mobiliseerima, ja mis peab tekitama valmisolekut järjekordse tormijooksu tagasilöömiskes ja see Putini ütlus paraadi puhul,et see on hoiatus kõigile, kes tahavd meid proovile panna." Samuti rääkis ta , kuidas Jeltsini ajal paraadi alustati. Ja et sellle on kaks mõõdet: oma rahvale kindlustunde sisestamine, et nad on võimsad ning võtmatud ja punase joone tõmbamine,et neid ei ärritatakas. Keskerakonna liige Oudekki Loone: "Ma arvan, et selline Venemaa nurka surumine kindlasti tekitab Venemaas rohkem soovi, et kui teisiti ei saa, siis kasutame kuidagi relvi ja jõudu. See ei ole olnud väga pikalt hea välispoliitika." Tema sõnul Teise Maailmasõja võitsid ikkagi liitlased ning see võit oli ühe väga koleda rereziimi üle ja 8.mail tähistab seda kogu Euroopa. "Et vibolla võiksime ka seda tähelepanu ka eestis liigutada. Me võiks ka sellises avalikus Eesti diskussioonil
Eesti keele nõrk oskus noorte seas Referaat Timo Aas KIRJANDUSE LUGEMINE NOORTE SEAS ,,Kohati antakse koolides endiselt kohustusliku kirjandusena Moliere'i, Oscar Wilde'i või ,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2...
ga, on tegelikult vist siiski mõlemal juhul lihtsalt juttu filosoofidest ajas. Lehtede all on veel kommentaare. Need on pärit kas Eero Loonelt endalt, minult või veel kusagilt. Üldiselt olen katsunud hoida erinevad kommentee- rijad lahus: 1 EELK või mis iganes ta ka oli. . . Elmar Salumaa oli nagu autor. 5 6 SISUKORD M — minu isiklik arvamus, EL — Eero Loone oma. Tulevik Kui kogu tekst korralikult läbi töötada, võiks sellest olla nii-mõnelegi kasu. Iseasi on muidugi, kas ja kuipalju ma sellega ikka tegelda viitsin-jõuan. Kui tahta seda teha, oleks ehk kõige õigem anda mingi ex Eero Loone kätte läbivaatamiseks ning parandamiseks. Pärast võiks juba julgemalt võrku välja panna. Paraku eeldab viimane idee seda, et tema tahaks seda kohendada ning mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne. Teisalt oleks
Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3
Sõjaline Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne Keskkond Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi
ma tean: ma ei taha kedagi ega midagi süüdistada, või kui, siis ainult iseennast. Aga mul oli vaja selgust. Ma ei taha hukka mõista, ma tahan mõista – kui suudan.” “Minu meelest ei ole oluline, kas see, mida me usume, on tingimata tõsi. Kas Jumal on olemas, kas kliima soojeneb, kas kaks inimest suudavad teineteist läbi kogu elu armastada.Tegelikult on oluline see, milliseks see meid teeb.” Milliste teostega loetut võrrelda? Loone Ots “Mustamäe valss” - erinevate inimeste lood ja mälestused, põlvkondade erinevused, noored ning nende mõtteviis, oma eluga hakkama saamine ja täiel rinnal elamine Millises eluetapis seda teost lugeda? Kuidas lugeda? 30ndates inimesed, kes tahavad rohkem mõista noori aga ka maailma, milles usk võib viia hävitavate tagajärgedeni. Millele teos mõtlema pani? Inimeste tegude tagajärjed on ulatuslikumad kui nad arvata võivad.
1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid
aastas..." 2006 Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala / Leelo Tungla "Lumekuningannas" 2006 Roger Edward Albee "Kõik aias" 2007 Felix Humble Charlotte Jonesi "Mesimehes" 2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes"
Võttes vaatluse alla näiteks jõulud, siis kõik viivad seda läbi erinevalt, kes käib jumalateenistustel, kes keskendub rohkem kinkidele ja õhtusele jõulupeole. Olen arvamusel, et kõik inimesed ei peagi käima kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad, kuna see on kõigi eraasi ja eravabadus ning, et riik peab kaitsma inimesi, et rahvast uskumise või mitte uskumise pärast taga ei kiusataks. Olen sellega täiesti nõus. Meil on ikkagi siin riigis vabadus ning keegi pole sunnitud tegema, uskuma või ütlema seda, mida ta ei soovi. Kiusata kedagi erinevuse pärast, ei oleks väga
.." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007) · Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Ots "Koidula veri" (2008) · Havlitcheck Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest" (2009) · Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010)
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine....................................................................................... 3 Ülestõusu lõplik mahasurumine.............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasuta...
Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Sotsiaalne turumajandus, astmeline tulumaks Viimane tuntud liituja Oudekki Loone, tuntud lahkujad Olga Sõtnik, Aivar Riisalu, Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir Edgar Savisaar 31. mai 1950 sündinud (Harku vanglas) 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena 1982 dotsent NLKP 1987 IME 1988 Rahvarinne 1990-1992 peaminister 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Edgar Savisaar Eesti Keskerakond Keskerakond laulab: http://www.youtube.com/watch
Lastega neitsist ja tunde analüüsist Johann Wolfgang Goethe romaan "Noore Wertheri kannatused" Loone Otsa slaidid Nagu kaks tilka vett? Werther. Goethe u a 1775 Daniel von Chodwiecki gravüür Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel. Neil olid olemas ka kindlad kantslid, kus nad endeid kaitsesid sakslaste vägevuse ja vahvuse eest. Thedorik tänab eestlasi, et nad selle ette võtsid ja temaga end tuttavaks tegid. Oma saadikud Itaaliasse saatsid ning ta palus, et eestlased temaga sõprust jätkaksid. Eesti saadikud saadeti 1205 Polotska suurvürsti juurde. Nad käisid nii maismaal kui ma maal vaenlastega sõdimas. 1210 tulid Saaremaale mehed kolmesaja laevaga, kus oli peal 2000 hobust
Helmut Hallemaa Hannes Hanso Monika Haukanõmm Mart Helme Martin Helme Andres Herkel Remo Holsmer Olga Ivanova Jüri Jaanson Toomas Jürgenstein Tiina Kangro Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Liina Kersna Johannes Kert Toomas Kivimägi Aivar Kokk Valeri Korb Mihhail Korb Siret Kotka-Repinski Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison Jaanus Marrandi Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov Mart Nutt Anneli Ott Liisa Oviir Ivari Padar Kalle Palling Toomas Paur Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Barbi Pilvre Marko Pomerants Heidy Purga Raivo Põldaru Henn Põlluaas Laine Randjärv Valdo Randpere Martin Repinski Taavi Rõivas Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder
Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Tiit Kala Raimond Kaljulaid Siim Kallas Kaja Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Mihhail Korb Andrei Korobeinik Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Alar Laneman Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder
Tarmo Kruusimäe TK 3 Kalvi Kõva KK 2 Külliki Kübarsepp KK 2 Helmen Kütt HK 1 Ants Laaneots AL 2 Kalle Laanet KL 1 Viktoria Ladõnskaja VL 1 Maris Lauri ML 1 Heimar Lenk HL 1 Jürgen Ligi JL 1 Oudekki Loone OL 1 Inara Luigas IL 1 Lauri Luik LL 1 Ain Lutsepp AL 2 Jaak Madison JM 2 Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1
Kalvi Kõva KK 2 Külliki Kübarsepp KK 2 Helmen Kütt HK 1 Ants Laaneots AL 2 Kalle Laanet KL 1 Viktoria Ladõnskaja VL 1 Maris Lauri ML 1 Heimar Lenk HL 1 Jürgen Ligi JL 1 Oudekki Loone OL 1 Inara Luigas IL 1 Lauri Luik LL 1 Ain Lutsepp AL 2 Jaak Madison JM 2 Jaanus Marrandi JM 2 Andres Metsoja AM 2 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 4 Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1
nad ise ja mida annavad nad loomadele? Katrina, Matt Ruhvi naine tegid tööd ööd ja päevad nii et ta ei saanud mahti isegi magada . Varsti lähenesid Katrina ja Matti pulmad, Katrinal oli palju teha, et ta ikkagi oma uhkust saaks välja näidata kuid siiski pidi ta abi paluma Epp Loonalt. Matt Ruhve tegi Katrinale tema asjade jaoks kasti ning palus terve küla meestelt abi, et nood talle nõu annaksid, mis värvi küll kastid värvida, et need Katrinale ikkagi väärilised oleksid. Epp Loone oli selline naine, kel oli kuus last ja iga laps oli erineva mehe oma. Ta oleks peaegu isegi Matt Ruhvega abiellunud kuid hülgas siis tema. Epp Loone vanaema Lööne oli juba üle 60 aasta vana naine, peaaegu 100 aastane. Ta oli pime ning väsinud. Külarahvas rääkis, et ta on nõid, sest see, kes üle 60 aasta elab peab juba nõid olema, aga mida öelda inimese kohta, kes on ligi 100aastat elanud ja nii kõbus veel kindlasti nõid. Ta
Tänapäeval on teater vähem populaarne ja rohkem haritumate jaoks mõeldud. Teater oli rahvale omamoodi elukool, mis õpetas lahendama keerukaid olukordi. Filmid on suuresti teatri koha võtnud, kuna ei väärtustata enam ehedat näitlemist vaid rahuldutakse erieffektidega. Vana Kreeka Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus", Aristophanes ,,Konnad" Tänapäev - Paul Ábrahámi ,,Savoy ball", ,,Koidula veri" Loone Ots 7. Iseloomusta ,,Kuningas Oidipuse" põhjal antiiktragöödiat Jumalad olid tähtsad, neid usuti jne. Saatusega seotud ja kõrgemad jõud Dialoog kooriga 8. Nimeta neli antiikkreeka luuletajad. Selgita mõisteid Solon varaseim meile tuntud, riigimees ja reformaator, teosed kajastavad poliitilisi taotlusi, sisaldades teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast.
Kalvi Kõva KK 0 Külliki Kübarsepp KK 0 Helmen Kütt HK 1 Ants Laaneots AL 0 Kalle Laanet KL 1 Viktoria Ladõnskaja VL 1 Maris Lauri ML 1 Heimar Lenk HL 1 Jürgen Ligi JL 1 Oudekki Loone OL 1 Inara Luigas IL 1 Lauri Luik LL 1 Ain Lutsepp AL 0 Jaak Madison JM 0 Jaanus Marrandi JM 0 Andres Metsoja AM 0 Kristen Michal KM 1 Marko Mihkelson MM 0 Marianne Mikko MM 0 Madis Milling MM 0 Aadu Must AM 0 Meelis Mälberg MM 0 Eiki Nestor EN 1
Raplamaa ajalugu Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse. Maakonna tuumiku moodustavad MuinasHarjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv siin asub maakonna 375st mälestisest kolmveerand. Ka tugevate kihelkonnakeskuste (Keava, Loone, Varbola) ja rahvarohkete külade (Kabala jt.) olemasolu on selle kinnituseks. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale Raikküla kärajatele.
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni
siiski parem kui nende omad. Alljärgnevalt on iga uuritava turismitalu lühikokkuvõte, mis koosneb talu asukohast, teenustest ja hindadest. 1. Väljaotsa talu. Asub Juuru vallas. Sauna tund 160.- Sauna tund koos saaliga 200.- Osaline massaaz 100.- Täismassaaz 200.- Telkimine 35.- inimene Matkamaja ööpäev 220.- Saali tund 120.- Väliürituse ööpäev 700.- Karavani ööpäev 250.- 2. Puhkekeskus Primalend. Asub Loone külas, Kohila vallas. Saunamaja 550EEK/t Saun ilma majutuseta(1.kor) 550EEK/t Peoruum 200EEK/t Puhkemaja 3500EEK Kahene tuba 500EEK Telk 60EEK Segway rent 300EEK/tund 3. Matso talu. Asub Kohila külje all Prillimäel. ATV-d 150.- kr/h telkimiskoht 50.-kr/ööpäev suurperedele soodustus ! klassiekskursioon- õpilased 20 kr/laps 4. Luhtre turismitalu OÜ. Asub Märjamaa külje all, Nõmmeotsa lähedal Üksinda toas 450.- Kahekesi toas 900.-
9. "Kui sul tuleb alla neelata mõru pill, siis tee seda nii kiiresti kui võimalik" (Stephen King, IT) 10. "Täiskasvanud on tõelised koletised" (Stephen King, IT) Ajakirjandus: 1. "Eesti ühiskond on sooliselt ebavõrdne, naised saavad vähem palka ja ikka veel arvab mõni mees, et madal iive on naiste süü" (Postimees, Sigrid Kõiv, "Kadri Simson- valitsuse väike printsess", 02.12.17) 2. "Inimese tapmine on igal juhul katastroof" (Postimees, Oudekki Loone, "Politsei autoriteet ei põhine toorel jõul", 31.16.17) 3. "Kõige olemasolu ongi pannud meid otsima end tänasest, homsest, aga ka eilsest" (Postimees, Siiri Sisask, "Lapsepõlvest ja pärandist", 25.10.17) 4. "Ühiskonna ümbertegemise tuhinas on Euroopa ja USA hakanud meenutama 19. sajandi (nais)patsienti, kelle levinuim diagnoos oli hüsteeria" (Postimees, Maarja Vaino, "mida teha mäluga?", 30.11.17) 5
· Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed Lõuna-Eestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi. Soojad ilmad aga sundisid ordu lahkuma. · 1345. aasta alguses koondas Liivi ordu väed Saaremaale, peatuti 8 päeva Karjas, ümbruskond rüüstati
· Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi LõunaEestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed LõunaEestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi. Soojad ilmad aga sundisid ordu lahkuma. · 1345. aasta alguses koondas Liivi ordu väed Saaremaale, peatuti 8 päeva Karjas,
Selle vähendamiseks on ainult üks tee. ,,Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest vägivallavaba isiksus," rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi ,,Kiusamisest vabaks", mis on suunatud 38 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
4. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: 24. juulil 1343. aastal puhkes ülestõus Saaremaal Asuti piirama sakslaste peamist tugipunkti Pöide linnust, mis 8 päeva pärast ka vallutati ning seal olnud sakslased kividega surnuks loobiti Sakslaste jõud olid otsakorral ning abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused, kus olid end kindlustatud harjulased Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba 1345
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
,,Quevedo" (2003) pöörane lugu. Poliitiline figuur Hispaania ajaloos. ,,Boulgakoff" (2008) M. Bulgakovi lugu. Sarnaselt Vadile, Kivastikule ja Kivirähule on kultuuriloolised tegelased, hoogsa koomikaga lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane. Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu
Anu Leppiman Akad.tee 3-368 620 3975 Anželika Lensment Akad.tee 3-235 620 4122 Are Hallikmann Akad.tee 3-411 620 3967 August Aarma Akad.tee 3-481 620 4051 Avo Org Akad.tee 3-477 620 4070 Boris Shvartsman Akad.tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
Siim Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Rene Kokk Mihhail Korb Siret Kotka Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Martin Repinski Mailis Reps Signe Riisalo Kai Rimmel Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder
Tartu, 1986. [17] M. Kilp. Algebra I. Tartu, 2005. KIRJANDUS [18] M. Kline. Mathematical Thought From Ancient to Modern Times, Volume 2. Oxford University Press, 1990. [19] J. Knisley, K. Shirley. Calculus: A Modern Approach (veebikonspekt). 2002. [20] T. R. Kuphaldt. Lessons In Electric Circuits, Volume II - AC. 2007. [21] Ü. Lepik. Kaos ja kord. Tartu Ülikooli Kirjastus 1997. [22] L. Loone, V. Soomer. Matemaatilise analüüsi algkursus. Tartu Ülikooli Kirjastus 2009. [23] V. Luigelaht, E. Reiman. Matemaatika tehnikumidele. Tallinn, Valgus 1978. [24] C. A. Pickover. The Math Book. Sterling, New York, 2009. [25] I. Piir. Füüsika ajalugu. Ilmamaa, 2013. [26] P. Puusemp. Lineaaralgebra. Avita, 2008. [27] G. Rägo. Kõrgem matemaatika I. Tallinn, 1962. [28] T. Sauer. Numerical analysis. Pearson, 2012. [29] S. W. Smith. The Scientist and Engineer Guide to Digital Signal
tee 3-241 620 4108 Anu Leppiman Akad.tee 3-368 620 3975 Anzelika Lensment Akad.tee 3-235 620 4122 Are Hallikmann Akad.tee 3-411 620 3967 August Aarma Akad.tee 3-481 620 4051 Avo Org Akad.tee 3-477 620 4070 Boris Shvartsman Akad.tee 3-476 620 4071 David Ramiro Troitino Akad.tee 3-231 620 4124 Eedo Kalle Akad.tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109
Kogu käsitlus põhineb sotsiaalsel kontrollil, nii formaalsel ehk ametlikul kui mitteformaalsel sotsiaalsel kontrollil, kuid eriti formaalsel Asutus reageerib inimese käitumisele ja sellega kaasneb märgistamine Negatiivne hälve toob kaasa mägistamise, märgistatus aga tõukab isiku uuesti hälbekäitumisele, see suletud ring 10. Kollektiivsete konfliktide õigustatud lahendused. (vt E. Loone jt) Loeng: NB! raamat hankida kolm peamist võimalust Ühiskond on mitmekultuuriline, seetõttu need väärtustavad ka erinevaid asju. Osades ühiskondades on au kõrgemalt hinnatud kui inimelu. Paljukultuurilises ühiskonnas võimalik konflikte ohjata suveräänsuse teel 3 probleemlahendust siis kokku: 1) domineerimise küsimus tuleks leida domineerimislahendused domineerimine kõik tahavad võita, aga kõik ei saa
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
