eeskuju soome keelest Usutekstide keel Üldkasutatav
Katekismus- lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis. Koostas e. Ahrens. 6. Kes algatas rahvaluule kogumise Eestis? Eesti keelse rahvaluule kogumise algatas Jakob Hurt, kes oli ka rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja rahvajuht 7. Kellele kuulub idee panna kirja eestlaste rahvuseepos? 8. Friedrich Robert Faehlmannile. 9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739. Aastal
koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R
- Üle 400 aasta tagasi, 16. sajandil. 29. Millal ilmus eestikeelne piibel? Mis abi sellest oli? (2) 1739. aastal. Kogu rahval puudus ühtne kirjakeel. 30. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Mis oli tähtsamaks kirjaviisi uuenduseks? - 19. sajandi alguses. Otto Welhelm Masingu kasutusele võetud õ-täht. 31. Millal võeti kasutusele uus kirjaviis? Kes esitas põhimõtted, kes sai ellurakendajaks? - 19. sajandi teisel poolel. Põhimõttet esitas E. Ahrens ning ellu viis F. R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36
a eesti keele lektori koht (esimene lektor oli Friedrich David Lenz), hakati sealgi eesti keelt õpetama Hupeli grammatika järgi. • XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille mõjul tekkis baltisaksa intelligentsi ning sellesse sulandunud eesti päritolu haritlaskonna hulgas sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Loodi estofiilide kultuuriseltse, mille hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838). • Eduard Ahrens – estofiilne baltisakslane. Oma keelekäsitlusega pani aluse uuele suunale eesti grammatikakirjelduses. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks soome grammatika, uskudes, et eesti keel on „soome keele tütar“. Ahrens lähtus arusaamast, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad, ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada
Venemaa teistes osades küündisid protsendid kolmekümneni. Koolis käisid nii poisid kui ka tüdrukud. Poisid pidid õppima päevas vähemalt kaks tundi, tüdrukud ühe. Eestikeelne kirjasõna ·1806. ilmus esimene ajaleht ,,Tarto maa rahva Näddali Leht". See ilmus Tartu murdes. ·Otto Wilhelm Masin ,,Maarahva Nädala Leht". ·Kreutzwald ,,Maa- ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (ajakiri/ajaleht). ·Eelmainitud teosed ei jäänud püsivalt ilmuma. ·Eduard Ahrens (1843) koostas eesti keele grammatika, võtteks aluseks keskmurde. ·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857. aastal ,,Perno Postimees" (J.V. Jannsen). Meest hakati kutsuma Postipapaks. ·Samal aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses ilmuma F. R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka.
Ernst von Baer (embrüloogia rajaja) Ühtluskool -4 astet: *kihelkonnakool maakondades *kreiskool maakondades *gümnaasium kubermangu linnades *ülikool Õpetajate kaadri tagamine koolidesse -Tartusse rajati 1828.a elementaarkooliõpetajate seminar Esimene eesti k ajaleht -1806.a kevadel Tarto maa rahwa Näddala-Leht -Otto Wilhem Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821-1823, 1825) Marahwa Näddala-Leht Uus eesti kirjaviis -Kuusalu pastor Eduard Ahrens koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika Luteri kiriku seisund -1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privileegitud seisundi. See polnud enam riigiusk. Ametlikuks sai kreeka-katoliku õigeusk Usuliikumised -Vennasteliikumine kindel organisatsioon; palvemajades valitses demokraatlik õhkkond, mis ei teinud vahet ei seisustel ega rahvustel; leidis talurahva seas laialdase toetuspinna -Maltsveti liikumine rajajaks Juhan Leinberg; 1860
..............................5 Siversite sugukond..............................................................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed Eggers, Peters, Harmens, Ahrens jne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tuntud perekonnanimedele toimus alles 18.sajandi alguses. Franny de Sivers järgi: Murrete segu ja kõikuv keskaegne kirjaviis, mille järgi igaüks kirjutas nime nii nagu ta arvas kuulvat, andis ka Siversile mitmesuguseid vorme. Peter von Siversiga algab praegune kirjaviis. Aga Saksamaal ja saksa uurimustes esineb ikka Sivers. Säilinud dokumendid kinnitavad ka seda 20.sajandi algul Saksamaalt saadetud kiri Heimtali
Jah. Alates 19.saj keskpaigast hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. Esiteks kehtestati see Pilistvere kihelkonnas, hiljem üle Eesti. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus. 3.Millega läksid ajalukku? 1. Lilli Suburg- Avas mitmeid koole, “Perno postimehe” toimetaja, naisõiguslane. 2. Hugo Treffner- Asutas Hugo Treffneri gümnaasiumi 3. Eduard Ahrens- Kirikukeele uuendaja, avaldas eesti keele grammatika. 4. Kristjan Jaak Peterson- esimene Eesti luuletaja. Nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse omapära, pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 5. Georg Wilhelm Struve- Määras teise tähe kauguse päikesesüsteemist, töötas Tartu observatooriumis. 6. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munaraku, kahekroonise rahatähe peal 7
· Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget)
räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning piddand temma perrenaest üllesotsima. ’Nüüd hakkas peremees rääkima, kuidas ratsa- ja jalavägi olid tulnud, tema raha ära võtnud ja pidanud ta perenaise üles otsima.’ IV Uue kirjaviisi juurdumine 1840.–1870. aastateni ning kirjakeele areng kuni 20. sajandi alguseni. Eesti keele kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Eduard Ahrens, juurdub 1870. aastatel. Püritakse kultuurse eesti kirjakeele poole, rikastades teadlikult sõnavara (F. R. Kreutzwald, C. R. Jakobson, K. A. Hermann, A. Grenzstein). Lisandub eesti keeles kirjutavaid eesti soost haritlasi. Antakse välja õppe- ja ilukirjandust, ilmub seletavaid ja kakskeelseid sõnaraamatuid, nt Ado Grenzsteini „Eesti Sõnaraamat” (1884), Ferdinand Johann Wiedemanni „Ehstnisch- deutsches Wörterbuch” (1869), Jakob Johanson-Pärna „Wene-Eesti Sõna-Raamat” (I tr
maksvusele 19.sajandi teisel poolel. 21. Miks oli tekkinud vajadus uue kirjaviisi järele? Vana kirjaviis ei vastanud eesti keele häälikulisele ehitusele. 22. Millal võeti kasutusele nn uus kirjaviis? Millist kirjaviisi kasutatakse tänapäeval? Uus kirjaviis võeti kasutusele 19. sajandi teisel poolel ja see on kasutusel siiani. 23. Kes esitas esimesena uue kirjaviisi põhimõtted? Uue kirjaviisi põhimõtted esitas esmakordselt Eduard Ahrens, selle ellurakendajaks sai aga Kreutzwald. 24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks? Tänu F.R.Kreutzwaldile, ta hakkas kõigepealt omaenese teoseid uues kirjaviivis kirjutama, ta kasutas iga võimalust, et uut kirjaviisi tutvustada. Karl August Hermann- võttis kasutusele eestikeelsed terminid(käändenimetused) 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26
19 saj algul toimus suhtumises eesti kirjakeelde murrang. Selle põh romantiline tormi ja tungi filosoofia : muinasjutud, rahvaluule. Kirjakeele arendamiseks hakati eeskujusid otsima eesti keelele lähedasest soome keelest. 19 saj II poolel töötati väla eesti keele uus kirjaviis. Uue kirjaviisi teke- 19 saj I poolel sai üha selgemaks ,et vana kirjaviis ei vasta eesti keele häälikulisele ehitusele. Uue kirjaviisi põhimõtteid esitas esmakordselt Ahrens. Kirjakeele korraldamine 20.saj alguses- 19 saj lõpul oli oluliseks kirjakeele korraldajaks Hermanni tegevus. Ta võttis kasutusele eestikeelsed grammatikaterminid ( nim, om jne).Tänapäevastele keelenormingutele oandi algus 20 saj I poolel. Keele uuendus- üheks juhtivaks eesti keele korraldajaks kuj J. Aavik. Ta jätkas keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese paarikümne a jooksul
Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja
– 1828a Tartusse (esimene), oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar. 17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ – 1821-1823, 1825 Kreutzwald „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“ – F.R.Kreutzwald , 1848-1849 19. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens) – ühtne kirjakeel. – Kuusalu pastor, koostas uue eesti keelse grammatika, võttes aluseks põhja-eesti murde. 20. Usuvahetusliikumine. -- Usuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Maltsveti liikumine. — Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja
enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk. 2. Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3
aastal Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes. Piibel muutus peagi üldloetavaks raamatuks, mille abil õpiti lugema ja kust õpiti õiget keelt. Põhjaeesti keel saavutas juhtiva koha ning sai hiljem eesti kirjakeele aluseks. 1.2.5 Eesti kirjakeel 19. sajand Eesti kirjakeel muudeti 19.sajandil soome kirjakeele eeskujul enam häälduspäraseks. Uue kirjaviisi põhimõtted sõnastas sajandi keskel Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrens. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ning on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks. 1.2.6 Eesti kirjakeel 20.sajand 20. sajandil algas kirjakeele kiire ühtlustumine ja rikastumine. Keele arendamisel tekkis kaks suunda. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamise. Aavik lõi ise palju sõnu ning tõi keelde soome laene. Johannes Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli aga huvitatud
Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre) · Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool · Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool. · Gümnaasiumid tegutsesid Tartus ja Tallinnas ning olid ülikooliks ettevalmistamiseks · 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool ning see oli Läänemere kubermangude kooliringkonna keskuseks. · Õpetajate koolitamiseks tehti Tartus seminar ning Valgas (Cimse seminar)
Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis põhjaeesti keskmurde. Fr. R Faelmann- tema eestvedamisel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing, rahvuseepos Kalevipoeg. Johann Köler- maalikunstnik Philip Karell- Nikolai I ja Aleksander II ihuarst. Juhan Leinberg- Maltsveti-liikumine
19. sajandi alguses pääses võidule ilmalik kirjandus nt 1. kalendrid 2. ajalehed a)1806. aastal "Tartumaa nädalaleht" b) O.W.Masing andis välja "Maarahva nädalaleht" c) 1857. aastal Pärnu Postimees (Jansen) see pani alguse püsivate eesti keelsele ajakirjandusele 3. ajakirjad "Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" (Kreutzwald) 4. raamatud 19. sajandil võeti Eesti ühtse kirjakeelena kasutusele Põhja-Eesti keskmurre. Vastava uue eesti keelse grammatika koostas 1843. aastal Ed Ahrens. 14. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Prohvet Maltsvet. Õpik lk. 149. 15. Baltisakslaste kultuurielu. 16. Estofiilid. TV lk.46-47 ül. 3 ja 5. Estofiil - Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist ja püüdsid neid arendada. Estofiilidega liitusid ka esimese põlve haritlased nt Kreutzwald, Faehlmann, J.Köler (kunstnik), dr.Karell (keisrite Aleksander II ja Nikolai I ihuarst). Estofiilid lõid kaks suurt
· 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843. Eduard Ahrens, kes koostas uue Eesti keele grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumise: · Luteri kirik oli endiselt ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks. · 1832.a vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. · Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimaal. · Vennasteliikumine leidis talurahva hulgas laialdase toetuspinna, kuna ei teinud seisustel, rahvustel vahet. · 1850
Rosenplätneri arvates oli uusi sõnu võimalik saada laenates murretest ja liites omavahel sõnu. Viimase variandina pakkus ta välja sõnade laenamise mõnest teisest keelest kui soome keelest. Sealt oli lubatud laenata. Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti
Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina. Lisaks oli ta Aleksandrikooli komitee president. Jakob Hurt oli esimene president Eesti Kirjameeste seltsis ning ta kogus hoogsalt ka rahvaluulet. Hurda peamine idee oli eestlaste vaimuelu õhutamine ning ajaloo ja rahvaluule kirjapanemine. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel Uuele suunale eesti grammatikakirjelduses pani oma keelekäsitlusega aluse Eduard Ahrens. Ta loobus püüdest normida eesti keelt saksa ja ladina eeskujul ning võttis eeskujuks hoopis soome grammatika. Ta uskus, et eesti keel on soome keele ,,tütar". Tema keelekäsitluslikke seisukohti on toetanud juba 19. sajandi II aastakümnest O.W. Masing, F.R. Faehlmann, Knüpffer ja Rosenplänter. Kõige enam on ta aga tähelepanu pälvinud kirjaviisi uuendamisega. Vana, 17. sajandil välja töötatud kirjaviis ei
kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni. Forselius-Hornung lähendasid kirjakeelt rahvakeelele: nende tegevusega algas vana kirjaviisi aeg, mis kestis 19.saj keskpaigani, mil Ahrens esitas oma grammatikas uue ehk soomepärase kirjaviisi põhimõtted. 1. 18.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 18.saj I poolt iseloomustab kirikuringkondade taotlus välja anda põhjaeestikeelset Uut Testamenti. Kogu 18.saj on hakatud kirjakeele ajaloos nimetama piiblikeele sajandiks. Selleks ajaks oli välja kujunenud teatav kirjakeele traditsioon, Forseliuse- Hornungi kirjaviis levis. UT taheti välja anda juba Põhjasõja ajal. On arvatud, et just Hornungi ja Virginiuse ühistööna
annaabi.ee 
