tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. Reaalne ohuallikas on Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1) Eesti tegi panuse suhete normaliseerumisele Nõukogude Venemaaga. Rajati Tallinna sadamasse laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikke soodustusi. 1922.a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Nõukogude välispoliitilise kursi tõttu ei andnud aga suhete normaliseerimise püüded piisavaid julgeolekugarantiisid. Otsiti toetust Lääne suurriikidelt. 1924.a. veendusid Eesti poliitikud lõplikult, et reaalset abi ei maksa Inglismaalt oodata. Balti liit. Suuri lootusi iseseisvuse garanteerimisel pandi 1920.a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a
Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll Vene Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll vahehaaval Narvale üle. XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel. Uus ja kõige tähendusrikkam õitseng Narva kui kaubalinna ajaloos toimus XVIII saj., kui linn kuulus võimsa Rootsi kuningriigi võimu alla. See oli kaubandusliku Narva "kuldajastu". Läbi Narva
ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...
pingeid Eesti ühiskonnas ja rahvaliikumist maha rahustada. Kujunesid erinevad poliitilised suunad 1988.aastaks olid Eestis välja kujunenud selged poliitilised suunad: * Rahvuslaste esindajaks oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga, samuti Eesti Muinsuskaitse Liit (EMS). Nende sihiks oli täielik omariikluse taastamine. * Mõõdukamaid vaateid esindas Rahvarinne, kes pidas ainukeseks mõistlikuks lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja
riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku orientatsiooniga riikideks. Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema
Millised olid eestlaste valikuvõimalused teises maailmasõjas? Eestlastel oli valida kas sõdida koos Saksa armee või Punaarmeega. 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli järgi kuulusid Balti riigid Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastele tegi eriti keeruliseks sõja alguse see, et tolleaegne president Konstantin Päts oli sunnitud Moskvaga allkirjastama nn vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel loodaks Eestis Punaarmee baasid. Kindlustamaks mere piiri paigutati esimesed Punaarmee baasid Lääne- Eesti saartele ning läänerannikule. Eesti muutus NSV Liidust sõltuvaks. Eesti tulevik oli sellega määratud. Ametlikult okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning...
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis vi...
aasta 18. oktoobril sõitsid Punaarmee sõjalaevad Tallinna. Vastavalt vastastikuse abi paktile võimaldas Eesti Vabariik Nõukogude Liidule õiguse viibida Saaremaal ja Hiiumaal, Paldiski sadama meresõjaväebaasis ja mõningatel lennuväljadel rendilepingu alusel. N ii nagu ka Eestisse olid Punaarmee baasid rajatud 1939. aastal, samamoodi on ka tänapäeval Krimmis olevad Vene Föderatsiooni sõjaväebaasid. Kiiev sõlmis 2010. aastal Moskvaga pakti, mille alusel jääb Sevastopolis asuv mereväebaas Venemaa kasutusse 2042. aastani. Teine sarnasus on Ukrainas vene sõjaväeliste riietumine tsiviilriietuses. Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal saabusid Eestisse demonstratsioonile rivikorras marssivad ja ühesuguse soenguga noormehed. K õik toimuv sillutas teed valimisteni, mis muutis Eesti tuleviku täielikult ning nii on ka Krimmis tänapäeval, mil kuulutati välja referendum.
Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16. novembril 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (taassünnipäev), millega seadustati Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste suhtes. Suhetes Moskvaga muutus järjest olulisemaks Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine. Surve avaldamiseks Moskvale korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989 aastal (pakti sõlmimise 50-aastapäev) enneolematu protestiaktsiooni-moodustati inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660 km, 2 miljonit inimest) aitas maailmale teadvustada Balti riikide probleeme. Moskva pidi lõpuks tunnistama 1939 aasta salaprotokollide olemasolu ning need mõisteti õigustühiseks.
NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. · Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. · Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasid Eestit
Juba 14. sajandist oli Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome. Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis 16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma 1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide omavahelisi hrumisi vaos hoida. Lisaks poliitilisele killustatusele nrgestas Liivimaa hiskonda usuline lhenemine 1520. aastatel vallandunud reformatsiooni tagajrjel. Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa
sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920.a sõlmiti Tartu rahuleping, kuid meile ei õnnestunud koheselt saada Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. Iseseisva riigina nägi Eesti aga ohtu Saksamaas ja Venemaas. Viimane oleks igal sobival momendil soovinud Eesti vabaduse hävitada. Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist liitu luua. Reformid: Eestil tekkisid esimesed majanduslikud raskused seoses Venemaaga kaubitsemisel. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Paljud firmad suleti või kolisid Venemaale ja Saksamaale. Eesti Pank andis aga laenu inimestele üle oma võimete ja seega tuli
Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 )
suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...
Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti. Kuuba kriisi arendes jälgiti Valges Majas hirmuga Nõukogude laevastiku liikumist Kuuba suunas, kuid 25. oktoobril andis Hruštšov üllatuslikult laevadele korralduse tagasi pöörduda. Ilmselt ei pidanud ta närvid vastu ja Moskva tegi esimese järeleandmise. 27. oktoobril tulistati üks USA lennuk, mis Kuuba kohal luurelennul oli, alla. Moskvaga seda sammu eelnevalt ei kooskõlastatud. Lennuki piloot hukkus. USA kindralid nõudsid koheseid vastumeetmeid ja presidendil oli raske neid tagasi hoida. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste
süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. Totalitaarsed riigid oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse,transpordi ning eluaseme poolest. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon. Osalevad riigid olid NSVL, Kuuba, USA. Selle tulemusena kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis hiljem muutus kommunistlikuks. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid. Maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin
Me ei saa õnneks kunagi teada, mis oleks juhtunud,kui oleks sarnane olukord tekkinud mitte USA rannikul,vaid näiteks mõne Aafrika riigi rannikul. Vaevalt oleks seal Hiroshima ja Nagasaki tragöödia sõjardeid tagasi hoidnud. 7 Kasutatud kirjandus (1) Luts, Kristjan Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi http://www.horisont.ee/node/220 (2) http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t5 (3) Kennedy palus Brasiilialt sõja puhul Moskvaga abi http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kennedy-palus-brasiilialt-soja-puhul-moskvaga- abi.d?id=20571205 8
Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes Moskvaga. Jaapan.Teisest maailmasõjast sai Jaapan kasu.Sõja kaotus vabastas ta asumaadest ja üle jõu käivatest sõjalistest ambitsioonidest ning tõi kaasa sunniviisilise demokratiseerimised (tänu 1952.aastani kestnud USA okupatsioonile). Tulemuseks oli Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos ainulaadne.Jaapanlaste majandusime sai alguse 1950.a. keskpaiku,kui sõjapurustused olid likvideeritud ja infrastruktuur taastatud.Majandust soodustavaks faktoriks olisõjatööstus,mis sai ohtralt
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vi...
Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis
· valimisõiguse vanust tõsteti 22. eluaastale · erakondade valimine asendati isikute valimisega · piirati kodanikuvabadusi · näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne 4. Eesti julgeoleku kindlustamine: a) 1920-ndatel: · Eesti võeti Rahvasteliitu · suhete normaliseerimine NSVL-ga (NSV-le lubati mitmeid majanduslikke soodustusi) · koos teiste Baltimaadega esineti ühiselt sooviga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping (1922) · püüti kaaslast otsida Inglismaa näol, kuid britid keeldusid · püüti Balti liitu luua (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), kuid Soome astus plaanist välja ning Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt *1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule b) 1930-ndatel: · 1932 - NSV Liidu ja Eesti vaheline mittekallaletungi leping sõlmiti lõpuks · Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu koostöös
ja HKP-le. Ka arvas Mao, et peale Stalini surma pidanuks juhtroll rahvusvahelises kommunistlikus liikumises minema Pekingi kätte. Algul püüti suhete halvenemist avalikkuse eest varjata, kuid 1960. aastate lõpul ilmnes see juba avalikult ning 1969. a. jõuti koguni tulevahetuseni Ussuuri jõel. See oli esimene relvakonflikt sotsialistlike riikide vahel. Ida-Euroopa sotsialismimaadest säilitas neil aastail head suhted Hiinaga ainult Albaania, kelle suhted Moskvaga samuti olid halvad. 1960. aastate teisest poolest sattusid NSV Liidu mõju alla mitmed Aafrika ja Aasia arengumaad. Toimusid riigipöörded, kus Moskva otsese või kaudse tegevuse (näit. Kuuba sõjaväeüksused Angolas) tulemusel said võimule Moskva-meelsed jõud. Sellised riigid olid Lõuna-Jeemen (1967), Kongo(1968), Somaalia (1969), Benin(1972), Etioopia (1974), Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar (1975) ja Afganistan (1979).
· Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald.
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised kus lepiti kokku vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppuoli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madal seisus, rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomise moskvaga, nõukogude liit osutas suurt majanduslikku P-Vietnamile ning selle areg kujunes stalinliku sotsialismimudeli raames. 1950-ndate aastate kesk paiku kuulutati välja ka vabariik L-Vietnamis, seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid võimuvastaste suhtes ei andnud ka soovitud tulemust, tagajärjed olid oodatule hoopis
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism Neid riike aga, kes jäid NSVLle kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. JOHANNES (IVAN) KÄBIN Eesti NSV pikaajaline parteiliider 1950.–1970. aastatel Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis
Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga. 1948. juuni Berliini blokaad NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita. USA suutis õhusilla abil Berliini 324 päeva varustada ning blokaad lõpetati. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku Külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast demokraatia ja kommunistliku tolitarismi vastasseisu. Vastased ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritati oma üleolekut majanduses,
2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem
2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem
Vahepeal lendas Engelsi lennubaasist välja helikopter Mi-4, mille ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom)
Ühendriikide president Truman kuulutas välja Trumani doktiriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshall kuulutas välja aga abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel maha suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud ning Berliini blokaadi võibki lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises
Rootsi ühiskaitse leping oleks võimaldanud Talvesõda ära hoida ja et üks mõjuv Soomet toetav avaldus Kremli läbirääkimistel 1939. aasta sügisel oleks kaasa toonud sama tulemuse." Marssali sõnade kohaselt usaldati liialt illusioone ja lubadusi. Tõsi küll, sõnad illusioonidest ja lubadustest ei käi Mannerheimi enda, vaid Soome juhtpoliitikute kohta. Marssalile oli sõjaoht selge ning ta püüdis, nagu ka Juho Kusti Paasikivi ja Väinö Tanner, saavutada Moskvaga kompromissi. Pärast Talvesõja lõppu tähendas Mannerheim, et sügisel 1939 oleks siiski tulnud järele anda, kuid sündmuste edasist käiku arvestades tähendas hiljem: Soome sõdis kõige õigemal ajal. Tõepoolest oli sõda rängas pakases soodne Soomele ning ebasoodne vastasele, pealegi olnuks kevadel- suvel 1940 igasuguse välisabi saamine juba täiesti võimatu. SOOME SISE- JA VÄLISPOLIITIKA Soome sise- ja välispoliitiline olukord 1943.1944. aastal oli raske
Nikita Sergejevitš Hruštšov Koostas: Kerttu Volk 12.c Sisukord Sissejuhatus Nikita Sergejevitš Hruštšov on sündinud 15.aprill 1894 Kurski kubermangus, Kiievis, aga ta pidas oma sünnipäeva 17.aprillil ja uskus, et ta on tol päeval sündinud. Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimase...
· Trumani doktriiniga samal aastal kuulutas välja USA riigisekreter George Marshall · Ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud euroopa riikidele · Loodeti kaasa aidata euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunismi · Anti kokku 17. Riigile abi kokku 13 miljradi dollari eest · Nõukogude liidu all olevtel riikidel keelas stalin abi vastu võtta, ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ja sattus moskvaga teravasse vastasseisu. Berliini blokaad · Nõukogude liit lõikas lääne berliini ära välismaailmast(elektrist kütusest ja toiduainetest) lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. · USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada lääneberliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV liit sunnitud blokaadi lõpetama · Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks NATO
on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on iseloomulikud "maaliline" interjöör, fassaadidel majoolika ja mosaiik-pannood. XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on
Ainukesena tasus oma võlad vaid Soome (1976. a.). Kuid Teise maailmasõja eel, kus agressorid relvastusid ja ohvrid mitte, võis selline seadus kahjustada viimaseid. Fr. D. Roosevelti ajal tunnustasid Ameerika Ühendriigid peale pikka 16 aastat kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu. 14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL HITLERI TEE VÕIMULE Euroopa suurriikidest puudutas 1929. a. alanud majanduskriis kõige teravamalt Saksamaad. USA-st saadud laenud, mis elavdasid maa majandust 1920. aastail, lakkasid. Võlgade eest tuli aga tasuda. 1931. aastani jätkus ka reparatsioonide maksmine. Tööstuslik tootmine langes üle 40% sajandivahetuse tasemele
Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada. 1940 aasta kevadest otsiti sõjast laastatud rahvale toitu.
Sellega loodeti aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele kaasa ja takistada kommunismi levikut. Marshalli plaani kaudu andisd Uhendriigid aastail 1948-1952 seitsmeteiskümnele Euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. See aitas tõsta nende rahvuslikku kogu toodangut neljandiku võrra. Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin Marshalli plaanis osaleda. Ainsana ignoreeris seda keeldu Jugoslaavia ning sattus seetüttu Moskvaga teravasse vastasseisu. Kõigele vaatamata jätkus läänes neid kes uskusid et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avas Stalini katse hõivata Lääne Berliin. Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning tehti ettevalmistusi reformideks, Nõukogude tsoonis aga kehtestati kommunistlik diktatuur. 1948 aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSV Lääne Berliini ära välismaast
seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks.
NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi suhted. Nõukogude Liit leppis Jugoslaavia sõltumatuse ning eripärase arenguga sotsialismileeris. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969
Osa sõjaväest tuli ülestõusnude poole üle. Nagy moodustas koos Jànos Kàdàriga koalitsioonivalitsuse ning maailmale anti teada, et Ungari lahkub Varssavi paktist. ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Kuid novembri algul saadeti Ungarisse VLO riikide väed, mis surusid ülestõusu veriselt maha. Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa jätsid Ungari abipalved tähelepanuta. Uueks valistusjuhiks sai Moskvaga kokkuleppele läinud J. Kàdàr, kes püsis võimul kuni 1988. aastani. Nagy mõisteti süüdi ja hukati 1958. aastal. Kàdàr kehtestas Ungaris Moskva-meelse režiimi, mis arvestas siiski ka kohalikke eripärasid. Ungarist sai sotsialismileeri üks arenenumaid riike. Poola kriisid. Punaarmee sissetungi järel pandi Lublinis ametisse kommunistlik valitsus, mis asendas Londonis asuva pagulasvalitsuse. Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut
doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945
oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada idasakslaste põgenemist vabasse maailma. Lääs leppis Berliini müüriga. Kuuba raketikriis 1962 Kuubal toimus 1959. aastal revolutsioon. Selle tulemusena kehtestati vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis muutus kommunistlikuks. 1962. aastal leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse NSVL raketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundia USAd järeleandmistele Saksamaa küsimuses, Castro soovis kaitset USA sissetungi vastu. Kuna Kuuba on Floridale lähedal, tähendanuks rakettide paigutamine seda, et NSVL oleks saanud USAd rünnata rakettidega. USA valitsus nõudis rakettide minema viimist Kuubalt ning kuulutas välja mereblokaadi. USA laevastik kontrollis Kuuba suunas liikuvaid NSVL laevu.
Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia).
hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. Kuuba kriis • Kuuba e. Kariibi kriis 1962.a. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batista reziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castro reziim. 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov
ka rahvusvahelisse pressi. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. Loodi esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Joonis 3. "Eestimaa laul" Foto: ETA Partei, mille sihiks oli omariikluse taastamine. Oktoobri alguses toimus RR I kongress, kus leiti, et liiduleping on ainuõige mõistlik valik suhetes Moskvaga. Tugevnev rahvaliikumine ja rahvuslik eneseteadvus sundis Eesti Kommunistlikku Parteid (edaspidi EKP) oma tegevusi ühiskonna olustikuga kohandama. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli 16. novembril Ülemnõukogu poolt vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioon. Sellega kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust ENSV territooriumil. Moskva aga tunnistas suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks. Kokkuvõtted RR tegevusest näitasid, et nende tegevus ja poliitika olid võitnud rahva
lõunakalda. Narva kaitselahingud Novembris jõudis punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni. Eesti väed olid sunnitud taanduma. Detsembri alguseks olid siiski enamlaste rünnakud tõrjutud. 4 Tartus algasid rahuläbirääkimised ning Punaarmee alustas uut pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks. Oht õnnestus siiski kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Eesti valitsus alustas novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Eesti otsustas minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisel Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 03.01 kell 10.30. Rahukonverents jätkus uuel aastal, kus kujunesid põhilisteks teemadeks majandusprobleemid. Eesti kohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
