Eesti ajalugu. Keskaeg (0)

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227
Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed . Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased , kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida .
Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold . Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased . Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert . Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa .
1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236 ).Ordu juht oli ordumeister . Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt.
Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata.
Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine .Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210 - eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit.
1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu.
1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu . Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega)
Eesti suhted Venemaaga olid teravad .( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.)
1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad.
Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine . Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti Sakslastega- uute liitlastega - sõjakäik Venemaale.
Venelased otsustasid nüüd eestlastega ühiselt Sakslaste vastu välja astuda. 1217 veebruaris saabuis venelaste vägi Otepää alla- nendega koos Saarlased , Harjulased, ristitud sakslased. Piiramine kestis 17 päeva.Toimus Sakslaste suurim lüüasaamine- Olid sunnitud paluma rahu ning sellega seoses pidid Sakslased lahkuma kogu Eestist.
MADISEPÄEVA LAHING- Eestlased püüdsid peale Otepääl saavutatud võitu kohe edasi areneda ning säilitasid liidu Venelastega. Eestlasi tuli kokku kõikjalt, kuna Sakslased olid viimastel aastatel teinud sõjarteki nii Lääne-, Harju, - Järva ja saaremaale. Sakslased kuulsid Eestlaste plaanidest ning ennetasid venelaste saabumist, minnes 3000 sõjamehega vastu. Väed kohtusid Viljandist 10-11 km eemal. Eestlased pidid taanduma . Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi.
1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma.
1220 tungisid läänemaale rootslased . Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati. Linnus langes eestlaste kätte
1222 Saabus Taani vägi saaremaale, kus hakati ehitama linnust. esialgu Saarlased ei suutnud takistada neid kuid, kui esialgse linnusemüüri ehitamine oli lõpuni jõudnud hakkasid saarlased organiseerima vastulööki. Taanlaste kingitud kiviheitemasinaid tehti juurde ning hävitati linnus. Võidu teavet levitati üle kogu Eesti. Eesmärgiks võeti vaenlaste väljasaatmine Eestist.Kõigepealt vabastati Varbola linnus, 1223 tungiti Viljandi linnuses sakslastele kallale.
Peagi olid vabad ka Otepää ja Tartu. Õnnestus kogu maa oma valdustesse tagasi saada.
1223 Tuli sakslaste vägi Viljandi linnuse alla. Eestlased pidid alistuma rohkete langenute ja veepuuduse tõttu ning uuesti ristiusu vastu võtma.
1222 astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga
1224. Mõõgavendadeordu(sakslased) vallutab Tartu.
1227 Sakslased muhu linnuse all. Vägi oli suur ning muhulased pakkusid rahu ja lubasid ennast ristida, sellega Sakslased aga ei nõustunud ning peale kuut päeva võitlust pääsesid Sakslased linnusesse. Korraldati metsikud tapatalgud, rööviti vara ja linnus põletati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla, mis oli Saaremaa tugevaim ja suurim. Saarlased otsustasid sõlmida rahu ning Sakslased nõustusid läbirääkimistega. eestlased pidid andma neile vanemate poegi pantvangideks(kes ka kohe ristiti). Preestrid ristisid kogu saare.
VABADUSVÕITLUSE ALLAJÄÄMISPÕHJUSED: 1.Sõjaline ülekaal vastaste poolel( elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemusega) 2. parem relvastus 3. vaenlased said täiendada väge pidevalt uute meestega. 3. head diplomaadid: vallutati latgalid, liivlased ja eestlased eraldi niiet teised said tulla appi eestlastega sõdimisel 4. sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, kuna eesti riik polnud veel välja kujunenud. 5.koostöö puudumine naaberrahvastega - liivlased, latgalid, leedukad ja algperioodil ka venemaa. 6. Rooma katoliku kirik - paavsti poolt lubatud patukustutus ja liitus kiirelt rikastuda meelitas siia uusi ristisõdijaid
KESKAEG
Mõõgavendade ordu lõpp 1236 - Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse saanud ja lakanud seejärel olemast.
Liivimaa - Eestis ja Lätis vallutatud alad.
Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa
Eestlaste kohustused ja koormised : 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad , karjad jne.), vakus (maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus (maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist , tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused , nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik
Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga
Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond , Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare-Lääne piiskopkond.
Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse
1242 - Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt.
1297 - esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vastu Riia linn ja temaga liitunud peapiiskop , samuti Tartu ja Saare-Lääna piiskopid. Liivi ordu suutis vaimulike ühisrinde lõhkuda. 1302 sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu.
Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal
XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi
turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis , Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil.
XII kirikutes kajastum tomaani ehitusstiili, kuhu hakkab gooti stiil sisse tungima. XIV sajandil pääses võidule kõrggootika. Kerkisid Toomkirikud, Tallinnas paekivist toomkirik , Niguliste ja Oleviste kirik. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343- 2345
1340-ndatel aastatel kuulus maa veel Taanile , kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle, selles olukorras pidas kuningas paemaks Eestimaa maha müüa. Ordu aga, kes oli eelmisel sajandil vaid olude snnil pidanud leppima P-Eesti jäämisega Taani alla, pidas end kindlalt kõnealuse maa tulevaseks valdajaks. Ostu-müügi leping oli Taani ja Saksa ordu vahel juba sisuliselt otsustatud. aega, mis kulus maa vahetamisele kasutasid ära aga Harjulased, kes tahtsd viie inimpõlve eest kaotatud vabadust taastada.
Jüripäeval, 23 aprillil. Ööl oli kombeks teha tult, ouhuda pasunaid ja tekitada kõikvõimalikul viisil muud kära, et nii kaitsta karja ja hobuseid kõikvõimalike kiskjate ja muude õnnetuste eest. Tuld kasutati osavalt ära märguandena. Rünnatu une pealt. Kogu harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti .Vallutatui Pladise klooster- põletati maha ning tapeti 28 munka. Nii oligi kogu Harju lühikese ajaga võõrvõimust vabastatud. Peale antud lääki ülestõusnud koondusid Tallinna lähedale laagrisse , Tallinn oli aga üks võõrvõimu tähtsaim, hästi kindlastatus keskus. Hinnates oma raskeid võimalusi, paluti abi turu foogtilt, kes oli Rootsi kuninga soome asehalduriks. Kuna Rootsi oli tol ajal Taaniga vaenujalal võttis Foogt Eestlaste saatkonna hästi vastu ja lubas peatselt tulla suure väega. Leping tähendas aga,et võidu korral läheb võim Rootsile.
Samal ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, sarnaselt Harjumaaga.
Harju-, kui ka läänemaa pidid vaatamata lahkhelidele paluma abi Liivi ordult. ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkva piiril , võitluses venelastega. Katkestas sõjaretke. Et vältida ordu sõjalist sekkumist nõustusid Eestlased Paides toimunud läbirääkimistega. Nii lootsid kuningd saada ajapikendust abivägede päralejõudmiseks.Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmisega ning Eestlaste esindus tapeti. Ordu alustas liikumist Tallinna suunas. Teel oli mitmeid kokkupõrkeid eestlastega, kuid need suudeti läbida. Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel eestlased olid nõus alistuma, soovisid sõjamehed maksta kätte sõprade ja sugulaste eest. Taanlased usaldasid ordu linna kaitsma. Burchard von Dreileben ise liikus suurema väega läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu linna piiravad ülestõusnud.
18 ja 19 mail jõudsid Tallinna alla Rootsi väed, kes aga lahkusid niisama. Ülestõusnute saadikud olid abi otsides käinud ka venelaste jutul. Mai lõpus läks 5000 liikmeline pihkva vägi Tartu piiskopkonda. Sakslastel tuli oma väed Lõuna-Eestisse koondada.
24 juulil puhkes ülestõus Saaremaal, kus õnnestus Pöide ordulinnuse vallutamine . Ordule kujunes aga olukord keeruliseks, otsese sõjategevuse Saarenaak ja vene piiril lisandusid veel teatued ülestõusy järkamisest Harjus ja mujal Eestis. Ordumeister palus abi saksa ordu kõrgmeistrilt. Okt. lõpul saabus suur abivägi. 1345 Ordu vallutas saaremaa.
MAARAHVAS XIV - XVI SAJ.
Jüriöö ülestõusuke järgnes alupoegade karistamine . Oma Võimu kindlustamiseks asusid aadlikud järjest arvukamalt elama maale mõisatesse. XV saj kasvasid linnad, suurenes teravilja sissevedu.Madalmaade kaupmehed maksid hästi teravilja eest.Aadli jõukuse kasvade asutati juurde uusi mõisaid ja laiendati seniseid. XVI saj keskpaigaks oli Eestis juba u 500 mõisa. Rikaste linlaste ja aasli seas läks moodi luksusesemed ja muud kallihinnalised tooted, millele aitas kaasa hoogsalt arenev merekaubadus. Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus . Kümnis oli nüüd veerand viljasaagist(mitte 1/10). XV saj keskpaigast nõudsid mõisnikud ühaenam raha ning XVI saj alguseks mingi eramõisates pea täielikult üle raharendile. Maarahva vastupanu: Esitati kaebusi mõisnikele, ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijale, asuti elama mujale- piiriäärsetelt aladelt rändasid vallalised noormehed Venemaale, Rootsi ja Soome. Talupoegade lahkumine oli aga kahjulik mõisatele ning XV saj algul hakati talupoegi tagasi tooma ja välja nõudma.(''mees või võlg'' talupoja vastu võtnud mõisnikule).Hakati sõlmima kokkuleppeid riikide vahel pagenute väljaandmiseks. Pagenute kindlaks määramisel, üles otsimisel ja tagasi toomisel seati ametisse adrakohtunikud .
Aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada.XVI
saj alguseks oli kehtestatud pärisorjus.
Adratalupojad - Saud bune adramaade järgi, kuid talude suurused olid tegelikult erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani
Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asustasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.Kohustus oli mõisale tegu üks jalapäev nädalas.
Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad
maavabad - Neid oli üksikuid, enamasti muistsete eesti ülikute järglased. Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.'
Peale Jüriöö ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena
XVI saj parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus talurahva olukorda: takuperemees võis koguda veidi jõukust, keskmises adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meeshinge ja mitu hobust, hrga, lehma ning arvukalt muid loomi.
Kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiasetsevate siiludena, mis tegi nende harimise raskemaks.
XVI saj keskpaigaks oli rahvaarv 100 000ndelt inimeselt 250-280 000 inimeseni kasvanud.
EESTLASTE VAIMUELU LK 69
VANA LIIVIMAA SISE- JA VÄLISSUHTED
1346 müüs Taani kuningas 19000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 andis kõrgmeister Harju-Viru liivi ordumeistrile.
Rõivastustüli - Liivi ordu oli nüüd vaieldamatult suurim maavaldaja Eestis. Tartu ja Riia Piiskopkonnas vahetati toomhärra senine ordumantliga sarnane valge rüü mustaga , mis tekitas pahameelt ordule ning okupeeris peapiiskopi ning tema roomhärrade mõisad.
SIV teisel poolel langesit Vana-Liivimaa piiskopkonnad suuremal või vähemalt määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas üksnes Tartu Piiskopkond. iimastel astakümnetel orduvastase rinde etteotsa Tartu piiskop, Dietrich Damerow, kes oli varem Saksa-Rooma keisri Karl IV sekretäriks. Laialdased sidemed euroopas ja silmapaistvad diplomaatilised tulemused(pariisi ülikoolis õppinud) lubasid tal leida küllaltki märkimisväärsed välisabi. Temaga ühinesid P-Saksa Mecklenburgi hertsog ja mõned teised saksa kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia Peapiiskop. Tartusse saabus ka 500 vitaalivenda.
1396 sai saatuslikuks ordu sõjakäik- Tartu piiskopkonna maa rüüstati, vallutati kõik linnused va. piiskopilinnus Toomemäel.
Danzigi kongress toimus nende sündmuste tõttu. Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus.
Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit . Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu.
XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt.
meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi.
Linnapäevad- esindajate koosolekud , kus linnad kooskõlastasid oma huvisi
1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu jne. al 1435 oli maapäevadel esindatud 4 seisust:1) Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2)ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade(Riia,Tallinn, Tartu) esindajad.
1507 võeti vastu otsus, millega loobuti talupoegade sõjalisest abiväest. Eestlastel keelati relvade kandmine.
Välispoliitika
1385 moodustasid Poola ja Leedu personaaluniooni. Liitusid ka Taani, Rootsi ja Norra.- kokkuleppe järgi pidi neil olema ühine välispoliitika. Taani soovis jälle P-Eestit ning seetõttu lasid nad end jälle nimetada Eestimaa hertsogiteks.
Venemaast oli kujunenud ühtne riik, eesotsas Moskva vürstiriik. XV ja XVI sajandi esimesel poolel lähtuski põhioht Venemaalt.
Suurvürst Ivan III ajal liideti Moskvaga Novgorod. 1480 - Ordu rühdam pihkvat, linna vallutada ei suudetud. 1481 korraldasid Moskva, Pihkva ja Novkorogi ühendatud väed sõimsa sõjaretke Liivimaale. Ordumeister ei suutnud neile vastu astuda ja lasi vaenlastel kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks.
1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood mõtted oma maa laiendamisest siinsete alade arvelt loobuks. Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg (liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi-,Tartu-,Järva- ja Virumaa.Tehti kohutavat kahju.
1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvamaale kus saavutati edu ning 1503 aastal sõlmiti vaherahu, mida pikendati edaspidi korduvalt.
LINNAD JA KAUBANDUS.
linnade õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel oli oluliseimaks linna tunnuseks.Eesti linnade õiguskord kujuned naabermaade linnade eeskujul. Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad . XIV sajandil koosnes raad 24 liikmest XV sajandi keskpaigas senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14. ´+ 4 bürgenmeistrit, kes moodustasid midagi juhatuse taolist, nendele tähtsuselt lähedane oli juristide hulgast valitud sündik, kes tundis hästi seadusi. Väiksemates linnades oli raekoosseis väiksem. Uued liikmed nimetas raad ise jõukama kihi hulgast. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt- nendevahelised suhted halvad. Rae ülesannete hulka kuulusid linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine( rakendas abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks , kaitses linna huve, kandis hoolt kirikute ja koolide eest, korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist)
Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas - valvas kodanike julgeoleku järele.
Kaubandus.
Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu.Narva ei pääsenud liitu, kuna Tallinn ei soovinud konkurentsi ning ei lasknud. Tartu roll oli suur Novgorodi hansakontroli tegevuses. Vene kaupmeestel olid oma kaubahoovid Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Eesti eksport oli teravili. Läks veel kala, karusnahku, ehitus-ja hauakive, väiksemas koguses lina ja hülgerasva.
Prantsusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola, mida veeti edasi Soome ja Venemaale. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu '' tallinn on ehitatud soolale ''
Idast-läände viiv kaubatee, mis ühendas Tartut, Viljandit ja Uus-Pärnut.
Käsitöölised
Tsunft- käsitöö ühendus, kuhu kuulusid käsitöölised
Tallinnas oli ligi 2 tsunfti, mille siseelu kuujundas rae poolt kinnitatud skraa (põhikiri)
Tallinnas 2 käsitöölisi ühendavat väikegildi: Kanuti ja Oleviste gils- esimeses Sakslased, teises Eestlased.
Toompea käsitöölisi ühendas toomgild .
Linnade välisilme.
Keskaegsete linnade ilmes peegeldus nende jõukus ja tähtsus. Suuremad suutsid rajada oma tuumiku ümber kivist ringmüüri. Tallinna linnamüür oli võimsaim.
Turuplats oli linnaelu keskmeks, seda ääristasid väikesed poed. Selle ääres oli tähtsaim ühiskondlik hoone - Raekoda .
XV ulatus Tallinnas rahvaarv 7000- 8000 , Tartus 5000-6000ni.
Suuremat rolli etendasid Sakslased, kuid lihttööisi ja agulielanikke kaasa arvestade oli ülekaal kõigis linnades Eestlastel. NArvas, Tartus ka Venelasi ja Tallinnas Rootslasi, soomlasi .
KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS
Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik . Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu.
Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel - nn kõrgemat vaimulike kolleegium, mis koosnes reegline 12 toomhärrast.Eesotsas oli praost ( juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan (jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini ). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena.
Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli missade- pidulike jumalateenistuste läbiviimine.
Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik.
Benediktluse ordu - elati kindlate kloostrite reeglite järgi.
USUPUHASTUS.
HARIDUS JA KULTUUR'
Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.Preestrtd pidid oskama kohalikku keelt.
Toomkoolid , kloostrikoolid , linnakoolid
Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele.kuid XV sajandi algusest pidid juba kõrgemate vaimulikukohtae taotlejad omandama ülikoolihariduse.
Õpiti saksamaa ülikoolides, kuid samuti ka Pariisis, Prahas jm.
Linnakoolid- valmistati ette edasiseks majanduslikuks karjääriks.Kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra lugemist, kirjutamist ja arvutamist.Suurt tähelepanu pöörati ka ladina keele ja kirjanduse õppimisele.
1525 trükiti Lübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi- ja läti keelde.( esimene teadaolv eesti k. trükis)
Kuna uus usuline vool, mis nõudis usu õpetamist rahvale tema enda keeles ei saanud ila vastava käsiraamatuta läbi, koostati Tallinnas Luterlik katekismus
1535. Wanrad - Koelli katekismus.
Peale reformatsiooni kandsid põhikoormust linnakoolid ning ühaenam hangiti võimaluse korral koduõpetajasi.
Arhitektuur .
Eesti iseseisva ehitusoomingu kõige kõnekam tõend on P-Eesti ja Tallinna kiviarhitektuur .- suurepärased hilisgootika ühiskondlikud hooned ja elamud , mis on säilinud tänapäevani. arhitektuuri õitsenguajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud.
Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks on seinamaalid .
1520- 1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris.
Russowi kroonika. XVI saj teisel poolel kirjutas Talllinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse '' Liivimaa provintsi kroonika'', mis oli eesti keskaja üks tähtsaimaid allikaid. esitrükk ilmus 1578 .Põhisisuks oli liivi sõda. Arvustas aadlike ning juhtis tähelepanu talupoegade rõhumise süvenemisele.
LIIVI SÕDA
Juba XV sajandi viimasel veerandil olid läänemerd ümritsevates maades hakanud toimuma poliitilised nihked. Keskvõimule allutatud suurriikide nagu Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi kujunemine teravdas XVI saj keskpaigas iseäranis küsimust ülemvõimust Balti merel.
Läänemere väinades valitses Taani, Rootsile kuulus soome, ning ta üritas laiendada mõjuvõimu ida suunas. Võimsust kogus ka Poola, mis oli oma piirides jõudnud Läänemereni ning sõjaliselt tugev oli ka Poolaga ühendatud Leedu.moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus läänemere isa kalda pärast.
1554 said ordumeistri ja Tartu Piiskopi aadlikud ülesande pikendada rahu venemaaga veel 30 aastaks. Moskva nõutis aga et tasutaks ra Tartu piiskopkonna maks Vne tsaarile - üks mark aastas iga elaniku pealt- Liivimaa vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna suda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks ''Tartu maks'' tuli tasuda 3 aasta jooksul.
1556- 1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus oleva Poolaga. Lõppes Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis poolaga Venemaa-vastase liidu, see hakkas kehtima aga 5 aasta pärast, kuna Poolal oli venemaaga rahu.
Kuna Eestlastel polnud tartu maksu võimalik ära tasuda ning venelastel olid soodsad võimalused nüüd sõda alustada( Rootsi kuninga, krimmi khaaniga vaherahu, poolaga rahu) siis 22 jaanuar 1558 tungisid vene väed tatari khaani Šig-alei juhtimisel Tartu Piiskopkonda.
1558 aprillis algas narva piiramine ja pommitamine. Kuna mujalt vana-Liivimaalt abi ei saadud ja Narva oli sõltunud kauplemisest venemaaga alistusid nad, tingimustel et kõik, kes soovisid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Kuid Narva põles maha.
Juuli algul alistus Tartu.- Tartu Piiskopkonna lõpp.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559 aastal pooleaastane vaherahu liivi ordu ja venemaa vahel.1559 september ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ning andis selle oma vennale , hertsog Magnusele. auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi. Viljandi alistus, Liivi ordule oli jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 Talupoegade ülestõus- Aadlite vastu, ei tahteud enam mõisatööd teha, taheti saada vabaks.
Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest.
Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsime tugevamaid isandeid. 1560 saabusid Ordumeistri poolameelduse tõssi enamikku venemaa poolt vallutamata aladele poole garnisonid. Kuid paljudele sümpatiseerisid rohkem Taani ja Rootsi, Rootsi kuna loodeti paremaid kaubandustingimusi. 1561 ajasidki rootslased poolakad toompealt välja ning seejärel alistusid Harju-, Viru- ja järvamaa rüütelkonnad ja Tallinna linn Rootsi kuningale, Erik XIV le. Põhja- Eestis kehtestati Rootsi võim.
Ülejäänud Liivimaa aladel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale. Liivi ordu lakkas olemast!
1562 saabus hertsog Magnus Kuressaarde, lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja liigeti otseselt Taaniga.1561 lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu.
1563 paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konfliks 7 aastaseks Põhjamaade sõjaks.Rootslased vallutasid Hiiu saae , põhilised võitlused toimusid Saaremaal
1570 sõlmisi Taani ja Rootsi vahel rahu.Taani võim piirdus Saaremaaga.
1569 sõlmisid Poole kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Lublini uniooni , millega loodi aadlivabariik., mis pidas liivimaad oma valduseks
1568 toimus Rootsis riigipööre, kuningaks sai Johan III ja suhtes poolaga paranesid, mindi üle koostööle venelaste vastu.
Linnadest kuulusid Tallinn ja Paide Rootslastele,Kurssaare koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema Eesti alaga Venemaale.
1572 -1573 vallutasid venelased rootslastelt Karksi ja Paide.1575- 1576 vallutas Taani vene ja tataru abiga peaaegu kogu Eesti ala, sealhulgas Pärnu ja Saaremaa, poolakad tõrjuti maalt välja. Rootsi kätte oli jäänud vaid Tallinn ja Hiiumaa .
1577 venelased tallinna all.pärast 7 nädalat vene väed lahkusid. Magnus hakkas otsima uut isandat. Ivan julm vihastus ja vangistas ta. Hiljem lasti ta kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivaid põltsamaa ja likvideerisid Liivimaa vasallkuningriigi.
Kui poola kuningaks sai stefan Batory, algas 1579 ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Rootsi ja Poola üksteist ei seganud. Kui Venemaa keskendu Poolale saatis Rootsit suur edu Lääne-ja virumaal. 1581 ületasid Soomes koondunud rootsi väed Soome lahe. Vallutatu rakvere, siis rida väiksemaid linnuseid ning pärast pikemat vastupanu oli sunnitud alistuma ka Haapsalu. Tormijooksuga vallutati ka Narva. Kui alistati paide oli kogu põhja-Eesti Rootsi võimu all.
Suured venemaa alad angesid poolakate kätte. 1582 sõlmitud vaherahu Jam Zapolskiga sai Ivan Julm tagasi poolakate kätte langenud vene linnad ja maad, pidi aga loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused.Kõik Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla.
1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes ka Rootsi ja Venemaa vaherahu. Rootslased säilitasid kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning selised valdused Ingerimaal.
Liivi sõda lõppenud. Maa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel.
EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES.
Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poolale nõudsid Liivimaa aadlikud nende õiguste puutumatust. Aadlid pidid saaba tagasi nende maavarad ja kinnitati pärisorjus, luteriusk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuna aadlikud on kogu sõdade perioodi ajal näidanud end väheusaldavatena ja poolas tekkis arvamus, et siinne provint tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada.
Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega.
1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur , maa jagati kolme ossa : Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president .
1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile .
Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast .
Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel.
XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis!
Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus . Algas vastureformatsioon . Jesuiitide ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu, ordu liikmed ilmusid Tartusse 1583, alutates kohe preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar , peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva''
ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS.
Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks.
Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud.
Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede moondastamise ja transpordi eest, jälgis et aadlikud täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust, valvas riiigitalupoegade maksuda laekumist.
Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula.
Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid , kes kogusid makse ja mõistsid kohut .Kuna paljud foogtid võtsid vahelt, siis Karl IX otsustas makse ühtlustada.
Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna.Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik . Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e keisriks: Harju., Viru-,Järva- ja Läänemaa.Karl IX mõistis hukka pärisorjuse. Tema sõnad aga ei kajastunud väga tegudes. Kõik kuninga uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastasseisu , kuningal oli aga vaja aadli toetust. Rahapuudusel ja muudel põhjustel läänistas riik aadlile järjest rohkem mõisaid ja tegi muid järelandmisi. aastaks 1620 oli eravalduses koguni 4/5 Rootsi kuningriigile kuuluvast Eestimaast.
SAAREMAA TAANI RIIGI OSANA
Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna.Riigile kuulus maadest 2/3 ja aaslile 1/3. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, eesotsas valitsejatega, kelle abistajateks olid talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid.
Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus.Saaremaal olid talupoegade õigused suuremad, kui mandril .
1563 aastal hertsog Magnuse antud õigusega sai Kuressaarest linn!
KUNINGIIGID JÄTKAVAD MAADE JAGAMIST.
1600 a algas sõda Liivimaa pärast uuesti.1601-1602 ränk ikaldus ja näljahäda.
kui 1611 sai Rootsi kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf sõlmiti Poolaga vaherahu ning hiljem seda pikendati.
1621 hõivad Gustav II Adolf oma väega Riia ja 1625 aastal Tartu.
1629 aastal sõlmiti Preisimaal Altmargi külas- praeguses Poola Vabariigis- vaherahu, kus Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alat Rootsile. Vaherahu pikendati.
1643 -1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järdselt kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile
-------------------------------------------------------
ROOTSI AEG
Põhja-Eesti: Lääne-,Harju-,järva- ja Virumaa( mis olid juba Liivi sõjas Rootsi kätte jäänud) moodustasid Eestimaa kubermangu.Poolalt vallutatud aladest, Lõuna Eestist ja Põhja- Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskus Riias(Eesti alalt kuulusid Pärnu ja Tartu maakond- hõlmasid kogu L-eesti). Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645 aasta Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangule, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi- erinevalt teistes maakondadest oli seal eraldi asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti-ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla.
Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner
Rüütelkonnad
Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused
Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustasid Taani valdustes olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigus Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindtalkuberneride huvisfääri.
Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud- ülesanne oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid eesti- ja saaremaal meeskohtud, liivimaal maakohtud , mis arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus. Edasivõis kaevata rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks
1629 sõlmiti Poola ja rootsi vahel pikaks ajaks rahu.
1620ndal oli ralurahvast vähem kui 100 000, Järvamaal, Tallinnas, Viljandimaa , Virumaa lääneosa, lääne-tartumaa seisis tühjalt 90% taludest. Toimus vaba talurahva liikumine. vahetati elukohti, otsiti hävinud elukoha asemele uut või jäädi sinna kus sõjas oldi jäänud, valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke.
1630ndal moodustasid Saaremaa elanikud veerandi kõigist eestlastest. seetõttu suundusid paljud neist mandrile, vabaks jäänud maale.eriti läänemaale, kuid ka Ida-Eestisse.Tuli palju ka teiste rahvsate esindajaid. Kõige rohkem vene talupoegi.Veemaalt tuli ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. palju tuli ka soomlasi, eriti arvukalt Viru- ja Harjumaale, samuti ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse. Veel tuli palju lätlasi kes asusid elama enamasti valga ümbrusesse.lisaks elas veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi, hollandlasi ja šotlasi.
1695 arvatakse eestis olevat üle 350 000 inimese.
1656-1661 Rootsi-vene sõda. Rootslased vallutasid Leedu, Ida- Preisimaa , ja suure tüki Poolast. Leedu langemine Rootsi kätte häiris Vene tsaari, aleksei Mihhailovitši.
1656 Vene väed vallutavad Tartu. vallutati ka vastseliina ja vasknarva linnus. Riiat ei suudetud vallutada.
1658 tehtu vaherahu. Kui rootslased aga vabanesid vaenlastest lõuna pool, et jäänud Venmaal muud üle kui sõlmida 1661 aastal lõplik rahu.Sellega tuli loobuda vallutustest Eesti- ja Liivimaal.
1660 sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI.iseseisvat valitsemist alustas 1672.
reduktsioon - Karl XI alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist.