Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri
21. Sõjandus Euroopas 19. sajandil 1.Prantsuse revolutsioon tõi sõjandusse mitmeid uuendusi. Näiteks värvati vabatahtlikke, kes võitlesid professionaalsete sõjaväelaste juhtimise all ja kellel polnud teenistusse astudes elementaarsemaidki teadmisi sõjapidamisest. Veel ka aadlikest ohvitserid said võimaluse tegutseda väeliikides, suurtükiväes ja jalaväes. Vana sõjaväe professionaalsus ühendati rahva entusiasmiga, armee muutus mobiilsemaks ja efektiivsemaks, st kasutusele võeti laskurid, paindlikum suurtükituli ning rünnakukolonnid. Täiustati ka jalaväerelvi võttes kasutusele ränilukkudega püssid ja bajonetid (täägid), mis andsid jalaväelasele suurema tegevusvabaduse. 2
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid
Dekabristid Dekabristid olid vene aadlikest revolutsionäärid, kelle eesmärgiks oli harida Venemaa igas seisus olevaid inimesi. Nad olid uuenduslike ideedega, mis pärinesid Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. Vaated kujunesid feodalismi süveneva kriisi olukorras. Rääkisid palju prantsuse keeles ning toetasid valgustusajastu ideid. Dekabristid organiseerisid 1825. aasta detsembris ülestõusu, millest tuleb ka nende nimetus. 1816. aastal asutasid rühm ohvitsere esimese poliitilise salaühingu mis kandis
erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti Eestimaa ja Liivimaa Vene impeeriumi moodi rohkem, hakkasid kehtima nende seadused ja aadlike privileegid kadusid ära.
BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus
Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses
Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus. Seejärel asus tööle kuninglikus gobeläänimanufaktuuris, kus lõi hulgaliselt ajaloo teemalisi kartonge gobeläänide valmistamiseks. Samal ajal maalis ka portreid hispaania aadlikest. Goya triumf algas 1780.a., kui ta valiti Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks. Üheksa aastat hiljem on ta juba õuekunstnik. Goya maalis mitmeid töid hispaania kuningast ja tema pereliikmetest. Oma töödes võis ta varjamatult näidata kunigapere eemaletõukavat välimust, vaimset piiratust ja tühisust. Maalil ,,Carlos IV perekond" kujutab ta Maria Luisat inetu, üleoleva ja nõiamoori kongusninaga, Carlost aga paksu kõhu, peenikeste jalgade, lihava näo
Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses
skulptuuridel ka kunstniku allkirja ja seetõttu on väga raske skulptuuri õigesti dateerida. Vana-Hiina kunstis peegeldub selgelt klassistruktuur. Kuni Sõdivate Riikide ajani (475221 e.Kr) olid kunstnikeks anonüümsed käsitöölised, kes töötasid kuninglike ja feodaalsete õukondade teenistuses. Alles pärast Han'i dünastia perioodi (206 e.Kr220 p.Kr) võime rääkida nn kaunitest kunstidest, mida tegid osa haritud aadlikest, kelledest paljud olid amatöörid, kuid peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja profesionaalide vahel. Esimesed tõendid kunstist on 7000 kuni 8000 aastat vanad.
kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas riigi territooriumi sõdade või abielupoliitika teel. Kui aga valitseja polnud edukas, võidi tema perekond troonilt kukutada. Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest.
Seymouriga abiellus. Pärast viimase surma asus Cromwell kiiresti planeerima poliitilist abielu Kleve Annaga, mis oleks Euroopas isolatsiooni jääda kippuvat Inglismaad lähendanud Saksa protestantidega. 1540. aasta alguses sai abielu teoks, kuid kuningale ei meeldinud oma uus abikaasa ning pealegi olid poliitilised olud muutunud ning liit Klevega muutus mõttetuks. Nii sattus Cromwell kuninga silmis halba valgusesse ning tema aadlikest oponendid tõttasid seda ära kasutama. Just essexi krahviks saanud Cromwell vangistati ootamatult, süüdistatuna riigireetmises ning hukati pärast kuuajalist vangistust Toweri kindluses.
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier
väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus
kui pärisoristel talupoegadel. Alla käis ka haridus, vaimuelu ja valitsuse talurahvapoliitika. Impeeriumi tegelikuks valitsejaks sai Aleksander I lähim usaldusalune kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu
Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary" tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest. Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning väike tütar, ta on nõus nad kaotama rikkuse ja ,,õnne" nimel. Emma tahtis et tema magamistuba oleks ehitud nagu rikkuril ning seljas kandis viimaseid moode. Ta nägi raamatuid lugedes rikkaid inimesi, kes käisid pidudel, olid õnnelikud ja tahtis seda ka ise kogeda. Charles, tema mees, oli hoops teise temperamendiga inimene. Ta oli realist, nautis lihtsaid asju
vähendati kiriku mõju. Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit, mistõttu seda ulatuslikult hävitati. Avalöögi andis 1780.a suvel Bastille kindluse lammutamine. Usuvastasus ühiskonnas seadis ohtu kirikud ja katedraalid. Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja hävitati koos arhiividokumentidega. Kultuuriväärtuste hävitamise taga olid eelkõige kohalikud omavalitsused ja üksikud aktivistid. Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-,kunsti- ja raamatukogud. 1790.aastast hakati rakendama mitmeid abinõusid. Loodi nn monumetntide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele. 1793.aastal avati Louvre´is kunstimuuseum ja sinna koondati palju kunstiteoseid. Samal aastal asutati ka rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopas kaasaegsele arhiivindusele.
ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed. Võõrvõimude poolt jaotati Eestimaa: Põhja-Eesti läks Taani kuninga võimu alla, tekkis Eestimaa hertsogkond, Tartumaa läks Tartu piiskopile, tekkis Tartupiiskopkond. Saaremaa, Läänemaa läks Saare-Lääne piiskopile, tekkis Saare-Lääne piiskopkond. Iseloomusta läänikorda: Lääni sai igaüks, kes oli piisavalt lojaalne, võitluslik. Moodustus põhiliselt aadlikest, ülikutest. Kuidas võõrvalitsejad hakkasid kiriklikult eesti ala valitsema? Alustati kohe kirikute ehitamisega(igasse kihelkonda), Kihelkonnakirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251).
püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati
Siis ilmuvad uuesti kolm nõida, kes tervitavad neid ennustustega. Kuigi Banquo võttis sõna esimesene, pöördusid nõiad ainult Macbethi poole, kutsudes teda Glamis`i taaniks, Cawdori taaniks ja kolmandaks kuulutasid et ta saab kuningaks. See jättis Macbethi tummaks. Nad kuulutasid ka Banquole,et tema saab isaks paljudele kuningatele, kuid kuningat temast endast ei saa. Samal ajal kui mehed ettekuulutuste arutlevad, nõiad kaovad ja ilmub üks aadlikest- Rosse, kes oli saadetud kuninga poolt sõnumitoojana, teatas Macbethile et ta on saanud endale Crawdori taani tiitli. Pärast seda kui üks ennustus oli täide läinud, hakkas Macbeth tõsiselt mõtlema kuninga staatusest. Macbeth kirjutas nõidade ennustustest oma naisele. Kui kuningas Duncan otsustab ööbida Macbethide lossis Invernessis, plaanib leedi Macbeth ta mõrva, et trooni oma mehele kindlustada. Leedi Macbeth veeneb oma meest mõrva sooritama. Öösel Macbeth tapabki
23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust)
tahtsin ma tõestada kõigi inimeste võrdsust. Mul oli kõik välja mõeldud. Sellest pidi tulema tõeline abielu. See käis suure plaani sisse, mille järgi ma elada olin otsustanud. Ma tahtsin selle läbi tõestada kõigi kordaläinud inimeselaste võrdsust looduse ja jumala ja ideaalide ees. Ma uskusin siis ja usun siiamaani, et kõik inimesed on võrdsed. Ei ole alamaid ja kõrgemaid. Kahju on sellest, et mina olen üks väheseid, kes niimoodi mõtleb ja arvab. Suurem osa aadlikest on siiani kinni arusaamas, et nemad on paremad inimesed kui talupojad. Olen omamoodi inimene, kes ei armasta viivitamist. Kui ma olen otsustanud midagi teha, siis ma asun kohe selle kallale. Krahv Paleni juurde sõitmise plaan tuli mul ühel oktoobrihommikul söögilauas ja kahe tunni pärast olimegi meie väikese tõllaga Miitavi poole teel. Me läksime sinna kolmekesi, isegi kutsar Käsprit ei võtnud kaasa. Tõllajuhtimisega
Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestatud kors pidi end kaitsma, kuid revolütsionääridel puudus professionaalne sõjavägi. Ainuke võimalus teha sõjaväe oli kutsuda vabatahtlikke teenistusse. Sõjavägi oli proffesionaalsete sõjaväelaste juhtimise all. Uus olukord riigis andis aadlikest ohvitseridele võimaluse ends näidata sõjakunstis. Sõjanduslikkud uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks: kasutusele võeti vabalt liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele kinnitatud täägid (bajonetid). Bajonetid olid eriti armastatud sõjaväelastega, sest kasutades neid nad tundsid end patriootidena. Relvastikku uuendused lubasid armee
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis
kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni hoidma niikaua, kuni ta ei muutu selle läbi teistele ohtlikuks. Ent enda omanäolisusest ei maksa väga kõvasti teistele hõisata siis, kui seda õieti ei olegi. Näiteks Moliére'i teoses "Naeruväärsed eputised" olevad aadlikest tegelased ei erine üksteisest tegelikult mitte millegi poolest ja on nii stereotüüpsed kui veel vähegi võib, ent kõik on enda arust ülimalt omanäolised, originaalsed ja tähtsad. Ehk on selline olukord õige peeglisse, või nagu Moliére selle kohta ütleb: ,,Kauni inimese nõuandja," vaatamiseks ja tõdemiseks, et tegelikult ei ole selline inimene muud kui osake hallist massist, mis ei erine kellestki mitte millegi poolest.
