William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast
Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta julge, kangekaelne ja kartmatu. Kroonikas on Lembitut nimetatud
Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed allikad Lembitust ongi Läti Hendriku kroonikast ja arheoloogilistest leidudest. Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud sõjamees, kes ei võtnud võitlustest osa mitte enam lihtsalt sõdalasena, vaid kuningana - sõjaretkede juhina.
Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus · Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. saj. algul · Lehekülg Liivimaa Henriku kroonikast (pildil) · Kirjutatud
Kaupo Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Info Kaupo kohta pärineb peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast. Kaupo nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas kujul Caupo, Liivimaa vanemas riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist, tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees"), seondub eesti sõnaga kubjas või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona. Kaupo oletatav ristimine Kaupo sünniaega pole sarnaselt Lembitu omaga teada, kuid tõenäoliselt oli ta Henriku
Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi túuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal.
ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid alusseiku leitud. Näiteks on Siegfriedis nähtud frankide kuninga Choldovechi lapselast ning läänegootide vürstitar Brunhilde abikaasat Sigiberti. See sarnasus ,,Nibelungide eeposega" on pärit Toursi Gregori kroonikast, mis räägib samuti valitsejasoo sisetülidest, mille tagajärjel toimub metsas reetlik mõrv. Seoses sellega räägitakse ka kuningannade Brunhilde ja Fredegunde tülist. Kuid kroonikas ja eeposes on ka mõningaid erinevusi. Kroonikas puudub Hageni-taoline tegelane ja Brunihild on Sigiberdi abikaasa, mis on täpselt vastupidine sakslaste eeposele. Vaatamata sellele on ühtelangevused küllaltki veenvad ja seda võib ühe ajaloolise allikana nibelungide-pärimuses arvestada. Sarnausi teiste teoste vahel on leitud veelgi. Näiteks on Siegfriedi samastatud ka roomlaste Arminiusega, kelle saksa nimi oli Sigifrith. Märkimisväärne on ka see, et Siegfried kui ka
Nõukaaja inimesed olid harjunud lugema ridade vahelt, otsima sõnumit tekstist. Russovi elu kaudu kirjeldas Kross ka Breznevi aega. Paljud astusid ise parteisse, et hõivata kohti, mis muidu asendataks umbkeelsetega. NING kuidas nemad nüüd ennast tundsid? Kellena?? Sarnaneb Russovi olukorraga. Russov keskendub maarahvale, poliitiline organ pole oluline. Kirjeldab Maapäeva, kuidas seal räägiti tähtsusetuid asju nt tantsimisest. Nõukogude versioon Kroonikas toimuvast: Ivan julm üritas raiuda meile akent euroopasse. (Kolme katku vahel ilmunud sügaval Bresnevi ajal. Süvenenud tsensuur, teisitimõtlejaid kiusati taga ning suurenes lootusetusetunne. Tundus kindel , et Nõukogude liitu jätkub veel tükiks ajaks. Süvenes tsensuur ka kirjanduses, seega pöörduti kaugemasse ajalukku, kuna lähiajalugu ei tahtnud keegi kirjeldada. Lennart Meri pöördus muinasaega nt. ) 6. Kristjan Kelchi Liivimaa ajalugu 1657-1710 Kristjan Kelch Ilmus 1695
Aastatöö 1. 476- Lääne- Rooma lõpp, vanaaja lõpp, keskaja algus. 2. 622- Islami ajaarvamise algus- (Muhamed) 3. 800- Karl Suur krooniti keisriks- (Karl Suur, Leo 3) 4. 882- Oleg vallutab Kiievi, tekib Vana- Vene riik- (vürst Oleg) 5. 988- Venemaa ristiusustamine- (Vladimir Püha) 6. 1054- Suur kirikulõhe SKISMA 7. 1208- 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus- (Lembitu, Kaupo, Albert, Meinhard, Läti Henrik, Voldemar 2) 8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18....
) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenlasele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Muinaskihelkond (Läti Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus "kiligunda") oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või mitu isandaks kutsutavat vanemat (Läti Henrikul "senior, senior provinciae"). Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka
Alates aastast 1935 on pealinnas ka metroo, mis rahuldab pealinna transpordi vajadusi. Moskva metroo on oma ulatuselt suurim transpordi süsteem linnas ja reisijad sõidavad läbi linna transpordi süsteemist. Moskva on riigi tähtsaim kultuuri keskus alates sellest kui sinna rajati esimene kõrgharidus asutus riigis- Slaviano Greco Ladina akadeemia. Pärast hakati linna rajama suurel hulgal õppeasutusi. Esimest korda mainiti Moskvat Ipatevskoi kroonikas aastal 1147, kui Suzdalski prints Yuri Dologurki kohtus siin oma liitlasega Novgorodist Seversy printsi Svyatoslav Ologovishiga. Aastast 1260 on Moskva vürstiriigi keskus, 1460-1711 Venemaa keskus, RSFSR pealinn aastal 1918, USSR pealinn 1922 aastal, ja Vene Föderatsiooni pealinn aastast 1991.
