Ta kõht oli tühi. Ta ei tahtnud enam kellelegi kätte maksta, tahtis ainult vabadusse pääseda. Ta jälgis sealt ülevalt külaelu..ta igatses kõike seda..ja nälg näpistas. Ta meenutas erinevaid seiku oma elust..kuid mida aeg edasi, seda enam vajus kõik unustusse..lõpuks unustas ta ära miks ta üldse seal oli. Lõpuks pääses ta välja, kargas mööduvale kerjusele kallale, kes saiakontsa näris ja langes surnuna maha. Unede kuristik. Peategelane näeb und. Näeb ratsanike, kes sõidavad ringi ja käivad linnades, mis on inimtühjad. Mitte üht ainumasti hinge ei liigu ringi. Tal on hirm, ta ei saa liigutada. Järsku ta karjub ja ärkab. Arvas, et oli oma kodus, kuid siis meenus talle, et ta oli võõras korteris, sõja eest pagenud. Nähes kõike muud langevat ja ise veel hingata..Kuid ta pidi magama..vaikselt jäi ta taas unne. Ratsanikud märkasid puude all musta mantli ja kaabuga meest liikuvat.
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hin...
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse
Iganädalane ajaleht 06.10 450 eKr 2 DENAARI KEISRIRIIGI RAHVALOENDUS Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi- Lihtrahva (14%) ja ametnikud, väe- ratsanike (10%) pealikud ja pro- osakaalu vahe on vintside ase- kõigest 4%, kuid valitsejad. võrreldes rahalist TURUJUTUD 1. naine: “Rooma 1. naine: “Jah, ma perekond on ikka olen kuulnud, et neil täiesti patriarhaalne, seal Roomas saab võim on ainu...
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eelise...
Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega -- on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv --
koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Keda nägi peategelane unes? Ratsanikke 2. Miks ei kohanud ratsanikud inimesi? Kõik olid surnud 3. Mis laiutas peategelase sõnul une ja tõelisuse vahel? Põhjatu kuristik 4. Kus leidis peategelane end ärkamas? Võõras korteris 5. Keda märkasid ratsanikud puude alla hiilivat? Musta mantli ja laia kaabuga meest 6. Miks ei lubatud mehel minna? Taheti veenduda tema tõelisuses 7. Kuidas suri unes ratsanike eest põgenev mees? Mõõgaterade halastamatuse ohvriks langedes 8. Kes oli peategelase unenäos see salapärane mees? Tema ise
8. Sajandil oli Frangi riigil tarvis püsivat ratsaväge ja nii viis Karl Martell feodaalsüsteemi kindlamale alusele, jagades oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükke jagades kõige lihtsam tasuda teenistuse eest ja tagada nii ka sõjameeste ustavus. Maa saaja kohustus oli talupoegadelt saadava sissetuleku eest omale varustuse muretsemine, sõja korral väeteenistusse ilmumine ja vajadusel ka rahaline toetamine. Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu. Talupoegadest sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalühiskond oli kui masinavärk, kus kõik olid kõigist sõltuvad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, ei lubatud neil maalt lahkuda. Enamik talupoegi Lääne- Euroopas oli 9.-10. sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Varakeskajal sulasid orjad ja seni
lahingukorras. Öösel puhkas sakslaste vägi Viljandi linnuse juures, kus peeti ka jumalateenistus. Järgmisel päeval, 21. Septembril asus vägi sakslaste ja nende liitlaste vägi taas teele, otsides kohtumisvõimalust Eesti väega. Sellel päeval, Madisepäeval, see kohtumine toimuski. Eestlaste vägi tungis vaenlastele metsast lahingukorras peale. Nende väe keskosale asuvad vastu sakslased oma ratsanike ja jalameestega ning löövad selle taganema. Ka Lembitu juhtimise all olev parempoolne tiib sunnitakse ägeda võitluse käigus taganema, kusjuures selle taganemise käigus saab surma üks eestlaste juhtivamaid vanemaid - Lembitu, kes langeb lätlase Veko oda läbi. Lembitu riided võetakse ära ning pea raiutakse maha, mis hiljem võidutroffeena Riiga viiakse. Samuti langeb võitluses ka teisi Sakala vanemaid, nagu näiteks Vootele ja Manivalde.
Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks? · Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele. Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. 3. Nimetake 3 tegurit, mis viisid paavstivõimu tugevdamisele. Kes oli varakeskaja kõige autoriteetsem paavst? · Keisrivõim nõrgenes · Tihe liit Frangi valitsejatega · Kirikukümnis · Gregorius Suur 4. Mil viisil on omavahel seotud feodaalsuhete areng ja Frangi riigi lagunemine ning Lääne-Euroopa killustatud?
hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop. Briti Muuseum. Idapoolne frontoon Lõunapoolne külg
Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki tähistama lääniks ehk feoodiks ning selle valdajat vastavalt kas läänimeheks või feodaaliks. Kui feodaal teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Kuna feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas, siis peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul muutus tavaliseks, et vasallid pärandasid lääne isalt pojale, kuigi need olid antud vasallidele vaid kasutada. Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjuta...
Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millest oli mugav korraldada sõjaretki Saaremaale. Seal toimusid põhilised võitlused, kuigi osa sündmusi leidis aset ka Läänemaal, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 7 aastane Põhjamaade sõda oli 1563 1570. Omavahel sattusid sõjajalale Rootsi ning Taani ja Poola. 12. Mis olid mõisameeste üksused? See oli sakslastest ratsanike üksus, kuhu kuulusid ka endised ordu teenijad ja palgasõdurid, mõisatest ilma jäänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. 13. Mis oli Rzeczpospolita? S.o aadlivabariik, mis sõlmiti Poola kuningriigi ja Leedu vürstiriigi Lublini uniooni vahel 1569. aastal. Nad pidasid Liivimaad ka oma valduseks. 14. Mis oli Liivimaa kuningriik? Kes oli hertsog Magnus? Hertsog Magnus oli uue Taani kuninga Frederik II vend, kes püüdis laiendada oma valdusi,
(kõrgemast seisusest või lihtrahva hulgast). Kõige võrdõiguslikum periood oli aga vabariigi viimane sajand, mil vähendati näiteks tunduvalt vabakslastute kohustusi. Keisririigi kehtestamisega tekkis aga tugev vastupidine suundumus, mis sai edaspidi üha hoogu juurde. Poliitilises ja sotsiaalses korralduses taastati ebavõrdsus, mis lähtus seisuste (ordines) hierarhiast, laienedes ka eraõiguse valdkonda. Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus (esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist
tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele poogitud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega. Ta päästab tüdruku vägistamisest jõhkra punakomissari poolt. Järgneb dramaatiline põgenemine vaenlase käes olevast mõisast üle lageda välja käsikäes neiuga, tagaajavate ratsanike mõõgad välkumas ja kahurimürsud ümberringi lõhkemas. Kõik see ja muid dramaatilisi seiku -- näiteks Ahase vastakuti sattumine punaarmeelasest vennaga, kes surmatakse (mitte Ahase poolt) ja kogu see viimane traagiline lahing raudtee blokeerinud punastega -- on filmile juurde mõeldud ja muudavad realistliku romaani filmilikuks melodraamaks. Samal ajal on filmi siiski Kivika romaanist küllalt alles jäänud. Eelkõige põhimotiiv --
Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata. Nui on keskmise varrega relv, millel on olnud mitu funktsiooni. Seda on kasutatud nii löömiseks kui ka viskamiseks. Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem. Vibuga oli võimalik tulistada kolm korda
See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani „Nimed marmortahvlil“. Sellest sai Gailiti „Isade maa“ kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis „Nimed marmortahvlil“ on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Patal...
lagunes. Frodo ja Juss jätkasid oma teekonda Mordorisse, Tuhamäele, et hävitada Musta Isanda sõrmus. Tee peal kohtasid nad Guglunki, kes tahtis sõrmust endale, kuid oli siiski nõus neile teejuhiks hakkama. Teel kohtusid nad veel ka Gondori Pealiku ja sõdalastega, kes neile abi ja nõu pakkusid. Boromiri rünnaku ajal röövisid uruk-haid Punapõse ja Ilo. Nende ülesandeks oli viia Punapõsk ja Ilo kurja Sarumani juurde. Teel sinna neil aga oli võimalus põgeneda Rohani ratsanike rünnaku ajal. Seda nad ka tegid ning üsna pea kohtusid nad vanade endidega. Kui Ilo ja Punapõsk olid rääkinud oma loo ja Sarumani kurjast plaanist hävitada metsad, äratas vana Puupard üles kõik teised endid ning suundusid Sarumani juurde, Raudlinna. Raudlinna jõudes kõik Sarumani sõdalased põgenesid, aga Saruman jäi oma kindlusesse lõksu. Terve selle aja olid Aragorn, Legolas ja Gimli uruk-haisid jälitanud, et oma sõbrad päästa
Nõo Reaalgümnaasium Saalomon Referaat Nõo 2010 SAALOMON Kuningas Saalomon sündis Jeruusalemmas umbes 1000 aastat eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg. Ta on ajalukku jäädvustatud kuningana, kel oli palju tarkust, mõistust ja taipamisvõimet. Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. Isegi Seeba kuninganna, olles kuulnud Saalomoni rikkusest ja tarkusest, külastas teda, et kuningat ,,mõistukõnedega kimbutada". Kord olevat Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal: ,,Sellepärast, et sa palusid seda e...
võimaldas ehitada kaari, võlve ja kupleid, suudeti teha ka palju sildu ja viadukte. Tavaliselt ehitati põletatud tellistest, vahel ka kivist. Ehitised kaunistati õhukeste marmorplaatidega. Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure. Kimäär elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu, kits) Tahvelmaal puitlauale joonistatud maal Askees liha suretamine Presbüter ristiusu koguduse vanem Ariaanus ristiusu kool, peab Jeesust inimeseks Sinod ristiusu kiriku kõrgeim organ(kohus) Metropoliit kõrge vaimulik, suurema ja tähtsama diöteesi peapiiskop Latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulis...
Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast
Mait Metsanurk ,,Ümera jõel" kokkuvõte Lugu algas sellega, et Leini( Sakala vanema Kämbi naine) läks Kämbi juurest oma pojaga metsa vanasse püstkotta elama. Kämbi oli vastu ning ytles kõikidele, et kui ta peaks tagasi tulema, siis keegi ei tohi tema vastu hea olla. Minema läks Leini sellepärast, et Kämbi peksis teda ja ei kohelnud kui naist vaid kui orja. Ühel tuisusel päeval, kui nad juba paar päeva olid püstkojas elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva p...
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia. Cicero oli tähtis persoon antiikajal ja temast peetakse lugu veel tänapäevalgi. Iga haritud inimene teab: kes on Cicero ja mille poolest ta tuntud on. 3 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU Marcus Tullius Cicero sündis Arpinumi linnakeses Latiumis 106 e.ma. Ta pärines ratsanike seisusest, kuid ta suguvõsa polnud andnud silmapaistvaid väejuhte või riigitegelasi. Seega Rooma aristokraatia silmis oli tulevane senatipartei liider uustulnukas (homo novus ´uus inimene´). Et oma poegadele Marcusele ja Quintusele head haridust anda, asusid vanemad elama Rooma. Roomas õppis Cicero kreeka õpetajate juures, kuulas noorukina tolleaegseid kuulsaid kõnemehi, tutvus õigusteadusega ja tegeles filosoofiaga. Advokaadina hakkas ta avalikkuse ees esineme a
Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel kujutati üleateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke.
,, Kompositsiooni väljatöötamine peab olema täielik, kehaosa visand peab jääme mittetäielikuks; Kunstnik peab jääme rahule nende osade läbijoonistamisega ja hiljem, kui tunneb selles naudingut ja suudab seda vabalt, võib ta töö lõpetada." See lause aitab meil aru saada tööst näiteks Kummardamises: ,,Kompositsiooni väljatöötamine" antud teemast usaldati tema eksimatu käe hoolde, nagu erakordses ratsanike võitluse osas maali taamal, mis on animeeritud pliivalge esiletõstmisega. See pidi olema rohkem rahuldav Leonardole, kui lõpetatud maalid, mis olid kas kiired ja julged või arglikud ja peened. Tema maalide, illustratsioonide ja teaduslike märgete kommentaaride algideed olid tihti pigem peened poeetilised tööd, kui kiretud teaduslikud dokumendid. Seda võib nähe tema lillede ja loomade joonistustest ja isegi mõnikord tema kõige tooremates anatoomiauuringutes või tema
hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega kaelal, kubemel ja sapsudel. Ometi on nende omanikud, mitte vahem kumatud ratsanikud puudnud hobuste eest hoolt kanda: ule turja visa- rud paksud tekid peavad neid kaitsma kulmetamise eest, krobisev kuiv hein summutab nalga. Aeg-ajalt sirutab moni 100m pea valja ja rebib laudade vahele torgatud heinatuustist suutaie. Ratsanike ja hobuste vahel valitseb moistmine: molemad kardavad elu, valgust. Neid kannustab hirm, pidev pelg, mis ei lakka isegi oosel, ka siis vIJi seal (ainult kus?) tomblevad nende lihased, vahutavad mokad ja huuled ning suust kos- tavad summutatud karjed, mida keegi ei kuule. Sealt,nende keskelt, nende seast,kentauride karjamaarohu- ja rahumaalt votab Passi-poissjarje- . kordse raamatu, mida ta juba mitu korda on lugenud, kust ta heal meelel
Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. · Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. · Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. · Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. · Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist
Seega lõppes 1561. aastaga ka Vana-Lüvimaa ajastu. 1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konflikt Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sattus jällegi Liivimaa. Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millelt oli mugav korraldada sõjaretki Saare- maale. Seal toimusidki põhilised võitlused, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. Oma rolli etendasid seejuures ka erilised sakslastest ratsanike, nn. mõisameeste ük- sused, kuhu kuulusid endised ordu teenijad )a palgasõdurid, mõisatest ilma )äänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. Osa neist hakkas rootslaste vastu mässama ja vallutas Pämu linna, andes selle olulise toetuspunkti siis üle Poola väele. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti Taani ja Rootsi vahel1570. aastal rahu. Taani võim piirdus nüüd Saaremaaga. Liivimaa pärast sõdivate
tugevamat sensuaalsust. Viktooria aegsed kõrged saapad, tugevasti ümber jala nööritatud ja kleidivolangide vahelt välja piilumas, said erootiliste fantaasiate objektideks. 1800-40 meeste jalanõud 19. sajandi esimene pool on tugevasti mõjutatud miltaarsetest meeleoludest: Napoleoni sõjakäigud, sõda Krimmis, Frangi-Preisi sõda. Ohvitserid olid sotsiaalse tähelepanu keskmes. Saapad, mis pool sajandit varem olid üksnes sõjameeste või ratsanike varustuses leiavad laiemat kasutamist ja jäävad terveks sajandiks domineerivaks. Kõik kannavad saapaid hoolimata oma sotsiaalsest staatusest. Saapad varieerusid tegumoelt: rasked ja kerged, kõrged ja madalad, lihtsad ja keerukad. Domineeriva musta värvi kõrval esines sageli ka muid toone. Enamus saapaid olid kõrge kontsaga. Saapad said nimetused tolleaja kangelaste järgi: Wellington, Napoleon, Suvorov, Hessian, Blucher.
hakkasid hobustega põgenema. Nad põgenesid läbi metsa, kuid pidid seejärel maantee ületama. Maantee otsustati ületada ükshaaval. Teised pääsesid edukalt üle maantee, kuid samal ajal tank tulistas ja R jäi hobuse alla. Ta murdis oma reieluu. R käskis teistel M endaga kaasa võtta ja end koos püstolkuulipildujaga maha jätta. AU küsis, et kas R tahab, et AU ta tapaks. R ütles, et see pole vajalik ja nad jätsid hüvasti. Kõik lahkusid. Ta jalg hakkas valutama, kuid R jäi ootama ratsanike salka ja pani oma püstolkuulipilduja valmis. Ratsanikud nägid maas lamamas hobuse laipa ja üks ohvitser läks seda vaatama. Tegemist oli sama ohvitseriga, kes oli tapnud Joaquini ja lasknud S meestel pead maha lõigata. Ohvitser liikus R poole ja R-l oli püstolkuulipilduja laskevalmis...
instinkti vahel; neil on see oskuse, elegantsi ja vapruse näitamine; pull on ainult instrument. Erinevalt hispaania corridast on osa portugali touradast sooritatud hobuse peal ning pulli ei tapeta. Võitlus surmani keelati 18. sajandil Pombali markii poolt peale seda, kui Arcose krahviga juhtus õnnetus. Touradad olid algselt loodud aadlike poolt, et treenida lahinguväljade jaoks, kasutades lusitaania hobuseid, kes on kuulsad oma väleduse ja intelligentsuse pärast. Sündmuste järjekord Ratsanike, toreerode ja forcadode, kes tervitavad publikut ja ametivõime, ringi sisenemine on tõeline tseremooniakoos spetsiaalse härjavõitleja muusikaga. Tourada algab sellega, kui esimene ratsanik (cavaleiro) suurepärase ehitud täku seljal ning kandes 18. sajandi stiilis riietust, mis koosneb kuldtikandiga siidist või sametist jakist, sulega kolmnurksest kübarast ja säravatest põlvsaabastest hõbedast kannustega. Teda saadavad
Maantee otsustati ületada ükshaaval. Teised pääsesid edukalt üle maantee, kuid samal ajal tank tulistas ja Robert Jordan jäi hobuse alla. Ta murdis oma reieluu. Robert Jordan käskis teistel M endaga kaasa võtta ja end koos püstolkuulipildujaga maha jätta. Agustin küsis, et kas Robert Jordan tahab, et Agustin ta tapaks. Robert Jordan ütles, et see pole vajalik ja nad jätsid hüvasti. Kõik lahkusid. Ta jalg hakkas valutama, kuid Robert Jordan jäi ootama ratsanike salka ja pani oma püstolkuulipilduja valmis. Ratsanikud nägid maas lamamas hobuse laipa ja üks ohvitser läks seda vaatama. Tegemist oli sama ohvitseriga, kes oli tapnud Joaquini ja lasknud El Sordo meestel pead maha lõigata. Ohvitser liikus Robert Jordan poole ja R-l oli püstolkuulipilduja laskevalmis...
Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrge reljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast
Tegelikult oli vägev põletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast
septembris lendab Parthenon õhku. 4) Erechtheion ebasümmeetriline. 24. Karüatiid On pärit Erechtheionist. Kui on 1, siis on Briti Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis ebasümmeetriline tempel. Erechtheion oli kunagi haarem (türklased). Karüatiidide portikus sammaskoda. Erechtheioni ehitas 421406 eKr. Pentelikoni marmorist on akropoli ehitised. 1970tel viidi originaalkujud Akropoli muuseumi. 5 on Akropoli muuseumis, 1 on 19. saj algusest Briti Muuseumis (lord Elgin). 25. Ratsanike friis 160 m pikk, reljeefne. 400 inimfiguuri, 200 hobust. Kulges piki tegeliku hoonekarbi ülemist serva. In situ lad. k. oma esialgsel kohal. 50 juppi on Briti Muuseumis. Pheidias tegi. Tähtis on sellepärast, et on hästi detailselt modelleeritud, tavaliselt olid hästi suured üldistused. 26. Olümpiastaadion Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti 1896. Esimesed olümpiamängud olid 776 ema. Zeusi auks. Oliivipärg. Olümpiastaadion 192m, 28cm.
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
ülesanne maalida valmis lahingu kartong. · Leonardo: "La guerra e la pazzia bestialissima" ehk "Sõda on kõige elajalikum hullumeelsus." · Keegi ei kahelnud, et Michelangelo jõuab kartongi tähtajaks valmis, kuid Leonardo teadis, et tema ise seda tähtajaks ei lõpeta. · Kuna lepingus oli kirjas, et kui kunstnik hakkab maalima seinale, ei pea ta tähtajast kinni pidama, siis seda Leonardo ka tegi. · Leonardo ratsanike lahing versus Michelangelo suplevad sõjamehed ehk barokk versus klassitsism. · Michelangelo sõitis Julius II kutsel Igavesse Linna, Rooma nii oli Leonardo võistluse võitnud. · Leonardo avastas esimesena aktsiooni ja reaktsiooni seaduse. · 20-aastaselt hakkas ta ehitama lennumasinat. · 10. märtsil 1505.a sõitis Leonardo Luigemäele: "Mäelt, mis ise kannab Suure Linnu nime, tõuseb õhku see võimas lind,et täita kogu maailm oma suure kuulsusega
puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgereljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsarkofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast
Natmaj tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatükist saadav sissetulek pidi o.ema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Karl Martelli poliitikat jätkasid KS ja tema järglased. Feodaalidest ratsanike osatähtu sõjas kasvad nind peagi moodustasid nad läeurp sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurene läänimeeste sõltumatud valitsejast. Sageli andsid KS järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nt võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Kuidi lääid olid pmts antud vasallidele ainult kasutada, muutuas aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandat. Seega said läänidest
pikkuseks 42 ja kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise 14 püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Selle ülemist serva ehtis ai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teisel korrusel ohverdamisruumis olid valitseja ja tema leinava lese raidkujud, mis olid kaks korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel
kõrguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mõõte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. Ühes on aga kõik autorid üksmeelsed: alusel seisis kolmekümne kuuest joonia stiilis sambast ümbritsetud tempel. Sambad kandsid 24- astmelise püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Esimese korruse ülemist serva ehtis lai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana näiv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud ülevust, kurbust ja leina väljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
hilise vabariigi ajal. Tekkis rahanduslik aristokraatia. Proletaarid müüsid oma hääli jõukamatele kodanikele ja said riigilt vilja igapäevaseks eluks, neil oli ka võimalus tasuta külastada vaatemänge. Riik püüdis seda muidusööjate elu muuta ja pakkus neile maad. Olukord muutus seoses Mariuse reformidega, kui proletaaridel tekkis võimalus kiirelt rikastuda. Siis tekkisid ka ratsanikud, kes ei tohtinud äriga tegeleda. Ratsanike poliitiline mõjuvõim oli väiksem kui senaatoritel, aga sisuliselt olid nad kõigevõimsam seisus hilise vabariigi ajal. Paljudest ratsanikest said provintside asevalitsejad. Kõrgema seisuse moodustasid senaatorid aga hoolimata pikkadest suguvõsa traditsioonidest ei olnud nad eriti jõukad ja sattusid vähemal või rohkemal määral sõltuvusse ratsanikest. Senaatorite ja ratsanike vahel sõlmiti abielusid, millest tekkisid uued jõukad perekonnad, mis
SPARTACUS 1. PEATÜKK Jutustus algas 10. Novembril 675.aastal (78.a. e.m.a.). Enam kui sada tuhat kodanikku oli kogunenud Suurde Tsirkusesse vaatama Lucius Cornelius Sulla Õnneliku, Itaalia valitseja poolt korraldatud gladiaatorite võitlust vaatama. Kuna vaatemängud kestsid tunde, tõi lihtrahvas pidustustele oma toidu kaasa. Ülipeened ja tähtsad rahameeste, ratsanike ja patriitside perekonnad kogunesid elavalt vestlevaisse gruppidesse. Triumfivärava lähedal kolmandas reas istus kahe kavaleri vahel haruldaselt ilus naine, Valeria. Alles mõni kuu tagasi oli Valeria hüljatud oma mehe poolt. Teda peeti ka kombelõdvaks naiseks. Kummalgi pool Valeriat istusid Aelvius Medullius ja Marcus Decius Caedicius. Viimane raiskas poole oma päevast maitsvate roogade nautimisele ja teise poole pühendas ta mõtteile õhtusest söömaajast
Juba esimene teos ,,Amores" tõi talle kuulsuse, see oli kirjutatud eleeglilses värsimõõdus. Kogumik ,,Heroides" sisaldab mütoloogiliste kangelannade kirju eleegilises värsimõõdus. Kolm õpetuspoeemi: 1) ,,Medicamina faciei" (,,Naiste näorohud"); 2) ,,Ars amatoria" e ,,Ars amandi" (,,Armastuskunst"); 3) ,,Remedia amoris" (,,Armastuse ravimid") 4) Tragöödia ,,Medeia" 72. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus · Eleegik Tibullus põlvnes rooma ratsanike perekonnast ja oli kohustatud kümneaastaseks sõjaväeteenistuseks. · Tibulluselt pärineb kaks raamatut eleegiaid. Esimese raamatu eleegiad on pühendatud Messalale ja poeedi armsamale Deliale (Planiale). Teise raamatu kangelanna on hetäär Nemesis. · Tibulluse keel on lihtne ja selge. Tibullus on üks väheseid rooma luuletajaid, kes ei külva teoseid üle mütoloogilise õpetatuse ballastiga. Peale Messala ringkonna poeetide tundis Tibullus hästi Horatiust.
79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks võitluses Mithridatesega, kes oli alustanud uut sõda Rooma vastu
raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede ülemjuhatuse Peastaabi kaarhoone, kus ta kasutab kolosaalorderit, aga algab esimeselt korruselt.. Värava kohal ratsanike skulptuurid. Vene Muuseumi hoone asub südalinnast eemal pargis, ning seda kutsutakse ka Mihhaili lossiks. Andrejan Zahharov - admiraliteedihoone, vene sõjalaevastiku peakorter, mis on Peterburi kõige pikema fasaadiga hoone, üle 700 m. Pikk ja kitsas hoone, kaks tiiba (ehk see on hobuserauakujuline). Peterburi Kaasani katedraal, valmimise lugu: keiser soovis Püha Peetri katedraali väiksemat koopiat ning selle autor tõi Bernini kolonnaadi küljele, mitte peasissepääsu ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
