Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt. Alaldi sisaldab trafot, alalduselemente, ventilaatorit ja keevitusvoolu reguleerimise seadet. Alaldi plussiks trafo ees on vooluvõrgu ühtlasem koormamine, miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter Inverterid on kõige kaasaegsemad keevitusvoolu allikad, mis on elektroonilised. Eeliseks on head dünaamilised omadused, väike mass ning mõningad lisafunktsioonid. Inverterid kindlustavad püsivad keevitusparameetrid.
sojauba, maapähklit, puuvilju, teed, riisi Püütakse merevähke, söödavaid karpe Hiina lõunaosas kaevandatakse kivisütt, metallimaake; kagu-Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti Arenenud tööstuspiirkonnad Populaarsed puhkepiirkonnad Keskkonnaprobleemid Ekvatoriaalsete vihmametsade hävimine Parasvöötme metsade muutumine liigvaeseteks majandusmetsadeks Looduskeskkonna koormamine Liigne metsade maharaiumine Põllumaade väljakurnamine Väetiste jäägid Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-32-1.htm http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg7097k/metsmajkeks.pdf http:// kliimavootmed.snappages.com/L%C3%A4histroopilinev%C3%B6%C3%B 6de.htm Powerpoindi esitlus K.Haljasmetsa poolt AITÄH!
Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine.......................................................................................................................... 5 Mikrokoobiga töötamine....................................................................................................
hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja seljalihaste toonus on hea. http://www.seljaravi.ee/gfx/pilt14.gif. Selja pikemaajaline ülemääraste raskustega koormamine, eriti noorukieas, põhjustab sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme. Kui vähegi võimalik, tuleks seda vältida või tõsta sirge seljaga ning teisi appi paludes - raskust mitmele jaotades. Mida noorem iga, seda suuremad on võimalused selja traumatisatsiooni järgseks täielikuks tervenemiseks. Ravi valiku aluseks on selja funktsionaalsed ja manuaalsed uuringud. Enamikel juhtudel annavad häid tulemusi manuaalteraapia ja individuaalne harjutusravi. Illustratsioon:Dr. K.M.Modi, Cure aches
vaja palgata koguni lisatööjõudu. Kaugtöö teenus põhineb VPNtehnoloogial ning maailma ühe juhtiva võrguturbe arendaja NetScreen Technologies riist ja tarkvaral, mis maailmas ühed töökindlamad kaugtöö lahenduste pakkumiseks. Kaugtöö teenuse kasutamise eelduseks on toimiv Internetiühendus nii kontoris kui ka kaugtöötaja arvutis, kusjuures kontoris olev ühendus peab olema staatilise IP aadressiga ning kaugtöötaja arvutis avaliku IP aadressiga. ITspetsialisti koormamine kaugtöö lahenduse hooldamisega muutub sageli pudelikaelaks, mis võib segada firma igapäevaseid tööprotsesse. Näiteks kui firma töötajad asuvad mööda Eestit laiali ning kui kellelgi neist tekib kaugtöö lahenduse kasutamisel probleeme, siis võib kogu firma tööprotsess olla häiritud seni, kuni ITspetsialist töötaja juurde abi andma jõuab. Tekib küsimus, kas firma ITspetsialisti töö on infotehnoloogiliste tulekahjude kustutamine või tuleks
Mudeli vajum 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 0,00 1,00 2,00 vajum s mm 3,00 4,00 5,00 6,00 surve p kPa Vundamendimudeli koormamine Koormus Dünam- Jõud Surve Mõõte- Vajum Maksimovi Vajum meetri F p kella s mõõtekell s kg näit kN kPa näit mm cm mm 0 1,00 0,0 0,0 1,01 0,00 2,95 0,00 6 1,42 0,6 18,7 1,25 0,24 2,93 0,02 12 1,83 1,2 37,5 1,59 0,58 2,89 0,06
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja
· Silmuskoelised kangad · Mittekootud kangad 3. Ökopuuvill - Ökopuuvilla ei kasvatata suurtes monokultuurides, vaid väikestel põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid ökoloogilisi tingimusi kontrolliva asutuse järelvalve all. Ökopuuvilla kasvatamiseks peab põld olema enne kolm aastat kunstväetisevaba. Taimi kasvatatakse ainult orgaanilise väetisega ja puuvillaõisi korjatakse käsitsi. Tulemuseks on väiksem maa- ja veevara koormamine ning puuvilla parem kvaliteet. Tänu sellele saadakse suurepärase kvaliteediga puuvill, mis on eriti nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib allergikutele. Green cotton - Taani trikoomärgis, töötlemisel ei ole kasutatud kemikaale. Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda
õmblusi puhastada) väsimustugevus - protsessi mittepidavus - defektsete keevisõmbluste - keevitusasendid on parandamise võimatus piiratud elektroodi katte - seadmete kõrge hind ja tüübiga vooluvõrgu ebaühtlane - nõutavad keevitaja koormamine kõrged kutseoskused ja - võimalik ainult katteliite pikk väljaõppe aeg korral Kasutusala Kõikidel teraseliikidel, Madalsüsinikterastel malmi, Ni ja Cu sulamitel paksusega alla 6 mm. ja piiratult Al-sulamitel. Roostevabateras, vase- ja alumiiniumsulamid.
rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel reziimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad). Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha
oluliselt langenud.Nõue tuleb esitada 3 kuu jooksul asjaoludest teadasaamisest. Nõude rahuldamist võib nõuda vara arvel sundtäitmise või pankroti puhul vastavalt järjekohale. ÕIGUSTE PANTIMINE Õiguste kasutamiseks tagatisena on Eesti õiguses sisuliselt kaks viisi: 1)Õiguste pantimine (AÕS) 2)õiguste tagatisena loovutamine ehk tagatis-loovutamine (V Õiguste pantimise võib omakorda jaotada: õiguse koormamine registerpandiga, õiguse koormamine kommertspandi seadmisega ning õiguse koormamine vastavalt AÕS §-le 314 jj. Registerpandiga on tulenevalt AÕS § 297 lõikest 1 võimalik koormata üksnes kindlat liiki õigusi, milleks on intellektuaalse omandi õigused. Kommertspandi puhul koormatakse pandiga kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lõike 1 kohaselt kogu äriühingu vallasvara, sh viimasele kuuluvad õigused Viimasena näeb AÕS § 314 jj õiguste pantimiseks ette mooduse, mida kasutatakse kõikide nende
küünarkargud, rulaator. (Mustajoki jt 2001.) Küünarkargud on mõeldud inimesele, kes vajab tuge ühele või mõlemale jalale mõjuva koormuse vähendamiseks. Keharaskus ei tohi toetuda kaenlatugedele, vaid kantakse üle käepidemetele, surudes karkude ülaosa vastu keha ja sirutades küünarliigeseid. Liikuma hakkamisel saab karke vastu põrandat surudes keharaskust ülajäsemete ja terve alajäseme vahel ühtlaselt jagada. Vigastatud alajäseme koormamine on lubatud tavaliselt 10-15 kiloga. Kui vigastatud jala koormamine on täiesti keelatud, ei või jalga põrandale toetada. Küünarvarrekepid reguleeritakse nii, et käepidemed on inimese püstiasendis randmete kohal, tuleb arvestada nii käepideme kui küünarnuki õiget nurka. Kõndimisraamid on kas ratastega või ilma. Ratasteta kõndimisraamid ehk ,,kelgud" on inimestele, kes vajavad liikumiseks toekat abivahendit. Kelgu kõrgus reguleeritakse nii, et
Valdus on tegelik võim asja üle, isiku teatud õiguslikult reguleeritud suhe asjasse, õigussuhe. Samas ei saa valdust pidada siiski õiguseks, kuna see ei ole asjaõigus ega võlaõigus, ega ka mitte asja koormamine; seda ei saa ka kanda kinnistusraamatusse. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, sõltumata sellest, kas tal on selleks õigus või ei. Seetõttu tuleb valdust selgelt eristada omandist, kui õiguslikust võimust asja üle. Asja on võimalik vallata nii otseselt kui kaudselt ja valduse esemeteks võivad olla nii asjad kui loomad kui ka asja reaalosad. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu taolise lepingu alusel. Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik juhul kui ...
4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse
Keskajal väärtustati hingeelu, levis ristiusk ning kuigi inimesed olid suhteliselt vaesed, võisid nad ikkagi leida abi kirikult. Tänapäeval aga mängib üha suuremat rolli materiaalsus. Inimeste hinged on hooletusse jäetud ja neile hakatakse heal juhul tähelepanu pöörama pärast materiaalse ideaali saavutamist. Milleks aga näha vaeva hiljem mõistuse kallal, kui kõik ümbritsev materiaalne väärtus on tore ja rahuldav? Teine variant on muidugi mõtete koormamine kõige ebavajalikuga, mida võib võrrelda arvuti kõvaketta kokkujooksmisega. Kui üldine ühiskond ei ole piisavalt jõukas, et iseenda olemine mugav ja mõnus oleks, ei kiputa eriti varmalt ka teiste peale mõtlema. Vanarahva tarkused, ”käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks” ning ”ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks”, ei leia paraku praktikas kasutust. Võib-olla nad sellepärast VANAsõnad ongi
lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3
vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek, - kinnistuspäevikust - registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks, - kinnistustoimikust - koosneb registriosa ärakirjast ning kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest, sh plaanidest 6. Hoonestusõiguse mõiste. Kinniasja koormamine viisil, et isikul, kelle kasuks see õigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega. Tähtaeg - mitte rohkem kui 99 aastaks. Tähtaega on võimalik pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks ning selle pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. Ehitise äravedamine, ehitise jätmine kinnisasja omanikule
tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius utendi) seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asja viljade saamises. Käsutamine (ius disponendi) seisneb asja juriidilise saatuse määramises- eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine, kuid ka nn võlaõigusliku käsutamise korras asja teise isiku kasutusse andmine (tasuta kasutamine, rent jmt). Eriti olulise tähtsusega on õigus asja käsutada, sest kui omanik ei saa asja müüa, kinkida või pantida on tegemist tühja õigusega (nudum ius). Omandiõiguse piirangute puhul on esmajoones piiratud kasutus- ja realiseerimisõigused. Omanik ei või oma piiramatu omandiõiguse kasutamisega kahjustada teisi isikuid ( TsÜS § 138 lg 2 sätestatud) ja üldsust
hoonestusõiguse seadmisel on eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutamine. Hoonestusõigus klassikalises mõttes on rakendatav enamasti alles rajatavate ehitise püstitamiseks. Hoonestuõigus omab suurt tähendust maa- ja omandireformi läbiviimisel. Pärast asjaõigusseaduse jõustumist ei ole võimalik, et hoone asub maatükil, ilma et hoone omanik oleks hoone aluse maatüki omanik. Riigile kuuluva kinnisasja koormamine hoonestusõigusega on kitsendatud riigivaraseadusega 3. Peatükiga. Riigile kuuluv kinnisasi koormatakse hoonestusõigusega riigivara valitseja või tema poolt volitatud asutuse otsusel. Hoonestusõigust võib seada avaliku enampakkumise või eelläbiräärimistega pakkumise teel. Hoonestusõigust võib ilma konkursita seada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Hoonestusõigus jõustub kinnistusraamatusse kandmisega, kuid eelnevalt tuleb teha kanne riigivara registrisse.
St annab õigustatud isikule õiguse nõuda igakordselt koormatud kinnisasja omanikult teatud korduvate soorituste tegemiseks (teod, tasumine rahas ja natuuras jne) Reaalkoormatist võib seada ka teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 229 lg 2) Reaalkoormatisega saab koormata üksnes kinnisasja, st maatükki, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust ja korteriomandit Omanik ei saa koormata reaalkoormatisega kinnisasja mõttelist osa, va kaasomanikule kuuluva mõttelise osa koormamine tervikuna Reaalkoormatised jagunevad AÕS § 230 kohaselt: 1) avalik-õiguslikuks reaalkoormatiseks –seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku jur isiku kasuks 2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus 1 (ühe) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Osa võõrandanud osanik on kohustatud viivitamatult esitama võõrandamise lepingu notariaalselt tõestatud ärakirja OÜ Juhatusele. Juhatus teatab osanikele võõrandatud osa hinna, samuti muud lepingu olulised tingimused.
Kollaboratsioonis saab eristada 3 olulisemat tasandit -- siin järgnevad need tähtsuse alanemise järjekorras: 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil
20,6 19,6 30,8 kuivatatud 20,3 19,5 30,7 12 20,5 19,7 30,7 0,4 3,99 21 0,04 52,6 28,2 20,3 19,6 30,8 4. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 4.1.Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f( ). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse
Hoonestusõiguse võib seada maksimaalselt 99-aastaks, kuid üldjuhul on hoonestusõiguse tähtajaks hoone eeldatav püsimisaeg. Hoonestusõigus ei klõppe ehitise hävimisega, kui selles ei ole eraldi kokkulepitud. Hoonestusõigus õiguse lõppemisel on hoonestajal õigus taotleda lepingu pikendamist ning kui kinnistu omanik sellega ei nõustu peab kinnistu omanik ehitise väärtuse hoonestajale hüvitama või lubama ehitis ära vedada. Pandi õigus Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele (hüpoteek) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt (täitemenetlus). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks
alati tegelikku õiguslikku seisu. Sellega on kinnisasjade omandisuhete jaoks loodud möödapääsmatult vajalik kindel alus. Kinnistusraamatu esmane ülesanne on niisiis anda autentne ja kindel informatsioon kõikide kinnisasjade omanike kohta. 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused Kinnistusraamatu järgmine sama tähtis ülesanne kasvab välja sellest, et õiguslikult on võimalik ja majanduslikult on vajalik kinnisasja koormamine piiratud õigustega võõrale asjale. Tänapäeval on esiplaanil pandiõigused, seadus nimetab neid hüpoteekideks, peale selle tulevad arvesse kinnisvõlad, servituudid ja reaal-koormatised. Ilma pikemata on selge, et kinnisasja omandaja peab ka nendest asjadest olema kindlalt teadlik, sest muidu ei ole tal võimalik näha kinnisasja väärtust enda jaoks, samuti oma tulude ja valduse piire. Juhul kui ta tahab kinnisasja ostu teel omandada, peab ta teadma, millised koormatised sellel lasuvad
osalt ka kreeka kunstile arhailisel perioodil, ning maksvusele pääses täiesti looduslähedane laad. Selle saavutamiseks aitas kaasa nõjajala-probleemi e. nn. kontraposti lahendamine. Nimelt oli ju sõjaväeline seisak üpriski ebatavaline asend, kuid see valitses arhailise aja skulptuurides. 5. sajandi alguses hakkavad aga sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale, teine jalg aga lõdvaks jäetud. See näiliselt väike muutus oli aga suurte tagajärgedega. Jalgade erinev koormamine muudab paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuste arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedasteks ja elavateks. Lisaks julgustas see kujureid looma keerulisi liigutusi tegevaid figuure. Üks kuulsamaid nende hulgast oli Myron'i "Kettaheitja". Kuju oli algselt pronksist, kuid meieni on see jõudnud roomaaegsete katkiste marmorkoopiatena. Myron'i "Kettaheitja" 5. sajandi keskel e.m.a. algas klassikaline e. nn
kuidas võiks seda teha. Tabel 5 NV analüüs Kooli tõsisemaks kitsaskohaks näib olevat kvaliteedijuhtimise süsteemi selge struktuuri puudumine, mis ei võimalda inimressursi potentsiaali täiemahulist realiseerimist, tuues kaasa üksikliikme ülekoormuse vähese koostöö tõttu. NV strateegia Ellimineerida / vähendada õpetajate koormamine kooliväliste ülesannetega; Lõpetada otsuste ja nende elluviimise kampaanialikkus ja nõudmiste 11 ebajärjekindlus, õpetajate tööaja lõhki koormamine lisaülesannetega. NV strateegia valimisel on oluline määrata, milline on see võimaluste alusbaas (kollektiivi teadvuses), et asuta vähendama/elimineerima/ületama. Minu jaoks on elimineerimine pisut
Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori
langetamine (taldmine painutus – plantaarflektsioon, tõus päkale) Sidemed: deltaside – takistab külgliikumist 2) Alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas =
- Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelool toodud valemeid. 3.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20x20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure defromeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ja on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kogus on 2,5g. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust ja maapähklid. Kloori üleküllus võib tekkida pideva soolase toidu söömise tagajärjel südame ja veresoonkonna haigused ning neerude koormamine, veepuudus, kõrge vererõhk, osteoporoosi soodumus(luude hõrenemine), ajuinsuldi soodumus ja tursete teke. Broom Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab see raskelt paranevaid haavandeid. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse ja bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi
Pelae katsetamist arvutatakse saadud survetugevused ümber standartniiskusele vastavalt ealnevale niiskussisaldusele. Kui proovikeha niiskus on alla hügroskoopsuse piiri (30%) siis kasutatakse valemit nr 5. Kui niiskussisaldus on üle hügroskoopsuse piiri siis kasutati valemit nr 6. 4.4. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil.
kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Rohkem kui 80 % alaselja- ja kaelaprobleemidest on põhjustatud halva rühiga kaasnevatest lihaspingetest. Ebaõige
Peale survetugevuse määramist määratakse proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w -W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveral 4.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. Survetugevus määratakse proovikehadega, mille ristlõike mõõtmed on 20*20 mm ja pikkus kiu suunas 60mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20*20mm. Koormamise kiirus 100 kgf/min. Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon. Joonestatakse graafik. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt.
valimise ja teostamise. ERGONOOMIA on tööviiside, -vahendite ja-keskkonna arendamine inimeste võimete ja vajaduste kaohaseks. Ergonoomias kohandatakse inimest puudutavat teavet töö tegemise, töö tingimuste ja meetodite ning organiseerimisekavandamise ja teostamise osas. Eesmärgiks on, et töö kogusummas vastaks võimlaikult hästi inimese kehalistele ja psüühilistele eeldustele. 14. Füüsiline ülekoormus, psüühiline koormamine Füüsilise ülekoormuse probleemid: ülekoormamine, alakoormamine ning ühepoolne koormamine, mi tuleneb inimese ja töö valest vastastikmõjust. Nt koormab istumistöö 40%rohkem selga kui seismistöö. Ülekoormamistraumad on Eestis hetkel kutsehaiguste edetabelis II kohal. Psüühilist ülekoormamust põhjustab info läbitöötlemine, parima variandi valmine ning toimimine sellele vastavalt. 15. Koormus ja stressitegurid
pidevalt töös käsi ja käsivas ning seega tõenäosus valuaistingute tekkimiseks on tunduvalt suurem. Riski saab vähendada käe õige asendi ja hiire õige kasutamistehnikaga. Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine. Mõningatel kasutajatel on täheldatud peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga. Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad, kuid mõningatel juhtudel võivad need muutuda püsivateks ning seega põhjustada töövõimetust. Tööandja kohustused. Kuna tööandja kohustus on kontrollida kas töökoht vastab nõuetele ,peab ta kindlaks tegema töökoha ohud ja riskid
Arvutus: Proovikeha nr. 4. RS = 56,40 [N/mm2] = 0,04 W = 9,8 [%] RS,12 = 56,40 * (1 + 0,04 * (9,8 12)) = 51,44 [N/mm2] Valem 6: Proovikeha nr. 1. RS,12 = RS,W / K3012 RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] K3012 redutseerimiskoefitsient (männi korral 0,45) 3.4 Puidu risti kiudu survetugevuse määramine. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standartse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus on 100 kgf/min (981 N/mm). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F = f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse
kahjulikud toimed ning selle vältimiseks võiks teha järgmisi asju: · Minimaliseerida immobilisatsiooni ning liikumispiirangute kestust · Hoida immobilisatsiooni ajal teisi kehaosasid vormis · Võimaluse korral eemaldada immobilisatsiooni kestel lühiajaliselt fiksatsioonivahend, et sooritada kindla koormusega liikumisraviharjutusi (juhul kui ei ole vastunäidustatud muidugi). · Immobilisatsioonis oleva jäsemes varajane koormamine (nt toetumine) või liikumisravi. 1. etapp: Esimeseks etapiks võiks olla nn RICE meetod (ingl. Rest-rahu, Ice-jää, Compression-surve/lahas, Elevation-ülestõstmine). ,,Rahu: kipslahas või tugiside hoiavad hüppeliigest õiges ja kindlas asendis ning väldivad pinget vigastatud sidemetes. Raskematel juhtudel tuleb vältida kõndimist, vajadusel
Hussiidide liikumise massiliseks muutudes arenes 2 suunda : kariklased ja taboriidid. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420
Suureneb meeste osatähtsus, pahameel mõisnike vastu, usuvahetus, revolutsioon, sõjad jne. Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse, tugevat mõju avaldas saksa kirjandus. Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest. · Külalaulud, nad puudutavad palju lokaalseid pisisündmusi. · Vangilaulud, enamasti on nad mina vormis ja vang jutustab oma raiskuläinud elust. · Töölislaulud, laulavad kõrgemate ülemuste kukutamisest. Näiteks:
kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide
OMANIKUÕIGUSED Positiivsed õigused: - Ius possidendi ehk asja üle faktilise võimu teostamine; - Ius utendi ehk asja kasulike omaduste tarbimine; - Ius disponendi ehk asja juriidilise staatuse määramine. Negatiivsed õigused: Tõrjeõigused kolmandate isikute suhtes (nõue: rikkumiste vältimine ja tagajärgede kõrvaldamine) RKo 3-2-1-135-00 Käsutamine: asja juriidlise staatuse määramine, milleks on asja võõrandamine, asjaõigusega koormamine või võlaõigusliku lepinguga teise isiku kasutusse andmine OMANDIÕIGUS RKo 3-2-1-16-00: Omandiõigust ei teki, kui vara võõrandamine on seadusega keelatud (nt narkootikumid). PÕHISEADUSLIK ALUS EV põhiseaduse § 32: ,,Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta
Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 5.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal
sihtotstarbe. Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja üle kolm õigust : Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist võid ta ka teistele edasi anda. Käsutamiseõigus – seisneb asja juriidilise saatuse määramises, see on asja võõrandamine (müümine, kinkimine, pärandamine ), asja õigusega koormamine, teisi isiku käsutusse anda, kui antakse käsutamise õigus kellegile teisele või võetakse teilt käest ära, siis omandiõigus lõppeb. Omanikul on õigus loobuda sellest asjad või ta võib selle asja hävitada. Rendiliigid : Ricardo von Thüneri järgi (Tasu looduse hävimatude jõudude eest, maarent = differnetsiaalrent, sest ainult head mullad annavad renti.) Differentsiaalrent 1 – Seisneb selles, et paremate maade omanikud saavad viljakusrenti ehk tootlikkuserenti
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük · talupoegade feodaalne koormamine · annetuste kogumine... · need nõudmised esitati 1419 aastal programmina ka keisrikotta · taboriidid · programm sama kui kariklastel kuid rohkem rõhutati · majanduslikku · sotsiaalset külge
kulgevad luu sees ülalt-alla ja horisontaalpinnas. Veresooned toidavad ainevahetust. Veresooned asuvad veresoonekanalites põrutuskoormus stimuleerib veresoonekanalite teket(oluline lastele). Kõikide luude ümber on ümbris periost, luuümbris. Seda läbivad mitmed veresooned, see toidab luud ja parandab luud vigastuse korral. Noortel on periost paks rohked verekapillaarid, vananedes kahaneb. Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt
Omandi mõiste põhiseaduses on laiem kui AÕS-s – siia alla käivad isiku asjad, raha, nõuded, õigused (vara). Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises (õigusvili ja loodusvili). Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises – eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi kaitse sätete kohaselt – esitada vindikatsiooni- või negatoornõude. Omanik võib nõuda et teda ei segataks omanikuhuvi teostamisel.
luuletus võib sisaldada informatsiooni, mida ei kätke mittekunstilise teksti kümned köited.6 Niisiis, luule informatiivsus tekstis kasvab; see on fakt, mis esimesel pilgul räägib vastu informatsiooniteooria põhiseisukohtadele. Lahendada see probleem, mõista, milles on luule kultuuriväärtuse allikas, -- tähendab anda vastus poeetilise teksti põhiprobleemidele. Mil viisil kutsub teksti koormamine lisakitsendustega esile elementide uute tähenduskombinatsioonide järsu kasvu, mitte aga languse tekstis? Käesolev käsitlus kujutab endast katset leida vastus sellele küsimusele. Ettehaaravalt võib öelda, et mitteluules me eristame: 1. Struktuurilis-tähenduslikke elemente, mis kuuluvad keelde, ja nende variante, mis paiknevad kõnetasandil. Viimastel pole oma tähendust ning selle leiavad nad vaid keeletasandi teatud kindlate invariantsete ühikutega korrelatsiooni viimise tulemusel. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
