docstxt/13961296110518.txt
Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe. Riigilipuks saamine 24. veebruar 1918. a - Sini-must-valgete lippude lehvides kuulutati välja esimene iseseisvuse põhidokument. Peagi surus saksa okupatsioon lipu taas põranda alla. 21. november 1918. a tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu riigilipuks. 27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule seadsandlikul teel riigilipu staatuse. Riigilipu seadus §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus 50
novembril 1918. Nõukogude Eestis keelati sinimustvalge lipu kasutamine. Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna) võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Lippu Ajalugu Helesinine, must ja valge on algselt 1860. aastal asutatud Liivimaa päritolu üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig ja kuni 1940. aastani kasutatud riigilipu värvid. Ametliku indranteensinise lipu näidist hoiti igas politseiprefektuuris.Eesti Üliõpilaste Seltsi värvidel ja praegusel riigilipul kasutatakse helesinise asemel tumesinist. 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid:
Klaasplastist lipuvarras Rander Süld 135011 [email protected] Lipuvarrast on ajalooliselt kasutatud lipu heiskamiseks. Klaasplastist lipuvarda valmistamine Vardasse saab heisata nii riigilipu tähtpäevade puhul või Protsess algab vaiku kastetud klaaskiu kerimisega ümber patriootlikkuse näitamiseks kui ka organisatsioonide lippe, pöörleva spindli kohalikke lippe või kommertsotstarbel kasutatavaid lippe. Lipuvardad on kasutusel igas riigis ja ka Kuule maandumisel mängis tähtsat rolli lipu heiskamine. Maailma suurimaks lipuvarraste turuks võib pidada Ameerika Ühendriike, kus isamaalisus on eramaju omavate
Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel r i i g i l i p u staatuse. "Riigilipu seaduse" esitajaks Riigikogus oli redaktsioonikomisjoni aruandja Karl Ast ning seadus võeti vastu vaidlusteta. Seaduse tekst oli järgmine : "Riigilipu seadus. §1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. §2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp. §3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus". Üheks suuremaks pidulikuks sündmuseks I Eesti Vabariigi ajal kujunes sini-must- valge lipu sissepühitsemise 50. a. juubeli tähistamine Tartus ja Otepääl 2. ja 3. juunil 1934. aastal
Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. a. 1990
15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Lipu heiskamise tingimused Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Milleks heisata lipp? Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad.
.........................................................16 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud etiketi õppeaine iseseisva tööna. Töös tutvus autor Eesti lipu seaduse, riigivapi seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, Eesti lipu ja riigivapi ajalooga. Töö eesmärk on saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest. Töö koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Töö esimeses osas tutvutakse Eesti riigilipu ja riigivapi ajalooga. Töö teises osas vaatleb auror lipu kasutamise head tava. Kolmandas osas räägitakse lipu heiskamisest millised nõuded on lipu heiskamisele; lipu heiskamisest lipupäevadel jne. Neljandas osas on autor uurinud Eesti lipu seaduses olevaid lipupäevi ja pühade ja tähtpäevade seaduses olevaid päevi, millal heisatakse lipud. Viiendas osas vaatleb autor Eesti lipu kasutamist laualipuna.
juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi ning heisata riigilipud maavanema korraldusel vastavas maakonnas mõne sündmuse puhul. Riigilipu võib heisata avalikel üritustel. Igaühel on õigus riigilippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata.
.................7 4.3 Rahvuskivi..................................................................................8 4.4 Rahvuskala.................................................................................8 5. Riigihümn...............................................................9 5.1 Riigihümn.................................................................................9-10 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp
..........................6 Rahvuslind................................................................................................................. 6 Rahvuskala................................................................................................................ 7 5.Kasutatud kirjandus....................................................................................................8 2 1. Sissejuhatus Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp
juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september teadmistepäev ,novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Hesikamise ja Langetamise ajad Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Heiskamise viis Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub
Lisaks kuidas kasutada laualippu ja mida teha kasutamiskõlbmatu lipuga. Töö koostamisel kasutatakse eesti lipu seadus, riigikantselei kodulehekülge ning M.Lukase ja T.tsatsua raamatut ,,Protokoll ja etikett". 2 LIPUETIKETT Lippude kasutamiseks rahvuspühadel, avalikel üritustel, hoonetel kui ka nõupidamistel ja läbirääkimistel kehtib kindel kord. Eesti lipp on samaaegselt nii riigi- kui ka rahvuslipp. Riigilipu jt lippude kasutamist reguleerib alates 1. jaanuarist 2006. a ,,Eesti lipu seadus", mis võeti vastu 23. märtsil 2005. a ning on ajalooliselt väljakujunenud hea tava. Seaduses on antud Eesti lipu kirjendus ning sellega sätestati esmakordselt mõiste ,,Eesti lipp" riigilipu ja rahvuslipu tähenduses. Seadusest leiab veel Vabariigi Presidendi lipu jt erimärgiga lipud. Seaduses märgitakse ära ka riigilipu värvuse ja mitmed üksikasjalikud
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i ...
Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värv...
ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE, KUS TEGELASED PIINAVAD, VÄGISTAVAD JA • MIKS OKSENDADA LAVAL JA LOOPIDA TOITU? TÜKELDAVAD TEISI INIMESI? • MIKS JOOSTA ALASTI RINGI JA RÖÖKIDA? • MIKS KIRJELDADA „DETAILSELT JA • MIKS ONANEERIDA RIIGILIPU PEALE? PEALETÜKKIVALT SEKSUAALVAHEKORDA MEHE JA • MIKS PRITSIDA PUBLIKUT VEREGA? LAPSE VAHEL”? • MIKS SITTUDA PURKI? • KUNST PEAB SUUTMA KÄSITLEDA MITTE AINULT ILU, VAID KA INETUST, MITTE AINULT KÕRGET, VAID KA MADALAT, MITTE AINULT ÜLLAST JA HEAD, VAID KA ALATUT JA KURJA, MITTE AINULT PÜHA, VAID KA PROFAANSET, MITTE AINULT SULNIST, VAID KA RÕVEDAT, MITTE AINULT LUBATUT, VAID KA LUBAMATUT.
Lippu heisatakse päiksesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00. Jaaniööl ei langetata lippu. Riigilipp heisatakse lipumasti või pannakse lipuvardaga vastavasse hoidjasse, mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks. Linnas kasutatakse enamasti 2,53 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem.
Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. aastal. 1990
kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989
juuni võidupüha (suvepüha) Ø 24. juuni jaanipäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha (talvepüha) Ø 26. detsember teine jõulupüha §2 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev emadepäev 14. juuni leinapäev 20. august taasiseseisvumispäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev Riigilipu heiskamise päevad 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 24. veebruar Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (kohustuslik) 14. märts emakeelepäev mai teine pühapäev emadepäev 9. mai Euroopa päev 4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) 23. juuni võidupüha (kohustuslik) 24. juuni jaanipäev 20
1. tervitasisega 2.enese tutvustamisega Millal võib ühepoolselt kõne lõpetada? Hea sõber, tuttav Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupidamised Mitu cm lauapinda tuleks ametikohtumistel arvestada igale osavõtjale? 50cm Koosoleku sobivaim pikkus? 1,5h Koosolekul toimuva kohta koostatakse üks dokument, mis on selle dokumendi nimi?protokoll Nimeta kolm lepingu liiki. 1. äirleping 2. tööleping 3. rahuleping Nimeta kolm Riigilipu heiskamise päeva (lipupäeva). 1. jaanipäeev 2.iseseisvusäev 3. emakeelepäev Riigilippu rahvuslipuna ei langetata..jaanipäeval......................................... (millal?) Kutse peaks sisaldama järgmist informatsiooni. 1. kutsuja 2. üksi või kaaslasega 3. põhjus 4. aeg 5. riietus Mida tähendab? avec-kos kaaslasega R.S.V.P.-oma tulekust või mittetulekst tuleb teatada Kuidas liigitatakse vastuvõtud? 1. 2. 3. Kirjelda mis on Brunch?
nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees: palavalt armastada oma kodumaad; elada, õppida ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik Partei; täita alati Nõukogude Liidu pioneeride seadusi. · Deviisile: "Pioneer, võitluseks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ürituse eest, ole valmis!" vastab pioneer: "Alati valmis!"ning saluteerib. · Veel saluteerib pioneer punast lippu tervitades, riigilipu heiskamisel, hümni kuulates, Lenini mausoleumi juures, Isamaasõjas langenud võitlejate mälestussammaste juures. Saluudiga tervitatakse ka pioneerijuhti. Pioneerid · Pioneeriorganisatsiooni sümbolid: punane pioneerilipp ja rühmalipp, pioneerimärk, punane pioneerikaelarätt, trumm ja fanfaar, pioneerivorm · Pioneerid koostavad ka oma seinalehte ja malevakroonikat. Komsomol · 14-28 aastased · jäljendas struktuurilt NSV Liidu
Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja selle 45 meetri kõrgune nurgatorn Pikk Hermann on Eesti riigilipu ametlik liputorn. Paarsada meetrit eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid. Ei ole nii tähelepanuväärsed, kuid minu jaoks siiski väga huvitavad on Viru väravad. Nad ehitati 14. sajandil, tänaseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtade rohkele vanalinna peatänavale - Viru tänavale.
vabaduse jaoks, mis on irooniline. Tegelikult on mõnesmõttes arusaadav miks lõunal selline motiiv oli, sest erinevalt põhjast, olenes nende majandus siiani orjadest, sest nemad ikka veel tegelesid põllumajandusega, aga põhi liikus tööstuse peale (sest tekkisid suured linnad nagu New York ja Philadelphia). Kõik algas 12. aprillil, Fort Sumteris kui Konföderatsioon avas tule vastaste pihta ning sundis nad langetama oma enda riigilipu. 1861. aasta lõpuks seisid üksteise vastas miljon meest, see rida venis üle 1930km Missouri ja Virginia vahel. Selleks ajaks oli ära olnud juba mitu lahingut, kuid tõeline sõda algas alles aastal 1862, kui Unioon otsustas et nad annavad endast 100% ja läksid täielikule rünnakule Konföderatsiooni vastu. Lõuna suutis põhja rünnakuid tagasi hoida kolm aastat, Robert E. Lee eesotsas. Uniooni võit sai selgeks siis, kui nad võitsid mitu suurt lahingut Apalatšides. 1865
juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni. Riigilipu seaduse võttis Riigikogu vastu 27. juunil 1922. Pärast seaduse vastuvõtmist asuti täpsemalt reguleerima riigilipu kasutamise korda ning Vabariigi Valitsus kinnitas peagi riigilipule asetatavad ametiasutuste erimärgid ja vimplid. Vapi lugu Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. 1919. aasta kevadel kuulutas haridusministeeriumi kunstiosakond välja esimese konkursi. Toona soovitati kasutada riigisümbolina põhjakotkast võitluses maoga. 1921. aastal kuulutati välja teine konkurss. Kuna komisjoni poolt määratud vapi kujundamise
novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu) 1935 Nürnbergi seadused (Reichi kodanike seadusega kaotavad juudid võrdõiguslikkuse, keelustatakse segaabielud ning juutide ja riigisakslaste abieluvälised suhted, juutidel keelatakse riigilipu heiskamine ja suhtlemine alla 45 aastaste naisriigiametnikega) 1938 juudivastase poliitika kõrgpunkt enne II maailmasõda: juudi varade registreerimine, perekonna- ja eesnimede muutmine, advokaatide, arstide töölubade tühistamine, välispasside konfiskeerimine, Poola juutide väljasaatmine) Kristalliöö 9/10 november 1938 Juutide sünagoogide süütamine Juutidele kuuluvad hooned (äride vaateaknad) purustatakse 26 000 meessoost juuti arreteeritakse
sinimustvalge värvikombinatsiooni rahvusvärvidena. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni. Riigilipu seaduse võttis Riigikogu vastu 27. juunil 1922. Pärast seaduse vastuvõtmist asuti täpsemalt reguleerima riigilipu kasutamise korda ning Vabariigi Valitsus kinnitas peagi riigilipule asetatavad ametiasutuste erimärgid ja vimplid. 2. EESTI LIPU KASUTAMINE Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna. Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega. Seaduses sätestatud normid on miinimumnõuded Eesti lipu kasutamiseks. See tähendab, et seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud.
· Põhiharud-elektrienergeetika,metallurgia, naftatööstus- ja suured pangad ÜLDANDMED Austria Vabariik Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin : 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS), EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijoonis kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes.
(2) 3.6.1 Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21. novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.(3) Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 19871988 alanud Eesti vabanemise ja taasiseseisvumise protsessis. Pika Hermanni torni heisati Eesti riigi sinimustvalge rahvuslipp taas 24. veebruaril 1989. 1990
Eestlaseste silmaring arenes tänu ajalehtedele ja raamatutele. Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool -> gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid ka lätlased. 1870. Aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge, millest said hiljem meie riigilipu värvid. Ka Läti värvid tulid sealt. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Jannsen oli algusaastate keskne kuju, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks Perno Postimehe asutamine aastal 1857. Jannsenil oli lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis, see tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse
Eestlased tapsid piiskop Ülestõus Theoderichi Eestased kaotasid lahingu Saarlased alistasid taanlaste linnuse Taani sai endale Põhja-Eesti Ehitati Taani riigilipu legend. Dannebrog kiviheitemasinaid, ambide o 1220 kasutamine III periood 1223 – 1227 o 1223 Teine Ümera lahing Sakala linnus alistus ristisõdijatele Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu
2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus; 3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus. (3) Kaasomandis olev merelaev kannab Eesti riigilippu, kui vähemalt üks kaasomanikest on Eesti kodanik elukohaga Eestis ja Eesti kaasomanikele kuulub suurem osa merelaevast. Siseveelaeva lipuõigus Kui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele. Laeva kinnistamine Laev ja ehitatav laev kinnistatakse, kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja korras notariaalselt kinnitatud avalduse, milles ta taotleb kinnistamist. 7. Laevale omandi tekkimine ja lõppemine (ostu-müügi tehing, tüüpleping MOA, Saleform 1993, ostukiri- Bill of Sale ja selle tähendus). https://www
Välisriigis heiskab välisriigi lippu, teeb tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäiku. Vahimadruse kohustesed sadamas. Vahimadrus jälgib et laevale ei tuleks võõras inimene, eriti siis kui laevas on õppehäired ja väravad on lahti japeab tegema samu tuletõrje, ohutuse ja turva ringkäike. Vahimadrus peab andma sillale teada vajaliku informatsiooni ja kus ta pidab vahti, edastab ta seda raadio kaudu. Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.
roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane PMS 116 CV ning roheline PMS 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm. Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 6. Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7. Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või
Läbi aegade peamine eesmärk Eestis oli nii mereõnnetuste kui ka inimtegevusest tuleneva keskkonnakoormuse minimeerimine. Võib tunnistada, et Eestis on olnud üsna vähe traagilisi sündmusi merenduses. Samas võib tunnistada, et Eesti on päris väike riik ja seega on väike arv õnnetusi. Aga ikkagi eestlased tegelevad ohutuse küsimusega väga hoolikalt ja iga Eesti laev on valges nimikirjas. Valgesse nimekirja jõudmine on kogu Eesti merenduse jaoks tähtis sündmus. See näitab Eesti riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset, reederite pühendumist selle tõhustamisele ja Veeteede Ameti edukat tööd tagamaks laevade vastavust kõikidele rahvusvahelistele ja siseriiklikele nõuetele. 5
Olustvere 2014 Üldinfo Austria Vabariik (Rebublik Österreich) President: Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Pealinn: Viin Haldusjaotus: 9 liidumaad Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: Austria silling (ATS) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Riigilipp ja geograafiline asend Austria võib uhke olla maailma ühe vanima riigilipu üle, mis pärineb 12. sajandist. Austria hertsog Leopold V (1157 94) võttis osa kolmandast ristisõjast ja nagu enamik ristisõdalasi, kandis valgeid ülerõivaid. Acre lahingus 1191. a sai ta valge särk verest üleni punaseks, välja arvatud valge triip vöökohal, kus ta oli kandnud rihma. See põhijoonis kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes
kunstiajaloo kabineti. * 21. aprill Tallinnas toimus noorseppade esimene üleriiklik kongress. * 29. aprill Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallop ja Harald Tammer. * 27. mai Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg - Tartu maantee. * 21. juuni pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse. * 12. september Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla. * 13. september registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. * 29. september algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine. * Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
uksele käies uusi liikmeid värvata püüavad. Nad esindavad organisatsiooni nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (VPTÜ). See ühing rõhutab prohvetikuulutusi lõpuaegade kohta ning on korduvalt valesti ennustanud maailma lõppu. VPTÜ hoiab jehoovatunnistajaid (JTd) range kontrolli all ning keelab neil osavõtu sellistest tavatoimingutest nagu vereülekannete tegemine, sünnipäevade ja muude tähtpäevade pidamine (sh. jõulud, lihavõtted ja emadepäev), hääletamine, riigilipu heiskamine ja sõjaväeteenistus. Nende piirangute abil ehitab VPTÜ müüri jehoovatunnistajate ja ülejäänud ühiskonna vahele. Tänapäeval on palju inimesi, kes nende hävitavate faktidega tuttavad ei ole, ning jehoovatunnistajate arv kasvab, ja eksitavat kirjandust trükitakse massiliselt. Vahitorni ühing nõuab täielikku allumist ja ennustab endiselt Harmagedooni peatset tulekut, milles kindlasti hävitatakse igaüks, kes ei ühine nende organisatsiooniga või lahkub selle ridadest
aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Kuigi antud Ajutise Valitsuse otsust ei leidu tolleaegsetes "Riigi Teatajates", tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse. 5 Lipupäevad 1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts – emakeelepäev; 41) 23. aprill – veteranipäev; 5) maikuu teine pühapäev – emadepäev; 6) 9. mai – Euroopa päev; 7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14
septembril Tallinnas välja uue vabariigi valitsuse, eesotsas peaministri asetäitja Otto Tief'iga. Pika Hermani tornis asendati Saksa lipp Eesti Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri- ühendus trükikojas -- ei jõutud isegi "uut" Eesti Vabariiki ametlikult välja kuulutada, ja mõne päeva pärast olid punaväed juba Tallinnas ja Eesti riigilipu asemele Pika-Hermanil heisati punalipp sirbi ja vasaraga. Teatavasti tegi selle "ulja" töö üks punakorpuses võitlev eestlane. Siit peale algas Eestis taas orjaaeg, mis kestis ligi 50 aastat, seekord Nõukogude "paradiisis". Seoses mainitud sündmustega eesseisvat lootuseta olukorda isegi ette ennustades algas sügisel 1944 eestlaste suur-põgenemine kodumaalt: kel võimalik, need mootorpaatidel üle Baltimere 14
Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- võilinnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. Sümbolid ja tähised Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge. Need esindavad taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimese sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).
Rahvaosalus N: Kus toimus suurte rahvamasside kogunemine oli Laulupeod. Korraldati iseseisvusaastatel neli. Lauljate arv neil ulatus 15 000-st 21 000-ni, pealtvaatajate arv 100 000. Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol
riigilipuks. Lipul on kolm horisontaalset laidu: üleval punane, all sinine ja keskel roheline, mis hargneb horiontaalselt Y-kujuliseks, kusjuures Y harud lõppevad lipukanga nurkades. Harude vahele moodustub must võrdkülgne kolmnurk, mida Y harudest eraldab kitsas kollane riba. Punane ja sinine laid on rohelisest laiust ja Y harudest eraldatud kitsa valge laiuga. Lipu laiud on vardapoolses osas suhtega 5:1:3:1:5. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest riigilipu ajaloos. Vastuolude vältimiseks ei ole lipuvärvidele antud ametlikku tõlgendust, kuid must, kollane ja roheline on Aafrika Rahvuskongressi lipuvärvid ning punane, valge ja sinine buuride ajaloolise kodumaa Hollandi lipuvärvid. Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ainuke riigilipp, millel on 6 värvi, kuid ei ole vappi ega ornamenti. Varasemad lipud. Vapp. 1928.1994. 1910.-1928. 1.2 Vapp
lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatakse: 1) riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal; 4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. rahvas (kodanikkond), kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. 2
Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestakse: 1)riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3)õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvetete kohal; 4)atmosfäärisasuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid; 5) maapõu riipiirigapiiratud territooriumi all; 6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all; 7) sõjalevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli, ühelt poolt on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. 2. (l.25-28) Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. Kõige levinumaks ja
18. märts 1990 Toimuvad mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 30. märts 1990 Eesti NVS Ülemnõukogu langetab otsuse ,,Eesti riiklikust staatusest", millega kuulutatakse välja üleminekuperiood 8. mai 1990 Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 15. mai 1990 Toimub impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 7. august 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse riigilipu ja vapi kohta 1990 Apartheidireziimi kaotamine Lõuna Aafrika Vabariigis 1990 1991 Kuveidi kriis jaanuar 1991 Kommunistlikud riigipöördekatsed Leedus ja Lätis jaanuar 1991 NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 3. märts 1991 Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 17. märts 1991 Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit
(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik..........................................
Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestatakse: 1. Riigipiiriga piiratud maismaa osa 2. Riigi territoriaal- ja siseveed 3. Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid 5. Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all 6. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all 7. ja Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territorial- ja sisevetes. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotatakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest ja rahvuslikust koosseisust. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. VI Rahvas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