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas
Henriku kroonika originaaltekst pole säilinud. Paljude praeguses Eesti ja Läti ajaloos oluliseks saanud isikute ja nähtuste kohta on Henriku Liivimaa kroonika ainus allikas. Kroonika struktuur Kroonika on jagatud 30 peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Aastate arvestus käibki kroonikas piiskop Alberti ametissepühitsemise aja järgi, mis oli ilmselt märtsikuus, umbkaudu maarjaaasta alguses.
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud
Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon
kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk
Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu. Tallinn on olnud nii Taani, Rootsi, Vene kui ka Saksa võimu all.
Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta peamiselt paistis silma sõjaretkedel. Vürst Vladimir- vürst, kes Ugandi ristimise pärast tegi 1216. Aasta sügisel sinna rüüsteretke Voldemar 2- taanlaste kuningas, kes juhtis 1219. Aastal taanlaste laevastikku Tallinna sadamasse Johan- rootslaste noor kuningas, kes tungis oma väega 1220. Aasta suvel Läänemaale
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlu...
Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud.
seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi. Liivimaa Henriku kroonikas on mainitud saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust ,,Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis.
Filmitegijad: 1.Vennad Parikased,2.Märska,3.Urmas E.Liiv ,4.Hans Roosipuu,5.Elmo Nüganen,6. Arvo Iho,7.Kaljo Kiisk,8. Jüri Müür, 9.Arvo Okk, 10.Priit Pärn Näitlejad: 1.Ita Ever, 2.Helgi Sallo, 3.Marko Matvere, 4.Mait Malmstein, 5.Mirtel Pohla, 6.Hellend Peep, 8. Mart Avandi, 9.Ott Sepp, 10.Priit Võigemast.Eesti Filmid: 1.Sügisball, 2.Klass ,3.Stiilipidu, 4.Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust soodustas Martin Lutheri algatatud usuuuenduse reformatsioon.1. Etendus Androoslanna.1. asjaarmastajate teater kujunes Tallinna 1784. Janseni juhatusel alustas tegevust lauluselts Vanemuine. Tallinnas ja Tartus toimusid 1. Seansid 1896 aastal,Pärnud 1898. 1908 asutati Tallinnas 1. Paikkino,tummfilmi õitseaeg 1920,helifilm tuli 1930. 1. Eestlasest filmitegija oli fotograaf Johannes Pääsuke. 1914 valmis 1. Eesti Mängufilm.
1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu
Vürstinna Olga kolmekordne kättemaks 946. aasta kroonikas räägitakse Olga kolmekordset kättemaksust oma mehe Igori tapmise eest. Kuid tegelikult leidis see kõik aset aastatel 913-914 , esimese drevljaanide sõja ajal. Nüüd tekib küsimus miks ja kuidas suri Igor? 914 aastal toimusid arvukad sõjaretked russide poolt, kuid tagasiteel koju nende vägi purustati. Ilmselgelt 913 kui drevljaanid keeldusid andamist, polnud seda sõjaväge Kiievis, ilmselt siirdus selle väega Kaukaasiasse vürst Igor. Ja kuna Igorit polnud ja tema naine ja noor poeg
1.Millist kolme arenguperioodi eristatakse eesti k puhul? Dateeri ● Vaneesti keel -1200 ● Murrangueesti keel 1200-1700 ● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab...
Esiaeg ehk muinasaeg- puuduvad kirjalikud andmed Ajalooline aeg- kirjalikud andmed olemas Tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, oli alanud nende liitumine maakondadeks, mille vanemate koostööst on juttu Liivimaa Kroonikas--> riikluse kujunemise alged. Liivimaa sõja eeldused: 1.Lääne-Euroopas välja kujunenud küllalt tugev vaimne jõud katoliku kiriku näol ja poliitiline võim feodaalriikide näol. 2.Saksa kaupmeeste majanduslik huvi ja rahaline toetus. Liivimaa sõja põhjused: 1.Kiriku poolt: kirikusisene võimuvõitlus, rahuliku misjonitöö ebavõrdsus, sõjakas tsistertslaste ordu 2.Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa täht...