Millist kahju tõi revolutsioon kultuurile ja teadusele? 1. See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid 2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati
Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algusest peale püsivalt vaenuliku ja koloniaalse iseloomu. Siinse feodaalse ühiskonna 3 privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut.
Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini
Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794
Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Endist kultuuripärandit eitati peaaegu täielikult, mistõttu hävitati seda ulatuslikult Lihtrahva viha koondus kõige vastu, mida võis seostada vana korra ja endisaegsete valitsejatega Palju hävitati ebavajalikuks peetavaid raamatuid ja arhiividokumente Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud Loodi monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Avati Louvre' kunstimuuseum Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle terve riigi Click to edit Master text styles Second level Third level
Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada ning nii suhtuti ka arhiividokumentidesse Revolutsiooniga kaasnes barbaarne kultuuriväärtuste hävitamine Eriti said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud 1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794
Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada. Balti erikord – Baltimaal kuulus võim baltisaksa aadlikele ehk baltimaal oli autonoomne omavalistsusüsteem, mis ei olenenud Venemaast. Pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, Eesti sai osa Euroopa ühiskultuurist. Nekrutivõtmine – Vene sõjaväkke võtmine, kus teenistus kestis 25 aasat. Ainult üksikud naasesid.
Puudumise korral tuli maksta trahvi. See käis nii tudengite kui ka õppejõudude kohta. Loengud algasid sageli õige vara,koidikul,kuna päevavalgust peeti väga kalliks sest puudus valgustus. Hommikupooliti keskenduti tähtsamatele raamatutele õppeprogrammist, sest siis oli tudengi meel veel värske .Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid. Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus ilmnes ka loengutel.Esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Üliõpilased jälgisid hoolega, et doktor või magister ei lõpetaks loengut varem, vaid kasutaks kogu ettenähtud aja ära. Kuna kuninga või paavsti poolt ülalpeetavaid ülikoole oli esialgu õige vähe, elatus enamus õppejõude kuulajatelt saadavast honorarist.Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eritit usinad üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud
vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 21. Parlament Inglismaal: · Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest. · Alamkoda oli moodustatud valimiste teel kodanlastest ja maa- aadlikest. Kaks olulisemat parteid: · Toorid-esindasid vana maa-aadlit(hiljem konservatiivid) · Viigid-esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust(hiljem liberaalid) Miks oli vaja 1830. Aastatel ellu viia parlamendireform? · Valimissüsteem oli aegunud · Probleemiks olid pehkinud kohad ehk piirkond, mis olid jäänud inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti · Samal ajal suured tööstuslinnad ei olnud aga parlamendis esindatud Mil moel muutis 1832
Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud. Valitsejaks pidi saama järgmine Aleksandri vend- Nikolai. Segaduste tõttu jäi venemaa u. Kaheks nädalaks riigipeata ning seda otsustasid ära kasutada salaühingud, mis koosnesid haritud aadlikest ja sõjaväelastest. Nad tahtsid vähendada tsaarivõimu ning kaotada pärisorjus. Nikolai I surus veriselt salaühingute väljaastumised maha. Nikolai I- Erinevalt oma vanemast vennast ei loonud Nokolai reforme ja ümberkorraldusi. Tema peamine eesmärk oli säilitada olemasolev poliitiline kord. Läänlased ja Slavofiilid- Läänlasteks nimetati Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid ning slavofiilideks olemasoleva korra pooldajaid.
Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Maalijad Mandri-Euroopast Kuninga õukond kunsti telliti enamasti Mandr-Euroopa barokkstiili kunstnikelt, kes elasid Inglismaal. Neis kuulsam oli Anthonis van Dyck, kes maalis kuningast ja aadlikest portreesid.(4) Kuningat ülistavate maalide autor oli Peter Paul Rubens(3) Peale seda toimunud revolutsioon mõjus tõrjuvalt igasuguse kunsti suhtes. Anthonis van Dyck Charles I Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level
elemente. 5. Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. 6. Vanausuliste all mõeldakse enamasti Peipsi lääne- ja põhjarannikul elavaid venelasi, kes olid mõisnike juurest põgenenud sunnismaised talupojad või õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud. Eestis on nad elanud juba aastasadu. Nad olid reformidele vastuseisjad ning nende ideoloogias on palju ühiseid jooni protestantlike usulahkudega. 7. Eesti kultuuri tutvustus: a) Ameeriklasele:
torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine
põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja, osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks. Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa?
loomine. 10.Oktoobril 1919. aasta maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisa ehk 96,6% suurmaaomandist(eestlastele kuulus neist 97% mõisat)koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast.Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtteid:225 viinavabrikut,344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi-ja savitööstust, 18 meiereid ja 7 õlletehast.. Alles 1926. aastal said eksproprieeritud(enamjaolt aadlikest suuromanikud) väikese hüvitise. 4. Ülemaailmne majanduskriis Ülemaailme majanduskriis ehk suur depressioon mis toimus 1929-1933. Majandussurutis sai alguse 1929. aastal, pärast 29.oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides.1929. aastast kuni 1933 aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö-ja elukoha. 1929.aasta 29.oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana.
· laiendada oma territooriumi
a.Venemaale pidi minema Ingerimaa, Taanile Lõuna-Rootsi ja Holstein, Poolale Liivimaa, millest
tuli moodustada vasallsõltuvuses olen hertsogiriik.
2. Rootsi-vastane liit, liitlaste eesmärgid sõjas. Vihik.
Mitmed asjaolud muutsid olukora liitlastele soodsaks:
· 1605-1607.a oli Rootsi riigis suur ikaldus ja näljahäda
· 1697.a suri Karl XI ja troonile sai 15 aastane Karl XII, kes kuulutati sel puhul täisealiseks.
· Osa Balti aadlikest ajas rootsivaenulikku poliitikat ja soovis minna Poola võimu alla
Ässitustöid tegi von Patkul
· Venemaa ja Poola olid omavahel ära leppinud ning nad sõlmisid rahu ka Türgiga, mis
tähendas, et sõja korral lõunast neid oht ei ähvarda.
· Rootsi liitlased
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
aastal. Selle algatajaks oli M. Luther. Tema üleskutse koosnes 95 teesist, võitluseks indulgentsi (patukahetsuse kiri) vastu. Tegelikult tähendas see aga tagasipöördumist kristluse algtõdede juurde. Linnades läks reformatsioon palju ladusamalt kui maal. maal pooldasid vasallid uut usku, mis võimaldas neil omistada kirikute ja kloostrite maid. Talupojad jäid passiivseteks. reformatsioon tõi aga kaasa talurahvasõjad. Nende mahasurumine tõi enamuse aadlikest reformitud usku. Koos nendega loeti uude usku ka talupojad. Uus usk talupoegade seas ei tahtnud kuidagi juurduda, sest nende arusaamad olid endiselt muinasusundi ja ristiusu vahemail. Reformatsioon tõi aga endaga kaasa väga positiivseid muudatusi: kirikutes võeti kasutusele emakeelne jumalateenistus, asutati koole, kus said õppida eesti rahvusest poisid (hiljem asutati ka tütarlastekool), rajati ,,vaeste koolipoiste" institutsioon (hooldajad kodututele lastele), esimesed
1610.aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik
Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud
Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine:
tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod. · Asutati Teaduste Akadeemia 1724. a. Peterburis. Paleepöörete ajajärk Kuna Peeter I olid oma pojaga väga halvad suhted, kehtestas ta korra, mille alusel pärandati Vene impeeriumis trooni ka naisliinis
annaabi.ee 
