· Läänemaa · Saaremaa · Ugandi · Sakala Muinasusk · Püha-kõik seletamatu,müstiline,aukartust äratav · vägi-peas,hammastes,juustes,küüntes,sõnades,taevas · targad-päritud tarkustega, ennustasid · hing-animism,hing võis rännata magamise ajal, hauatagune elu · loodus-suhtuti austusega, hoolega · jumalad-Taraphita,jumalad polnud halvad ega head · ohvrid-toodi pühades paikades, et jumalatele meelejärgi olla,piim, loomad,vill jne Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate
mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel
2010 AASTA Riikide SKT elaniku ko EESTI 19 100 Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda AFGANISTAN 900 USA 47 200 ARAABIA ÜD 49 600 AUSTRAALIA 41 000 BRUNEI 51 600 EGIPTUS 6 200 HIINA 7 600 HISPAANIA 29 400 HOLLAND 40 300 IIRIMAA 37 300 ITAALIA 30 500 JAAPAN 34 000 KANADA 39 400 KREEKA 29 600 LÄTI 14 700 LEEDU 16 000 MALAISIA 14 700 MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 60...
Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana 5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll-Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused vahetati Ringväll-Linnuste vastu välja. 6. Kirjelda eestlaste suhteid oma naabritega. Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 7. Kirjelda muinaseesti ühiskonda Arvati, et enamik Eesti elanike on rahaliselt võrdsed. Tähtsamaidküsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja sii...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1
Mis keeles oli see kirjutatud? V: Piiskop Hendriku kroonika, autor: Hendriku ja keel: Ladina 8. Nimeta 8 suuremat maakonda! V: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. KÜS 9-12 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk elusa ja eluta looduse kummardamine. Rituaale viidi läbi kord kuus. Austati nõidasid ja tarkasi. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul! V: Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed aga aeg ajalt tekkisid siiski mõned tülid. Edelas elavate naabritega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tulid ette tülid ja relvakonfliktid. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. V: Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste tõusuaeg, majanduse poole pealt läks suhteliselt hästi
nende juures sulastena. Orjadeks võisid sattuda ka kohalikud, kes võtsid võlgu ja ei suutnud neid tähtajaks ära maksta. 8 suuremat maakonda: 1. Virumaa Rakvere (Tarvanpää) linnus 2. Harju Varbola linnus Eesti võimsaim 3. Revala Lindanise linnus, Jägala linnus 4. Lääne Lihula linnus 5. Saare - Valjala 6. Ugandi Tarbatu, Otipää. 7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad. Suhted naabritega. Vana-Vene riik, pealinn Kiiev. 10.saj võtsid vastu ristiusu Bütsantsilt õigeusu. 11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid
Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head sõjarelvad. Kuna eestlastel olid need kordades halvemad,kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et eestlastel polnud sidemeid teiste riikidega. Eestlastel puudusid liitlased, kes ohu korral appi tuleks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem korraldasid eestlased mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Nogorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma.Eestalsed pidid andma neile raha, tegema erinevaid kingitusi ja taluma lausa venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Peale selle, pidid eestlased tihti oma sõjaplaane muutma, kuna venelased ei pidanud paljudest kokkuleppedest kinni.
2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
Pronksist valmistati kirveid ja odaotsi. Surnud maeti kivikirstkalmetesse. Vanem ehk Rooma rauaaeg (I-V saj. pKr). Põlluharimine koos karjakasvatusega muutub peamiseks elatusalaks. Kirveste ja teiste metalltööriistade levik tegi võimalikuks alepõllunduse. Hakkas levima söödiviljelus (põld kasutusel 3-4 aastat, siis 15-20a puhkas). Tekkis 2-väljasüsteem – pool põldu vilja all, pool söötis (karjamaa) 3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid.
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi
olid suureks probleemiks ka vene väed. Nad korraldasid mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Novgorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma. Pidid maksma rahaga, tegema erinevaid kingitusi ja taluma isegi venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Tihtipeale pidid eestlased oma plaane muutma, sest venelased ei tulnud appi ja ei pidanud kokkulepetest kinni. Kui venelased oleksid tulnud appi, et alistada vaenlane, oleksid nad võitnud mõningad lahingud. Kuna eestlastel polnud suhteid naabritega ja sõjaline abi oli praktiliselt olematu oleksid eestlased oma arvulises vähemuses nagunii alla jäänud ja kuna abi ei olnud ka mujalt, siis oli kaotus kindel. Kolmandaks, oleksid eestlased võinud võita, sest siis poleks meie ajalugu nii traagiline ja tume, kui see on praegu. Kui me oleksime võitnud selle võitluse, oleks see andnud suure tõuke järgmisele sõjale ja nad oleksid olnud palju targemad relvastuse ja varustuse osas. Kõigi
Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette. Selline tegutsemisviis tõi kaasa aga maakondade alistamise ühekaupa. Asjaolusid raskendasid keerulised suhted naabritega. Lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased. Hiljem korraldati küll mõned ühisoperatsioonid venelastega ent sealgi pidid eestlased tegema järelandmisi: meelitama raha ja kingitustega ning taluma isegi nende rüüsteretki. Vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning korraldati vastastikuseid sõjakäikegi. Selle tulemusena alistati kõik baltimaad ühekaupa.
nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks, see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda Polnud korralikku juhti. Eestlastel puudus väheste sõjaliste oskuste kõrvalt ka oskus teha koostööd. Kuna iga maakond tegutses omaette, siis ei olnudki loota, et neil toimiks selline asi nagu ühistegevus. Sidemed olid maakondade vahel nõrgad ja seetõttu alistati maakonnad ühekaupa. Keerulised suhted naabritega. Naabritega puudus samuti koostöö ja vallutajad ässitasid rahvad üksteise vastu ülesse. Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa. Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220. Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel.
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted naabritega ei olnud väga head. Toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase
küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?' Neoliitilised tööriistad olid paremini töödeldud
Relvad olid nõrgemad ning puudus lahingukord. Ordurüütlid aga olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Nad olid jõukad ja seetõttu oli nende käsutuses ka selle aja parim sõjavarustus. Vaenlaste sõjaplaan oli läbimõeldud ja efektiivne. Arvuline ülekaal andis ristirüütlitele veelgi suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada.
· 1600 a. eKr. arenes tsivilisatsioon ka Mandri.Kreekas, keskus Mükeene · U 1500 a. eKr. vallutasid kreeklased Kreeta saare, nende võimu all ka Egeuse meri, kindlustatud losside teke · 1200 a. eKr. kreeka lossid purustati, tsivilisatsiooni langus ( doorlased ) II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr. , suurenes elanike arv, kujunesid linnad ja ülemkiht · Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud
Alice on 88 aastane endine raamatukoguhoidja. Ta elab üksinda eramajas. Alice'i füüsiline tervis on nõrk. Ta on kolmel korral kodus kukkunud ning ei ole olnud võimeline püsti tõusma. Ühel korral kukkus ta aias, teisel korral koridoris. Inimesed kuulsid tema kisa ja tulid appi. Kolmandal korral Alicel vedas, sest tema sugulane David tuli teda külastama. David käib Alicit külastamas üks kord nädalas. Rohkem sugulasi Alicil selles piirkonnas ei ole ja ta väldib kontakti naabritega. Kui inimesed püüavad Alicile läheneda võib ta olla väga agressiivne. Tema kodu on must ja väga halvas seisukorras. Alice majal puudub keskküte ning ta elab peamiselt alumise korruse toas, mis on täis raamatuid ja ajalehti. Tuba kütab elekriline ahi. David on mõnel korral pakkunud abi maja koristamisel, kuid Alice on alati keeldunud. Naaber võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda turvaliselt elama
plaanides mingit tulu. Osaliselt ei taheta Andresega ka koostööd teha, kuna Andres on Pearuga vaenus. Too näiteid tänapäevaelust, kus esineb andreselikku ja pearulikku käitumist. Minu arvates näeb sellist käitumist tänpäeval igalpool. Seda raamatut lugedes tekkiski tunne, nagu see raamat kirjeldaks eestlasi. Eestlased on ka samasugused, et koguaeg peab naabrist parem olema ja selle nimel tehakse kõikvõimalikke asju. Mitte just naabritega seoses, aga mulle tuleb meelde siin sidefirmade reklaamid. Üks reklaamib, et meil on nii kiire Internet. Järgmine päev on telekas teise sidefirma reklaam, kus reklaamitakse, et aga meil on veel kiirem. Ja niimoodi käibki koguaeg üks üle löömine ja teistele käru keeramine. Veel meenus mulle selel raamatuga üks film, mis andreselikku ja pearulikku käitmust ilustreerib väga hästi. Filmi nimeks on ,,Vanad Torisejad". Seal oli samamoodi, et üksteisele tehti koguaeg ära, ning üritati
lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles. 8. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa, Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p.) Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte. Tugevamad vastased lõunas olid leedulased, Lääne-poolt olid meie vastased rootslased ja taanlased. Põhja naabritega olid suhted head. 11. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. (2p.) 12
Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks. Ka ristisõdalaste kavalus ajada eestlased ja eestlaste naaberrahvad tülli ja siis vallutada Baltimaad ükshaaval, oli väga hea nõks Muistse Vabadussõja võitmiseks.
ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem.
ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head kui oleks võinud olla. Naabermaakonnad tegid omavahel ka koostööd ja nii mõnigi kord abistasid üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Siiski polnud koostöö- sidemed küllalt tugevad, et astuda vastu ristisõdijatele. Eestlaste maakonnad alistati ükshaaval ning kõikidega sõlmiti eraldi lepingud. See lõpetas kõik võimalikud side- med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem.
Saaremaa Ugandi Sakala Rahvas ja ülikud Kaks versiooni Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikudseisundilt enam- vähem võrdsed Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti difentseeritud (kihistunud) Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Suhted naabritega Sugulasrahvad Liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head Lõunanaabrid Latgalid, leedulased aeg-ajalt tekkisid tülid Idaslaavased Oht ei olnud eriti suur, sest Vana- Vene riik oli osadeks lagunenud Rootsi ja Taani riik Rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta Muinasusund Hing inimese isikupära kandja Oli usk hauatagusesse ellu Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, relvad, toitu
Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad. Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa orvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja nad rändasid välja Islandile. Eiríkr oli abielus jóhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud. Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime Grænland ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi
Eestlased olid tavalised talupojad. Kuigi nad olid väga mobiilsed ja võtsid kiiresti omaks vastase relvastust, ei olnud see piisav pikemaajaliseks kaitseks. Ka sõdurite arv erines kahel vastasel väga suuresti. Ristisõdijatel oli sõdureid justkui lõputult, samal ajal kui eestlasi oli väga vähe. Ma arvan, et eestlaste sõjaline tase erines seetõttu väga palju ristisõdijate omast, et eestlased ei teinud eriti koostööd naabritega, kellelt saaks üle võtta uuendusi ja eestlaste majanduslik seis polnud kiita. Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse, sest eestlastel puudus oskus teha koostööd, nad ei omanud head relvastust, neil puudus rahaline toetus ja mis põhiline, neid rünnati erinevate riikide poolt. Leian, et muistse vabadusvõitluse kaotus oli eestlastele väga suur kaotus, sest neile suruti peale ristiusk, mis suuresti kaotas ära vanad tavad ja kombed
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Aastatel 1208-1227 toimus muistne vabadusvõitlus. Eestlastel tuli selle aja jooksul taluda palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud.
Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele? Ristiretkede üks peamisi põhjusi oli ristiusu levitamine paganlikesse maadesse. Selle abil aga püüdis kirik laiendada oma mõjuvõimu nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat, kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja
8. eestlaste sõjaline tase Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad- väiksemad viskeodad ja tugevamad torkeodad. Paljud omasid ka mõõku, tundmatud polnud sõjakirved ja nuiad. Põhiliseks väeüksusteks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsameestest kui jalameestest. Tunti linnuse piiramisvõtteid, ka merel tegutseti osavalt. Kuni muistse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 9. eestlaste suhted naabritega Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkuseid röövkäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11
Raikkülas nõu pidamas, kuid ühe valitsejani oli sealt veel pikk maa. On teada, et maakondade omavahelised sidemed olid nõrgad ning nad tegutsesid pigem omaette. Sõja edenedes siiski suhted omavahel mõnevõrra tugevnesid ning oli märgata mõningast koostööd. Üks raskemaid tagajärgi on see, et eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati ära tipp, kuid tänu Muistsele vabadusvõitlusele ja Eestimaa vallutamisele sai siin hakata kujunema riiklus. Suhted naabritega oli tol ajal üpris keerulised. See sai võimalikuks tänu ristisõdijate oskusele Eesti oma naabritega tülli ajada. Liivlaste vanema Kaupo meelitas munk Meinhart enda poolele, kes sai Riia piiskopi vasalliks. Latgalitele oli vaja kätte maksta, sest nad korraldasid sõjaretki Eestisse. Sõja II perioodil(1215- 1219) loodeti, et huvide kokkulangemisel võiks venelastega koostööd teha, kuid nagu hiljem selgus siis nendele ei saanud kindel olla
Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax. Küla tüübid, näited-talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla. Sumbkülad- talud keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal. Eestlaste suhted naabritega-tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva- konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu.
