Kanuti Gild Slaidshow Koostaja: Virgo Agan Avinurme Gümnaasium 2010. aasta Ajalugu Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13.sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Üldist Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid Aadress Pikk 20 AITÄH VAATAMAST!
Pühad Kanutid ja nende kujutamine kunstis Püha Kanut Kanuti-nimelisi pühakuid on kaks Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda
4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535
Historitsism Alatskivi loss Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Sangaste mõis Taagepera mõis
Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus
käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas Oleviste gildile ninakalt ülevalt alla, pidades oma ameteid paremaks ja õilsamaks kui Oleviste gildi omi. Ka magistraat ei lubanud Oleviste gildi
nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamarele käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8
Historitsism 1. Historitsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõju. Neostiilid: Neogootika Neorenessanss Neobarokk Neoromaanika Alatskivi mõisahoone. Laupa mõisahoone Järvamaal. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Taagepera mõis Sangaste mõis Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Iseloomulikeiks joonteks oli erinevate stiilivormide segamine ja originaalsus lisamine detailidesse. Kõigest püüti võtta parim ja see omavahel ühendada. Uued materjalid ehituses: raudkonstruktsioonid, metallsõrestik, klaas, raudbetoon
l. 37 6) Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. 7) # Kanuti Gild- Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13. sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid. Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Aadress Pikk 20. # Olevi gildi on manitud esmakordselt ajalooürikuis 1341. aastal. Algselt oli gild kodanikke koondav vaimulik vennaskond, Keskaeg
Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326. Gildi vanast hoonest, mis ehitati ümber XIX sajandil, on teada ainult fassaad. See oli ehitatud Tallinna XV sajandi arhitektuurile omases laadis. Püha Kanuti gildi kuulusid need tsunftid, mida peeti parimateks ja üllasteks; peamiselt olid seal saksa meisrid. Kanuti gildi hiigelaeg saabus alles 16. sajandil. Kanuti gild suleti 1920. aastal. 1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja
* George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala Teater Uus Vana Teater Vana Baskini Teater Vanemuine VAT Teater Vene Teater Von Krahli Teater Võru Teatriateljee
Johannes Greenberg Sünnipäev: 10.01.1887 Surmakuupäev: 29.11.1951 Sünnikoht: Järvamaa, Mäo Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaade usuelust ja
Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60
o Merle Karusoo – elulooteater o Elmo Nüganen – psühholoogiline realism o Geosrg Malvius – muusikal o Aarne Toikka – laste- ja noorteteater o Mai Murdmaa – modernballett 5. Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid? o Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett o Tartu Uus Teater – autoriteater o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast
*Eesti oli ka transiitmaa läbi Eesti Venemaalt Lääne-Euroopasse -Lina, tehniline kanep (köied) *Sisse toodi ja viidi ka Venemaale Lääne-Euroopast -Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid
keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga. Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud
aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Nimeta veel keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. 1)Mustpeade vennaskonna hoone koos Olevi gildihoonega. 2)Kanuti gildi hoone. 3)Keskaegne elamu, Lai tn. 23 (Tallinna Linnateater). 4)Kolm õde Pikal tänaval. 5)Elamu Kuninga tn.1, nn. Piiskopi maja.
Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur. Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni
juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel
Ja ka vastupidi: häälestada end pikaks ja ohtlikuks teekonnaks. Väga tõenäoline, et Gertrudi kabeli juures asus ka midagi meremeeste pansioni taolist. Tänapäeval on selgeks tehtud et, Gertrudi kabel jäi Suurest Rannaväravast paremale, praeguse mereväe staadioni kohale. Sealt leiti müürijäänuseid ja hauakivide tükke. Kui reformatsiooni järel enamik pühakunimelisi ühendusi Tallinnas laiali saadeti, ühinesid laevnikud taas Suurgildiga, osa aga läks Kanuti gildi üle, aga Gertrudi gild ei kadunud ometi. Küllap siis sai Gertrudi gild uue sisu, mida mäletab Balthasaar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Nimelt oli enne hukatuslikku Liivi sõda olemas "Gertrudi viletsate vennaskond", mis kasutas Rõugemaja Suure Rannavärava ees. "Gertrudi viletsad" olid rõugehaiged. Kas nad põdesid tavalisi või "prantsuse rõugeid", selle kohta teadaolev kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks. Kui toimusid pidulikud
See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19
antud intervjuus.Nüüdseks on Annus jõudnud hetke, kus ta eelistab näitlemist rohkem lavastamisele. Robert Annuse elu kõige esimene mälestus on pärit Vigalast, kui ta umbes kolmene oli. Nende majahoovis oli olnud metallist suur kollane mänguauto, kuhu sisse sai istuda. Mäletan imeilusat ilma ja ennast selles autos. See seostub hästi suure hooviga, hästi suure köögilauaga, millel on valge lina. Pannkoogid ja mina seal laua kõrval autos.Lavastajaks õppimise soov tärkas tal Kanuti gildi saalis Eike Ülevainugatantsulavastust tehes. Sealt edasi Annuse sõnul ,,kõik lihtsalt juhtus".Lavakunstikooli võeti parasjagu vastu just lavastajaid ning ta otsustas proovida. Samas oli tal endaga sõlmitud kokkulepe, et kui ta sinna ka sisse saab, siis mõtleb enne jaa-sõna ütlemist veel hoolikalt järele, kuna tal oli juba muusika. Ühel hetkel suruti talle aga roos näppu ja õnnitleti teda pidulikult, et ta on väljavalitud. Sel hetkel sai ta aru, et asi on otsustatud tema eest
peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried
2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius.
messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased. Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.
, et hoida Keltid Wales Inglismaast eemale. See oli suur tamm ma peal ja see venitati põhjast lõuna walesi piiri ääreni, Inlismaal ja Walsis oli 240km pikkune ja selle osi näeb veel tänapäevalgi.(2pilt)(Bayeuxi vaip. See kunstiteos jutustab Anglosaksi vallutamine Inglismaal.) Järgmine oluline areng Briti ajaloos tuli 793 e.kr kui Vikingid tulid Skandinaaviast Inglismaale. Nad tulid Põhja elama ja tegid linna nimega York mis sai nende kuningriigi pealinnaks. Aastal 1016 Kanuti poeg Taani kuningas sai Inglismaal õigusriigi. Ta valitses kuni 1035. Viimast edukat sissetungi Suurbritanniasse oli William vallutaja ja tema sõjavägi kes tuli Normandiasse põhja-Prantsusmaalt. 1066 aastal ajalukku kuulunud Inglise lahing mida kutsuti Hastsangi lahinguks kus William alistas Anglo-saksi kuninga Haroldi. William sai Inglismaa kuningaks ja see sai alguse nn `` Norman conquest of England ´´ Tehti tikitud friis mõõtmatega 70m ja 50cm Bayeuxsi
Ekspositsioon (näitus), millega puutub kokku iga muuseumikülastaja, mis on sündinud hea teadusliku töö tulemusena oleks aluseks heale haridustööle. Siit järeldub et muuseum on haridusasutus hea hariduse andmise asutus. See on meie arvates selle teenindusviisi antud näite puhul üks parimatest omadustest. Virtuaalne näituste süsteem (VNS) on erinevate organisatsioonide ja ettevõtete (EV Kultuurimisteeriumi, MindBridge OÜ ja Ennistuskoda KANUTi) koostöös valminud lahendus muuseumitele. VNS pakub muuseumitele turvalist ja lihtsasti hallatavat keskkonda, kus on võimalus piiramatult esitada nii muuseumi kogusid, kollektsioone kui loomulikult ka näituseid, andes samas muuseumikülastajale uue juurdepääsuvõimaluse muuseumite pildi- ja helimaterjalile. See on (veebi) lahendus esitlemaks sisu, mis on juba kuskil olemas(nt. exceli/SQL-i), mida importides
Suurgild · Suurgild kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele. · Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajatele. Gildid ja vennaskonnad · Ka mõne pühaku austamiseks või heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti gildideks. · Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli aastas neli suurt pidustust : 1. Ligi kaks nädalat kestvad jõulujoodud 2. Sama ulatuslikud vastlajoodud. 3. Papagoilaskmine 4. maikrahvipidu
kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492- 1504 töötas Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. Aastal 1505 maalis ta portree Inglismaa kuninga Henry VII-st, pärast mida ta kolis tagasi Eestisse, kus asus Kanuti gildis tööle. Hiljem kutsuti ta Kopenhaagenisse maalima Taani kuningat Christian II. Pärast seda töötas ta veel mitmetes erinevates õukondades kuni ta naases aastal 1517 Tallinnasse lõplikult. Kui Sittow aastal 1525 suri, maeti ta väidetavalt Niguliste kirikusse. Michel Sittow peamine kunst oli erinevad portreed kuid ta maalis ka inimesi terves ehituses. Omal ajal hinnatud realismiga võitis ta nii mõnegi aadliku südame. Õlimaal
Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta. Kui Läänemereäärsete maade pidustustekalender sarnaneb, siis Lääne ja Lõuna-Euroopas oli olulisem linnade, kirikute ja gildide kaitsepühakute päevade tähistamine. Autor osutab ikka
Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. Skraa: rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.
Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. · 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika-erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. · Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Alatskivi loss. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Londoni parlamendihoone Inglismaal Pariisi ooperiteater. Prantsusmaal Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism · http://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake · http://www.miksike.ee/documents/main/referaa
Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor. Raamat kui eneseotsing, õigustus. Johani ise mõisavalitseja, surivoodil räägib saksa keeles, raamatust võib leida küsimuse, et kas eesti oleks saksastunud ilma vabadussõjata. 1. Milline oli 20. sajandi alguse Riia? Baltimaade metropol. Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis
Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine.
for old Tallinn's Scandinavian community prior to the conquest of Tallinn by Denmark in 1219. A legend tells that the builder of the church, named Olaf, upon its completion, fell to his death from atop the tower. It is said that when his body hit the ground, a snake and a toad crawled out of his mouth. 5. Blackhead's house Pikk tn 26 - Reneissance, 14. cent. It is the house of the brotherhood. It used to unite single young and foreign merchants. 6. Kanuti Gild - 13.cent. It is a union of german craftsmen in Tallinn. Its was at it's best 16 cent. Above the door is the founder of the union, king Knut 7. Suurgildi hoone - gothics. Belonged to Tallinn's Suurgildile, where were the town's most powerful and richest merchants. Hoone Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. 8. Holy ghost church - 14. Century. One of Tallinn's oldest churches, and the only sacred building that preserved its original form
olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam väljaõpet nõudvad käsitööalad) ja Püha Olavi Gild (lihtsamad käsitööalad) Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8. Talurahva sotsiaalne liigendus (maavabad, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad). Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad lääniõiguse alusel, ei kandnud tavakoormisi, sulanduvad sakslaste hulka
27. detsembril 1918. aastal astus Karl Ipsberg ametist tagasi ning uueks juhiks valiti Hermann Voldemar Reier, kes sündis 14. mail 1878. aastal Uue-Võidu vallas ning suri 29. oktoobril 1951. aastal Narva vangilaagris. Reier oli Eesti insener ning haridustegelane. Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala. Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal. Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste
erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2. Näited: Kaarli kirik, Eesti Panga hoone Estonia puiesteel, Sheli pangahoone Karja tänava nurgal, Kadrioru administratiivhoone, Aleksander Nevski katedraal, Oleviste kirik, Kanuti gildi hoone, Tallinna Jaani kirik, Rüütelkonnahoone Toompeal, Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8, Tallinna Reaalkooli hoone, kohvikuhoone Maiasmokk Pikk tänav 16. 3. Juugend- stiil sündis Inglismaal 19. sajandi lõpul, sealt levis edasi mandrile. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses, vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti
elasid agulites. tähtsamad kodanikud saksa rahvusest kaupmehed kaupmehed moodustasid valitseva nõukogu- RAAD, liikmete arv sõltus elanike arvust Kaupmeeste tuli tuli vahenduskaubandusest, nt sool, mida veeti Venemaale Kaupmehed moodustasid GILDI Tallinnas SUURGILD- abielumehed, MUSTPEADE VENNASKOND- vallalised kaupmehed Käsitöölised olid koondunud erialade kaupa TSUNFTIDESSE, võidi moodustada ka gilde, nt KANUTI GILD Eestlastest käsitöömeistreid olid vähe, neid ei võetud ühendustesse, reeglina oldi vähem hinnatud aladel, nt voori-ja paadimehed Talupoegade halva elu lahendus- linna põgenemine 'Linnaõhk teeb vabaks' 1aasta, 1päev Vanemad hooned romaani, uuemad gooti stiilis 16.-17.saj oli klassikalises gooti stiilis OLEVISTE KIRIK Aasta tähtsamaks meelekahutussündmuseks oli MAIKRAHVI VALIMINE (papagoi laskmine). Taaselustatud Tallinna Vanalinnapäevade raames.
Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased, kes räägivad: Michel Sittow` võõrasisa, kellel on mure, et kasupoeg tahab tagasi oma isale kuulunud maju. ,Michel Sittow` pruut, ilus kingseppa tütar. Oldermann, gildi meister, Michel Sittow` ise. Ta oli 16. saj. alguse nimekas tallinlasest kunstnik, kes töötas Prantsusmaal, Taanis, Hispaanias ja mujalgi. Ja tuli Tallinna 1507.a. ja sai Kanuti gildi meistriks. Tallinna vabalinnas kehtis seadus, et enne meistriks saamiks tuleb olla sell, kuid tema puhul oli see naeruväärne, sest ta oli suurem meister kui teised kokku. Gildi meistrid olid enne kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni
koolide eest hoolitsemine, vaestehoolekanne. Raad oli ka linnas kõrgeimaks kohtuvõimuks. Riietuda tuli rangelt vastavalt seisusele. Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone. Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist. Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat. Tsunftid ja gildid-- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa. Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit) Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad. Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli
Kaupmeeste ühendused : Mustpeade vennaskond ja Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus eestlased Suurgildi ei kuulunud, olid väikekaupmehed Käsitöö Tsunft-ühe või mitme lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing skraa- tsunfti põhikiri, seal on kirjas reeglid, mille alusel õpipoiss võib tõusta meistriks (pidi esitama meisrtitööjne.) ja muud tsunfti siseelu puudutavad reeglid Gild- kutseorganistasioon ( võis olla ka usuline või poliitline) Kanuti gild- peamiselt sakslastest käsitöölistele Oleviste gild- peamiselt eestlastest käsitöölistele Toomgild- Toompea käsitöölistele 3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke
nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel. Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18. sajandil varustati naaberriike viljaga. Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, sest ekspordihinnad olid siseturuhindadest enamasti märksa kõrgemad. Merekaubandus oli Rootsi ja Vene ajal tulus, kuid samas ka riskantne ettevõte.18
· Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased, kes olid enam nõudvad käsitööalade esindajad Käsitööndus · Manufaktuurid suur ettevõted · Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad
suuri teeneid Tallinnas sündinud taani päritolu ajaloolasel Paul Johansenil, kes pärast Leipzigi ülikooli lõpetamist asus 1924. aastal tööle linnaarhivaari abina. Aastail 1934 - 1939 oli Paul Johansen linnaarhivaar. Aastail 1923 - 1939 ilmunud Tallinna Linnaarhiivi väljaannete sarjas avaldati kokku üheksa allikapublikatsiooni. Aastail 1924 - 26 ilmus raearhiivi 1896. aasta kataloogi parandatud, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne; 1938. aastal valmis Kanuti gildi arhiivi kataloog. Järgnevalt oli kavas avaldada teatmikud ka teiste gildide, samuti raearhiivi uuema osa kohta, kuid need plaanid katkestas Teine maailmasõda. 1939. aastast peale sõltus Tallinna Linnaarhiivi edasine käekäik muutustest üldises poliitilises olukorras. Aastail 1939 - 40 võeti Linnaarhiivi lühikese aja jooksul üle hulk 1939. aastal Umsiedlung´i käigus Eestist Saksamaale lahkunud perekondade ja tegevuse lõpetanud saksa institutsioonide dokumente
Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort. Esimesed baltisaksa draamad: Lilienfeld "Uusaastasoov" (1758), Lenz "Haavatud peigmees" (1766) ja "Koduõpetaja" (1774); Klingeri näidendi "Torm ja tung" nimest kirjandusepohhi nimetus; Kotzebue asutas Tallinnas 1784 harrastusteatri, esimene etendus Kanuti gildis "Igal narril oma müts"; 1789 "Isalik ootus" eesti keel esimest korda laval; Lenz näitekirjanik, viljeles ka muid zanre. Balti romantism ja eesti rahvapärimus; Teemad: igatsus, üksildus, loodus, muistendid; eesti pärimust koondati ("Kalevipoeg" jäädvustas eestlaste ajaloo kindlamalt kui taotluslikud ajalooallikad, kuna väljamõeldis oli selle loomulik keskkond; "Estnische Sagen" "Koit ja Hämarik", "Keelte keetmine" jm),
Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha kanuti gild ja Püha Olavi gild. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse, kus õpetati välja käsitöölisi. Iseloomusta ja põhjenda korporatiivsuse häid ja halbu külgi? Halb - oli monopol. Oli ainult üks teenusepakkuja, mis tähendas väga kõrgeid hindu tarbijaile. Hea - kaitses võõrkaupmeeste eest teistest riikidest ehk kaitses oma riigi kaupmehi ja töölisi. See pani paika erinevad tariifid ja piirangud. Ühendas ühe ala inimesi. Inimestele pakuti abi, vajadusel.
ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi
annaabi.ee 
