Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav
Prantsusmaa ja Itaalia. Pariisi tekkis ülikool XII saj. kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel. Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskusOxfordi Ülikool - matemaatika ja loodusteadusCambridge´i ülikool tekkis XIII saj.Salamanca ülikool (1218) – arstiteaduse keskus HispaaniasUppsala ülikool (1477) Laiendatud kava: 1) Katkuepideemia-Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. 2) Itaalia linnade õitseng- 3) Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest
Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4.Reduktsioon-eraomandis olevate mõisamaade riigistamine 5.Balti erikord-saksa keel luteri usk tollid linnade omavalitsus
Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui sõjategevuse tõttu. Kokku põhjustas katk kuni 200 000 inimese surma. Eesti rahvastik vähenes selle järel umbes 150 000-le inimesele (umbes sama palju kui 1200. aasta paiku). See oli rahvastikukatastroof, kuigi puudutas eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestit, kus oli lausa inimtühje piirkondi. Aastad 17101712 jäid siiski viimaseks suuremaks katkuepideemia levikuperioodiks. 16-18. sajand oli eestlaste jaoks väga raske aeg. Oli nii tõususid ja mõõnasid. Küll oli Eesti Rootsi võimu all, küll oli Eesti jaotatud mitme riigi vahel, kuid 18. sajandi lõpuks oli Eesti siiski Vene riigi võimu all. Sõdade käigus muutus Eesti rahvaarv pidevalt, olles isegi peaaegu väljasuremisohus. 18. sajandi lõpuks küündis Eesti rahvaarv aga peaaegu poole miljonini. Ka majanduse poole pealt polnud meil midagi kiita
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav
1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
Haigus epideemiad maailma ajaloos Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. ...
Kahjulike näriliste hävitamine. Deratisatsiooniks kasutatakse mehaanilisi vahendeid (lõksud, püünised), mürke (krõssiidi, baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid. Ajalugu Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas
moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati. Sõda segavad asjaolud · Sõda segasid: 1) Must surm ehk suur katkuepideemia. 2) Zakerii ehk talupoegade ülestõus Prantsusmaal. 3) Talupoegade ülestõus Wat Taylori juhtimisel Inglismaal. Inglismaa kuningas ja Prantsusmaa kuningas · Inglismaa kuningas Prantsusmaa kuningas Edward lll Philippe VI Jeanne d'Arc Prantslasi aidanud talutüdruk Tänan kuulamast!
Tuhande aastane keskaeg Millal algas ja millal lõppes Euroopa keskaeg? Algas 476. aastal (LääneRooma keisri kukutamine) Lõppes, kas 1450. (trükikunsti leiutamine), 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517 (reformatsiooni algus). Eestis algas 1200. aastal ja lõppes 1558. (VeneLiivi sõja puhkamine) Eestis hakkas keskaeg hiljem kuna siia ei toonud Rooma riigi lagunemine kuigi suuri muutusi. Keskaeg on Eesti ajaloos oluline, sest siis Eesti euroopastus ehk Eesti seoti LääneEuroopaga. Varakeskaeg (6.10. saj) ➢ Kadus oskus töödelda kivi ➢ Alla käisid kombed ➢ Lokkas vägivald ja kuritegevus ➢ Kujunesid Germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik ➢ Suur osa Euroopast ristiusustati Kõrgkeskaeg (11.13. saj) ➢ Keskaja kõige tormilisema arengu periood ➢ Rahvaarvu kasv (Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, linnu ra...
muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem Ühel pimedal õhtul saabus üks salapärane võõras, koputas Mozarti uksele ja andis oma isanda tellimuse Reekviemi kirjutamiseks edasi, pani raha lauale ja lahkus. Kuid 1791. aasta sügisel halvenes Mozarti tervis: tal olid sagedased palaviku- ja minestushood. Need halvasid ta töövõimet, kuid ta suutis siiski suurema osa Reekviemist valmis kirjutada
Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin,E. S. Tüür. Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart, G. Verdi, A. W. Webber,J. Brahms jt. teosed.
Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa ajaloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas, mille põhjuseka oli euroopat tabanud katkuepideemia. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca loomingust. Jagunes perioodideks: 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss ajastut iseloomustas antiikkultuuri taaselustamine eeskujuks sai humanism. renessanssi ajal kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, mistõttu kiriku mõjuvõim vähenes ja ei omandanud enam ühiskonnas tähtsust.
1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla Eestimaa Põhja-Eesti (Läänemaa, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa) Liivimaa Lõuna-Eesti (Pärnu, Tartu, ka Saaremaa) ning Põhja-Läti Kindralkuberner kuninga poolt määratud kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi Maapäev iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek
Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku kohta – 10 p) 1250 – 1550 - 280 000 inimest: keskajal levinud epideemiate ja ikalduste kiuste tõusis rahvaarv tänu sakslaste ning rootslaste Eestisse elama asumisele. 1558 - 1620-ndad aastad - alla 100 000 inimese: kahe inimpõlve jagu kestnud kurnanud sõjad (sh Liivi sõda) ning nakkushaigused (näiteks 17. saj alguses suure ulatusega katkuepideemia Rootsi-Poola sõja ajal) 1630 - 1695 - ligi 400 000 inimest: toimusid paremuse suunas muutused talurahva elus ning oli pikem suhteliselt rahulik periood 1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted:
Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda. 18. sajandi I kümnendi lõpus ja II alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu
see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Enda sõnul nägi Jeanne d'Arc esimest korda ilmutust 1424. aastal, kui talle olevat ilmunud
Talupoeg ja loodus Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv, ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Keskaja Euroopa kliima 11.-13. sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval, näiteks Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt ...
· Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad
Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt Ühiskondlikest teemadest Poliitikast Religioonist Filosoofilistest teemadest "Dekameron" 1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on ühte Firenze lähedasse villasse varjunud rühm inimesi 7neidu ja 3noormeest Igaüks räägib päevas 1novelli Päevas jutustatakse kokku 10novelli Tuuakse inimeste pahesi ja ka häid jooni esile Õpetlikud lood Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi kui ka vaenlasi (eriti rootslasi) ja kuna keskajal ei olnud meditsiin ning hügieen nii arenenud kui tänapäeval ja haigused levisid kiiresti, vähenes rahvaarv kiirelt. Nii tavainimesed kui ka sõdurid langesid raske tõve ohvriks, mis tõttu tuli sõlmida paariks aastaks nii öelda vaherahu, kuni katkuepideemia on möödas ja rahvas taastunud. Teiseks teguriks, miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus, mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis tegi vaenlastele Eesti sõdurite tapmise lihtsamaks, samas kui meie poolel olnud võitlejatel oli peaaegu võimatu turvistikus vaenlast hobuse seljast maha lüüa.
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva
Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus. Rootsi sõjaväes levima hakanud katkuepideemia hävitas aastatel 1710 1711 eman kui poole sõjas ellujäänud talurahvast. Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
Reekviem koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelsete tekstidega lauludest. Reekviemi osad : 1) Reqem aternam dona eis Domine. - igavest rahu anna neile issand. *See on Reekviemi avalaul. Osa annab reekviemile tema nimetuse (igavene rahu) ja on pühendatud surnute mälestuseks. 2) Dies irae - vihapäev. *Sisuks on viimse päeva kohus ja maailma lõpp. Selle osa tekst kirjutati 13.saj. keskel, kui valitses katkuepideemia. Leian et see on hästi jõuline. 3) Congutatis - Ära neetud. *Räägib sellest, et ära on neetud kõik, kes on patused. Kirjeldab ka patuste hirme ja piinu. 4) Lacrymosa - pisarad. *Annab edasi kurbust ja pisaraid. Seda osa loetakse ühtlasi ka kõige kuulsamaks ja tuntuimaks. Minu arvamus : Arvan, et reekviem on väga eriline. Seda kuulates eristasin ma ilma vaevata kõik need neli osa ja sain aru, mida need osad edasi anda tahavad
rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj
Narva. Sõja lõpp. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 5 Liivimaa haldusjaotus- · Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus. · Kesk-Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu. · Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond
muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul
Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke
Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!... Oh, ma vaene Tarto liin! Sõja lõpp 1710. aasta katkuepideemia oli Eesti ajaloo üks tõsisemaid epideemiaid. Katk algas 1710. aastal ning kestis 1713. aastani. 1710 – kapituleerusid vene vägedele Riia, Pärnu 1710.a. septembris Harku kapitulatsioon – Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad 1721 – Uusikaupunki rahu, millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene tsaaririigiga Rahvapärimus Kui 1703. aastal korraldati Ida- ja Lõuna-Eestisse järjekordne
feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor. 962 - Otto I tungis paavsti palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse, paavst kroonis ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 1077 Gregorius VII kuulutas keiser Heinrich IV tagandatuks. Keisril ei
Põhja- Eestit ja Saaremaad. Sai see alguse Taani kuninga soovist müüa oma maad Liivi ordule, kohalikud vasllid polnud sellega aga nõus ja tekkis võimuvõitlus vasallide ja kuninga vahel. Sellist võimuvahetuse õhkkonda kasutasid ära eesti talupojad kes üritasid oma olukorda parandada ja oma maa võõrvõimude alt vabastada. 7. Levisid tapvad nakkushaigused. Keskajal oli eestis mitmeid katkuperioode. Muistse vabadusvõitluse alguses 1210 a puhkes Eestis suur katkuepideemia. 8. Tekkisid linnad Eestisse tekkis keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Narva; Rakvere, Paide, Vana- ja Uus Pärnu ning Haapsalu. Kõige vanemaks võib pidada Tallinna, kes sai tekkinud asulatest kõige esimesena linnaõiguse. 9. Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna. Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid, kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi.
Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://miksike.com/docs/referaadid2006/kordamiskusimused_ptk15-19_11kl_kadipint.htm http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/
7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Must surm- Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis- maaomaniku suurmajapidamine Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu
(feodaalisõltuvus), kujunes välja katoliku kiriku ühendav roll Lääne – Euroopas. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile. Linnade allakäik, linnad toimisid üksnes administratiivsete ja usuliste keskustena, naturaalmajandus. Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia
esimest poega nimetama Johanniks. See on andnud põhjuse rääkida Burchartite suguvõsast, kui kuninglikust suguvõsast, mis on mänginud Tallinna elus väga suurt rolli. Burchartid olid saanud hea hariduse, vägatihti olid nad mitte ainult apteekrid vaid ka arstid. Nad mängisid väga suurt rolli linna elus, näiteks Johann Burchart III oli valitud Suure Gildi vanemaks. See oli suure vastutuse ja au amet tol ajal.Johann Burchart V alustas oma karjääri 1710. aastal mil puhkes katkuepideemia. Kui Tallinn oli vene armeele kapituleeritud, sai Burchart V esimesena aru kust tulevad suured sissetulekud ning hakkas armeed varustama ravimitega. 1716. aastal sai temast linna peaarst ja ka sõja- ja mereväe arst. Ta oli suure autoriteediga mees. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud.Järgmine Burchart oli ka arst ning seda ametit järgisid ka tema poeg ja lapselaps
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid.
Ehk teisisõnu, millistest kategooriatest (nähtuste rühmitamise viisidest) on kasu, et üht või teist ajastut paremini hõlmata ja mõista? Sageli kasutatakse erinevaid struktureerimisviise kõrvuti. Eesti 20. sajandi ajaloo puhul on abi järgmistest „muutuste telgedest“: Poliitika Institutsioonid Rahvastik Majandus Ühiskond ja kultuur Sümboolsed aastaarvud 1710 – eesti katkuepideemia, põhjasõda 1953 – Stalini surm, hakkas sulaaeg 1934 – K. Päts, riigipööre 1905 – revolutsioon, verine piinapäev, Noor Eesti (euroopaline kultuur, hariduse levitamine, kultuur) 1917 – veebruari ja oktoobri revolutsioon Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – lahendas ajutiselt poliitilisi vabadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma
· Vormid: muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk. · Tunnused: kõrge temp, külmavärinad, kaenla all ja kaelal kanamunasuurused valulikud muhud (lümfisõlmede mädane põletik), lällutav kõne, vaaruv kõnnak ja verine köha. · Raviks antibiootikumid, katkuvastane gammaglobuliin. 3. Ajalugu. Tänapäev. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. · Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil. · 1347-50 euroopas must surm, mis tappis umbes kolmandiku euroopa elanikest. · Üks suurematest taudidest algas hongkongist ja levis üle hiina, india ja jaapani 1894 - 1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini
ehitusmaterjal. Frangi riik tõusis esile. Kõrgkeskaeg: See oli keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muudatusi Euroopas. Asustus tihenes, hariti uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi vahendeid. Suurenes ka Rooma piiskopi ehk paavsti võim. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid, nagu Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari. Hiliskeskaeg: Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. Sajandil põhjustasid Euroopas rahvastikukatastroofi. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. Itaaliast sai antiikkultuuri taassünd. UUEAJA KOIDIKUL Suur rahvaste rändamine (Millal aset leidis? Kes on hunnid? Mis selle tagajärjel muutus?) Rahvasterändamine oli 4.-7. Sajandil.Germaani, Slaavi jt. Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine.
ALBERT CAMUS „KATK” XI klass Ülesanded 1) Kuidas reageerisid inimesed katkuepideemia puhkemisele Oranis? Rieux - Hakkas koheselt katku vastu võitlema, aitas organiseerida vabatahtlike sanitaarüksusi. Casteliga töötasid seerumi kallal.'' Nagu kõik teisedki selle maailma haigused. See, mis maksab ka teiste selle maailma hädade kohta, maksab ka katku kohta. Mõnda inimest võib see suuremaks teha. Kui sa aga näed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida.'' 'Ta teadis, et juba mõnda aega pole tema oskaks mitte
lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele- Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale. Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt. Venemaa kasutas ära poltaava lahingu võittu ,et vallutada Eesti-Liivimaa täielikult.1709 ilmusid juba uuesti vene väed,vastupanu osutas katkuepideemia mis oli levinud Baltikumi.Katk oli nõudnud ¾ tallinna elanikest.Tallinna ja Eestimaa rüütelkonnad alistsusid Vene vägedele 29.september 1710.Peeter I pidas lubatus kinni ja kinnitas 1710 kapitulatsioonides lubatud privileegid.Asjaajamis ja kohtukeelena jäi kehtima saksa keel;ja aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse;valitsevaks jäi luteri usk ;juba sõja ajal viidi läbi riigimõisade restitutsioon. 1718 suri Karl XII ühe Norra kindluse piiramisel 1721 kirjutati alla Uusikaupunki
Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise korral ja kingituste tegemises senjööri vanema tütre abiellumise puhul
Võib olla on ta süda veidi külm(lähtun sellest, et ta tapis oma isa ära nign ei kahetsenud selles, kuid ma arvan, et ta oli õigesti käitunud). Claude Frollo 1. Päritolu: Kogu oma nooruse pühendas oma väikse venna(Jehan) kasvatamisele, kuna tema vanemad surid katkuepideemia tõttu. Väikse venna pärast hakkas Frollo töötama kirikus preestrina(kogu romaani jooksul). 2. Isiksus: Frolle peitis oma emotsioone, kuid tema tunded olid väga tugevad. Ta oli väga karm kuid samas ka leebe. Teenides kirikus ta ei näinud enda ümber mitte midagi. Ta oli juba veidi kiilakas ning vanus andist endast märku. 3. Frollo ja teadus: Väga silmapaistev isik. Armastas väga raamatuid nind oli väga tark kõikides ainetes
oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Osalejad : Liivimaa, Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi Tulemused : 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
