Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes
David Lenz (1745-1809), Tartu pastor ja estofiil. Raamatu algupärane autor on Samuel von Holstr (1740-1809). teos algab kohe õunapuude kasvatamisest ,,Mis puu- ehk ubbina aijan tullep teggema." Olgu käesolevas artikliks näitena toodud õunapuude kasvatamise kasulikkusest, mida balti haritlaskond maarahvale soovitas. Esmalt leiame õunaseemnest võrsuva õunapuu loo Gustav Arveliuse lugemikust. Enne aga lühike ülevaade autori eluloost. Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis Tallinna toomkoolis ja Leipzigi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. Tallinna gümnaasiumis teoloogiaprofessor (kuigi teoloogiline haridus, polnud kordagi kirikuõpetaja) (EKL 1995 : 47). Esmalt leidub õunaseemnest juttu G. F. Arveliuse raamatus ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öpetusse-Ramat" ilmus 1782, 1787 ja 1791. Teose kirjutamise eeskujuks oli saksa autori Friedrich Eberhard von Rochowi (1734-1805) maakoolidele
1780 (täiend trk 1818) ,,Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks" (A. W. Hupel) nii põhja- (lähtub A. Thor Hellest ja Vestringist) kui lõunaeesti keele ( Otepää pastori J. Chr. Claire käsikirjalisest lõunaeesti keele grammatikast) grammatika § esmane murdejaotus, § eesti ja soome keele seose väljatoomine § 19. saj lõpuni suurim eesti keele sõnavara kogu. Ilukirjanduse algus o Jutukirjanikud (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holz, Johann Wilhelm Ludwig vo Luce) jätkasid 18. sajandi algul välja kujunenud raamatukeele kasutamist, o sai alguse ilukirjanduse keel. o Õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed said kalendri kõrval eestlasele oluliseks lugemisvaraks, o poolilmalik jutukirjandus tekkis 1730-1740 meeleparanduslik vaim, vagatsev ja noomiv hoiak (Vierorth ,,Wiis head jotto..." 1740) o 18
*Aitas kaasa rahva lugemisoskuse arenemisele *Kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732. aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika. Eestikeelse ilukirjanduse algus *18. sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. saj. jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R. von Holtz ja J. W. Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel Aitäh tähelepänu eest!
Valgustuskirjandus. Juturaamatud. Valgustus ja romantismiideede jõudmine siinsesse kultuuriruumi 18.sajandi teisel poolel 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
uskudes ja Jummalat Jesusse nimmel palludes pühha kirja luggemissest omma hingele tössist kasso sada 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid Fr. W. Von Willmann „Juttud ja teggud“, mis sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinu valmidest ja mõistujuttudest. Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...”(1739) F. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto –ja Öppetuse- ramat“ (1. osa 1782, 2. osa 1787) Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatuses ning õppimise kasulikusest Arveliuse teine raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ranna Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“ (1790) Saaremaa Püha kirikuõpetaja J. W. L. von Luce „Juhhataja Piibli ramato sisse“
18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739.aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Anton Thor Helle. 18.sajandi alguskümnendeil hakkas ilmuma talurahvakalender, eeskätt nn. kalendri- sabad. Alguses olid vaimuliku sisuga, ajapikku muutusid ilmalikumaks. Hakkas ilmuma ka omaette õpetlikke juturaamatuid. Sajandi teisel poolel kirjutas Friedrich Gustav Arvelius kahejaolise ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" USUELU Paljud kirikuhooned oli sõjategevuses kannatanud, palju kogudusi jäänud ilma õpetajata. Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.
tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10. Autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased, pastorid ja kooliõpetajad (Fr. G. Arvelius, Fr. W. von Willmann, J. W. L. von Luce, O. R. von Holtz jt. Autorid soovisid oma ,,vaest venda" aidata, õpetada ja kasvatada; nii nagu kirikukantslist, nii manitseti ka kirjasõnas talupoega kuulekusele ja jumalakartlikkusele, ent teisalt anti ka juhiseid ja näpunäiteid paremaks elukorralduseks. Teoste põhiolemuse võtab ilmekalt kokku ühe Otto Reinhold von Holtzi loo pealkiri ,,Jut on se Koroke, öppetus on se Iwwa". 11
Katariina II- Venemaa valitseja 18. Saj lõpus P.Wilde- asutas Põltsamaale maa-apteegi G.Eisen von Schwarzenberg- Torma pastor A.-T. Helle- Jüri kiriku pastor, Piibli tõlkimine J.Krause- arhitekt, kivisild ja tähetorn TÜ peahoone Karl XII- Rootsi kuninga Põhjasõjas A. von Rosen- Liivimaa maanõunik W.A.von Schlippenbach-Rootsi maaväe juht Põhjasõjas Peeter I- Venemaa keiser (1682-1725) G.Browne- Liivimaa kindralkuberner Zimmermann- kindralsuperintendent Arvelius- Esimene eestikeelne juturaamat (kalendrid jne) A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum Eesti liitmine Venemaaga- 1710 I eestikeelne piibel ilmub trükis-1739 Põhjasõda- 1700-1721 Asehalduskord-1783-1796 12.Kirjuta sündmus. 1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust;
Estland" IIII (Riia 17741782) ajaloolis-geograafilis-majanduslik koguteos, mis annab ülevaate Liivi- ja Eestimaa geograafilistest andmetest ja rahvastikust. Põltsamaal andis ta välja koos arstiteaduse doktori Ernst Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja ,,Lühhike õppetus" mis ilmus aastatel 17661767 (41 numbrit). Elu 14 lõpuaastat (1805-1819) tegutses Hupel Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad. Friedrich Gustav Arvelius Tema esimeseks teoseks oli ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", mille koostamisel oli talle eeskujuks üks saksakeelne lastelugemik. Et juturaamat oli selleaegses talutares peaaegu tundmatu, siis jagab autor oma raamatu eessõnas näpunäiteid ka selle kohta, kuidas jutte lugeda. Friedrich Wilhelm von Willmann Willmann uskus eestlase vaimupotensiaali, tema arenemisvõimesse ja samaväärsusesse sakslasega, aga ka talupoja majandusliku elujärje prandamise vajadusse
o aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas silmaringi; o kujundas arusaama raamatukeelest ja stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel, kogu järgnev kirjakeele traditsioon tugineb suuresti piiblile 8. Ilmaliku kirjanduse (rahvavalgustusliku ja ilukirjanduse) sünd (õp lk 90- 93, teada siin nimetatud liike ja autoreid) ● Pietistlik tundeline jutukirjandus - Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ● Kalendrikirjandus - 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks ● August Wilhelm Hupel ja Põltsamaa nädalakiri „Lühhike öppetus“ - Selles nädalakirjas pakutakse nii inimeste kui ka loomade tarbeks mõeldud ravimisõpetusi,
raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles ... F. G. Arvelius? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada.
telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” 1884 J.Kunder “Eesti muinasjutud” 14. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis
Eestikeelse näitemängu alal on siiski mõningaid katseid tehtud juba saksa näitekirjaniku August Fr. F. v. Kotzebue(1761-1819) poolt 1784. aastal rajatud Tallinna saksa teatris. 1810- 1820-ndail aastail seisis selle ürituse eesotsas eesti päritoluga näitleja P. A. J. Steinsberg. Aga juba ammu enne Steinsbergi teatrisse astumist leiame Kotzebue näidendis "Die väterliche Erwartung"("Isalik lootus", 1789) eestlastest tegelaste omakeelset dialoogi ja laule. 1794. aastal püüdis Fr. G.Arvelius ettetellimise korras välja anda oma ühevaatuslikku rõõmu ja õpetuse mängu "Ramma Josepi Jubilei", mis aga jäi ilmumata. 1816. aastal mängiti Pärnus Kotzebue ja Knorringi ühevaatuslikku saksa- ja eestikeelset näidendit "Der Talkus"("Talgud"); kelle poolt see ette kanti, ei selgu säilinud nappidest andmetest. Arvestades aga seda, mida teame Pärnu eestikeelsete teatrietenduste kohta 1820-ndail aastail, võib pidada tõenäoliseks, et "Talgud" kandis
Hiltnius - u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärit munk, külastas 1170 paiku Eestit. Fürstenberg-eelviimane Liivi ordu maameister 155759.Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid Tartu maksu, selle tasumatajätmise järel algas Vene-Liivi sõda Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Friedrich Reinhold Faehlmann- Arst, lõi 1838 Õpetatud Eesti seltsi, lõpetas Kalevipoja, hiljem sai TÜ eesti keele lektor
Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija, hiljem ülikooli professor , arhitekt. Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit.
