Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)

Eellugu
1167 .
a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco
Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud
tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud
lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste
liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed , kes
saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt
suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu
koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku
levitama. 1186 . a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla
rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi
kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida , k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel
läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi
said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast
Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold .
Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop
tagasi Saksamaale.
Sissetungi
algus
Vasakule Paremale
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4 Eesti ajalugu #5 Eesti ajalugu #6 Eesti ajalugu #7 Eesti ajalugu #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laural147 Õppematerjali autor
Eesti ajaloost alates muistsest vabadusvõitlusest kuni põhjasõjani (~13.-18. saj.)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

- 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all ­ nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased ­ piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi ­piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised ­ sakslased pidi lahkuma kogu Eestist Madisepäeva lahing - eestlased püüdsid võitu edasi arendada ­ tähtis: liidu säilitamine venelastega. Peaorganisaator Lembitu - üle Eesti tuli kokku suur vägi u 600 meest ­ oodati veel vene vägesid - vaenlased kuulsid eestlaste plaanidest ja kiirustasid, et jõuda enne abiväge - sakslased keskel, liivlased paremal, latgalid vasakul tiival - Madisepäeval 1217 21.sept ­ Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa ­ eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse alla, tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamus ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim ministeriaalideks). Albert tegutses 30 aastat e. kuni aastani 1228. Aastaks 1227 oli vallutatud kogu Eesti territoorium, kaasaarvatud Saaremaa. 1229. a. Albert suri. 5. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu- liikmeskond, liikmete jagunemine, sümboolika, ordu juhtimine, keskused Lätis ja Eestis, tegevuse eesmärk kuni purustamiseni. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel

Ajalugu
thumbnail
30
odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

•irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas.

Ajalugu
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr ­ 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Keskaeg ajalugu

kaitset liivlastele kui võtavad usu vastu ristiusu Albert: Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks), piiskop/kõrgeim vaimulik (Riia peapiiskop) Liivlased olid vallutatud ja ristitud aastaks 1208 (kiire ristimine: Kaupo e. Liivlaste vanem võttis vabatahtlikult ise selle usu vastu ehk siis ka tema alamad pidid selle vastu võtma) Võnnu (kuulub Lätile. Saame Lätis võidelda Saksa rüütlitega, kes tahtsid tundiga Eesti aladele) LIIVIMAA RISTISÕJAD: Läänemere pk. 12 saj II poolel muutus jõudude tasakaal (paavst lubas püha maale mineku asemel sõjaretkele paganarahvaste vastu.) vendi ristisõjad (ligikaudu 40 aastat kestnud) liideti Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga edasi pöördus valitsejate + usulevitajate tähelepanu Läänemere idakaldale uued vallutused ­ saksa kaupmeeste ligipääs Läänemerele -(ühelel vallutatud alale rajati Lübeck e

Ajalugu




Kommentaarid (1)

age12 profiilipilt
age12: väga hea, soovitan (YYY)
17:48 10-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun