Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Add link


AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui mõis nagunii kõik endale saab?
  • Kuidas on ristiusk mõjutanud Eesti ajalugu?
Vasakule Paremale
AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #1 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #2 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #3 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #4 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #5 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #6 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #7 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #8 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #9 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #10 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #11 AJALUGU 4-11-KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor CriM3 Õppematerjali autor

Lisainfo

AJALUGU 4: 11. KLASS
Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

1. Eesti muinasaeg
Muinasaeg: 11000 eKr – 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr.
Kiviaeg (10000-1500 a eKr)
Selleks ajaks on välja kerkinud 2/3 praegusest Eestist. Läänemeri alles välja kujunemisel. Tekib inimasustus Eestis – kaua peeti kõige vanemaks Pulli asulat Sindi lähedal, kuid 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale (nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel). Tööriistad valmistasid kundala-sed  kivist, luust, sarvest ja ka puust. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, asukohad põhiliselt jõgede-järvede ääres.
Pronksiaeg
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksese-med umbes aastast 1500 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Pron-ksist valmistatigi peamiselt vaid ehteid.
Tänu tööriistade paranemisele oli võimalik püüda paremat saaki, koguda varandust – kujunes kaup-lemine.
Hakati rajama kindlustatud asulaid, mille vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Ini-mestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati põlde, mis võivad olla senini säilinud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader.
Rauaaeg (500 e.Kr)
Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et seda saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem, see oli vastupi-davam ja odavam. Raudkirved võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, tänu sellele suurenesid kar-jad. Eluviis muutus paikseks, rahva arvukus kasvas ja asustus tihe-nes. Tekkisid kauban-dussidemed – vahetati vilja, karusnahka ja ehteid. Ehitati kivikirst- ja tarandkalmeid.
Eestlaste kujunemise kohta on mitu varianti. Vana teooria järgi saabusid inimesed jääpiiri taandudes ning meie esivanemateks oli kammkeraamika hõim (~5000 a tagasi). Uue teooria järgi oleme kujunenud mitme hõimu sugunemisel – seega veel varasemalt. Kõige uuema variandi järgi aga ei arva teadlased, et hõimud võivad kiirelt kujuneda ja seguneda, vaid et kõik see võttis väga kaua aega.
Kunda kultuur
(10000 a tagasi) –enamjaolt küttisid, oskasid valmistada kivist, luust, sarvest ja puust tööriistu. Elasid püstkodades. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad.
Kammkeraamikakultuur (5000 a tagasi idast) – kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Osati valmistada savist anumaid, mida kaunistati kammitaolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Mongoliidse välimu-sega. Teada ~50 asulakohta.
Venekirveskultuur – (nim vene paat-paaditaolised kirved). Peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Osad kirved, mis on leitud, ei näi aga olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Pärit võib-olla lõuna poolt – europiidne välimus.
Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud.

Eesti ja eestlased muinasaja lõpul (13.saj) – rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Tegevusvaldkonnad: Maaharimine, käsitöö, kaubandus. Elati suitsutares. Valitses ebavõrdsus ja sõltuvussuhted – eestlaste jõukamaid talusid nimetati mõisateks. Eesti (riigis) on mõningaid märke ühtsuse kohta (Raikküla kärajad – jõukamad eestlased, kes käisid koos ja pidasid kõnekoosolekuid). 8 suurt muinasmaakonda, mis jagunesid kihelkondadeks (13. saj alguses 45 kihelkonda).
2.
3. Eesti allutamine võõrvõimudele: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestõus

Vabadusvõitlus ...

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
83
doc
Eesti ajalugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
24
doc
Eesti ajalugu
19
doc
10-klassi ajaloo eksam
18
doc
Eesti ajalugu





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun