Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad)
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre...............................................................................
docstxt/135254308581.txt
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002.................
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?
1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto
vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/?id=1162 külastatud 12.05.2014 Ilves, Kristi 2012. Mulgi keele ja kultuuri õpe üldhariduskoolides. Magistritöö. Ilves, Kristi. Mulgikeele tüüvihk. 2010. Tallinn: Aktaprint. Kangur, V. Halliste valla elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit. E., Päll, P., Viikberg. J. Eesti murded ja kohanimed. 2009. Tallinn: AS Pakett. Pihlak, J. Halliste Kihelkond ja vabaduse risti vennad. Viljandi Muuseumi aastaraamat. 2004. Raave, K. Halliste kiriku elu ja lugu. Üitsainus Halliste. 2002. Viljandi: Print Best. Riisalo, V. Halliste. 1968. Tallinn: Eesti Raamat. Vislapuu, A. Viljandi ajalugu periooditi. Kättesaadav http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=52
Kask 1970 (kirjakeele perioodid) • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; muutused grammatikas ja leksikas, alamsaksa mõjud) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2)16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; 3. Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu
keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre
7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigiline standard. · Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mida eristab teistest keeltest 3 erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre.
· põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset.
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret?
Keskmurre
Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöht...
17.sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome , taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladime keeles. Soome ja rootsi keel olid sellel ajal vähema tähtsusega keeled. Aqrikola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Ta kasutas umber 8500 sõna ja neist 60% on siiani kasutusel.Soome keel on üks kahest soome ametlikust keelest ning on ka Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks keeleks ka Rootsis.Soome keele murded jagunevad kahte rühma, nendeks on Läänemurded ja Idamurded. Soome keel Soome keel on läänesoome keelte põhjarühma kuuluv keel.l, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes , Rootsis ja teistes riikides. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis , Norras , Venemaal ning Eestis.
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest.
informatsiooni saada 4) kõrgharidust omandatakse eesti keeles, see on riigikeel, millel on oma eriline kaitse Uurali keelkonna keeled 1) ungari keel (ugri keel) 2) soome keel (läänemeresoome keel) 3) eesti keel (läänemeresoome keel) 4) eenetsi (samojeedi keelkond) Indoeuroopa keelkonna keeled 1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all)
Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega
Kui palju on maailmas keeli?- täpset arvu ei tea keegi, kuid enamik teatmeteoseid väidab, et u 6000-7000, kuid on pakutud ka 3000 ja 10 000. suur kõikumine on tingitud sellest ,et keeli on väga raske kokku lugeda. Kõigub ka avastatud keelte arv, sest väiksemaid keeli sureb märkamatult välja. Kui palju on eri keeltel kõnelejaid?- keelte enamiku kõnelejaskonna suuruse kohta puudub igasugune informatsioon. Valdav enamik maailma keeli on väikesed, nende kõnelejate arv ei ulatu üle 100 tuhande. Kuidas keeli liigitatakse?- kasutatakse põhiliselt kaht liigitust: tüpoloogilist ja geneetilist. Tüpoloogilise liigituse aluseks on struktuurierinevused, geneetilise liigituse aluseks keelesugulus. Keelesuguluse tuvastamine- keelesuguluse tuvastamiseks otseseid andmeid on väga napilt. Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meeto...
mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel
dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud massimeedia, kes on väheharitud ning kellel on vähe sotsiaalseid kontakte (elanud terve elu oma pisikeses paigas ilma teiste külade inimestega suhtlemata); ajajooksul puhtad murded nivelleeruvad ehk segunevad; kogujad on tihti ise kohalikud inimesed, küsitletakse kohalikus murdes mitmeid kordi samu inimesi. - küsimustikud: a) otsene aluseks loend asjade nimetustest, küsitleja palub iseloomustada kruusi vaadatakse, mis sõnadega ta seda kirjeldab; b) kaudne küsitleja näitab eset ja palub öelda, mis see on; c) vabalt formuleeritavad küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete
Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib. Tõsi küll, viimased kaks masu-aastat on meid p...
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest
Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti
Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com Sotsiolektid = sotsiaalsed murded. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine. Sotsiaalne klass ei ole sama, mis marksistlik klass selgete piiridega. Igas ühiskonnas ei pruugi olla sotsiolekte (nt Eestis, Lätis ja Leedus). Stereotüübid. Stigmatiseerimine (teatud keelendite taunimine). Hüperkorrektsus. Murre ja keel
Loomulik keel on kellegi emakeel. See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse
Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning
muutuste vastu võitlemine ja püüd neid suunata on osa keele loomulikust arengust. Probleem on ka see et, sõnu kasutatakse valedes tähendustes. näiteks sõna "kuskil" polekski justkui enam kohamäärus vaid tähendab mõistet "umbes". samamoodi on ka sõnaga "mingi", näiteks :"Saame kokku mingi kell kaks.". Selliste sõnade nimekiri on lõputu. Eesti on murrete suhtes rikas, on kaks suurt murrete rühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem. Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka
kui arvestada kogu maailma pindala, ent ometigi on meil võimalik omandada oma emakeeles kõrgharidust. Eesti keel on ainulaadne, sest paljude käänete ja erandite tõttu on ta teistest maailma keeltest mõnevõrra keerulisem, ent sellele vastukaaluks võib öelda, et meie keel on tohutult ilusa kõlaga ja tänu täishäälikutele väga helisev. Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on mitmed neist sälilinud tänapäevani. Mõned on ka hääbunud ja aja jooksul teiste sekka sulandunud, kuid mõnda murret kannavad inimesed läbi aja oma meeltes ja kodudes ikka edasi. Seda enam on vaja neid säilitada, sest selliseid murdeid ei leia mitte kuskilt mujalt. Eesti keele säilitamiseks peame me kõik taipama selle väärtust ja erilisust.
Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht. Keeleline mitmekesisus on viimasel ajal muutunud väga populaarseks tervel maakeral, ja eriti Euroopa Liidus. Minu arusaam keelelisest mitmekesisust on see, et on rohkem pluuse kui
mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse (piire, mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju. 9. Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis ,,kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit". 10. Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel
teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester esileht, UDK/MESH, otsisõna 004.738.52 (035). Leiti 74 kirjet Kirje: Bradley, P. (2002). The advanced internet searcher's handbook. London : Library Association. 4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Tallinna Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tartu Ester, liitotsing, märksõna murded, perioodika. Tallinnas leiti 17 kirjet Tartus leiti 9 kirjet. Pealkiri: Varieties of English around the world. 5) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna Ants Eskola. Tallinna kataloog, teavikulaad helisalvestis. Kirje: Eskola, A. (1988). Näitleja on ajastu lühikroonika. [Helisalvestis]. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing.
Probleem võib tekkida ka muidugi keelest arusaamisel, sest väga keeruline ja peaaegu võimatu on rääkida täiesti puhtalt võõrkeelt. Suuremad keeled on ka piirkonniti erinevad. Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju. Eesti keelest on ka keeruline aru saada just erinevate murrete tõttu. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Eesti keele murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia kui lauseehituse poolest. Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'. Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keele...
idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1.sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat.
kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v
Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia-
saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06] 5 2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilisest omadustest. Samal ajal pole kahtlust, et keeleliselt kuuluvad saamid soome ugri keelkonda. Rassierinevuse põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad
1.1. Soome keele tuntuse saavutamine Soome ühinemine Venemaaga 1809. aastal aitas kaasa soome keele tunnistamisele. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592) Aleksander II määrusele kohaselt 1863. aastal, pidi soome keel 20 aasta jooksul saavutama rootsi keelega võrdväärse positsiooni. Sellest hoolimata kestis rootsi keele ülemvõim 20. sajandi alguseni. Arenenud kultuurikeeleks kujunes soome keel 1870. aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84) 5 2. Murded Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel
Nanni Doss- Nannie Hazel Born: 1906 Died: 1965 (cancer) Birthplace: Blue Mountain, Alabama Best known as: "The Jolly Black Widow" serial killer and The Giggling Grandma Posioner-to collect insuarence money victims 8-11 date of murded-1920-1954 arrested 1954 october Four of her husbands, her mother , her sister Dovie, her grandson Robert and her mother-in-law On the outside Nannie was a friendly and happy neighbor, wife and parent. On the inside she was a cold-blooded murdress who nearly wiped out her entire family singelhanedly the first victim was her own children who was
30 keelt, sealhulgas eesti keel. Aga ainult kolmel Uurali keeli kõneleval rahval ongi õnnestunud luua oma riik. Uurali keeli kõneleb kokku aga umbes 25 miljonit inimest. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad omakorda keelerühmadeks. Põhiharud on selgepiirilised ning nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi. Soome-ugri keelkonda kuuluvad: Läänemeresoome keeled, Lapi murded, Volga keeled, Permi keeled ja Ugri keeled. Eesti keel ja Soome keel kuuluvad Läänemeresoome keelte hulka. Samojeedi keelkonda kuulub aga neli keelt ja seda keelerühmadeks ei jagata. Allikad: Uurali keeled. https://et.wikipedia.org/wiki/Uurali_keeled. Eesti Rahva muuseum. Uurali rahvad. http://www.fennougria.ee/?id=10553.
Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001 4) Leidke noot, milles on popmuusika lugude seaded viiulile. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Teaviku laad: noot Otsingusõnad: popmuusika JA viiul Tulemus: Laule ansamblile Ruja [Noot] / Rein Rannap 5) Mitu murrete teemalist perioodikaväljaannet on ESTER kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: PERIOODIKA Otsingusõna: murded Üks tulemustest: Eesti Murded / Eesti Keele Instituut Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1961- 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Pealkirja järgi: arheoloogia Tulemus: 2 vastust, millest üks on Arheoloogia salatoimikud / Luc Bürgin ; saksa keelest tõlkinud Ants Sisask
hulgast sarnastest keeltest, neid võib nimetada ka dialektideks, millest siis ametlikuks peetakse nii Hiina Rahvavabariigis kui ka Taiwanis Mandarini dialekti. Kõik need kasutavad kõik sama kirjapilti, mille puhul on olemas kaks võimalust – kas traditsiooniline hiina kiri või lihtsustatud hiina kiri, kuid märgid tähendavad igas dialektis sama asja. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded putonghua'le. Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on põhjahiina murderühm.
Üldine Kesksugu Mitmus biler bilerne fly flyene c) Norra piiratud tegusõnad on painutatud vastavalt meeleolule soovituslik / kohustuslik / tingivas. Tingivas kõneviisis on sunnitud vaid käputäis tegusõnad. Soovituslik tegusõnade pingeline: praegune / minevik / tulevik. Infinitiivisüsteem, oleviku ja mineviku vormis ka passiivne vorm. Mõne murded, soovituslik tegusõnu ka konjugeeritud arvu järgi. Leping on unustatud Norra. e) Norralased võivad uusi sõnu luua liitmise teel, näiteks ejendomsavancebeskatningsloven (varamüügimaksuseadus), seega teoreetiliselt on taani keele sõnavara piiramatu. Taanlased on mõned sõnad laenanud, nende seas ombudsmand (vahendaja) ja køkkenmødding (arheoloogilised köögijäänused), kuid on palju taani kultuuriga seotud sõnu, mida tõlkida on keeruline. Kuulsaim on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
