Kesmillal Miks neid alasid taheti?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini (1)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kesmillal Miks neid alasid taheti?
Kuidas võim kehtestati?
Millal kuidas kehtestati?
Millal on venelased siinseid alasid valitsenud?
Millal nad on soovinud seda teha?
Millal ja kuidas kehtestati Vene võim Eesti alade üle?

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj
Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi . Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed ) ja jõgede- järvede ääres ( kalad , vesi!, veeteed ). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust.
Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad.
Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed.
Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist )→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!
Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust , odrast, rukkist , kaerast, hernest , oast ja naerist ( kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks ( Läänemaa , Revala, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda.

Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus
Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227)
Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed , Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline , „jõuga tuleb peale minna“
Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis .) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212- 1215 Toreida vaherahu . II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222 ). 1217 Madisepäeva lahing- hukkus eestlaste vanem Lembitu- eestlased oleksid peaaegu alla andnud. 1219 taanlased Tallinnas (lipulugu). 1220: rootslaste katsed. III etapp: meeleheitlik vastupanu ( 1222-1227). 1222- 1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa.
Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised , sõjateenistus , kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond , Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.)
Jüriöö ülestõus (1343- 1345)
Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused.
Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad , kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides . Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks. Ordu palus Saksa ordult abi. Juulis jõudis ülestõus Saaremaale, seal alistuti alles 1345. lepingu alusel.
Tagajärjed: ränk lüüasaamine : 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi ülestõusu; maa laastati, vanemkond hävitati lõplikult, katk; tugevnes ordu seisund: 1346 müüs Taani Harju-Viru Saksa Ordule, kes omakorda loovutas selle järgmisel aastal Liivimaa Ordule
Sarnasused:
Põhjused – ei tahetud võõrvõime, Eesti alad ei olnud ühtsed , eestlastesse ei suhtutud tõsiselt, eestlased tahtsid vabad olla
Käik – eestlased vs sakslased, alguses saatis eestlasi edu, eestlaste juhid tapeti, mitu erinevat vastast, toimus Eesti aladel
Tulemused – eestlased kaotasid
Mõju – Eesti alad laastati, rahvaarv vähenes, Eesti eliidi hävimine, muutus Eesti alade jagunemine erinevatele riikidele, eestlaste olukord halvenes
Erinevused:
Põhjused – MV põhjuseks ristiusu toomine, JÜ põhjuseks oma alade tagasivõitmine
Käik – MV kestis kauem, JÜ alustajateks olid eestlased
Tulemused - MV järel Eestis 4 feodaalriiki: Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Orduriik , Saare- Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, JÜ järel 3 feodaalriiki: Liivimaa Orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond
Mõju – MV mõjul seoti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriruumiga; pärast JÜ tekkis teoorjus ja koormised raskenesid

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja
Liivi sõda (1558- 1583)
Põhjused: tugevad naaberriigid ; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks
Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine)
Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees. Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saaremaa
Liivi Orduriik alistub Poolale ja Rootsile
Venelaste pealetung, ordu hävitamine ( Härgmäe lahing 1560 ). Eesti talurahva ülestõus. Aadlikud tundsid hirmu.
Venemaa & Taani koostöö
Magnus tahtis suuremat võimu, läks koostööle Ivan IV, vallutasid koos pea kogu Eesti, kuid 1577 Tallinna vallutamine ebaõnnestus. Talurahva rahutused . Koostöö ebaedukas : Magnus otsis uut isandat, sai Poola teenistusse. Venelased likvideerisid Liivimaa kuningriigi
Sõja lõpp (Poola-Rootsi koostöö)
Poola uueks kuningaks Stefan Batory, kes alustas ulatuslikku sõjakäiku Venemaa vastu. 1582 Jam Zapolski rahu – Venemaa ja Poola, Lõuna-Eesti Poolale
1583 Pljussa rahu – Rootsi ja Venemaa, Põhja-Eesti Rootsile
Sõja tulemused:
Feodaalriikide lõpp. Algas 3 kuninga aeg: Taanile Saaremaa, Rootsile Tallinn+ Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti. Eesti ala oli veelgi lõhestatum: katoliku ja luterliku maailma piir läks läbi Eesti, oli selge, et nii väike maa-ala ei saa jääde kolmele valitsejale, uued sõjad olid ette näha
Mõju: hukkus suur osa rahvastikust; tapmine, röövimine , katkuepideemiad kalestasid rahvast ja muutsid kombed metsikuks; kaubandus ja linnad käisid alla
Rootsi-Poola tülid (Rootsi-Poola sõda (1600-1629))
Altmargi vaherahu 1629 – Poola ja Rootsi, Lõuna-Eesti (kogu Mandri-Eesti) läks Rootsile.
Oliwa rahu 1660 – Poola loobus lõplikult Liivimaast
Rootsi-Taani tülid
1645 Brömsebro rahu – Rootsi ja Taani, Saaremaa läks Rootsile
Põhjasõda (1700- 1721)
Põhjused:
Aadlike pahameel (reduktsioon). Vene+ Taani+ Poola koostöö Rootsi vastu (Rootsi liitlasteta, riigikassa tühi, näljahäda , noor kuningas Karl XII). Venemaal uus auahne, energiline tsaar Peeter I
Sõja käik:
- 1700 Riia – Poola kogus väed Riia lähedale
- Taani purustamine
- 1700: Narva lahing (suur lumetorm, venelased kaotavad)
- 1704 Rootsi alistumine Venemaale
- 1704 Narva ja Tartu vallutamine
- 1708 Tartu linna hävitamine, linlaste küüditamine , sõda väljaspool
- Rootsi suund Poolale (edukas); Rootsi suund Venele (ei olnud edukas)
> 1709 Poltova lahing (Peeter I võit)
> 1710 Eesti linnade alistumine
- alles 1721. a Uusikaupunki rahuleping - Rootsile tagastati Soome, Venemaa sai Eesti- ja Liivimaa
Sõja mõju:
Vene aja algus; pärisorjuse taas kehtestamine terveks sajandiks; küüditamine, katk; maa laastatud; üle poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000
Sarnasused:
Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel
Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine
Tulemused - Eesti alade ümberjagamine
Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud
Erinevused:
Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal
Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale
Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg
4. Maarahvas
Muinasajal: küttimine , kalapüük, korilus ; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus , siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi ; taluline eluviis; kasvatati otra , nisu, kaera, lina, hiljem sai tähtsaimaks rukis; põldu hariti konksadraga; matmine: kivikirstkalmed, tarandkalmed; hiljem hakati surnuid põletama; suur rahvasterändamine > surnuid hakati matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks
muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund
Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng
eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust.
Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad , vabatalupojad, maavabad
Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 ( rahuaeg + migratsioon)
Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus mõisnike peale kaevata; 1672. a sai kuningaks Karl XI, kelle reformidega riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja selle täielik kaotamine oli vaid lähemate aastate küsimus
Rootsi aja lõpus: 1695-1697 Suur nälg – hukkus umbes 70-75000 inimest
Vene ajal – kehtestati terveks sajandiks taas pärisorjus, talurahva heaolu oli alguses suhteliselt suur, hiljem see lõppes; õiguslik olukord oli väga halb. 18. saj lõpul, kui traditsiooniline mõisamajandus vajas uuendusi ning Euroopast jõudsid ka Eestimaale revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed, hakati ka siinmail tõsisemalt kavandama talupoegade olukorra muutmist . Esimeseks sammuks oli 1802. a talurahvaseadus ("Iggaüks..."), millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale ning asutati vallakohtud.
1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime.
Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu. 1856 . a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil.

rahvaarv vähenes põhimõtteliselt peale igat sõda, tihedad olid ka näljahädad ja katkuepideemiad jne; rahvaarvu tõsteti nt võõramaalaste sissetoomisega

Pärisorjus: kujunemine ja vabanemine
1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus
- Vene ajal: 1760 . aastateks olid talupojad ülekoormatud, ka aadlikud mõistsid reformide vajalikkust
- Katariina II - asehalduskord : rüütelkondade ja linnaeliidi privileege piirati
- Aleksander I: 1802.a Eestimaal - talupoega ei tohi välja tõsta, õigus vallasvarale, valla- ja kihelkonnakohtu,d; 1804. a Liivimaal - sama, mis Eestimaal ja lisaks teokoormiste nomineerimine, talumaade mõõtmine ja hindamine, keelati talupoegade müümine ja piirati kodukariõigust; 1804.a Eestimaal - sama, mis Liivimaal, va talumaade mõõtmine ja hindamine = talupojad jäid küll pärisorjadeks, aga suhted olid seadustega reguleeritud; seadused ei rahuldanud tegelikkuses kumbagi poolt > 1805.a talurahvarahutused
- 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal: pärisorjuse kaotamine, kuid talupoeg jäi ilma maata ja pidi seda ikkagi mõisniku käest rentima; oli küll vabadus, kuid selle kasutamisvõimalused olid napid, liikuda võis vaid kubermangu piires, aga linna minna ei tohtinud; algas perekonnanimede panemine = seadused ei parandanud talurahva majanduslikku olukorda, kuid vabastamisel oli tugev psühholoogiline mõju
- 1849 Liivimaa, 1856 Eestimaa, 1865 Saaremaa: järkjärguline üleminek raharendile, määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused, mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi ehk mõisamoonakaid; talurahva rahutused Eestimaal (nt 1858 Mahtra sõda) = ulatuslik talude päriseksostmine algas 1860-1880. aastatel = murrang maarahva elus, eestlane vabanes mõisniku majandusliku sõltuvuse alt ja oli oma maa täieõiguslik peremees, üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse
- 1865: keelati kodukariõigus
- 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt
- 1868: täielik üleminek raharendile
5. Linnad ja linnarahvas
Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda , puhata, talvituda, kus olid kaubalaod ja kus töötasid käsitöölised – suurim selline aolinn Eestis oli Tallinn (1154. a al- Idris )
Tallinnas kaubahoovid kirkutega : Sulevimäel, Oleviste kiriku kohal, Niguliste kiriku asupaigas
sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää , Tartu, Viljandi ja Kareda küla
linnakultuuri veel ei tekkinud
Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere
Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus
Linnade ülemkiht oli saksakeelne
- linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade üle, oli ka linnakohtuks; võimu piiras veidi vaid linnafoogt
- linnarahvastik: kaupmehed, käsitöölised, kodanikuõiguseta, kuid isiklikult vaba alamrahvas
- sanitaarne olukord oli jäle; taudid – kõrge suremus; tähtis oli uute elanike juurdevool
- talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev)
Linnad Rootsi ajal
Linnad käisid aeglaselt, kuid kindlalt alla. Tartu tähtsus vähenes, ei aidanud ka ülikooli rajamine; esile tõusid sadamalinnad: Tallinn ja eriti Narva. Arengut pidurdas tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; rajati esimesed manufaktuurid – keskuseks Narva; muutus välisilme, valitsevaks kunsti- ja ehitusmoeks oli barokk
Linnad Vene ajal
Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid Põhjasõja lõppedes hävinenud
Linnad säilitasid provintsliku ilme; kehtisid keskaegsed piirangud ja eesõigused, tsunftisundus , raed; tähtsaks sõjasadamaks ja garnisonilinnaks sai Tallinn; Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks, linnakodanikke sunniti mõisale teotööd tegema
- Põhjasõjas hävinenud Tartu elas üle mitu laastavat tulekahju, Katariina II andis raha linna ülesehitamiseks klassikalises stiilis, tegelik areng 1802. a ülikooli taasavamisega
- Narvas palju venelasi, tähtis kaubalinn, tänu kose veejõule manufaktuuritööstuse keskus
- suurim manufaktuuritööstuse keskus 18. saj teisel poole – Põltsamaa
- 18.saj rajati Eestisse hästitoimiv postijaamade ja -maanteede võrk
- 18. saj lõpp rajati Paldiski ja Võru linn
- 19. saj esimesel poolel olid linnad endiselt pooltukkuvas olekus- väliskaubandus käis enamasti läbi Pärnu
- Tartus käis kogu elu peamiselt vaid ülikooli ümber; kiire tõus suureks tööstuskeskuseks toimus sajandi teisel poolel
- Narvasse rajati aga juba 1858. a Kreenholmi manufaktuur; eestlasi oli seal alla veerandi
- 1870. Tallinn-Peterburi raudtee valmimine – Tallinna areng
- eestlased valgusid tööotsinguil linnadesse ja saksastusid – kadaksaksad
Linnad sõdades, murrangulistes sündmustes
Tallinn 1219 – saabusid Taani väed, ülemvõim võeti tõrkumata vastu, kuid üritati siiski kättemaksu, ehitati tugev kivilinnus Toompeale, mille järgi sai Tallinn arvatavasti oma praeguse nime (Taani linn)
1224 Tartu – 1224. a suveks oli Mandri-Eestist vallutamata vaid Tartu, mille kaitsmist juhtis vene väesalga juht, endine latgalite väikevürst Vjatško; Tartu vallutati tormijooksuga augustis
1343 Paide – Jüriöö ülestõusu käigus kutsuti eestlased läbirääkimistele Paidesse, 4. mail tapeti neli eestlaste kuningat
1524 Tallinn – Tallinasse jõudis pildirüüste, katoliku kiriku vastu vihale aetud rahavhulk vallutas Pühavaimu ja Oleviste kiriku, dominiikalste kloostri pühakoja; Niguliste pääses
1525 Tartu - pildirüüste jõudis Tartusse
1558 Tartu – algas Liivi sõda, kui venelased piirasid sisse Tartu ja Narva
1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus
1570 . aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus
1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt
1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks
1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium
1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule
1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid
1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla
1710 Tallinn - Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedel 29. sept 1710
1783 Paldiski - aastal 1783 sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused
1784 Võru - Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest

Aadelkond
Ülikud, vanemad muinasajal

maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos
võimalik, et neid kutsuti kuningaiks
on võimalik, et mõnel pool oli vanema amet muutunud pärilikuks , st et kihelkonna- ja külavanemaist oli kujunemas ülikkond
samas ei tärganud feodaalsuhteid
ühiste asjade arutamiseks kutsuti kokku vabade meeste üldkoosolek

Aadli ja mõisate kujunemine

Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör , kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju- Virus ). Lään - maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus.
Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones , mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi.
Päras Jüriöö ülestõusu, keskaja lõpu poole, muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljatransportijaks (eriti rukis) > meie maa muutus jõukamaks > vasallid asusid elama linnast maale, oma mõisatesse (16. saj keskpaigas mõisate arv ~500)
mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis teoorjus

Aadlike võim erinevate valitsejate ajal

pärast muistset vabadusvõitlust oli aadlikel kõige suurem võim Harju-Virus (Taani valdustel)
pärast Liivi sõda Põhja-Eesti Rootsi võimu all - aadlike omavolitsemine, talupoegade olukord raske; Lõuna-Eesti Poola võimu all - võrdselt oli jagatud leedukate, poolakate ja sakslaste esindatus riigiameteis > baltisaksa aadlike tugev alaesindatus riigiametites
pärast Liivi sõda Saaremaa Taani võimu all - aadli eesõigused olid väiksemad, kohustused ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril
Rootsi aja alguses aadlikel suhteliselt suur võim (valitsejad kinkisid aadlikele maad, et nendega hästi läbi saada); 17.saj keskpaigaks tekkis nn Balti maariik - aadli seisuslike eesõiguste ja omavalitsusasutuse süsteem, mis teatud muudatustega jäi püsima 20.saj alguseni ; Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust - riiklike kohtute loomine vähendas mõnevõrra aadli võimu talupoegade üle
Rootsi ajal lõpus: Karl XI reformid - reduktsioon ehk mõisnike võimu vähendamine (mõisate omanikud pidid osa tulust andma riigile) > 17. saj lõpus õnnestus kuningal aadlivõimu selgroog murda
Vene aja alguses: 1710. a kapitulatsioonid - Peeter I kinnitas kõik aadlikele lubatud privileegid - baltisaksa aadel ja linnakodanikud omandasid rohkem eesõigusi, kui neil eales varem oli olnud; baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine, mõisad ja talupojad said tagasi ka rootsi aadlipered, kirik läks täielikult rüütelkondade võimu alla > nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem, mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära
18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba klassitsistlik stiil - mõisahäärberid parkide ja iluaedadega, kalevi asemel riietuti siidi ja sametisse, vankri asemel sõideti tõllaga
1783. a laiendas Katariina II Eesti- ja Liivimaale Venemaa uue asehalduskorra , uued seadused piirasid järsult aadlike ja linnaeliidi privileege
19.saj pärisorjuse kaotamine ja sellega kaasnevad seadused - aadelkonna võim vähenes

Kas eestlasi sattus aadlike/valitsejate hulka?

sattus küll, kuid alguses oli erandlik ning oli võimalik vaid oma rahvuse kaotamise hinnaga
Vene ajal, pärast pärisorjuse kaotamist oli aga eestlaste seas palju aadlikke, sest sõjaväe- või tsiviilteenistuses teatud astmele jõudmisega omandati automaatselt isiklik või pärilik aadliseisus

baltisakslased - praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud)
aadlimatrikkel- rüütelkondade liikmete nimekirjad, kuhu lisati uusi perekondi ainult olemasolevate nõusolekul
maapäev- alates 1421. aastast pidama hakatud nõupidamised, kus arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi ning millest võisid osa võtta neli seisust : Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma kõrgemate käsknikega, vasallid, linnad - Riia, Tallinn ja Tartu; igal seisusel oli ainult üks hääl ning otsused pidid olema ühehäälsed
Tuntud baltisakslasi

Struve - astronoom, maa kuju, suurus
Baer - loodus- ja arstiteadlane , avastas munaraku
Pirogov - välikirurgia, kipslahas
Lunin - arstiteadlane, vitamiinid
Manteuffel - kirurg , operatsioonil kummikindad (tema juhatusel rajati Kuradisild)
Krusenstern - esimene ümbermaailmareis
Middendorff - zooloog, Siberi ekspeditsioon

7. Usk
Muinasusund
Põhiolemus
Uurimisega seotud probleemid
Säilinud elemente

puudub ühtne süsteem (s.t. piirkondlikult suured erinevused) & peajumal
seotud tugevalt loodusega
ohverdamine ja esivanemate austamine

kirjalikke ülestähendusi alates 19. saj.
andmed tugevasti segunenud ristiusuga
ärkamisaegsed liialdused

soomlaste “viro”

tähtpäevad (hingedepäev, jõulud )
üle lõkke hüppamine jaanipäeval (probably ka sõnajalaõis ??????)

Esimesed kokkupuuted ristiusuga

13. sajandi alguseks oli Euroopa põhiliselt kristlik
pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 10.-11. saj vahetusel hakkasid Eestis levima teadmised kristlusest (kaupmeeste, rännumeestega)
ristiusu mõjud tulid kõigepealt idast
eestlaste maailmapilt muutus: põletamise asemel laibamatus
Eestisse jõudis misjonäre nii idast kui läänest
12.saj võis Eestis juba pühakodasidki olla
on oletatud, et Tallinna läheb ümbrus oli 13. saj alguses valdavalt kristlik
muinasaja lõpuks ei olnud ristiusk eestlastele midagi uut ja käis rahumeelne usuvahetusprotsess
läänelikku kultuuri toova ristiusu levik oli iseenesest positiivne nähtus

Eestlaste ristiusustamine ; võiduristimine

vägivaldne ristiusustamine algas muistse vabadusvõitlusega
1219-1920: võiduristimine Põhja-Eestis - taanlased ja sakslased > mingi ala ristimine tähendas selle ala minekut ristija võimu alla; ristiti pettusega, ähvarduste ja vägivallaga takistati eestlasi, et nad end teisel poolel ristida ei laseks; eelkõige ristiti vanemaid ja nende peresid; rahvale ei selgitatud ristiusu tõdesid, ristimine oli puhtformaalne ja piirduti vaid pühitsetud vee piserdamisega

Reformatisoon
Martin Luther 1517: usupuhastus - hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste poole

Vana-Liivimaale jõudis usupuhastus 1521. aastal - jutlustajad liikusid linnast linna ja leidsid kodanike seas ruttu poolehoidu
1524 Tallinn, 1524 Tartu ja teised Eesti linnad - pildirüüste
suleti enamik kloostreid ja linnades sai valitsevaks sai luterlus
talupojad suhtusid esialgu ükskõikselt
luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks
1525.a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis
tekkis eestikeelne kooliharidus
reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid usutunnistusi - ei tulnud just kasuks koostööle ja üksteisemõistmisele

Poolakate vastureformatsioon

Liivi sõja järgne aeg: Lõuna-Eesti oli Poola võimu all
Poola oli katoliiklik
vastureformatsioon: jesuiitide ordu
jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu
nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks
saavutasid suuremat edu talurahva seas
1583.a saabusid Tartusse ja rajasid kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkide seminari
luterlik Rootsi võim kihutas hiljem jesuiidid minema ja hävitas nende töö viljad
on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita

Ristiusk võõrvõimu teenistuses
pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid
Hernhuutlus

vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal)
levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus)
kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle
ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju
Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele
Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada
Talupoegade eneseteadvus tõusis ja nad õppisid ühise idee eest üheskoos seisma ja selle nimel töötama
Mõjutas kogu rahvast – nende tegevuse läbi jõudis ristiusk inimestele lähedamale
Võideldi vanade uskumuste, kommete , tavadega
Levis kõlblam, karskem elulaad
Põlu alla pandi ehted, värvikad rahvarõivad, rahvalaulud , - muusika ja -peod. Kõike seda peeti paganlikuks või patuse ilmaliku elu ilminguks.
Tekkisid äärmused: nt Rõuge talupoeg Tallima Paap oli isehakanud prohvet, kes jutlustas, et mõisnike võim on kuradist, et inimesed on vennad ja peavad elama ühise kogukonnana ja vara jagades.
1743 .a keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekogudused, kuna nad väljusid kiriku ja aadli kontrolli alt

Usuvahetusliikumine

1845.a Liivimaal: luteri usust vene õigeusku astumine
levisid valekuuldused, et õigeusku minejad saavad hingemaa ja vabanevad orjusest
kolme aastaga astus õigeusku üle 60 000 eestlase
paljud usuvahetujad pettusid õigeusus ja soovisid luterlusse tagasi pöörduda, aga seda takistas juba riigivõim
õigeusku astumine midagi eriti head kaasa ei toonud , samas vabaneti vähemalt natukenegi sakste surve alt (luteri kirik oli sellal rüütelkondade kontrolli all)
usuvahetusliikumises võib aga näha märki eestlaste usuleigusest - uude usku mindi pigem Vene piirest kaugemal, kus õigeusust vähe teati

Kas eestlased võtsid ristiusu omaks?
8. Võõrvõimude vaheldumine Miks neid alasid taheti?
- soodne asukoht Läänemere ääres
- taheti maad (+ raha ja orje)
- enesekehtestamine ja ülemvõim
Kes/millal?
Sakslased – (1227 - Liivi sõda)
Rootslased – (Liivi sõda - Põhjasõda + 3 kuninga aeg)
Taanlased – (3 kuninga aeg)
Poolakad – (3 kuninga aeg)
Venelased – (Põhjasõda - 1918 + Jaroslav Tark 1030 Tartus)
1219 – taanlased Eestis (Tallinna juures)
1238 – Stensby leping - Liivi ordu andis Taanile tagasi varastatud Põhja-Eesti valdused
1346 – Taani müüs Põhja-Eesti Liivi ordule
1561 – Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla
1582 – Jam Zapolski – Venemaa ja Poola vahel, Poola saab Lõuna-Eestis
1583 – Pljussa - Venemaa ja Rootsi, Rootsi saab Põhja-Eesti
1629 – Altmargi - Poola ja Rootsi, Rootsi saab Lõuna-Eesti ja Liivimaa
1645 – Brömsebro - Taani ja Rootsi, Rootsi saab Saaremaa (ja Gotlandi)
1721 – Uusikaupunki - Rootsi ja Venemaa, Venemaa saab kogu eesti
Kuidas võim kehtestati?
- jõuga, põhiliselt sõdadega + vormistamine (vaherahuga/lepinguga)
- Liivi sõda (Rootsi tahtis Eestit)
- Põhjasõda (Venemaa tahtis Eestit)
Mõju
erinevate võimude ajal erinev mõju:
- Juba alguses kui sakslased esimest korda tulid tõid nad kaasa lääne-euroopa kultuuriruumi mõjutused
- rootsi ajal rahvaste sisseränded > eesti rahvakultuuri rikastamine (vene vanausulised, rannarootslased , kes ei eestistunud)
- hariduse levik, arenesid koolid
- võim kehtestati sõdadega > sagedane rahvaarvu kahanemine
9. Haridus - ja kultuurielu
Haridus muinasajal
- vanemad õpetasid lastele praktilisi oskusi
Haridus keskajal
- kiriku kontrolli all, haridust saadi kiriku- ja kloostrikoolides
- toomkoolid - alama astme vaimulikkude ettevalmistus + aadlike ja jõukamate linlaste lapsed
- talurahva lastele koole polnud, neile tuubiti pähe vaid olulised ladinakeelsed palved, see-eest õpetati neile kodus igapäevaseks eluks vajalikke tarkuseid
- linna lihtrahva lapsed hakkasid juba varakult ametit õppima, koolis ei käinud
- tüdrukute koolitamine oli peaaegu mõeldamatu
- kõrgemaid koole Eestis ei olnud, edasi õppima sai minna vaid Lääne- Euroopa ülikoolidesse
- Eestis polnud ülikoolid vajalikud, sest tundengeid oleks niikuinii nappinud
Haridus erinevate võõrvõimude ajal (eriti Rootsi ja Poola)
Rootsi:
- Luteri kirik nõudis, et tuntaks usutõdesid

ilma ei saanud leerist läbi > ei peetud täiskasvanuks > ei saanud abielluda

eeldas talupoegadele katekismuse ja lugemisoskuse (mitte kirjutamisoskuse!) õpetamist

aadlikele talurahva harimine ei meeldinud, kuid pidid 1680. riigivõimule järele andma
B. G. Forselius - asutas 1684 . Tartu külje all Piiskopmõisas koolmeistrite ja köstrite seminari

käis Stockholmis kuningale näitamas, et eestlased suudavad õppida (hukkus laevaõnnetuses 1688).
Liivimaa maapäev otsustas 1687, et igasse kihelkonda peab asutama kooli
koolide rajamine aeganõudev ja vaevaline, talupoegi tuli sundida lapsi kooli panema
1680-ndate lõpul tegutses Eestis poolsada talurahvakooli
rahvahariduse selline areng oli tollases Euroopas haruldane

Poola

jesuiidid: rajasid Tartusse kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkijate seminari
kujundasid noorsoo meelsust hariduse kaudu
jesuiitide koolitraditsioon oli arvatavasti eelduseks Tartu ülikooli tekkimisel

Kirjasõna
eestlaste esmamainimine:
aastal 98 roomlane Tacitus kirjutab aestidest (aestideks loetakse lõunapoolseid baltihõime)
kirjalikud allikad:
- Läti Henriku kroonika (saksa preester/ tõlk ): kirjutas muistsest vabadusvõitlusest, eestlasest jäeti halvustav mulje
- Taani hindamisraamat: kirjas eesti külad, perekonnad, kalender, kuninga tulud, saared, koormiste kohustused
- B. Russowi kroonika: Liivi sõja sündmuste kroonika (alamsaksa keelne, „Liivimaa kroonikas“) esimene eestlasest kirjanik, pastor
Eestikeelne kirjasõna
16.saj
1525 – esimene teadaolev eestikeelne trükis – jumalateenistuse käsiraamat eestikeelse seletava tekstiga
1535 – esimene säilinud raamat - wanradti -koelli katekismus
- trükiseid vähe + neist, mis oli, teame ka vähe
- üritati piiblit tõlkida – ebaõnnestus
17.saj - arenesid tartu- ja tallinnamurdeline kirjakeel, mõlemad olid loodud sakslaste poolt
1637 – Stahl’i esimene grammatikaõpik,
1686 – Virginius „Wastne Testament “ (evangeelium)
18.saj
- jätkus raamatute väljaandmine
- talulapsed õppisid kodus lugema
- suur kirjakeele levik tänu Rootsi aja kõrgele haridustasemele
- hakati ilmutama maarahva kalendreid, mis sisaldasid ilmaennustusi, nõuandeid, laadateateid, jutte
1766 -1768 – esimene eestikeelne ajakiri ’lühhike õppetus’
1739Anton Thor Helle – esimene eestikeelne piibel
10. Rootsi aeg (1629-1699)
Millal, kuidas kehtestati?

1561 – Harju, Viru ja Järva rüütelkonna alistumine Rootsile (Liivi sõja ajal)
Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel.
Tänu Jam Zapolski (1582 - Venemaa ja Poola - Poola sai Läti ja Lõuna-Eesti) ja Pljussa (1583 - Rootsi, Taani, Venemaa - Rootsi sai Põhja-Eesti) rahule.
Sõjategevus Poola ja Rootsi vahel.
Altmargi rahu (1629) - Poola-Leedu ja Rootsi (Gustav II Adolf) - Poola loovutas Rootsile kõik väina jõest põhjapool asuvad alad, st Lõuna-Eesti
Aastail 1643 – 1645 toimus Taani ja Rootsi vaheline sõda.

Brömsebro rahu (1645) - Taani ja Rootsi - Rootsi sai Gotlandi, Saaremaa, Muhumaa ja osad Norra alad = Lõppes sõda Läänemere maade pärast
Valitsejad:
1560-1568 Erik XIV - Tallinn alistus talle vabatahtlikult (LS)
1569 - 1592 Johan III - Liivi sõjas vallutas Põhja-Eesti, Poolaga kambakas Venemaale (LS)
1592-1599 Sigismund III - oli ka Poola kuningas, katoliiklane
1604- 1611 Karl IX - Poola-Rootsi sõda Sigismund III vastu
1611–1632 Gustav II Adolf - kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule, jätkab Poola-Rootsi sõdadega, oli sõdurkuningas
1632-1654 Kristiina - tema ajal liideti Rootsiga Saaremaa (Brömsebro rahu)
1654-1660 Karl X Gustav - sõdis Poola ja Taaniga (sest nad tahtsid maid tagasi saada)
1660-1697 Karl XI - Rootsi suurriik saavutas oma suurima õitsengu + täitis riigikassa reduktsiooni abil
1697-1718 Karl XII - Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid tema vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi oma Eesti alad.
Rootsi võimude suhtumine siinsetesse aladesse:
- Eestlane = tööjõud
- Pärisorjus
- Pärast reduktsiooni riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati
- Talupoegade olukorda parandati
(vakuraamatud, võimalus kohtule kaebus esitada, vabastati peksukaristusest)
- Liivimaasse suhtuti esialgu kui vallutusse, mille vanade eesõigustega ei pea arvestama sama palju kui Eestimaa omadega; seda meelt oli eriti Gustav II Adolf, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonna olemasolugi
„Vana hea Rootsi aeg“

Vene aeg (1710-1918)
Millal on venelased siinseid alasid valitsenud? Millal nad on soovinud seda teha?

1030-1061: Vene suurvürst Jaroslav Tark vallutas Tartu linnuse ja rajas sinna Jurjevi kantsi, 1061.a vallutasid eesti hõimud Tartu tagasi
Liivi sõja ajal
pärast Põhjasõda: juriidiliselt pärast Uusikaupunki rahu 1721.a, tegelikult oli maa juba 1710.a Vene võimu all

Millal ja kuidas kehtestati Vene võim Eesti alade üle?

tegelik võim juba 1710. aastal Põhjasõja ajal, kui kõik Eesti alad olid Vene vägedele allutatud, kuid juriidiliselt alles 1721.a Uusikaupunki rahulepinguga (Rootsi ja Venemaa vahel)
(põhjuseks oli Venemaa soov olla suurriik ning saada väljapääs Läänemerele, et lüüa kaas Euroopa suurpoliitikas ja maailmakaubanduses)
Peeter I lubas kinnitada kõik aadli, kiriku ja linnade vanad eesõigused, ka need, mida Rootsi kuningavõim enam ei tunnustanud; 1710.a ta kinnitas kapitulatsioonides lubatud privileegid

Erinevus 18. ja 19. sajandi vahel
18.sajand
19.sajand
aadlike sajand
talupoegade sajand
Balti erikord ja selle pikendamine
sajandi lõpus enam ei pikendatud
pärisorjus
pärisorjuse kaotamine
Balti erikord (1721-1917)

1721-1917 (v.a 1783-1796, siis oli asehalduskord)
Peeter I kehtestas Põhjasõja ajal Rüütelkondade eriõigused (1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa) ja päras sõja lõppu kehtestati Balti erikord
Põhines aadli seisuslikel privileegidel, autonoomne omavalitsussüsteem
Kohalike aadlite privileegid säilitati
Kõrgeim võim rüütelkonnal, mille täieõiguslikud liikmed said olla vaid maaomanikud
Rüütelkondi oli 4 – Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa
Osalesid kohalike seaduste koostamises, kubermangu valitsemises
Valisid endi seast kohalikud kohtunikud , politseinikud, allutasid endale kiriku
Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal
Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu
Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid
Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused
Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus
Asjaajamiskeel saksa keel
Aadlimatriklite koostamine
Restitutsioon - mõisad tagasi mõisnikele → mõisnike toetus, liitlased
Pärast asehalduskorda hakkas baltisaksa aadli mõjuvõim nõrgenema, kõrgemaks poliitiliseks võimuks jäi keisrivõim → aadli mõjuvõimu nõrgendas veelgi hilisem linnade omavalitsusseaduste muutmine – eestlane sai osaleda sakslaste poolt juhitud linnade omavalitsustes → Eesti ajaloos pigem positiivne, sest

aadlike kaudu säilisid tihedamad kontaktid Euroopaga

hoiti ära vene talupoegade kolonisatsiooni

säilis siinse piirkonna kultuuriline eripära

säilis erinevus võrreldes ülejäänud Venemaaga

siinsed alad olid majanduslikult arenenumad võrreldes ülejäänud Venemaaga
Asehalduskord (1783-1796)

Katariina II ajal
Eesmärk: Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga
Haldusüksused olid asehalduskonnad, mida juhtis asehaldur e kindralkuberner
Eestimaa kubermang = Tallinna asehaldurkond ja Liivimaa kubermang = Riia asehaldurkond
Rüütelkondade, linnaeliidi (aadlike) privileegide kaotamine/piiramine
Riigi ühtlustamine
Esines demokraatlikke elemente, kuid eesmärgiks kogu Vene alad ühtlustada
Paldiski sai linnaõiguse ja maakonnalinnad said linnaõigused tagasi (Viljandi, Võru jne)
Tähtsaim riigimaks - pearahamaks
Rahutused järgnesid igale muudatusele, loll talupoeg lootis paremat

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 25 allalaadimist

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #1

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #2

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #3

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #4

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #5

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #6

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #7

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #8

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #9

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #10

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #11

Eesti ajalugu muinasajast 19-sajandini #12

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuulike96 Õppematerjali autor

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Sarnased õppematerjalid

doc

Varauusaeg Eestis

Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile. 1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt.

Ajalugu

doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud

Eesti uusaeg

doc

Eesti varauusaeg

langes vene suurtükivägi. d. Rootsi põhivägede lahkumine Poola: · Rootslased talvitusid Laiusel. · Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele, kus peagi alistati Poola. e. Venelaste esimesed võidud Eestis (1701-1704): · Peeter I ümberkorraldused armees. · 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse. · 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva. · 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati. f. Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa. · 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu kuni Vaikiva ajastuni

kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)

Eesti ajalugu

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine

10.klassi ajalugu

doc

Ajaloo konspekt

Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583. a Pljussa vaherahu- Venemaa ja Rootsi vahel- Põhja-Eesti läks Rootsi alla 1629.a Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel- Lõuna- Eesti läks Rootsi alla 1645. a Brömsebro rahu- Saaremaa Taanilt Rootsile 1660.a Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile 1710.a Rootsi aeg lõpeb Rahvuslik liikumine venestusajal Enamik seltse tegutses edasi ning uute seltsidena tõusevad esile karskusseltsid, kutseühingud ja tuletõrjeseltsid. Jakob Hurt kutsus rahvast üles koguma rahvaluulet. 90. aastate korraldati lühikeste vahedega kolm laulupidu. Lauldi isamaalisi laule "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"

Ajalugu

Rohkem sarnaseid