osa saagist ära müüma.Aias oli auk ja kariloomad sattusid viljapõllule ning tampisid osa viljast ära , sellest tekkis suur tüli. Kuigi Andres parandas aediku kiiresti ära parandas, aga sellest Pearule ei rääkinud. Naabrimees sai aga selle peale vihaseks ja ei rääkinud enam Andresega päris tükk aega. Andres lasi põllu pealt veed kraavi jooksma, aga naabrimeest ei olnud kodus ja tema ei nänudki seda tähtsat sündmust. Varsti sündis perre järel kasvu. Varsti läks tüli naabritega nii suureks, et mindi kohtu veskeid jahvatama, kuna naabrimees oli Andrese koera maha lõõnud ja nüüd Andres tahtis hüvitist. Andres aga kaotas kohtus, ning nüüd haos plaane naabrimehe vastu. Vahe peal aga oli tekkinud uus paar, Mari ja Juss kes ka peatselt abiellusid ja varsti sünnib neil laps. Krõõt sureb ja matusele tuleb väga palju rahvast, kes kõik meenutavad teda hea sõnaga. Nüüd aga hakkab midagi Andresel ja Maril mingi suhe
endale mürgiga lõpu. Tänapäeval leidub inimesi, kes petavad või on petnud oma kaaslast ning armastatut, samamoodi tegid inimesed 14.sajandil. Neljandas loos ei pööranud elatanud jahimees Nicostrato oma naisele Lidiale erilist tähelepanu, kuna tal oli kalliks saanud jahikull. Lidia oli küll solvunud, kuid leidis lahenduse ja lasi Pirrol, nende teenril, ennast lõbustada. “Dekameronis” suheldi küllaltki palju naabritega, mis on 21.sajandi eluolu ja inimeste juures sarnane. Terve etenduse põhjal oli mitme loo vältel naabri rollis Rita Carapresa, kes vahepeal nii tüütas kui ka aitas oma kõrval elavat rahvast, mis meenutab tänapäeva naabritega suhtlemist. “Dekameron” oli minu arvates väga ootamatult koomiline etendus, sest enamus sündmused, mis aset leidsid, üllatasid mind korralikult, eriti “saba taha panemine” ja rahva kaasamine näitemängu
seaduseelnõusid. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. Kõige tähtsam usk keskajal oli katoliku usk. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele, isegi siis kui viimased seda ei soovinud. Ususti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. 16. sajandil algas usupuhastus ehk reformatsioon, mille algatajaks oli Martin Luther. Usupuhastuse tulemusena eraldusid katoliku kirikust luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Suhted naabritega olid suhteliselt positiivsed- läbi Eesti viidi Venemaale soola, veini, õlu jm. Siiski, olid ka mõningad negatiivsed suhted naabritega. Põhivaenlastkes olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid, kes kõik püüdsid oma valdusi Liivimaa endale vallutamisega suurendada. Viies kokku faktid ja filmis toimunud, leian ma, et kõik oli üsna sarnane. Linn oli ümbritsetus kõrge kivist müüriga, kuhu igaüks sisse ei saanud. Tähtsaimaks müügikohaks oli turuplats. Väljaspool
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast: Sõna "tina" esineb Eesti kaardil 4 korda! Väljendid "tina tuhka"; "tina saama"; "tina panema" Tina kasutus tradits...
Puidaiad Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Lippaed Lippaed on kõige levinum puitaiatüüp, mis on klassikaliselt lihtne ja elegantne. Võimalik on valida eri lipilõigete ja lipi vahede vahel. Alustades tavalisest sirglõikest lõpetades kaares lipi või kaares paneeliga. Horisontaalpuitaed Horisontaalpuitaiad sobivad eelkõige uudsema disainiga majade juurde Puitkattega värav Puitaedade erilahendused Muud puitaiad Kuidas valmistada puitaeda Enne puitaia ehitamist tuleb kooskõlastada aia soov maa- või linnavalitsusega ja naabritega; mõõta ära aia kogupikkus; määrata ära aia kõrgus; mõelda läbi väravate arv, laius ja asukohad; autovärava puhul otsustada, kas tiib- või liugvärav; teha eskiisjoonis, kuhu märkida ära sirglõigu pikkused, värava avad ja nurkade arv; leida lahendus värava konstruktsiooni jaoks; teha selgeks, kas ehitatav puitaed peaks olema värvitud või süvaimmut...
aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma: · Ristimärk kolme sõrmega (varem kahega) · Vööni kummardumine (varem maani) · Kirikuteenistuse korra muutmine · Kirik väga oluline muutused tekitasid pahameelt · Vanausulised vanadele kommetele truuksjäänud · Oldi valmis loobuma elust aga mitte usust Venemaa 17. sajandil · Segaduste aeg lõikas Venemaa Euroopast ära · Oma naabritega vaenujalal · Kogu ühiskond allutatud tsaari võimule (nii bojaarid kui aadlikud) · Nii talurahvas kui ka linlased olid sunnismaised
pronksöö sündmustega. Seda võib isegi nimetada riigipöörde katseks.Tänu Eesti rahva meelekindlusele ja halvim olemata. Raske on suhtuda hästi sellisesse kurja naaberriiki, nagu on Venemaa, kes läbi televisiooni ja ajakirjanduse püüab meid maha teha. Kahjuks osa Eestis elavatest venelastest usub Venemaa valet ja propagandat.Raske on öelda, mis muudaks Venemaa suhtumist meisse ja teistesse riikidesse ausamaks ja sõbralikumaks. Meie tahaksime väga naabritega hästi läbi saada. Aga miks ta nii teeb, ei tea. Venemaal ja Nõukogude Liidul on olnud selliseid halbu suhteid teiste riikidega juba riigi loomise esimestest päevadest.
16. Kes olid sossolid? Eestlaste hõimud (eestlased), nimetus pärineb venelastelt
17. Millega elatasid end eestlased muinasaja lõpus?
Maaharimine (kolmeviljasüsteem, rukkis)
Loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad; hobune
künniloomaks; rangide kasutuselevõtt)
Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus
Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka
hõbeehted)
Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa)
18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid
19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod,
Ojamaa
20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas
kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu
21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Küla
looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Mesila asukoht Mesila ehk mesilastarud peaksid olema tõmbetuulte eest kaitstud. Tuulevarjuks peaks olema mets, hekk jms
II. Uuendusena tarandkalmed, põletusmatus 3)Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg oli õitsengu aeg: I. põllumajandustoodangust piisas ka väljaveoks II. Käsitöö arenes III. Pronksi toodi Eestisse juba nii palju, et sai teh ehteid IV. Eestis toimus kaubavahetus V. Sõdadeta aeg mõjus rahandusele hästi Matmiskombed: I. Tarandkalmed JMS: I. Hakati valmistama ehteid II. Kirved ja noad muutusid kvaliteetsemaks III. Kasutusele võeti vikatid ja sirbid IV. Naabritega hakati kaupa vahetama 4)Keskmine rauaeg Rahutute sajandite perioodi, sest leitud on palju relvi ja kohati ehitati linnuseid. Selle põhjuseks võis olla naaberaladele sooritatud sõjakäigud või kohapealsete ülikute vahelised pinged. Umbes 600. a paiku tegi kuningas Ingvar rüüstretke Eestisse. Olid ka viikingite sõjakäigud Eestisse. Venelaste sõjakäik nurjati. Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: I. Künnipõllundus II. 11.sajandil rukki kasvatamise algus III
Mesopotaamia ja Egiptus - sarnasused ja erinevused Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Niiluse jõgi on peamine ühendustee muu maailmaga alati olnud. Mesopotaamia asus Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria alale, väiksem osa Türgi alale. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust võõrmõjude ja välisvaenlaste eest. Egiptuses puudus tihe suhtlus naabritega. Erinevalt Egiptusest, oli Mesopotaamia välismaale avatud. Põlluharimine Egiptuses oli võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Mesopotaamias sõltus see Tigrise ja Eufrati jõgedest. Üleujutused jätsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu hiljem oli oli hea seemneid külvata. Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma
Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vähem inimesi. Sellega kaasneb vähem suhtlemist naabritega ning avalikud teenused on raskemini kättesaadavad. Samuti on üheks probleemiks tööpuudus, mille tõttu otsustavad paljud noored pered asuda elama linna, sest seal on rohkem töökohti. Samuti arvavad paljud noored, et maal ei ole eriti vaba aja veetmise või eneseteostamise võimalusi. Maaelu eelised linnas elamise ees on looduslähedus, eemalolek linnakärast ja stressivabam elutempo. Maaelule eelistavad paljud inimesed linnaelu, sest maal ollakse rohkem eraldatud
Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
