Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ronga" - 33 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Suuline ja kirjalik kommunikatsioon - kodutöö

Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö SKK kodutöö 1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja ,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas ,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?) kalvados <-e> õunaviin huur ­ igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis soppama poodlema déjà-vu ­ varem nähtu või läbi elatu, [dezavü'] mammaal ­ imetaja, kõrgemeima arengutasemega selgroogsete klass (mammaali) kamp 1. <:kamba, .kampa; seisundivorm .kampas> pank, tükk . Kamp lund = lume+kamp. Muld on kampas mõistekiri - ideograafia residen't <-den'di, -.den'ti> saadikust madalam diplomaatiline esindaja 2. Leidke, kuidas oleks nõudlikus tekstis (nt laiale avalikkusele mõelduna) õige(m) välj...

Meedia → Suuline ja kirjalik...
156 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kanakull

Kanakull Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab suvalise "tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Aasta linnud 2015- viud

Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Balett „Uinuv kaunitar''

Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...

Muusika → Ballett
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Juhan Smuul “Kirjad Sõgedate Külast”

Selline see elu on. Nõukogude rahvas hoiab kokku, kuid tegelikult on iga mats ikka enda eest väljas ja võimuorganitel pole pisitegelaste jaoks aega. Seda iseloomustas ka seik rajoonikomitee sekretäri ja vanaeide vahel, keda allkirja pärast iga päev edasi-tagasi jooksutati, ilma et kellelgi oleks isegi mõttes olnud teda aidata. Tähtsatel meestel on tähtsamad toimetused. Kiri "Hõbedased lained" viib lugeja mereteemalisel taustal veidi teistsuguste inimeste maailma­ Härra Roul Ronga ja Milli Räusi maailma. Selliseid inimesi võiks võrrelda tänapäeva hipsteritega. Nad seavad end teistest kõrgemale ning võtavad vabaduse ja kohustuse kõike hukka mõista, kõigele viltu vaadata ja labaseks tembeldada. Selliseid ringkondi leidub ju ka tänapäeval. Tõusikud, kes ei erine teistest sugugi millegagi, aga peavad endid paremaks, kuid sisult on õõnsad ja pealiskaudsed, olgugi, et iseendid vastupidises veennud. Mulle meeldis seda lugu lugeda. Ma ei tundud Ronga õnnetule

Filoloogia → Eesti kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Kodukakk

Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Röövlinnud

Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta on levinud põhjapoolkera metsades ja metsasteppides, kuid teda on nähtud ka mägedes. Eesti paikadest on ta levinud Alutagusel, Aegviidus ja Alam-Pedja loodusmassiivides. Kanakull (Accipiter gentilis) Kanakulli peetakse maarahva kõige vihatumaks linnuks. Ta on umbes ronga suurune lind, kelle kehapikkus on 50-60 cm, millele lisandub veel 30-80cm tiivapikkust. Kanakulli kehakaaluks on 700-1500g ning emane on isasest tunduvalt suurem. Linnu keha alumine pool hele või kreemjas koos tumedate ristvöötide või- triipudega. Ta keha ülemine pool on pruunikashallide või helepruunide sulgedega. Kanakulli saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Ta on levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika avamaastikel ning metsades. Kanakulli on nähtud ka Madagaskaril

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa

1) Üldkoormav Jooks, käte ringid ette 0.5 ringi päkkadel, ei harjutus Jooks, käte ringid taha 0.5 ringi tormata, pealagi üles 2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg sirutusharjutus külghoides sirge, keha 1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus sirutatud, käed päkkadele sirged, lühikesed 5-6. Päkk-kõnd, rõngas ülal sammud 7-8. Laskumine täistallale, rõnga laskumine eest alla 3) Harjutus kätele Tegevus kõnnil, rõngas ees külghoides 2x8 Käed sirged, pea ja õlavöötmele 1-2

Sport → Kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Puisniidud esitlus

Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. · Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. · Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu · Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem. · Olemas on tal ka rähnidele omane suur ja väga tugev nokk ning ilus sulestik. Laanekuklasne · III kategooria kaitsealune liik Eestis

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Loominguline töö vene luulest, Jessenin, Gumiljov

/Vaikselt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne seda on piisavalt rõõmu nauditud. Teiseks luuletajaks valisin Gumiljovi. Temalt toon esimesena välja luuletuse ,,Ulmad" mille sisu on ronga vestlus kerjusega, kus esimese mõttelend juhatab nad kaugele unistustemaale. ,,Mõte lennukalt kaugusi puutus, vaene hütt muutus kuningakojaks..." Hurtsik saab peagi tagasi oma endise kuju ning see toob kaasa endisest suurema rahulolematuse. Võimalik, et pettumuse kartmine hoiab paljusid inimesi unistamast nii igapäevaelu tasandil kui ka tulevikuplaanides. Samas kõlab rahva ütlemine: ,,Palju tahad, vähe saad; vähe tahad, ei saa midagi

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hiireviu

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must. Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune. Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt.

