Eetilise konflikti lahendamine. Mõistatus polikliinikus: lifti pole, aga kus on ratastool? (Virumaa Teataja, neljapäev 06.märts 2014) Juhtumi kirjeldus Naisterahvas pidi minema oma haige vaevaliselt liikuva emaga polikliinikusse röntgenisse. Sissepääsu juures polnud ei kaldteed ega ka ratastooli. Naisterahval oli ema jaoks kaasa võetud taburet, millele sai vanainimene toetudes treppidest ülesse röntgeni kabinetti. Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed. Haigla juhataja sõnutsi on hoone tagahoovis kaldtee mida mööda pääseb majja ratastooliga
ASUKOHT ● Vulkaan Hekla asub Islandi saare edelaosas. ● Vulkaan asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade ühenduskohas. SEISUND ● Hekla on enamasti aktiivne, kuid praegu on viimasest purskest veidike rohkem aega möödunud (19 aastat). ● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale. ● Viljakas maa (rikastatud maa koos mineraalidega) omakorda toob inimestele kasu ning inimesed hakkavad elama viljaka maa lähedal. KASUTATUD ALLIKAD ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hekla
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA.
jooksul Etna suurim purse. Enne vulkaani purskamist, toimusid paar päeva enne seda maavärinad, mis laastasid ümbruskonna külasid. Kui vulkaan hakkas purskama sai mõni küla täielikult hävitatud. Selle sündmusega said ka mitmed inimesed surma. Etna on kihtvulkaan. Ta kõrguseks on 3295 meetrit merepinnast. Kihtvulkaanide magma on vaevaliselt voolav. Laavavoolud on lühikesed Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke. Vaatamata sellele, et Etna on aktiivne vulkaan, elab teda ümritsevatel aladel tuhandeid inimesi. Sest teda ei peeta eriti ohtlikuks, kuna Etna vulkaan ei kogu pikka aega energiat, et siis plahvatuslikult pursata vaid purskab pidevalt. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://p6.hostingprod.com/@treks.org/etna_13726464wxjutkbvre_ph.jpg http://www
Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides. Adam
Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulkaanipurse selles piirkonnas leidis aset 5. sajandil eKr. 2. Tipu kordinaadid 13° 51 10.8 N, 89° 37 48 W Vulkaan paikneb El Salvadoris Santa Ana maakonnas. Santa Ana vulkaan on 2,381m kõrgune(riigi kõrgeim vulkaan).Kihtvulkaan. Magma on vaevaliselt voolav ja ka madala temperatuuriga -800-1000'C.Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Kriitilise rõhupiiri ületamisel toimub plahvatuslik purse mille kogus vulkaanikoonus hävib ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. 3.
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi.
keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi imeelukat otsima. Nad leidsid kahvanäo üles ning püüdsid temaga suhelds, kuid keelebarjääri tõttu ei tulnud sellest midagi välja
Miks ja milliseid valesid vajavad Gailiti tegelased (,,Karge meri") Kõige rohkem valetasid tegelased iseendale. Üheks suurimaks põhjuseks pean ma seda, et ei tahetud endale ja teistele haiget teha. Lihtne näide on see, kui Eerik andis teistele teada, et tal on suuremad plaanid Neemiga. Samas ise armunud Kellisse, kes rääkis, et tal on Amadeus. Eks seegi oli vale, mis pidi säästma haiget saamise eest. Oli kergem valetada, kui oma tegelikest tunnetest rääkida. Kardeti eemale tõrjumist ja äraütlemist. Saarel oli kombed väga au sees. Nende järgimine oli kohustuslik. Vastasel juhul tuli lihtsalt taluda õelaid pilke ja nii edasi. Üheks kombeks oli pruudi kaasavara. Mida rohkem kõike oli, seda rikkam neiu. Katrina ja Matt Ruhve puhul oli valetamine külarahvalegi selge. Pulma ajaks veeti Katrina kaasavara aita. Seal olid Matt Ruhve ehitatud kastid koos K...
Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku? Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies
Lasteaias on väga palju lapsi ja peresid, kel kõigil omad tõekspidamised- põhimõtted. Seetõttu on oluline üksteisega arvestamine ning üksteisest lugu pidades saame pakkuda lastele parimat. Väga oluline on suhtlus, siin kohal pean silmas just kuidas infot edastatakse õpetaja poolt lapsevanemale ja vastupidi. Luues usaldusliku suhte, siis toimib ka koostöö paremini ja efektiivsemalt. Oma töös olen tihti märganud seda, et vanemad kipuvad üsna vaevaliselt nõuandeid omaks võtma. Tihtipeale lastakse jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja.Kuid on ka erandeid, näiteks lapsevanem on väga aktiivne ja seab vaid oma lapse esikohale, arvestamata, et rühmas on lapsi veel ja kõik on võrdväärsed. Selleks, et parandada koostööd lapsevanematega, püüame meie oma rühmaga korraldada palju üritusi, kuhu oleksid kaasatud ka vanemad. Pean oluliseks loomulikku ja vaba suhtlemist enda ja lapsevanema vahel
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue.
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline aeg, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Talupoegadele valmistasid Rootsi võimu esimesed aastakümned pettumuse. Mõisnikud aina laiendasid oma õigusi. Rootsi huvi oma Läänemereäärsete provintside vastu polnud eriti suur ning see tõi kaasa Eesti majandusliku tähtsuse vähenemise. Sellele vaatamata on rahva mälus Rootsi aega nimetatud ,,heaks Rootsi ajaks". Taolise arusaama kujunemise üheks põhjuseks oli ilmselt Rootsi võimude tagajärjekas tegevus kultuuri ja hariduse vallas. Teiseks põhjuseks, miks Rootsi aega positiivselt suhtuti, olid Rootsi võimude poolt 17. saj. lõpul teostatud reformid, millega muuhulgas üritati parandada talurahva olukorda. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähe...
- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põllumajanduses? ( Talud võeti ära ja tehti kolhoosid sovhoosid) 14. Kuidas kolhoosides elu kulges? ( Alguses väga vaevaliselt. Palka ei makstud, 1960. aastatest alates muutus paremaks. 1970. aastatel elati päris jõukalt . 15. Millised muutused toimusi tööstuses? (rajati suurettevõtted, töölised toodi Venemaalt. Oli venestamise ja looduse reostamise allikas. Eestile mittevajalik. 16. Millised muutused toimusid olmes ja elulaadis?(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud. Kasutati tutvusi kaubanduses ja müüjatele maksti altkäemaksu
vee lõhustamiseks vesinikuks ja hapnikuks. Katalüsaatorite abil reageerib vesinik süsihappegaasiga. Tulemuseks on metaan, mille saab saata gaasivarustusvõrku. Eeliseks on see, et gaasi on lihtsam säilitada ja laiaulatuslik gaasijaotusvõrk on juba olemas. Puudusteks on see,et see on kallis ja kasutegur on 60%. Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides.
5-10 % • Häiritud üldseisund – pt ärrituv, rahutu • Silmad aukus, pisarad puuduvad • Keel, suulimaskest kuivad • Janune, joob agaralt • Nahavolt taastub aeglaselt • Vajalik seisundi jälgimine seisundi süvenemise osas, soovitav haiglaravi III dehüdratatsiooni aste vd > 10 % • Raske üldseisund – pt loid, letargiline, teadvuse häiretega • Silmad väga aukus, kuivad (silmad ei sulgu kuivuse tõttu) • Keel, suulimaskest pragunenud • Joob vaevaliselt või ei ole suuteline jooma • Nahavolt taastub väga aeglaselt • Kiire hospitalisatsioon, I/v vedelik! Jälgida • Käte ja jalgade temperatuuri • Kehatemperatuuri • Urineerimise sagedust • Uriini värvust Õendusabi põhimõtted • tähtis on tagada vedeliku tasakaal • tähtis on tagada soolade tasakaal • soovitav on peale iga istet juua • soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja
Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632
jõudnud. Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused
(Jozef), Isabelle de Hertogh (Claude) Teema: Draama, komöödia Näitlejatöö analüüs: Näitlejatöö oli antud filmis väga hea. Puudega inimesi on tõenäoliselt väga keeruline mängida, kui pole ise selles olukorras olnud. Isegi, kui nad vahepeal ennast reeta võisid, siis ei olnud see märgatav. Kõige raskem oli tõenäoliselt Philipi osa täitnud näitlejal, kuna tema pidi mängima inimest, kel vaid pea vaevaliselt liigub, mis tähendab, et ta pidi koguaeg end kontrollima, et mitte muid kehaosi liigutada. Leian, et osadesse olid valitud head ja sobivad näitlejad. Filmi sisu idee: Film üritab näidata seda, et ka puuetega inimestel on omad soovid ja vajadused, nagu igal tavalisel inimesel. Film on hea õpetus sellest, et puuetega inimesed on tegelikult täpselt samasugused nagu kõik teised ja neid ei tohiks nende puude tõttu erinevalt kohelda ning neisse üleolevalt suhtuda
laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid sealgi polnud süüa ja tänavatel kisendasid nälgivad inimesed. 1696. a oli riigeli veel märkimisväärselt viljavarusid, kuid neid ei jagatud inimestele vaid veeti Soome ja Rootsi kus oli samuti nälg. Surnute arvu hinnatakse 70-75000- le, seega suri 20% rahvastikust. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esmaselt pandi lugema õpetamisel lootused köstrile. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, kuna köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik.B.G. Forselius hakkas talupoisse tasuta õpetama. Asutati Tartu lähedal Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg kestis 2a. Teamine rõhk pandi lugemisele ja usuõpetusele. F koostas oma enda aabitsa. Mõisnikud hakkasid levitama kuulujutte kooli kahjulikkusest. Peale F surma lõpetas kool tegevuse. Igasse kihelkonda ehitati kool.
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud e...
Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus selle koha vastu. Eesti oli pikka aega võõrriikide võimu all, kuid meie rahva austus oma isamaa vastu motiveeris neid võitlema meie vabaduse nimel. Nad said sellega hakkama, põhiliselt tänu laulmisele ja seltsidele ning suureks toeks oli ka eesti keel, millest tahaksin ma rohkem rääkida. Eesti keel on väga keeruline ning ka minu, kui eestlase jaoks kohati raske. Ma kujutan ette, kui vaevaliselt kulgeb välismaalaste jaoks selle keele omandamise protsess ning pean igati austusväärseks neid, kes võtavad vaevaks ära õppida selle väikese rahva keele ning õpivadki selle keele ära. Eesti keele õppimine tasub end ära, sest tegemist on meeletult ilusa keelega. See on üks kauneima kõlaga keeli maailmas ning samuti on see äärmiselt haruldane...
Paljude Eesti ja välismaiste ettevõtete areng on kohapeal pidurdumas just tööjõupuuduse tõttu. Raskused personali värbamisel on aga kujunenud järjest murettekitavamaks probleemiks. Väljaspool suuremaid keskusi on kvalifitseeritud tööjõudu peaaegu võimatu leida. Ettevalmistatud inimeste nappus on kaasa toonud palkade kiire kasvu peaaegu kõigis majandusvaldkondades. Eestil oleks viimane aeg probleemiga aktiivselt tegeleda. Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist, olemasolevate võimaluste paremast ärakasutamisest või võõrtööjõu riiki toomise lihtsustamisest, kuid ühtne tegevusplaan riigil puudub. Näha on kahte vajalikku tegevussuunda. Esiteks, üldharidussüsteem, noorte kutsenõustamine ja riikliku koolitustellimuse süsteem peaks tagama riigile eluliselt tähtsate tootmisvaldkondade personaliga kindlustamise
Kõrgeim võim anti Koltsakile. Esseeride vastuhakk detsembrikuus suruti veriselt maha. Koltsak seadis sisse sõjaväelise diktatuuri. Tema 100 000-mehelist armeed aitasid varustada britid ja esialgu saavutas Koltsak teatavat sõjalist edu. Vallutati Ufaa, Kaasan ja Samaara. Koltsaki kontrollitav territoorium ulatus 300 000 ruutkilomeetrini, seal elas 7 miljonit inimest. üle Uuralite. 14. novembril langes Omsk ja punased võtsid 50 tuhat meest vangi. Koltsak rändas vaevaliselt Irkutski suunas, kus detsembri lõpul olid võimule tõusnud vasakpoolsed. 4. jaanuaril 1920 teatas Koltsak tagasiastumisest Anton Denikini kasuks ja ta anti peagiIrkutski võimude kätte. 20. jaanuaril tõusid linnas võimule bolsevikud, kes pärast 3 nädalat kestnud "eeluurimist" hukkasid Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last
Lapsepõlves räägitakse sageli, et suureks saades tehakse karjääri, saadakse rikkaks ja elatakse mahedat elu. Väikene protsent sellest suurest tervikust " ei söö oma sõnu" ja täidab need unistused. Teine osa sellest tervikust libastub tihti juba esimesel astmel ja unistused jäävad kooli lõpetamise taha kinni. Tahetakse karjääri teha juba noorelt tööga, aga inimesed pettuvad, kuna vaja läheb haridust. Tulevikuvaade viitab sellele, et elatakse vaevaliselt ära. Kolmandasse ossa kuuluvad aga need inimesed, kes ei upita oma unistuste latti väga kõrgele ja vaatavad elu läbi reaalsete silmade. Need inimesed saavad hariduse, elukutse, töökoha, karjääri ja elavad mahedat elu. Samal ajal olles õnnelik selle üle, mis neil on. Unistuste üks tähtsaim osa on kindlasti perekond. Kes siis ei oleks unistanud heast elukaaslasest, paarist lapsest ja headest suhetest vanematega ? Usun, et seda on teinud kõik. Kuid ka seda unistust on taas
päriselt ,,sinna üles" kuuluma. Lahkuvad ju aadlipruad kirikust, kui Jakob ja Eeva ,,aadlipingile" istuvad. Kõik ei ole Timod. Asjadega läheb aega. Jakob vastandub Timole. Igasugust teisitimõtlemist ja avalikku väljaütlemist peaks vältima ja varjama. Peidab ta ju Timo pabereid ja enda päevaraamatut hoolega. Keegi ei tohi teada ja näha. Ta ei julge isegi mõelda selle peale, et Timo mõtted võiksid isegi õiged olla. Väga vaevaliselt ja aegamööda suudab ta seda lõpuks endale tunnistada. Saab ju Timo ,,keisritruu" poeg tema ülestähendused ja Timo kirjagi lõpuks endale. Kulgeb Jakobi elu mõistlikult ja tasaselt, tahaks teda raputada, üles äratada, elu sisse puhuda. Tema kõrval on ju von Bock, lummav, täiesti ettearvamatu, kummaline ja nii erinev. Tõeline Ristisõdija suure algustähega. Kross raputab meid virgeks. Paneb mõtlema. Mis teeb inimesest hullu? Kus läheb piir terve ja haige inimese vahel
arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Iminokas asuvate hambuliste suistega puurib sääsk läbi naha esimese sobiliku kapillaarini, kust imetakse oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordne kogus verd. Selleks et vältida imetava vere hüübimist, "süstib" sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist. Pärast vereimemist lendab emane sääsk vaevaliselt, raske kõhutäie käes ägades, mõnda varjulisse paika seda seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad.
2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted: Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
taastuda loomade hilisemas ajaloolises arengus. Ihtüosaurused sünnitasid elusaid poegi. Lendavad roomajad. Lendsisalikel oli eesjäseme pikenenud varba ja kere vahel nahakurd ehk lennus. Nad olid erinevate mõõtmetega: alates varblase suurusest ja lõpetades gigantidega, kelle tiibade siruulatus oli 10 meetrit. Algul need sisalikud lendasid halvasti, nad viskusid alla kaldakaljudelt, liuglesid õhus, sukeldusid kalade järele ja pärast ronisid vaevaliselt tagasi üles kaljudele oma jäsemete vabade varvaste abil. Hiljem lendsisalike saba muutus lühemaks ja kadusid ka hambad. Lend muutus jõulisemaks. Nende nahkjalt lennuselt on õnnestunud leida midagi karvadetaolist. Ei ole võimatu, et oma arengu lõpul muutusid lendsisalikud püsisoojasteks. Roomajate väljasuremine. Eksisteeris Ka väga palju teisi kujult, suuruselt ja eluviisilt imelikke roomajaid. Liikide hulgalt oli neid kokku palju enam kui kõiki nüüdisaegseid maismaa-selgroogseid
äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bussiliiklus. Seal tõi üks vanem
Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1
Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning
purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;
Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift. Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt, magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides. Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana
Järsku tõmbas ta seljatagant noa ning viskas selle mulle otse rindu. Ma vajusin põlvili, kuid ei saand lasta sellel mõrtsukal elama jääda. Tõmbasin kiirelt veel noa rinnus välja ning tegin veel seda, mis ma tegema pidin. Sellel hetkel sisenes kabinetti õppealajuhataja ning kui ta nägi seda julma pilti pistis ta karjudes jooksu. Varsti tuli ruumi ja nad hoitasid mind tappa kui ma kohe nuga ära ei pane. Ma viskasin noa kõrvale ja ütlesin veel vaevaliselt, et see mõrtsukas tappis mu ema ja isa ning kohe suren ka mina. Kui ma lõpetasin oma lause ma ka ilmselt surin ja nii see kõik lõppeski.
Puurist pääseb valla Huhuu ning hakkab tegema kõike seda, millest teda eelnev elu eemale on hodnud. Ta laamendab ja märatseb ning hirmunud Popi saab tema haledaks märklauaks, keda ta kiusab ja hirmuvalitsuse all hoiab. Päevi kulub, kuid Isandat pole. Sündmused on sealmaal, et Popi vaid öösel põrandalt toiduriismeid korjamas käib, kui Huhuu päeval köögiviljadega mängib ja metslikult päevi mööda saadab. Kuid ükski koer ei suuda elada ilma isandata, ilma peremeheta. Vaevaliselt hakkavad kahe looma suhted paranema, kuni Popi ahvi vastu austust tundma hakkab ahv on ta ära dresseerinud. Koos veedavad nad alkoholist joobununa päevi, mõlemad mandunud. Lootust ega väljapääsu sellest pole, Popi ei mäletagi enam Isandat. Lootus aga tuleb, sest lugu lõppeb puändiga. Käib suur plahvatus ja maja lendab õhku, üheskoos kahe tegelase maailmaga. Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus"
Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik. Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud
Mina leian, et enese rahuloluks ei piisa pelgalt heast haridusest. Räägitakse ikka, et kõik, mis juhtub, on inimese enda süü, kuid arvan, et elus on vaja ka õnne. Kaubandus on äri ja äritegevuses läbi löömiseks peab ettevõtjal olema tugev saavutusvajadus. Teatud määral tunnevad kõik inimesed soovi kuhugi jõuda või midagi saavutada, ent igaühe jaoks ei ole see võrdselt oluline. Paljud ettevõtted jäävad vaevaliselt vinduma, kuna nende omanikud ja juhid leiavad eneseteostuseks mõne muu läbimõtlematta viisi. Niisugune firma on aga ristiks kaelas nii omanikule kui ka töötajale ja kliendile: ei tule sealt korralikku kasumit, teenust ega ka palganumbrid suured ei ole. Teine oluline omadus on initsiatiivikus. Pole midagi parata, paljud inimesed kardavad muutusi ning tunnevad end turvaliselt üksnes üksluises tuttavas keskkonnas. Tihti ei taheta isegi ebameeldivaks muutunud töökohta välja
´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta, et tal ei ole enam peale sõdimise mingit eesmärki. Kui Paul oma kodu uksest sisse astub, näeb ta trepi peal oma õde. Õde jookseb tuppa ja ütleb oma emale, et Paul tuli koju. Paul märkab, et ta ema on voodis haige, tal oli vähk. Paul on sokeeritud. Ema tõuseb voodist väga vaevaliselt üles ja läheb kartulikotlette Paulile küpsetama. Kartulikotletid on Pauli lemmik söök. Paul ei osanud kuidagi käituda. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Lõpuks on Paulil peas vaid üks mõte, et ta poleks pidanud puhkusele tulema. Naastes kasarmusse saadeti ta kohe öösel luurele. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel õnneks oma inimlikkust kaotanud
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tule...
pommidega tabada kusagil läheduses paiknevat ameerika sõjavangide laagrit. Kolmandad kinnitasid, et Hiroshimas elab keegi Ameerika Ühendriikide presidendi sugulastest. § Esmaspäev, 6. august 1945, algas nagu eelmisedki sõjapäevad. Pärast kahte öist õhuhäiret ei pööratud kolmandale, hommikusele, suuremat tähelepanu. § 6. augusti hommikul kell 2.45 alustas Enola gay prozektorite valguses pikka hoovõttu ning rebis end vaevaliselt maast lahti. Tema lennukaal oli 52 tonni, 7 tonni lubatust rohkem. § Kell 8.14.15 avanesid pommiruumi luugid ja "Little Boy" nimeline aatompomm sööstis maapinna poole. § Aatomiseent kirjeldas meeskonnaliige Caron: "Ma pildistasin. See oli vapustav vaatepilt. Punase südamikuga tuhkhall seen. Oli näha, et selle sisemuses kõik põleb. Mulle oli tehtud korraldus loendada tulekahjusid. Võimatu! See oli pöörlev ja
ja jalad tööd täis. Väga suured muudatused toimusid ka usuelus, mis ei meeldinud eestlastele just väga palju. Rootsi riik asus väga aktiivselt talupoegadele luterluse põhitõdesid tutvustama. Jumalateenistusi hakati pidama nüüdsest eesti keeles, mis oli väga hea võrreldes varasemaga kui neid peeti ainult ladina keeles ja talupojad ei saanudki aru, millest seal kõneldi. Lisaks õpetasid köstrid talupoegadele kirikulaulu ja katekismust. Levima hakkas lugemisoskus, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja kiriku organisatsioonilise kindlustamisega hakati vaeva nägema. Lisaks hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. See tähendab seda, et Eestis hakkas haridus muutuma väga tähtsaks. Eesti keelde tõlgiti nüüd ka vaimulikku kirjandust, mis andis võimaluse nendest aru saada eestlastel, kes oskasid lugeda. Rahva seas kõneldava
jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. 10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. 11. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest
vihisevad sinust üle, kusjuures sa ei suuda üldse meenutada ,et oleksid granaati tulemas kuulnud või mõelnud ,et peaksid pikali viskama. Click icon to add picture Click icon to add picture Veel üks öö. Oleme nüüd pingutusest tuimad.See surmav pinge,nagu kraabiks täkiline nuga meile piki selgroogu.Jalad ei taha enam sõna kuulata, käed värisevad, keha on kui õhuke nahk pingule tõmmatud üle vaevaliselt vaoshoitud hulluse, üle otsemaid väljapurskava, ohjeldamatu,lõputu möirge. Meil pole enam liha ,ega muskleid,me ei suuda enam üksteisele otsa vaadata, kartuses, et saadame korda midagi mõeldamatut.Nii surume huuled kokku....see läheb mööda...see läheb mööda. Võibolla pääseme eluga Me näeme elamas inimesi, Click icon to add picture kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma
Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest
Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed jud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mandu-vastane lestus, mille kigus kukutati 1912. a. algul Qingi dnastia ja kuulutati vlja Hiina Vabariik. Sun Yatsen sai selle esimeseks presidendiks. Vabariik arenes vaevaliselt. Ehitati kll raudteid ja suuri tehaseid, elavnes vliskaubandus, kuid muudatused vaimses elusfris olid visad tulema. Esimeses maailmasjas osales Hiina Ententei poolel. Samal ajal suurendas Jaapan oma mju Hiinas. KASUTATUD KIRJANDUS *Maailma ajalugu 1600-1918 II osa
afoisme, huvitavaid kujundeid ja võrdlusi. Karakterid, kes paeluvad lugejaid vaatajaid oma vastuolulisusega. Oma meisterlikkusega oli ja on Shaw eeskujuks kõikidele, kes tahavad käsitleda draamas tõsiseid teemasid. Shawki stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavas elujõulisuses. Teosed Shaw kirjanikutee algas vaevaliselt ja aeglaselt, kuid kulmineerus 1925. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga millest ta küll loobus. Shaw on kirjutanud ühtekokku 50 näidendit ning osa neist on saanud klassi kaks. Oma esimest näidendit nimetas shaw ebameeldivateks, sest need ei meeldinud konservatiivsele Londoni publikule, kes tundis end puudutatuna: Leskmeeste majad (1892) Mrs Warreni elukutse (1893) Seelikukütt (1893)
Ära nuta, see on loomulik elu tsükkel. Ma sünnin kellegi uuena." Nüüd see juhtus- ema emotsioonid pääsesid lahti koos kogu veevärgiga. Ta embas mind. "Pojake, Hamlet, ma ei suuda seda uskuda, ma kaotasin korraga kogu oma pere. Mida ma tundma peaks? Mul ei ole midagi parata! Ma hakkan sind igatsema kallis poja!" Ema embus tundus soojem kui tavaliselt. Ma olin ema embuses üle tunni, kui tundsin, et minu lõpp on lähedal. "Ema, see juhtub. Hüvasti!" Ma laususin vaevaliselt need sõnad ja sulgesin silmad, igaveseks. Nõndaviisi, läbi direktori käe lõppes minu ebatavaline elu. Nii lõppes minu, Hamleti, ebatavaline elu!
toimunud pole. Siiski võrreldes eelmise kevadega on arvuti ja interneti kasutajaskond suurenenud meeste, eestlaste, 35-49-aastaste, Tallinna ja Lõuna-Eesti ning maa-asulate elanike seas. Võrreldes teiste sihtrühmadega on jätkuvalt interneti kasutamine vähem levinud vanemate elanike seas. 60-74-aastastest ei kasuta internetti 77% ning 50-59- aastastest ei ole internetikasutajaid 57%. Just vanemas sihtrühmas kasvab internetikasutajate hulk väga vaevaliselt. 52% ehk ca 544 000 15-74-aastast elanikku on interneti heavy user'id*, mis tähendab, et nad kasutavad internetti vähemalt 5 päeval nädalas. Eelmisel aastal oli nii sagedasi internetikasutajaid 47%. Seega on aastaga heavy user'ite hulk kasvanud ligikaudu 96 000 inimese võrra. Interneti kasutanutest on heavy user'eid 76%. 43% 15-74-aastaseid elanikke kasutab internetti iga päev. Sagedasemad internetikasutajad on kuni 34-aastased, õpilased-üliõpilased, tallinlased ning need, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
