Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 37 meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud
Sassi kool Sassi algkooli maja ehitati ümber endisest Sassi mõisa härrastemajast, mis algselt oli ühekordne kivimaja. Koolihoone valmis 1928. aasta sügiseks (10 aastat ehitati). Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõp...
Clyny kloostrikirik ehitati 1088-1130 ning lammutati hoolimatult 1810.a. Ta oli Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Mihkel Kukk Tammistu talu Veeriku küla Valjala vald 94346 Saare maakond Tel 5844 1832 Pr Aive Mõistlik Valjala Põhikooli direktor Posti 18 Valjala 94 302 Saare maakond 21. september 2015 Avaldus Palun võtta mind õpetajate päeval, 2. oktoobril 2015 üheks päevaks tööle bioloogia-, keemia- ja geograafia õpetajana ning 8
seisev kellatorn. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast campana('kirikukell'). Siis hakati ehitama Pisa torni. Tornile on iseloomulik, et seda taheti ehitada küll otse, ent see vajus viltu. 2008. aastal teadustati, et see ei olegi maailma kõige viltusem torn, selle tiitli sai hoopis Hollandis Bedumi linnas asuv Walfriduse torn. 10. Nimeta 1 romaani stiilis kirik Lääne-Eestis? Kus see asub? Millal ehitati? Mis on sellele kirikule iseloomulikku? Valjala kirik asub Saaremaal, Valjala vallas. Teda hakati ehitama 1227. aastal. 13. sajandil ehitati ta ümber kindluskirikuks. Valjala kirikut peetakse Eesti vanimaks kivikirikuks. 11. Mida kujutati kiriku portaalidel, fasaadil, seintel? Püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast. Inimesed ei olnud elutruud, rohkem pandi rõhku nende emotsioonidele ja iseloomulikele joontele. 12. Milline kunstitehnika sai alguse romaani ajastul ( vihje - akende kujundus)? Vitraaz. 13. Mis on roosaken
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune
11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli. Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus. 12. Kuidas hinnata venelaste rolli 1208-1227 aset leidnud eestlaste võitlustes? Too kaks iseloomustavat näidet. 13. Kirjelda Muhu ja Valjala linnuse vallutamist 1227. aastal. Muhu lissune vallutamiseks oli kokku kogutud suurim vägi terves ristisõjas, pärast ägedat tormijooksu see ka lõpuks vallutati. Saarlased mõistsid Muhu linnuses toimunut arvestades, et igasugune vastupanu pole antud olukorras kuigi mõistlik, ning pakkusid sakslastele rahu. 14. Miks jäid eestlased ristisõdijatele alla? Selgita ja too näiteid. Olulisemad daatumid: 1201- Riia linna asutamine- Riiga koondus Läänemere idakalda kaubandus.
· Luuakse Liivimaa Ordu 1 2. Miks kujunes Eesti kirikuehituses välja mitu erinevat koolkonda? Seda soodustas poliitiline killustatus ning ehitusmaterjal. 3. Täida tabel Piirkond Ehituslik omapära Kirik 1) Lääne-Eesti Oli ühelööviline kirik ja ehituses Ridala kirik. kasutati dolomiiti ning paasi. 2) Saaremaa Kasutati ka dolomiiti ja paasi ja Valjala kirik, Eesti vanim oli ühelööviline kirik. kiviehitis. 3) Kesk-Eesti Oli kolmelööviline kodakirik. Ambla ja Koeru. Laiem kui ühelööviline kirik. Võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Keskosa romantiline ja salapärane. 4) Põhja-Eesti Toomkirik, Niguliste
ü Kesk-Eesti ü Tallinn ja Põhja-Eesti ü Tartu ja Lõuna-Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit.Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud.Põhjusteks võis olla tulekahjud,sõjapurustused või koguduste jõukuse kasv ning ehituslike ideaalide muutumine. Lääne-Eesti ja Saaremaa Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud. Siin on rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali-Paasi ja dolomiiti. Pärst Valjala maalinna 1227.a. alistumist hakati ehitama Valjala kirikut,mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. Ridala kirik Muhu Kirik Enamasti Kindlusliku Välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid 13.sajandi lõpul või 14.sajandi alguses mitmel pool mujal saaremaal ja ka mandi lääneranna lähedal. Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita
kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud. Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks
Benjamin Franklin Koostaja:Tanel Kirst Valjala 2009 Benjamin Franklin Sündis 17.01.1706 Suri 17.04.1790 Kuidas ja mida õppis, mida uuris Koolis käis 2 aastat Teadmisi hankis põhiliselt iseõppimise teel Teadusega hakkas tegelema 40-aastaselt Uuris soojusnähtuseid, tegeles okeanograafiaga ja meteroloogiaga Meelistegevuseks kujunes elektrinähtuste uurimine Tähtsamad avastused Avastas elektrostaatilise vastasmõju Leiutas piksevarda Avaldas raamatu
pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645
Inglise teadlane William Gilbert Koostaja: Karl Kastein Juhendaja: Tõnu Soots Õppeaine: Füüsika Valjala 2009 William Gilbert Sündis: Colchester Inglismaa 1544. 24. Mail Suri: London Inglismaa 1603. 30. November Elulugu Õppis St John's College's Aastal 1600 valiti füüsikute kooli presidendiks 1601 1603 töötas Elizabeth I füüsikuna Tähtsamad avastused Enamasti mäletatakse tänu tema teosele De Magnete Võttis kasutusse sõna amber mis tähendab kreeka keeles elektron Avastas kehade vastastikuse mõju
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik
Edasi tehakse ülevaatlik tasuvusarvutus, näitamaks, milline elektrikatkestuste vähendamise variant on kõige mõistlikum. Kõige viimaks tuuakse välja kõige probleemsemad alajaamad ja nende fiidrid, näitamaks, kuhu Elektrilevi OÜ võiks lähitulevikus investeerida, et võrgus esineks vähem elektrikatkestusi. 3. 2012. AASTAL TOIMUNUD ELEKTRIKATKESTUSED 3.1. Kõrgepinge mitteplaanilised elektrikatkestused 22.08.2012 kell 14:26 kuni 14:48 lülitusid välja 110 kV õhuliinid Valjala - Sikassaare, Orissaare - Valjala ja Võiküla - Muhu - Orissaare. Rike tekkis 110 kV õhuliinidel Leisi - Sikassaare - Valjala toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et
- Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn) - Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike). Portaali ava peal kristus ja evangelistid. Kiriku fassaadil ka kuradid kujutatud. - Maalikunst: bayeux vaip 70m pikk 50cm kõrge, vanaaegne koomiks, räägib inglismaa kuninga Williami saamise loo kuningaks. Tikitud villaste niitidega. Gooti stiil - Hiiglaslikud kirikud
Welcome to Saaremaa Its located in.. Its located in the south-west part of Estonia. And the capital of Saaremaa is Kuressaare. Saaremaa is mostly known... Saaremaa is mostly known for its beautiful seaside, windmills and junipers Legends of Saaremaa Its like a legend that Saaremaa stands on seven The people of Saaremaa have this legs: Laimjala, Mustjala, Valjala, Kõljala, Hakjala, weird accent and most of them can't Laadjala and Mändjala there's actually more legs make a difference between letters but these are the most known places. "Õ,, and "Ö,, Panga Pank It starts in Gotland, Sweden and is about 2.5 km long on the ground and 21.3 meters high. Sõrve säär Sõrve säär is a place where once was a old lighthouse
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).
altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
Historical Facts Straitland has served as a junction of international trade routes for Vikings. Long struggle of power with foreign intruders has left ancient strongholds in Valjala, Lihula and Soontagana. The churches in Muhu, Valjala, Mustjala, Karja and Kihelkonna are honorable and elderly because Straitland was the one to bring Christianity to Estonia. The castle of Kuressaare is still standing proudly, but in Lihula only ruins can be seen. The patterns of national dresses and the churches bring memories of secret sign cultures of Medieval Times. Good knowledge of singing and facility of speech of the people of Straitland have given Estonia a big number of writers and
14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke
1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas.
Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat.
ROMAANI STIIL Annika Loor Stina Rebecca Pettai 10.klass • Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. • Sünnikohaks loetakse Prantsusmaad. • Oli valdav 10. kuni 13. sajandini. • Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti ja kestis kuni Gooti stiili tulekuni. • Üldiselt keskendub stiil arhitektuurile. Ajalugu • Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. • Palju mõjutusi oli antiik- ja varakeskaja, bütsantsi ja armeeni kunstist. • Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad, kõrged tornid. Romaani arhitektuur • Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. • Kõige enam kaunistati portaale ja fassaadi. • Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai algus...
DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane Gooti arhitektuur Eestis 1)rehielamu- ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad 2)muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää. tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal 3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed- tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik..
Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227 Läänemere idakalda rahvad erinesid teistest Euroopa rahvastest II aastatuhande algul seetõttu, et nad olid RISTIMATA ja neil polnud ühtset RIIKI. Läänemere idakaldast olid huvitatud: Saksamaa, Taani, Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ...
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev
Kas Eestis tasub toota biogaasi? Oleme jõudnud aega,mil meie energia allikad aina kiiremini kahanevad ning on lõpu piiri lähedal.Et,teised põlvkonnad saaksid samuti soojust ja elektrit,tuleb võtta käsile sellised meetodid,mis oleksid kasulikumad,mida jaguks pikemaks ajaks ja mida oleks soodne ülal pidada.Sellisteks allikateks on tuuleenergia,vee-energia,tuumaenergia ja loomulikult biogaasi tootmine.Kuid,kas Eestis tasub seda toota? Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvesta...
Tööleht nr. 4 Romaani ja gootika Õpilase nimi:.Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad ...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti:
maad ja rahvast kaitsta, kuid kuna tase erines vallutajate omast, pidid eestlased leppima kaotusega. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud näiteks Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselgelt viga. See oli vabadusvõitluse ajal üks suuremaid kaotusi eestlaste jaoks. Muiste vabadusvõitlus lõppes 1227.aastal, kui sakslaste vägi vallutas Saaremaal asuva Valjala linnuse. Sellega olid ristitud kogu mandri elanikud ja ka saartel elavad rahvad. Muistne vabadusvõitlu tähendas eestlastele ühel poolt suur vägede kaotust, majanduslikku nõrgenemist ja laastavate sõjakäikude tulemusena hävitatud ning rüüstatud ehitisi ja maad, kuid teisalt õpiti edukalt kasutama uusi sõjariistu, millest on kindlasti olnud kasu ka edaspidi. Lisaks õpetas see eestlastele kokkuhoidmist rasketel aegadel
Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest
hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv 33 150 32 800 32 540 32 280 32 060 31 835 31 815 31 756 31 706 33 481 33 307
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7
askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj, (edasi on mul mingi segane joonis, aga kui ma õigesti välja loen, siis
variant. Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja Saaremaa vallutamist, hakati seal ehitama Valjala kirikut. Esimesena kerkinud väike kabel on tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis. 1240. a paiku tehti laiendusi, mis olid veel romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
Aeg Kellega? Kus? tulemus 1208 Sakslased, Ugandi kaotus 1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus 1224 Sakslased, Tartu vallutamine kaotus 1227 Sakslased, Valjala kaotus Miks eestlased said lüüa 1918 1227 · Halvem relvastus · Väiksemad sõjalised jõud · Puudus oma riik! · Maakonnad ei võidelnud ühiselt · Vähene abi
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas ...
· viimase Mandri-Eesti Kogu Eesti ala vabastati 1222 linnusena langes Tartu 1224 võõrvõimust (va. Tallinn, mis Muhu- ja Saaremaa alistamine 1227: jäi taanlaste valdusesse). · üle jää suur sakslaste vägi piiramas Uue ristisõdijate sissetungi Muhu linnust, mis vallutati ja käigus toimus Eesti lõplik kaitsjad tapeti alistamine; · Valjala linnus alistus võitluseta ja viimase vastupanukoldena saarlased ristiti vallutati 1227 Saaremaal Muhu linnus Mõõgavendade ordu poolt. Tapeti nii mehed kui lapsed. 1227 loetakse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks, kuigi sõda jätkus veel aastakümneid 7. Eestlaste kaotuse põhjused OBJEKTIIVSED SUBJEKTIIVSED Süstemaatilised rüüsteretked Eestlastel polnud riiki
Varbola linnus, Viljandi linnus, Ümera rüüstamine- kaotus, Viljandi all anti alla Koostöö venelastega abivägi, Tallinna piiramine prooviti 1224.a Tartu kaitsmine sakslaste vallutamiskatsed olid luhtunud tormijooksuga õnnestus vallutada 1227.a Lõppvaatus Saaremaal sakslased läksid üle mere Muhu linnuse alla. Tahtsid ennast lasta ristida, aga selega poldud nõus ja nii tungisid nad linnusesse. Valjala linnus läbirääkimised, kuna ei tahetud nii palju ohvreid 1236.a Saule lahing Mõõgavendade ordu saab hävitavalt lüüa leedulaste käest. 1238.a Stensby Liivimaa valitsemiseks asutatakse Saksa ordu liivimaa haru liivi ordu ja Taani vaheline leping Stensby. Alade jaotus: Taani- Põhja-Eesti, Ordu- Sakala, Kesk-Eesti, Tartu pk- Ugandi, S-L pk- Saaremaa ja Läänemaa.
1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu korda Tartut valluada, esimesed katsed ebaõnnestusid, Meelitati vürsti Venemaale tagasi minema. 1224 – sakslased tulid liivlaste ja latgalitega. Piirasid 8 päeva Tartut, korraldasid tormijooksu, vallutasid linna. Sellega oli Muistne Vabadusvõitlus mandril lõppenud. 1227- korraldasid sakslased sõjakäigu Saaremaale. Kõigepealt vallutati Muhu linnus, tapeti kõik muhulased. Edasi mindi Valjala alla, saarlased otsustasid alistuda. Muistne Vabadusvõitlus oli lõppenud. Eestlaste allajäämise põhjused: •Sõjaline ülekaal vastasel •Vastased olid professionaalsed sõjamehed •Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused – meelitasid enda poolele liivlased ja latgalid •Sakslased kutsusid appi Taani ja Rootsi •Venelased olid Vabaduvõitluse alguses vaenlased •Venelased jäid oma abiga hiljaks •Eestlastel polnud maakondade vahel tihedat koostööd
Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud. Lööve oli Lääne- Eesti ja Saaremaa kirikutel üks või kaks, Lõuna- ja Kesk- Eestis ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14
Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? Saarlaste jaoks lõppes muistne vabadusvõitlus Valjala all aastal 1227, oli talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