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksegees

Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea 4b ja Jumal lahutas valguse pimedusest 5a Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. 5b Siis sai õhtu ja sai hommik ­ esimene päev. 6a Ja Jumal ütles; 6b ...

Teoloogia → Üldine usundilugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tundra linnud Liigi kirjeldus

Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude otsas, kasutades selleks teiste lindude, peamiselt kaljukotka ja ronga, pesa. Ise ta puu otsa pesa ei ehita. Saaki püüab jahipistrik mitmeti, sealhulgas madalal lennul maa kohal, lennul saaki väsitades või sööstes. Saagi surmab ta maapinnal, isegi siis, kui saagiks langes lind lennult püütuna. Vaenlaseks on kaljukotkas. Haudumise ajal ka rongad, kes võimalusel mune varastavad. Eestis on viimase 50 aasta jooksul kohatud jahipistrikku 3-l korral. Maailmas elab 10-100 tuhat jahipistrikku. Metstilder: Metstilder on üks väiksemaid tildreid

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Asklepios

koos tema armukesega ning üks neist kiirustas uudist Apollonilile teatama. [7] "Apollon haaras armukadedushoos oma vibu, otsis Koronise üles ja lasi talle noole rindu". [11] Enne surma jõudis naine Apollonile öelda, et ootab ta last. Apollon oli oskuslik ravija ja suutis oma poega elu päästa, kuid Koronist ta uuesti ellu äratada ei suutnud. Apollon oli vihane oma tormaka käitumise pärast kui ka linnu peale, kes talle halva uudise tõi. Karistuseks muutis ta ronga valge sulestiku mustaks. [7] Muuseas, poiss, kellele hiljem pandi nimeks Asklepios (mis tähendab "tükkideks lõikajat") päästeti keisrilõikega. Arvatavasti oli see üks esimesi keisrilõige maa peal. [2], [9] 1.4 Asklepiosi õpetus Cheiron on kreeka mütoloogias ebatavaliselt arukas ja õiglane kentaur. Erinevalt teistest kentauridest ei teinud ta midagi kahjuliku inimestele. Cheiron elas Pelioni mäe koopas ja õpetas

Ajalugu → Kreeka kultuur
10 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Harakas

Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba...

Loodus → Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Mets ja asukad

Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse jne. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakulli saagiks

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Meenikunno looduskaitseala

(NUMENIUS ARQUATA) on üle Eesti hajusalt levinud haudelind, kes asustab mitmesuguseid avamaastikke ning puudub vaid piirkondadest, kus valdavad suured metsamassiivid (Elts, Marja, 2013). Suurkoovitaja pesa paikneb keskmise kõrgusega rohus, mõnikord mättal (Renno, 1993). Metsaski elab palju erinevaid liike üks neist on Händkakk (STRIX URALENSIS), kes on väikesearvuline haudelind, kes eelistab kuuse-segametsi või kuusikuid. Pesitsemiseks kasutab kulliliste, must-toonekure ja ronga vanu pesi või teeb pesa avarasse puuõõnde või murdunud tüve tüükale (Renno, 1993). 2012. aastal Meenikunno looduskaitsealal Ain Nurmla jt. poolt läbiviidud lindude inventuuri tulemusel selgus, et händkakke elab kaitsealal neli paari. Laanerähn (PICOIDES TRIDACTYLUS) on Eestis üsna väiksearvuline haudelind, elutseb enamasti kuusesegametsades ja kuusikutes, harvem kuusesegustes männikutes. Pesa raiub kuuse või lehtpuu tüvesse (Renno, 1993)

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. ­ Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi ­ Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis ­ Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. ­ Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad ­ Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. ­ Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli ­ Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 ­ Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 ­ Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi ­ Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni ­ Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli ­ Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. ­ Vallutati Narva linn · 1708 ­ Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni ­ Poltaava lahi...

Ajalugu → Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
12
odt

AJALUGU (ROOTSI AEG)

Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn. -Rootsi - Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. -Venemaa - Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 35) KES OLI STEPHAN RAABE EHK RONGA TEHVAN? Stephan Raabe oli eesti talupoeg, kes olevat Narva lahingus juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganud kiire edu.

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kullilised - kotkas,kakk,toonekurg

Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Kassikakk toitub suurematest ja väiksematest närilistest, jänestest, kärplastest ja isegi väiksem rebane peab tema eest varju pugema, samuti murrab maha kõik lunnud. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma. Kassikakk on looduskaitse all. 9Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad.

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Teadusfilosoof - Karl Popper

4 ehk põhimõtteline ümberlükatavus. Popper väidab, et üldväidet ei ole võimalik tõestada, küll on võimalik seda ümber lükata. Näiteks ütleb ta, et loodusseadused sõnastatakse üldväitena, kuid neid saab ümber sõnastada loogiliselt samaväärseteks eksistentsiväidete eituseks. Popperi selgitus lause abil: nt on väide Kõik rongad on mustad selle saab ümber lükata, kui leiame mõne ronga, kes ei ole must. Kui palju ka ronki ei kontrollitaks, ei saa tõestada, et kõik rongad on mustad. , "Teaduslik teooria on vaid hüpoteeside kogum, mida tunnistatakse üksnes seni, kuni teda ei ole ümber lükatud."-Karl Popper. Tõeline teadlane peab pidevalt otsima teooria ümberlükkamise võimalusi ehk säilitama kriitilise hoiaku. Niikaua kuni teooriat pole suudetud ümber lükata, on see ajutiselt omaks võetud. Popper eelistas kasutada sellise teooria jaoks termineid nagu corroboration

Filosoofia → Filosoofia
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kakud

Ta pesitseb maa-alustes urgudes, mida kaevab kas ise oma küüniste ja nokaga või võtab üle rohtlahaukurite vana pesa. Koopakakud on aktiivsed nii päeval kui ka öösel. Tihtipeale seisavad nad oma pesa sisse- käigu kõrval nagu tunnimehed ning jälgivad, kas mingi oht ei lähene. 2 Eestis elavad kakud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

oliivpruun, alapool on heledam. järvekallaste Päranipuala on ookerjas. Silma kohal kõrgroostikes. Rästas-roolind Värvulised on heledam triip. Roo-ritsiklind Ristpart Suur-laukhani Valgepõsk-lagle Hüübi iseloomulikust valjust Hüüp on ronga suurune Suurte roostikega madalast kärisevast häälest, mis kollakaspruuni üldtooniga haigurlane. madalaveelistel kostab mitme kilomeetri kaugusele, Pealagi ja selg on tumedamad, keha veekogudel. ning meenutab häält, mida saab teha, alapool heledam. Kogu sulestik on kui pudelisse puhuda

Bioloogia → Eesti linnud
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Põld

Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. 4.2.Linnud 4.2.1. Hiireviu 11 Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa sulestik on helepruun, alumine, sulgedest vaba jookse ja varbad aga kollakad ning küüned mustad. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

“Loomade farm” George Orwell

saba võngutada, mis mõjus kuidagi eriti veenvalt. Teised rääkisid Kiunatsist, et ta suutvat mustagi valgeks rääkida (lk 20-21)." Nemad kolm arendasid Majori õpetused animalismiks ja hakkasid seda teiste seas levitama. Nii mõnedki loomad ei tahtnud sigade õpetustega kaasa minna, sest leiti, et Jones toidab neid ja ilma temata sureksid nad kõik nälga. Sigadele valmistas raskusi ka ronga Moosese jutustused salapärasest maast nimega Kristallsuhkru Mägi. Nad pidasid Moosese jutte valedeks. Sigade ustavaimad jüngrid olid tööhobused Tümpsa ja Ristik, kes ei olnud just väga taibukad, aga kui nad olid sead juba õpetajaks tunnistanud, siis uskusid nad neid jäägitult ja levitasid sigade argumente ka ise edasi. Edasi peeti salakoosolekuid ja lauldi "Inglismaa loomasid". Ülestõus sai peagi teoks. Jones, ehkki peremehena karm, aga siiski edukas põlluharija, oli

Kirjandus → Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Nimetu

AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Stefan Batory-oli 1571­1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...

Ajalugu → Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Alates 15 meetrist ning kõrgemale rajab ta vastu puutüve peentest oksaraagudest küllalt lameda ning nõrga pesa. Lääne-Eesti puisniitudel kasutab pesapuudena ka tammesid, sangleppasid ja metsõunapuid, põõsastest kadakaid. Kaelustuvi pesitseb suve jooksul sageli kaks korda. Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Täiskurnas on tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna. 7Kodukakk Strix aluco Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune

Bioloogia → Eesti linnud
23 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

samal ajal tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Serementjevi ratsaväega; olgugi, et venelastel oli jõe kõrgel paremal kaldal soodne positsioon, löödi nad kerge vaevaga põgenema rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest (eesti nimega Ronga Tehvan), kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu, aga päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks 19. novembril 1700. a toimus Narva lahing, mille rootslased võitsid

Ajalugu → Eesti ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...

Ajalugu → Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Joonis 4.1 Ödomeetri skeem - jäigast rongast, millesse asetatakse pinnaseproov; - vettjuhtivatest plaatidest, millega kaetakse pinnaseproov; - koormisseadmest, mis võimaldab pinnaseproovi pingestada; - mõõteseadmest, mille abil saab mõõta pinnaseproovi kõrguse muutust. Veeküllastatud pinnase korral peaks seade võimaldama tagada teimiku kuivamise. Ronga läbimõõt on enamasti 5 kuni 10 cm ja kõrgus 2 kuni 4 cm. Mida jämedamateralisem on pinnas, seda suurem peaks olema rongas. Liialt suure läbimõõdu puhul on raske tagada proovi otspindade tasasust. Kõrguse suurendamine põhjustab ülemääraste hõõrdejõudude tekkimist proovi külgpindadel. Koormamiseks kasutatakse enamasti mehaanilisi kangisüsteeme aga ka hüdraulikat.

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun