Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks.
docstxt/13920473452243.txt
MENDELI SEADUSED MENDEL Augustiinlaste ordu munk/reaalgümnaasiumi loodusloo õpetaja. Kasvatas kloostriaias erinevaid taimi, mida ta oma katsetes tolmeldas ja tulemusi uuris (põhiliselt herneid). Kaheksa aasta jooksul uuris üle 10 000 hübriidtaime, põhiline tähelepanu 7 tunnusel. Need olid herneste kuju ja värvus, kaunade kuju ja värvus, õite asend taimedel ja värvus ning taime pikkus. MENDELI ESIMENE SEADUS Homosügootsete taimede ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja ...
Mikula Tsudin- Kiievi ülik, kes koostas koos vürstidega seadusekogu ,,Jaroslavitsite õigus" Jaroslav Tark- Kiievi suurvürst, kes tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna
Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline
Erasmus Rotterdamist (1466/1469 - 1536) Ta oli Madalmaade humanist. Kasvas orvuna üles augustiinlaste kloostris, astus mungaseisusesse, kuid hiljem vabanes mungaseisusest halva tervise ettekäändel. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis usuteadust. Tema silmapaistvad vaimsed võimed ja töökus tegid temast peagi tollase Euroopa ühe harituma mehe. 1506. aastal sai ta Torinos teoloogiadoktoriks. Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Samuti reisis ta väga palju mööda tolle aegset Euroopat ning kirjutas tänu sellele reisikirju.
viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11. Meinhard augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16
REFORMATSIOON JA Rebekka Helena Pindma Maria Edala LIIVI SÕDA Lisett Sigur REFORMATSIOON • Martin Lutheri poolt algatatud usupuhastusliikumine • Protestantlik kirik • Sai alguse Saksamaalt MARTIN LUTHER •Sünd. 1483 Saksamaal, suri 1546 • Augustiinlaste kloostri munk. • Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor ja professor • Uskus, et inimene saab vabaks ainult usust Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII saj. hakkasid sakslased liikuma itta. Vallutasid lääneslaavlased ning 1143. a. rajasid düübeki linna, millest sai paljude sündmuste alus. Nüüd hakkasid Läänemerel sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale augustiinlaste koorihärra Meinhard. Tema kuulus ristiusku. Berthold oli temaga kaasas ning pärast Meinhardi surma sai temast piiskop. Kohe tekkisid teravad tülid liivlastega, sest liivlased said teada nende plaani, ja ta oli sunnitud pöörduma tagasi Saksamaale. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega, seal mängis ka kättemaksu
19. Millised seisused osalesid Maapäeval? 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad, nende sea juhtivalt Harju-Viru omad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. 20. Millised linnaõigused kehtisid Eesti ala linnades? Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24. Kuhu rajati Eestis Augustiinlaste ordu klooster (koha nimi)? eestisse 25. Linna kõrgeim võimuorgan. raad 26. Kaupmeeste 2 ühendust Eestis? Suurgild ja Mustpeade vennaskond 27. Mis on tsunft? Käsitööliste ühendus 28. Vanim Eestis asunud mungaordu? Tsisterlaste ordu 29. Hansa Liitu kuulunud Eesti linnad. Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi ja Tartu 30. Mis aastal trükiti esimene teadaolev eesti keelne raamat? 1535.aastal 31. Mis on toomkapiitel?
oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital.
väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis
Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. 1502. aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde
a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Berthold, kelle järglaseks Albertseotud eestlastega, temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht) · 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e
Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198)
usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V
· Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Õpingud · 1501. aastal ta astus Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. · 1502. aastal sai ta bakalaureusekraadi · 1505. aastal magistrikraadi · 17. juulil 1505 aastal astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. · 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Usupuhastuse algus · Wittenbergi paavsti esindaja Tetzel müüs raha eest indulgentse (patukustutuskiri) · Martin Luther kirjutas teesid (kokku 95) indulgentside müümise vastu ja naelutas need 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele
Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu
saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517-
Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvenes tema arusaam , et õndsaks saab mitte tänu
Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks.
õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest
1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris?
06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide teoloogiateaduskondades. 1512. aasta oktoobris sai temast teoloogiadoktor ja Piibli- teaduste professor. Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 1519
Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon?
Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige Bethold- Liivimaa piiskop Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik
1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel
XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14
Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16
Klooster ühiselt elavate munkade või nunnade välismaailmast eraldatud elupaik/asula - kujunes kollektiivseks mõisnikuks oma maavaldustega (talupoegade maksud, teotöö) - tõid Eesti alale palju kasulikke uuendusi (uued maaharimisviisid, viljapuu- ja aedviljasordid, uued käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust
Ennustamine,nõidumine,maagia-ennustati sõjaretki, mõjutada seda püüti ohverdustega.Ravimaagia. Ristiusu mõjud-mõjusid võib näha kommete muutumises(laibamatus, pea suunatud lääne poole, kabelid, ristikesed.) Fulco- pühitseti eestimaa piiskopiks.Hiltinus-oli piiskop, tagandati kuna polnd tulemusi. Muistne vabadusvõitlus(1208-1212)-!.periood-põhjusteks-saksa kaupmeeste huvi põhjatu vene turu vastu.poliitilised põhjused-ristiusu levitamine ja pol.mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi.Theoderich-algselt Meinhardi abiline,hiljem piiskop.Albert- 1201-ehitati tema eestvedamisel Riia linn ja mõõgavendade ordu- preestervennad,sõjamehed,teenijad.Sissetungi eestisse põhjused-seda põhjendati eestlaste rüüsteretkedega.Võnnu piiramine-1210-eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt
oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop. Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Missa pidulik jumalateenistus. Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides.
sajandi, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata. Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt
edasist saatust. Esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. (või 1147.) aastal esimene saksa linn- Lübeck. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aastapaiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks.3 Tänu selle linna rajamisele hakkas Läänemerel liiklus elavnema. Kõigepealt tulid kaupmehed, seejärel misjonärid ja lõpuks paavsti üleskutsele (1193. aastal) järgnenud ristisõdijad. Ristisõdijad kuulusid enamuses saksa väikefeodaalide hulka, keda meelitasid võimalikud
Karl Ernst von Baer-19. sajTartu Ülikoolis tegutsenud ning teadusmaailmas tunnustuse leidnud embrüoloogia rajaja Karl August Senff- 19. saj Dresdeni kunstnik, graafik ja vaselõigete tegija. TÜ juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Kreutzwald- Eesti kirjanik ja arst,andis välja ajakirja, tema peateosed olid "Kalevipoeg", "Eesti rahva ennemuistsed jutud" Lembitu - Oli Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra,levitas liivlaste seas ristiusku.1186-96 I Liivimaa piiskop. Modena Wilhelm- Paavsti saadik,moodustas Viru-, Järva- ja Läänemaast Rooma paavstile allutatu vaheriigi.Itaalia vaimulik ja diplomaat,tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-ja Preisimaal Martin Luther-1483-1546 saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon,oluliselt
leidnudki oma viimast puhkeapika Vadstenas. Kõik muu vara Vadstenasse ei jõudnud, kuid kuningakoja annetamine tulevasele kloostrile jäi kehtima ja nii on seda 1346. aastast pärinevat testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus.
viltune maja Tartus Riisipere mõis, 19. saj. esimene pool Stackelbergide kabel Keilas Tallinna Reaalkool, 1904, Höppener, Jacobi Vene tänav 4 uks Skulptuur: BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) taani skulptor, küpsklassitsismi kuulsaim esindaja. *Jason *Kristus *lord Byron *Ganymedes ja kotkas JACQUES ANTOINE HOUDON (1741-1828) *Voltaire 2x ANTONIO CANOVA (1757-1822) *Viini Augustiinlaste kirikus (Herzengruft - Habsburgide südamed) Maria Theresia lemmiktütrele Maria Christinale kenotaaf 1805-1809, 15m kõrgune *Veneetsia Frari kirikus õpilased tegid Canovale endale analoogse *Pauline Borghese *Napoleoni kuju Wellingtoni majas (Apsley House) *Psyche ja Eros *Kariidid (Edinburgh) *naiste skulptuurid Maalikunst JACQUES LOUIS DAVID (1748 Pariis - 1825 Brüssel). Pr. maalikunstnik. Tutvus Itaalias
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus.
Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri äkitselt ta sõber ning ootamatu jalavigastus viis ta haigete ja surijate keskele ühes algelises haiglas. Suvel 1505 tabas teda teel vanematekodust Erfurti hirmuäratav äikesetorm. Surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata kui ta ta pääseb. Surmahirm ning perekonna kaitsepühakule antud tõotus juhtis Lutheri 1505. aastal Erfurdi augustiinlaste keskele, kes olid tuntud nii kehalise kui ka vaimse ranguse poolest. Kuid ei piht, sügav uurimistöö ega palve leevendanud Lutheri ärevust jumaliku kohtu ees. Hoolimata kõigest oli ta eeskujulik ning pühendunud munk. 1507 aastal pühitseti ta preestriks ning anti ülesandeks õppida teoloogiat. Oma ülevaataja Johann von Staupitzi soovitusel hakkas Luther õppima teoloogiat ning oli jätkuvalt aktiivne ka ordu töös. Ta astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512 a
üliõpilasena. Saavutanud magistrikraadi jätkab ta isa soovil õpinguid õigusteaduse alal. Teisel juulil aastal 1505 teel kodunt ülikooli tabab teda Erfruti lähedal hirmus äike. Välk lööb tema läheduses maasse. Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi
Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles. Olid ka erinevad kloostrid: · tsisterlaste ordu · domiiniklaste kerjusmunga ordu · augustiinlaste ordu · frantsisklaste kerjusmungaordu 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika Läti Henriku Liivimaa kroonika käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistumist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika hõlmab ajavahemikku 1224-1227. aasta. Põhiosa käsitleb eestlaste vastast võitlust. Selle autor oli sündmustega hästi kursis, kuna kroonika on väga detailne. Autor oli ka objektiivne, kuna kroonikas pole näha erapoolt. Kroonika on kirjutatud
matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus.Püüti käia kirikus ,põhjus pole teada. Võib-olla nõiajahi pärast.Mõningas mõttes oli usk siiski väga kaugel.Kogu katoliku kirik ei saanud eestlaste autoriteeti ka kogu segaduse pärast, mis seal toimus. Kloostrites igal pool käis suur liiderlik elu.Mungad ei pidanud kinni vannetest ja see oli nähtav ka
· Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse. · Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther.
Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline
a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas oma tugipunkti tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks
Islandi käsikirjade kaudu. /12-13 saj/ 22 Kes oli Püha Benedictus, millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse? Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et
3 22. sessiooni kaalutlused ja otsused 1562. aastal Mitmed teadlased nagu Karl Gustav Fellerer ja Lewis Lockwood on käsitlenud Trento nõukogu dekreete kui jätkuvat rahulolematust kirikumuusika olukorraga. Samas jätavad muusikateadlased tähelepanuta selle, et nõukogu liikmed olid reformidega seotud juba enne 1562.-1563. aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal.
Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak
annaabi.ee 