Praegu on valla territooriumil haritavat maad 161 km² ja metsa 234 km².Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, kaubandus, teenindus, transport, ehitus, ümbertöötlev- ja puidutööstus. Majanduselu edendamiseks on paikkond avatud ka väljastpoolt tulevatele investeeringutele. Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231-1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat.14. saj moodustati Väike- Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba
MUINASAEG Pelgupaiklinnused püsiva elamise jäljed puuduvad, ilmselt kasutati pelgupaikdena ohu korral. Pelgupaikadena kasutati ka raskesti ligipääsetavaid looduslikke kohti: soo- ja järvesaari, koopaid, kaugeid paiku metsas (Helmu ja Aruküla koopad; Kuimetsa karstikoopad). Poolikud linnused kõiki linnuseid ilmselt ei jõutudki valmis ehitada. Lõhavere (Leole) linnuse puhul on tegemsit ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga, Hendriku kroonikas käsitletud vanem Lembituga. Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud. Paljude muinasaegsete linnuste kohale ehitati keskaegsed kivilinnused, mistõttu linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää, Toompea (Lindanise), Rakvere (Tarvanpea). Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel
Sven Meltsas Avinurme Gümnaasium 12.klass Eestimaalaste usk ja uskmatus Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara. Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". T...
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest
Püha Gertrud Ta oli kuningas Pippini vanim tütar. Ta sai aastal 625 abtissiks Nivelles'i kloostris. Ta oli vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel. Tal olevat olnud võime rotte ja teisi kahjureid käskida ja juhtida. Sammuti oli kangurite eestkostja. Nüüdseks üsna unustatud naispühak kuulus keskajal katoliiklike "hädasaitajate" hulka. Temalt oodati abi ka taudide ajal. Gertrud Nivelles'ist suri märtsil 659. aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Eu...
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel.
Eesti keele mõjutused ja selle tulevik. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel.
Ruunikivi...rootsis rajatavad mälestusmärgid Eestis langenud viikingite auks Kääpad...liivast kuhjatud põletusmatuste paigad. Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev)...Vene vürst, kes tuli eestisse vallutusretkele/võitis eestlaste vastu astutud sõjakäigu ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas Jurjeviks. tsuudid...idapool peipsit elanud eestlaste ja läänemeresoomlaste nõ hüüdnimi... sossolid...eesti hõimud, kes said selle nime kroonikas. Eestlased muinasaja lõpul §5 adramaa...maa suuruse mõõtmise ühik. kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi
Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Teati lihtsamaid
liivlaseks. Viimastel arvamustel küll alus puudub. Kõige kaalukamaid argumente on toodud krooniku saksa päritolu kasuks. Kroonika tegelased jagab ta jumala- ja kuradiriigi esindajateks, kusjuures esimesse kuuluvad kõik need, kes mõõga ja ristiga tungisid Liivimaale, teise aga kohalikud põlisrahvad, eriti kangekaelsed eestlased, kes ei taha kuidagi vastu võtta ristimise sakramenti. Piibli kujud jumal, Neitsi Maarja ja Jeesus Kristus esinevad kroonikas lausa otseste tegelastena ja võtavad osa paganlike hõimude ristiusku pööramisest. Kroonik kirjeldab ka eestlaste kombeid, toob teateid ohverdamiste ja ohvriloomade, haldjate ja jumalate kohta. See näitab, et ta tunneb väga hästi Piiblit. Henrik suhtub halvustavalt eestlastesse ning ülistab ristisõdijaid. Liivimaa kroonika on õigustus baltisakslaste tegevusele, liivlased on valelikud, rumalad, sõgedad. Loodusele enam nii palju tähelepanu ei osutata. 13
Pilt.1 vaade Toompealt Tallinna ajalugu Eestlased, keda kutsuti ka rävalasteks rajasid Toompeale 10. sajandi lõpul Väikese linnuse, mille ümber oli eesti kaubitsejate turuga, Oleviste kiriku kohal oli skndinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.Vene kroonikates on Tallinnat nimetatud ka Kolõvaniks. 13. sajandi alguses hõivasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindamise, mis tähendab Taani linna või linnust ning sellest on tulnud ka eesti keelne nimetus Tallinn (Talyna) mida on esmakordselt mainitud 1536. aastal. Nimetus Reval tuleb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse
Tartu Ülikooli ajalugu. Teine peatükk jaguneb viieks alapeatükiks, milles käsitletakse ülikooli ajalugu erinevatel perioodidel. Töö koostamisel on kasutatud peamiselt Maie Salupere raamatut ,,Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn". 3 1. Tartu linn Tartu näol on tegu Baltikumi vanima ja ühe vanima linnaga Euroopa põhja- ja kirderegioonis. Tartu linna esmamainiti 1030. aastal vene kroonikas, mil Kiievi suurvürst Jaroslav Tark asutas Jurjevi (Tartu) linna. (Salupere 2004:9) 1.1Keskaeg 13. Sajandi teisel poolel alanud sõjas Saksa ordu vastu käib Tartu mitu korda käest kätte, kuni jääb 1224. aastal lõplikult sakslaste kätte. Samal aastal läänistatakse Tartu ja selle ümbris ning Tartus saab keskaegse vasallriigi keskus. 1280. aastatel võetakse Tartu Hansa Liidu liikmeks ning kujuneb õitsvaks kaubalinnaks Pihkva ja Novgorodi kaubateel. 1558
Räägitakse, et mõnel tõmmati isegi riided puruks ja tehti mõõgaga rist seljale, ristiusu pilastamiseks. Väikese väega saavutatud võit õhutas eestlaste võitlusvaimu ja usku oma võimetesse. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Võttes arvesse Henriku Kroonikas pakutud kaotajate arve (sadakond vangilangenut, 14 piinatut ja hukatut, 3 hukkunud kohalikku ülikut, mõned haavatud ordu liikmed), võime järeldada, et kummalgi pool polnud osalejaid üle mõne saja ja tegu oli väikesemastaabse lahinguga. ALLIKAD: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmera_lahing 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/23umera.htm 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit kerkiv probleem on järgmine – hakates uskuma seda, mis keskaegsetes kroonikates meie esivanemate kohta mustvalgel seisab, satume me iseendaga vastuollu. Kas me tahame end samastada esivanematega, nagu neid kroonikas kirjeldatakse. Miks me ei võiks sellest vabaneda, tõestades loogiliselt, et kroonik suhtub paganatesse eelarvamuslikult. Et ta lausa valetab ja sellest tulenevalt pole meil vaja teda uskuda" (lk55) Tõsi, mullegi ei meeldi mõelda oma esivanematest kui varastest rüüstajatest ja vägistajatest, kuid mulle tundub siiski küllaltki iseenest mõistetav,jättes kõrvake igasugused rahvulikud tunded, et Henrik kui kristliku ideoloogia pooldaja vaatleb olukorda oma perspektiivist
indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19
Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15
aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega. Nestoril oli juba kindel aastate järjekord, mitte ainult kuningate valitsemisaegade järgi. Venemaal kroonikaid eri paigus, kuulsamad Kiievi ja Novgorodi omad. Kui killunemine 12. sajandil, siis iga vürst pidi pidama ja kroonikate arv kasvas.
varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati vanemateks. LEMBITU Leola linnus. Maleva - sõjavägi Läti Hendriku kroonikas kirjapandule teame muistsest sõjaväest. Põlluharimine: kahevälja ja kolmeväljasüsteem. Kaheväljasüsteemi puhul üks poolt põllust kandis vilja, teine pool puhkas. Kolmeväljasüsteemil kaks osa põllust kandsid vilja ja kolmas puhkas. Järgimisel aastal tehti vahetust. Põllumaad saadi juurde metsade arvelt alepõllundus. Mets raiuti maha ja seejärel pandi põlema, tuhk oli hea väetis. Tuhk kandis aga
Tienū!- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme (1) Rahva asuala ja ajalugu Liivlased elasid põhiliselt Liivimaal – Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Aja jooksul kahanes nende arv ja ka asuala. Esimest korda mainiti liivlasi 12. sajandil Nestori kroonikas. I maailmasõda vähendas liivlasi samuti ning peale seda oli neid alles umbes 1500. Õnneks õnnestus säilitada liivikeelne keskkond täna tihedale asustusele. Samuti võib lugeda 1920-1940 liivlaste kultuuriliseks õitsenguajaks. Nende seltsi- ja kultuurielu elavnes ning esimest korda hakati osades koolides õpetama liivi keelt. Arenesid kontaktid hõimurahvastega ja liivi keelt ning kultuuri uurisid mitmed teadlased
aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud Kolõvaniks, Henriku Liivimaa kroonikas Lindaniseks. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