sajandi alguses katekismus, palved ja vaimulikud laulud. Ainuke erinevus oli raamatute mahus ja selles, et aabitsasse olid paigutatud tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Ometi leidub 18. sajandi lõpus ka niisuguseid otseselt aabitsaks või lugemisraamatuks nimetatud väljaaindeid, mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks. Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene
teaduse väljendite poolest on eesti k vaene: põhiteene on sõnavara talletamine ja varasema materjali üldistamine. Hupel kirjutas ka arstialaseid teoseid, nt "Lühhike õppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse, ni hästi inimeste kui ka veiste haigusse ning wiggaduste wasto" ilmus 41 numbrit ja raamat "Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärra-arwada ning parrandada". Piibli ja Hupeli keeletarvitust jätkasid Arvelius, Willmann, Holtz, Luce. Kirjutas peamiselt saksa k. tema teosed on tähtsad andmeallikad eesti rahvuskultuuri uurijatele. Hupel järgib piiblikeele traditsiooni. Friedrich Wilhelm von Willmann jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Uus etapp eesti proosa arengus algas ~1775, mil ilmus mahukaid juturaamatuid. Autoritest tõuseb esile Willmann, kes raamatuga "Juttud ja teggud" tõi eesti
Poeetika: Tartu linna kirjeldus on üsna ideoloogiline, seevastu selle hävimine mõjub sel juhul suurema ja kurvema sündmusena. Tartu isiksustamine, lüüriline ohe korduse kaudu hoitakse ahastavaid emotsioone üleval. Lõppriim. Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja, pastor. Sõnum: Hoiatus teistele linnadele. Selline lõpp tabab ka neid, kui neil on liiga palju patte ja elvad liialt ilmalikku elu. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Valgustuskirjanduse eesmärk oli laiendada talupoja silmaringi. Kirjavaras rõhutatakse mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused (seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine. Ülekohus tekitab moraalse küsimuse. Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor. 1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse
4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused.
● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine ● lugeja sooga arvestamine ● mustvalged tegelased ● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” ○ 80 juttu ja luuletust ● Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika ● 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat” ○ esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat ● 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” ● 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud” 7
valgustuslikud vaated, muuhulgas veendumus, et rahva harimine on ühiskonna edenemise tagatiseks. Nii näiteks oli August Wilhelm Hupel (17371819), kes propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles, õppinud Jena Ülikoolis, rahvale eesti keeles õpetlikke jutte kirjutanud Friedrich Wilhelm Willmann Göttingeni (17461819) ja Königsbergi ülikoolides, didaktilisi rahvaraamatuid kirjutanud Friedrich Gustav Arvelius (17531806) Leipzigi ülikoolis. Valgustatud baltisakslased propageerisid oma tegevuse läbi igal juhul haridust ja rahvavalgustust, seda sõltumata nende usulistest vaadetest või seisukohtadest pärisorjuse suhtes. Rahva lugemisoskust ja eneseharimistraditsioone silmas pidades võib arvata, et seeme 9 langes viljakale pinnale. Ent Baltikumi enda koht saksa kultuuripildis jäi tagasihoidlikuks.
mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi
Saj) kaebelaul ,,Oh mo vaene Tardo linn"(lõuna-eesti keelne) tartu linna hävitamine põhjasõja ajal. Forseliuse seminari õpilane, hiljem Puhjas köster. Suuri sündmusi eestis tähistati juhuluulega (kooli lõpetamine jne). Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine.
Levis suuliselt ja oli populaarne. Tekst erines rahvaluulest, kuna selles kasutatakse lõppriimi. Rahvas oli lõppriimi osas vastuvõtlik. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. Tekst on kirjutatud vigadega, kuid osa vigu võib olla tingitud rütmi ja riimi järgimise taotlusest. Kasutatud on võõrtähte ß. Laul on kirja pandud Forseliuse-Hornungi kirjaviisis ning sisaldab lõunaeestilisi vorme. 7. Eestikeelne valgustuskirjandus (Luce, Holtz, Arvelius, Mannteuffel) Eestikeelne valgustuskirjandus algab 18.saj lõpus/19.saj algul. 18.saj oli Euroopa kultuuriloos valgustussajand. Valgustuse keskmes on ratsionaalne mõtlemine, millel tuginevad teadmise ja hariduse kontseptsioon. Valgus tähendab teadmist, praktilisel tasandil haridust. Eesti kirjandustraditsioonis on valgustusaeg seotud didaktilisusega. Meil on teadmised, mida tuleb omandada, omandamine viib õige inimese kujule. Valgustuskirjanduse puhul tuleb arvestada
kogumisega. Otepää pastor Johann Martin Hehn töötas eesti keeleraamatu kallal. "Eesti keeleõpetus" See teos oli mõeldud nii siinmaalastele kui ka saabuvatele võõrastele kiireks eesti keele ära õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon
Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18. Sajandi kirjanduses lahknemine - ajaviitekirjandus ühelt poolt, õpetlikku iva kandev kirjandus teisest küljest (didaktiline kirjandus). Inimeste teadvuses edaspidi kinnistuski eristus - väärtkirjandus vs ajaviitekirjandus.
17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767
Missugune on lastekirjanduse liigitus huvieelistuste alusel? muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla?
Rahvaharidus ● 1739, koolikorraldus: 712 a lapsed peavad käima koolis, kui kodus lugemist selgeks ei saa ● 1764, koolikorraldus: rahvakooli rajamine kõikidesse suurematesse mõisatesse ● Kirjutamisoskus oli 18. sajandil haruldane Maakeelne kirjasõna ● 1715, Uus Testament põhjaeesti keeles ● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud piibel põhjaeesti keeles ● Friedrich Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto ja ÖppetusseRamat”, “Ramma Josepi Hädda ja AbbiRamat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, kuida marahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” ● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus
põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu
Eestikeelne kirjasõna: hakkas tekkima ilmalik eestikeelne kirjasõna (vaimulik kirjasõna 1525) 1731. a hakkasid ilmuma maarahvakalendrid hakati välja andma nn rahvaraamatuid 1739. a anti välja esimene eestikeelne piibel (Anton Thor Helle) Eestikeelse ajakirjanduse sünd: Hupel, Wilde hakkasid Põltsamaal 1766. a välja andma eestikeelset ajakirja "Lühike õpetus" hakati maarahvale välja andma juturaamatuid, mis olid mugandused saksa rahvaraamatutest Arvelius, Willmann "Vaga Jenoveeva" 19. sajandil said alguse eestikeelsed ajalehed: 1806. a Tartu maarahva nädalaleht O.W. Masing Maarahva nädalaleht Kreutzwaldi Maailm ja mõnda 1857. a Perno Postimehega (Jannsen) saab alguse päris eesti ajakirjandus kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu:
Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender. XVIII sajandi teisel poolel hakkas eestis levima ratsionalism (Descartes). Harituimateks inimesteks said kirikuõpetajadja arstid. Nad hakkasid inimesi õpetama ja nõustama, kuidas eluga paremini toime tulla. Torma kirikuõpetaja Eisen von Schwarzenberg hakkas tegema rõugete vastast vaktsineerimist; avaldas
annaabi.ee 
