Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"augustiinlaste" - 94 õppematerjali

thumbnail
9
pptx

Reformatsioon

aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus....

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

12 Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL, Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) Erasmus Rotterdamist · Kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale · Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal klassikalist kultuuri. Seejärl õppis usuteadust Pariisis, nagu enamik humaniste kirjutas ladina keeles. · "Kõnekäänud" ­ moraalifilosoofiline esseekogu. Torinos sai teoloogiadoktoriks. Reisis palju, hulganisti reisikirju. Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". · Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga ­ pani...

457 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksa reformatsioon

Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 ­ 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks....

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Hiltinus ­ munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus ­ eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich ­ munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 ­ 1800 eKr - NARVA KULTUUR ­ keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR ­ algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR ­ karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr ­ 1100 eKr ­ esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 ­ 500 eKr ­ tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis ­ kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus ­ kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...

Ajalugu
166 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Seda geneetika haru nimetatakse populatsioonigeneetikaks. Siin on põhiliseks meetodiks matemaatiline analüüs. Tõenäosusteooria ja variatsioonstatistika kasutamist bioloogiliste objektide uurimisel nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on võimalik selgitada populatsiooni 4.Mendelism,geneetiline sümboolika. 19. sajandi keskel uuris Brnos (Tsehhimaal) augustiinlaste kloostri munk Gregor Mendel (1822-1884), kes oli ka loodusteadlane ja kooliõpetaja, milliste seaduspärasuste alusel kanduvad organismide tunnused üle järglastele. 1865.a. avaldas ta tulemused, mis panid aluse uue teadusharu ­ geneetika sünnile. Mendel katsetas erinevate taimedega ja isegi mesilastega, kuid edu saavutas ta siiski eeskätt aedhernestega. Katsed hernestega olid lõpule viidud juba 1863. aastaks. Mendel kulutas veel paar aastat tulemuste...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja isikud

aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

· Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ­ ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. - Frantsisklaste kerjusmungaordu ­ ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu ­ klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust....

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vaimulikud ordud

oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital....

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Tsehh Jan Hus Böömimaal (1415) ­ katoliku kiriku sekulariseerimine. Jan Hus tõlkis piibli tsehhi keelde. Renessansihumanistide mõju: Rotterdami Erasmus Hollandis (1536) ­ renessansi õpetlased äratasid antiigi filosoofide ja religiooni originaalsete lätete vastu ­ tema jaoks olid Lutheri tõekspidamised ja reformatsioon liiga radikaalsed, ta oli antiikkirjanduse spetsialist ja preester (ta oli Augustiinlaste munk), ta küll kritiseeris kirikut, aga ei tahtnud sellest lahkuda. Reformatsiooni põhiline leviala oli põhjapool Alpe. 16saj olulisemad usureformaatorid ja uute konfessioonide rajajad: -Martin Luther (1483-1546), ta oli talupoja juurtega, ta hariduselt oli filosoofia teadur, kuigi isa tahtis, et ta juurat õppima läheks. Legend räägib, et ühel tormisel ööl, metsas ratsutades ta palvetas ja lubas endale, et kui ta sealt eluga pääseb läheb ta mungaks. Ta hakkaski...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. 6 c) Rootsi ja Taani kuningatel? Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada 5. Kes olid ja mida tegid: · Meinhard · Kaupo · Berthold · Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajaloo lühikokkuvõte

ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14...

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse.

03.1521 ­ Wormsi riigipäev 1522 ­ ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 ­ abiellus Katharina von Boraga 1534 ­ ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolide teoloogiateaduskondades. 1512. aasta oktoobris sai temast teoloogiadoktor ja Piibli- teaduste professor. Üks laialt levinud müüt räägib sellest, kuidas Luther naelutas oma kuulsad teesid vastu kõigi pühakute päeva Wittenbergi linnakiriku uksele. Tegelikkuses lisas ta need aga 31. oktoobril Mainzi peapiiskopile saadetud kirjale. 1519...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss ja humanism; renessansskunst

· Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457. aastal, tema sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus, mille kanoonik (vaimulik) ta oli olnud. Rotterdami Erasmus · Madalmaade suur humanist, tegeliku nimega Geer Geerts, oli sündinud 1466. aastal. · Pärast vanemate surma pandi ta augustiinlaste kloostri kooli. · Kloostrielu oli talle vastumeelt, kuid mungaks astumine pakkus ainsat võimalust jätkata haridusteed. · Ta saavutas erilise tunnustuse antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerijana. · Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther....

Ajalugu
88 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun