- teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
· kõik erineva kvaliteediga põlluosad jagati võrdseks arvuks ribadeks ning ühe ja sama põllu ribad paigutati talude numeratsiooni järjekorras 7. Milliseid muudatusi maasuhetes tõid kaasa 1849.- 1856.a talurahvaseadused? · Need seadused säilitasid mõisniku omandiõiguse nii mõisa- kui talumaale. · mõisnikud ei võinud enam liita talummad mõisamaaga, see pidi olema talupoegade kasutuses. · Talumaa piirid tuli nii plaanil kui looduses tähistada. Nähti ette, et eraldatava talumaa peab jääma ühtsesse, kompaktsesse massiivi. · Mõisa. Ja talumaa vahelise piiri õgvendamiseks lubati vahetada maid. Maade vahetus pidi toimuma mõisniku ja talupoegade vabatahtlikult kokkuleppel. · Mõisamaa jäi mõisniku täielikku valdusse, kes võis seda oma äranägemisel kasutada ükskõik milliseks eesmärgiks. Määrati kindlaks mõisamaa minimaalne suurus.
aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda
Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine.
Kuivõrd oli 19.saj pöördepunkt talupoegade elus 1) Kaotati pärisorjus Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult Talupojad võisid sõömida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtind elukutset vahetada. Kuigi talupoeg oli vaba, oli se vabadus ilma maata. Maad tuli edaspidi rentida mõisnikult turuhinnaga. 2) Talumaa piirid fikeeriti 3) Raharent Koormis, mis ruli tasuda rahas. Andis talupoegadele võimaluse endale talu osta 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine Talurahva keskuseks oli mõis, hakkas kujunema talurahvaomavolitsus vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu.
vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, mis sundis tsaarivalitsust ning balti aadlit reforme jätkama, mis kulmineerus 1868. aastal teoorjuse keelamisega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänu talurahva seadustele võis talurahvas tunda lõpuks end vabamalt, mitte orjana
Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus
23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36
ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Sinna koondusid kõik talurahva õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. Peamiselt lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
Millised tegurid aitasid kaasa talude pärisostmisele? Paljude talumeeste unelmaks oli kindlasti omada oma talu ja oma põllumaad. Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talu...
b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. i. Magasiait-kokkukorjatud vili talurahvalt(tagavara vilja hoidla). j. Talitaja-vallakogukonnajuht,EM-kubermangus. k. Nekrut- äsja väeteenistusse võetud isik. l
TALUGA SEOTUD MÕISTED · Talu põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega
Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti · Soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta Selle seadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856.a Eestimaa ja 1865.a Saaremaa talurahvaseaduses. Kuni 19.saj. alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa mõis. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus
Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks:
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes ol...
tegelikkuses teotöö jätkamist. Liivimaal kaotati pärisorjus 1819. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkamist. 7. Millised oli 1849. aasta Liivimaa talurahvaseaduse peamised põhimõtted? seaduse kohaselt pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada kahte ossa: mõisamaa ning talumaa, seadus nägi ette ka ühe revolutsioonilise sammu, aga see tegelikkuses ei jõustunud, talumaad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka kooliseadust, koolid jäid endiselt valdade kohustuseks, luterlastel ja õigeusulistel tuli edaspidi kanda oma ülalpidamiskulud ise. 8. Milline oli esimene eesti keelne ajakiri? Millal see ilmuma hakkas?
kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine) Taluperemeest ei tohi lüüa, nekrutiks anda ning kodukariüiguse korras karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks
· Maakondade, linnade ja valdade halduspiiride määramine ning märkimine looduses · Mullastiku, geobotaaniliste jm ülevaatuste ja uurimistööde tegemine · Maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine · Keskkonnamõjude hindamine 5. Feodaalaja maakasutuse iseloomustus. (lk 40) Alates 13.saj rajatud mõisad olid tekkinud talupoegadelt äravõetud maadele. Mõisa territoorium jagunes siitpeale mõisamaaks ja talumaaks. Talumaa oli talupoegade kasutuses olev maa, mõisamaad majandas feodaal. Mõisapõlde harisid talupojad oma loomade ja vahenditega, tasudes nn teorenti. 5 Asustuse põhivormiks oli küla, milleks loeti vähemalt kolme talu kooslust. Küla kujutas suhteliselt kompaktset asulat, mille majapidamised olid seotud maade ühisusega. Hooned olid grupi või reana küla keskuseks, põllud, heinamaad ja muud kõlvikud asusid nende ümbruses
Koormised pandi kirja vakuraamatusse 1816 Eestimaa Pärisorjus kaotati, talupoeg vaba seisus 1819 Liivimaa Nende ost ja müük keelustati lõplikult Talup. Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas-ja kinnisvara, kuid ei tohtinud vahetada elukutset. Pidid maad mõisnikelt rentima 1849 Liivimaa Talumaa piirid fikseeriti 1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine
haldas ühist vara. Mõisnike perekonnad olid küllaltki lasterohked, keskmiselt 4-8 last. Kohalikud mõisnikud oskasid üldjuhul eesti keelt. Saksa keel omandati korralikumalt alles hilisemas lapsepõlves. Kogu maal moodustasid mõisnikud vaid ligikaudu 1% rahvastikust ja nii tuli maa-aadlil paratamatult elada oma väikese perega väga eraldatult. Talurahva elukorraldus Talurahva majandusliku ja sotsiaalse positsiooni määras talumaa suurus. Kõige paremal järjel oli suure talu pere; kõige kehvemalt elasid saunikud ja küla kehvikud, kellel puudus üldse maa. Kuid isegi taluperemehed olid saanud talukoha ja maa mõisalt üksnes kasutada ning pidid selle eest tasuma mõisakoormisi. Omandi ja pärimisõigust neil polnud ning talu läks üle isalt pojale üksnes mõisniku heakskiidul. Kui peremees oli hooletu, jäi mõisnikule alati õigus talule uus peremees määrata.
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
a. Nüüdisajal asub Olümpias Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, seal on ka olümpiamängude elustaja Pierre de Coubertini mälestussammas, millesse on paigutatud tema süda. Alates 1936. ast süüdatakse Olümpias olümpiatuli ja viiakse sealt olümpialinna. Koostamisel kasutatud teost "Olümpiamängud" ; Tallinn ; Valgus ; 1980 maaisand(aadlik, kirik) - maa omanik tal oli mõis- maaisanda suur majapidamine sinna kuulusid hooned, mets, põllumaa ja talumaa mida renditi välja talupoegadele ja siis nad kasutasid seda koormised-talupoegade kohustused maa kasutamise eest teotöö- talupoja kohustus isanda mõisa põlde harimas käia naturaalandam- maa isandale antavad karjasaadused ja põllusaadused raharent- maaisandale makstav raha kirikukümnis-andam kirikule 1/10 saagist pärisorjus- talupoja sõltuvuse vorm pärisorjus oli see kui talupojal oli sunnismaisus(ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada) ja
Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab
Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis 8. Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid lähemalt. (lk
Asehalduskord Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal Baltikumile. Eest- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see nii nime saanud. Pearaha Mis oli ka Venemaal käibel Peeter I aegadest, laiendati Eesti- ja Liivimaale. Üldine isikumaks. Maksuelanikkonna arvelevõtmiseks tehti hingeloendusi. Vakuraamat Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi, mille üle peeti arvet vakuraamatutes. Teorent - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.18. sajandil oli 6 teopäeva. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks:
Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558
ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7. kubermang endine haldusüksus vene keisririigi ja NSV ajal 8. kindralkuberner asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
Eestimaa. c) 1237 Eestimaa 4 osa : Saare-Lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond d) Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma e) Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks j) Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Vana- Pärnu ja Viljandi. n) Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. q) raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Adratalupoeg pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht.
Maksude tasumise korraldasid vakuse adratalupojad ühiselt. Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus. Talupoegadel oli õigus oma toodangu ülejääke müüa aga turg oli väike. * Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus * Adratalupoeg ehk adrik - kõige arvukam keskaegse Eesti talupoegade grupp, kes elasid adrataludes ja kasutasid külakogukonna maid ühiselt. Moodustasid küla maaharijate tuumiku. Maad arvestati adramaades, millest ka nimetus adratalupoeg
vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu raha peaaegu käibel polnud sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid inimeste elatustase oli madal 5 TALUPOJAD JA PÕLLUMAJANDUS KESKAJAL: · kogu maa kuulus keskajal feodaalidele või kirikule · maale rajasid feodaalid oma majapidamise - mõisa · mõisa maavaldused olid jagatud kaheks: mõisamaa (mida harisid pärisorjadest tp-d) talumaa · talupojad moodustasid keskajal ~90 % rahvastikust ; pole ühtne: vabatalupojad isiklikult vabad nende kohustused mõisa suhtes olid normeeritud (rentnikud, kes varakeskajal maksid renti naturaalandamites; koos rahamajanduse kujunemisega hakkas üha enam domineerima raharent) pärisorised tp-d isiklik vabadus puudus sunnismaised e
Samal ajal Rootsis ei olnud näiteks pärisorjust, vaid talurahvas ostis kas materiaalse või rahalise tasu eest endale maad. Kolmanda sisserändajate grupi moodustasid lätlased, kes asusid arvukalt elama Valga ümbrusse. Koos Rootsi aja tulekuga kasvasid talurahva kohustused, see tõi kaasa teoorjuse. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talumees ehk teomees pidi osa nädalast enda isiklikke töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.-18. sajandil oli 6 teopäeva. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku enda suva järgi. Seni oli Rootsi aeg Eestis elavale talurahvale ainult halba toonud. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud
Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. 24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. kodukariõigus – oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning
Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema 43. rakmetegu talupoeg pidi oma hobuse/härjapaariga ja oma tööriistadega mõisa põllul tööd tegema 44. jalategu teotöö mõisapõllul ilma oma abivahenditeta (mõisarakendiga). tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46
ähvardas neid sellega, et vastasel juhul viib uuendused läbi keskvalitsus. Seejärel kiideti Browne nõudmised heaks, kuigi veidi muudetud kujul avaldati ,,positiivsed määrused" 12. aprillil 1765.aastal. regulatsiooni peamine tähtsus seisned olemasolevate õiguste juriidilises kinnitamises kuna sellega antud õigused olid talurahval juba kasutada7. Koormiste reguleerimiseks jätkati Liivimaal Rootsi ajal alanud maarevisjoni ning tehti uued talumaa mõõtmised ja need kanti ka kaardile. Katariina II valitsusaja agraarreformid viidi läbi riigivõimu eestvõttel. Adramaarevisjon ja Liivimaa ,,positiivsed määrused" lähtusid sarnasest algpõhimõttest. Keskvõim teistas fiskaalpoliitikat, humanistlikud ja sotsiaalsed huvid jäid tahaplaanile. Et riigikassa sissetulekuid tõsta, tuli nüüd talurahva olukorrale mõelda. 4. Talurahvaseadused Nii 1765.aasta positiivsete määruste kui ka hilisemate talurahvaseadustega Liivimaa
olid probleemid? Talupojad vabastati sunnismaisusest, nad said perekonnanimed ja passid. Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19.
10.Nimeta tähtsamad Eesti-jaLiivimaa rahvaseaduseid (aastaid) Milline oli seaduste mõju talupoegadele? 1802 – Eestimaa tunnistas talupoegade õigust vallasvarale. 1804 – Liivimaa keelustas koormise tõstmise. ( Võib talupärandada, talupoegade müük ja kinkimine keelustati.) 1816 – Eestimaa pärisorjus kaotati, talupoegade vaba seisus. 1819 – Liivimaa talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1849 – Liivimaa talumaa piirid fikseeriti 1856 – Eestimaa ülemineku soodustas taharendile. Eestlasest talupoeg võis käia kohtus, võis mõisniku kohtusse kaevata. 11.Nimeta Eesti ärkamisaja tegeasi (3) Mis oli igaühe panus tahvaslikus liikumises? Johann Voldemar Jannsen – Hakkas välja andma ajalehte „Perno Postimees“ Rahvas hakkas teda kutsuma postipapaks. Carl Robert Jakobson – Alustas „Sakala“ ajalehte tegema. 1848.aastal sai ta loa andma ajalete „Sakala“
Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a. nn kvoodimaa mõisateenijatele teorenti oli võimalik asendada raharendiga mõisnik võis talusid päriseks müüa 1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku
Rendihärrus- · maa oli mitmekordses valduses (läänistatud) · kogu maa oli jagatud välja talupoegadele · talupoeg oli maa rentnik, üleminek raharendile · talupoeg võis maa kasutusõigust pärandada · maksud olid seotud maaga mitte talupoja isikuga · levis Lääne-Euroopas Mõisahärrus- · maa ühekordses valduses (mõisniku eraomand) · mõisamaa jagunes kaheks: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine talumaa, mis kuulus mõisnikule, kuid millel asusid talumajapidamised · talupojad pidid talumaa eest maksma renti teorendina · talupojad olid seotud maaga - sunnismaised pärisorjad · levis Ida-Euroopas Õpikumaterjalid- Frangi riik V-VII sajandil · 5. Sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjookse aladel elanud frangid kuningas Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid länegoodid sealt hispaaniasse · 495
LIIVI SÕDA (1558-1583) SARNASUSED PÕHJA SÕDA (1700-1721) Edukas oli Rootsi Põhjus: saada ülemvõim Edukas oli Venemaa Läänemerel. Alguses olid Liivimaal Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Alguses olid Eesti alad Rootsi iseseisvad väikeriigid, kes Venemaa valduses alistati Kestis 25 aastat Kohalikud talupojad mässasid Kestis 21 aastat Venemaa oli algperioodil Kahanes rahvaarv Venemaa oli esialgu edutu edukas Oluline isik Ivan Julm IV Mõlemad sõjad ulatusid Eesti Oluline isik Peeter I aladelt kaugemale Poola eesotsas oli Bathory Rahva küüditamine Venemaale Poola eesotsas oli August Tugev Ei kujunenud koalitsiooni Kujunes koalitsoon Rootsi ...
Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. 1849. Uus Liivimaa talurahvaseadus. Mõisnikud võisid talusid talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Talurahva omavalitsuse kujunemine Vallakohus, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikud, politseilised ning administratiivsed funktsioonid. 19. Saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi
tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema ainult põlluharumisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid mõisnikelt talud rentima n-ö turuhinnaga. 1849/56. aasta talurahvaseadused. kinnitas veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus soodus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 56. aasta Eestimaa ja 65. aasta Saaremaa talurahvaseaduses. Vallakogukonna funktsioonid. Vallakohus 1) lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, 2) nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, 3) karistasid üleastunuid (kuni 30
Kroonumaade ehk riigimaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696 avaldatud Liivima maj.reg. mille sätted laienesid ka eestimaa kroonumõisatele. Keelati talupoegade karistamine ja talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti reduktsiooni käigus tulnud koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Vakuraamatud-Kui talumaa kuulus mõisnikule siis tuli kasutamise eest tasuda koormisi mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Arvestust koormiste üle peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise pere suurusest. Suur nälg- Ikaldus tabas Eestit aastail 1694. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696
usutavus · usaldusväärsus. Lääne õigustraditsiooni tunnused Lääne õigustraditsiooni (al XI s) neli tunnust: eristamine õiguse ja muude institutsioonide (normisüsteemide jm) vahel; juriidilise tegevuse professionaalsus; juura professionaalide eristatav koolitamine (nt ülikoolid, õpikud); õigushariduse ja teaduse (metaõigus) ning praktilise õiguse vastastikune mõjutamine. Õiguseleidja? Õigusemõistja - tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine.
2. Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomandi kohustused. Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Talumaad kulusid ikkagi veel talupoegadele, kuid peale vallutusi pidid talupojad maksma koormisi. Koormisi sai maksta rahas ja ka saagiga. Talupojad said minna linna, kuid talumaa jäi nn mõisnikule. Tekkis sunnismaisus. St, et talupoeg ei võinud eam omanikku vahetada. Pidi alluma ühele mõisnikule. 3. Esitage näiteid ristiusu mõjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks?
Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli rent tasuda koormistega (teotööga mõisapõllul). Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8.a järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
liite ja nii tekkisid maakonnad. Kuid kui Eesti maale tungisid vaenlased, siis pidid inimesed varjuma linnustesse, mida oli igal kihelkonnal vähemalt üks. Linnuses oli kindlasti kaev ja varju paljudele inimestele. Eestlased tegelesid tol ajal enamasti põlluharimise ja loomakasvatusega. Maavalduste suurust mõõdeti ardamaades. Kõige varem hakati põllukultuuridest kasvatama otra, XI sajandil juba rukist. Mõisted: linnus kaitseehitis, mis koosnes hulgast hoonetest adramaa talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga kihelkond maa-ala, mille elanikke sidus omavaheline lepe maakond kihelkondade liit 7. VALLUTUSSÕJA ETTEVALMISTAMINE JA SÕJA KÄIK Neid, kes ei uskunud Kristusesse kutsuti paganatest ja Eestis oli neid enamus. Usuti ikka oma loodusvaime ega tahetud uskuda uut jumalat. Piiskop Albert valmistas ette vallutussõja ning vallutas liivlaste, lätlaste ja eestlaste maa, pannes aluse sakslaste võimule meie maal. Aastal
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
