Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber
VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST (1880. aastad -1918) 1881. aastal astus narodikute poolt tapetud Aleksander II asemel Vene troonile Aleksander III. Selleks ajaks oli suurvene šovinism keisrikojas valitsevaks muutunud ja Aleksander III jättis kinnitamata balti aadli laiad privileegid. See andis märku Balti kubermangude Venemaaks muutmise plaanidest. Olukorra tundmaõppimiseks saadeti Liivi – ja Kuramaale senaator Nikolai Manassein, kes korraldas siin revisjoni. Rahvast kutsuti üles kaebama oma hädasid ja muresid hea keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti sakslaste ülemvõimu ja omavoli. Need kasutas keskvalitsus peagi oskuslikult ära saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu lammutamisel ning selle asendamisel venepärase ja venekeelsega. Täielikult Balti erikorda siiski ei likvideeritud. Saksa mõisnike
· Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine. · Saksamaa ja Itaalia ühinemine -> Venamaa hakkas kartma Baltikumi separatismi. · 1881.a. mõrvatakse Aleksander II -> Võimule tuleb Aleksander III (1881-1896). Aleksander III ei kinnita ainsana Balti erikorda. Venestamise alguseks loetakse 1882. aastat, kui Manassein tuleb E ja LVle, et koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid -> Et alustada venestamist. (Manasseini revisjon). 1885. määratakse ametlikult uued kindralkubernerid: E -> Sergei Sahhovskoi LV -> Mihhail Zirovjev ISELOOMULIKUD JOONED: · Vene ametnikud. · Ametikeeleks vene keel -> Nimed venepärasteks. · Talurahva kaasarääkimise võimaluse vähenemine. · Omavalitsuste juurde määrati talurahva asjade komissarid; Kaotati ära talurahvakohtud kihelkondades.
Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks 2) hariduse ümberkorraldused Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile 1887. aastast tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles (v.a. usuõpetus). Peagi muudeti kogu õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud omavahel
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks:
Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud
- suur lõhe Hurt ja Jakobson, erimeelsused, rivaalitsemine, erinevad meetodid radikaalne Jakobson ja Köler - venemeelsed, kirikuvastased, majanduse arendamine, põllumeesteseltsid, sakala, mõõdukad Jannsen ja Hurtsik - baltisaksapoolsed, kirik, hariduse ja keele arendamine, Postimees EESTI 19. SAJANDI II POOLEL - Manasseini revisjon baltisakslased kaebasid et ei suuda eestlasi ja lätlasi ohjeldama manassein läks asja uurima 50 k kaebekirja baltisakslaste kohta taheti piirata bs võimu - Venestamisega kaasnenud ümberkorraldused saksa ametnikud asendati venelastega vene keel kui riigikeel TÜ venekeelne õigeusu levitamine nimede venestamine - eestlaste suhtumine venestamisesse venestamise poolt - Jakob Kõrv (whoo shee) BS poolt - harry jannsen eestlus - hurtsik
Aleksander III troonile astumine 1881. Aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. Erinevalt oma isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema valitsus tõi kaasa piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist ,,vaos hoida", saabus 1882. A Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteosta nimetati 1885. Aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovskoi nägi oma ülesannet ,,eestlaste liitmist tõeliselt suurde vene perekonda". Kõijkal määrati ametisse vene ametnikud, kes ei tundnud siinseid olusid ega keelt
Hurt kritiseeris oma artiklites nii kirikuõpetajaid kui ka luteri usku. See, et luteri usku kritiseeriti oli Jakobsonile vastuvõtmatu, sest ta oli kirikuõpetaja. Hurt solvus, lõpuks läks Peterburi. Kuigi Hurt ja Jakobson olid ühe asja eest väljas, siis selle saavutamise viisis olid erineval arusaamisel. VENESTAMINE Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata. 1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein. See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas:
5 valiti Köler. Venestusaeg 1881 asus troonile Aleksander III, kes oli tagurlike vaadetega ja rahulolematust riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati ettekäändena poliitiliste muudatuste läbiviimiseks. 1885 määrati Tallinna kuberneriks Sergei ahhovskoi. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse umbkeelsed vene ametnikud, ametiasutuste ametlikuks keeleks sai vene keel
See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel.
1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Ajaloo arvestuse 10.teema: Eesti XIX sajandi II poolel 1) Manasseini revisjon Baltisakslased olid kaevanud, et ei suuda eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist vaos hoida. 1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus -Uue seaduse järgi moodustasid kõik taluperemehed(ka talurentnikud) ning kümnendik maatameestest valla täiskogu. -Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast ( käsitöölised, mõisatöölised ja sulased ning täiskasvanud perep...
Paraku hukkus ta 1881. a vene revolutsionääride pandud pommi läbi ning troonile tõusis tagurlik ja sovinistlik Aleksander III. Järgnevate aastate jooksul võttis valitsus kursi impeeriumi äärealade venestamisele. Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid
usuõpetuse koormuse vastu protestis. Jagas eesti ajaloo kolme suure põhiajajärku: kadunud kuldne muistse iseseisvuse aeg; mitmesaja-aastane orjapõlv; koiduaeg, mil rahvas valmistub uueks tõusuks ja õnneajaks, mis saabub baltisakslaste võimu murdmisega. Tema ajaleht oli ,,Sakala." Arvustas ühiskonna palju. Teda vihati ka palju. Venestusaeg Aleksander III jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Manasseini revisjon Saabusid Balti kubermange revideerima. Senator Manassein. Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Neid kasutati aga hoopis ära, et korraldada omale sobivaid ümberkorraldusi. Haridussüsteem korraldati samuti ümber: vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. 1887. aastal sai sunduslikuks vene keel. Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks. Ado Grenzstein algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus venestama. Tema ajaleht oli ,,Olevik
rahvuslikule liikumisele. 1882 suri Jakobson kopsupõletikku, mis tõi kaasa suure rahvusliku leina. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Venestamine- 1880ndatel hakkas Aleksander III Vene impeeriumi ääremaadel ellu viima tagurlikku rahvuspoliitikat. Ta jättis kinnitamata balti aadli privileegid. 1882.a.tuli Balti kubermange revideerima senaator Manassein, kes kogus siin Balti erikorda halvustavaid andmeid. Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks. Venestamise käigus tehti mitmeid ümberkorraldusi o Nimetati ametisse uued venelastest kindralkubernerid o Levitati õigeusku o Asjaajamiskeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased o Keelati rahvuslikud organisatsioonid või ahistati neid (lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi töö) o Kohtukorraldus muudeti venekeelseks ja venepäraseks
välja andmine, kuna võis põhjustada talurahva rahutusi. * Aastatel 1821-23, 25 ilmus Marahva NäddalaLeht, mida andis välja O. W. Masing, kuid ka see katsetus jäi katsetuseks. * Aastatel 1848-49 ilmus Kreutzwaldi ajakiri Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Rahvuslik liikumine Venestamisaeg * 1881 tuli troonile Aleksander III, kes jättis kinnitamata baltisaksa aadlike privileegid. -) Aastal 1882 tuli Eesitsse senaator Manassein, kes tuli vaatlema Kuramaad ja Liivimaad. *) Baltisakslased kaebasid eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise üle. *) Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste liigse võimutsemise kohta. *) Kokku tuli ~50'000 erinevate kaebekirja ehk kirjaoskus oli eestlaste ja lätlaste hulgas suhteliselt kõrge ja neid kirju kasutati venestuspoliitika kavanadamisel. -) Eestimaa kuberneriks sai S. Sahhovskoi, kes oli väga aktiivne ja järjekindel venestaja.
7. Willem Reimani tegevus venestuse vastases võitluses. 8. Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) loomine, selle lipu õnnistamine. 1. Aleksander III astus troonile aastal 1881. 2. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadlike privileegid kinnitamata. Lähtudes baltisakslaste eneste kaebusest, nagu ei suudaks kubermanguvõimud kasvavad eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist "vaos hoida", saabus 1882. a. Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Ta ülesandeks oli koguda balti erikorda halvustavaid andmeid. Mansseni kogutud materjal kasutas valitsus otsese venestamise teostamiseks. 3. Revisjoni käigus leitud pahed andsid sobiva võimaluse alustada Baltikumis poliitilisi ümberkorraldusi. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Tallinnasse vürst Sahhovski ja Riiga kindral Zinovjev. Kaotati talurahvakohtud kihelkondades. Maakondades seati
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
1882 sureb ootamatult Jakobson 40 aastasena ja see tähendas seda, et jakobsoni toetajad jäid ilma juhita, sest samaväärset meest polnud võtta asemele. 1882 hakkavad ilmuma ajalehed Virulane ja Valgus- ajakirjandusmaastik muutus järjest mitmekesisemaks ja muuts rohkem eestlaste igapäevaelu osaks. 1882-1883 Manasseini revisjon- Kuramaa ja Liviimaa kubermangus viidi läbi üldine revisjon, et aru saada, milline tegelik ühiskondlik olukord on. Läbiviijaks oli senati liige nikolai Manassein. 1883 aasta suvel jõudis kätte rahvusliku liikumise lõhe haripunkt, aleksandrikooli komitee koosolekul läksid hurda jajakobsoni toetajad teravalt vaidlema ja mindi enam tülli. Riigivõimkasutas seda olukorda ära ja 1884 aastal aleksandrikooli liikumine asi ametliku lõpu, suleti Peakomitee ja lõpetati abikomiteede tegevus. Suur hulk raha oli juba kogutud ja 1888 uus kool ka avati, kuid probleem oli selles, et sellel ajal juba venestus käis täies hoos ja see avati venekeelse koolina.
Selliseid kokkuleppeid suudeti ka sõlmida 1882. aastal toimub suurleppimine EKS-s. Samamoodi leppimised Aleksandrikooli peakomitee tasandil. Ei ole siiski miskit jäävat inimeste huvid olid siiski sedavõrd erinevad. 1880-ndate aastate alguses hakkab mitte ainult baltisaksa, vaid ka eesti seltskond aru saama, et maale on tulemas venestamine. Selleks esimeseks väljundiks, mida baltisaksa seltskond paremini tajus, oli see, et maale tuleb keisri poolt saadetud revident Nikolai Manassein. Tema on Aleksander III poolt saadetud. Aleksander III oli slavofiil oma arusaamadelt ja ideelelt. Manasseini ülesandeks oli peamiselt revideerida Liivi-ja Kuramaa olusid. Ta mitte ainult ei sõitnud ringi ja vestelnud inimestega, vaid talle oli võimalik ka palvekirju ja kaebusi esitada. Talupojad hakkasid seda ära kasutama. Palvekirjade võimalust kasutati ära, loodeti, et need leiavad keisrikojas läbiarutamist. Seetõttu hakati neid väga massiliselt kirjutama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
