Liivi- ja Põhjasõda (0)

Kronoloogia
1558-1583 - Liivi sõda
1560 - Liivi Ordu lakkas eksisteerimast
1561 – saabusid Eestisse Rootsi väed
1582 – sõlmiti Jam Zapioski vaherahu Vene-Poola vahel
1583 - Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine
1629 - Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu Mandri-Eesti Rootsi valdusesse
1645 - Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile
1656-1661 - Rootsi-Vene sõda
1632 – Tartu Ülikooli avamine
1686 – Eesti rahvakooli algus
1680 - Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega
1695-1697 - Eesti naljahäda
1700-1721 – Põhjasõda
1710 - Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale
1721 – Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile
Ajaloolised isikud
Hertsog Magnus - Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570 – 1577 .
Stefan Batory – Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.
Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane , Liivimaa kindralkuberner , Tartu Ülikooli kantsler.
von Paktul – baltisaksa aadlik , kes osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda
Forselius – rajas Tartu lähedale piiskopimõisa – Koolmeistrite & köstrite ettevalmistamise seminari
Stahl – koostas esimese eesti keelse grammatika reeglistiku
Andreas ja Adrian – tõlkisid ja toimetasid lõunaeestikeelse Uue Testamendi
Mõisted
Sigmund II Augusti privileeg - Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest.
Reduktsioon - mõisate riigistamine
Balti erikord – Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus kuni 1880.ndate aastateni
Liivi sõda (1558 – 1583)
Kuna Vana-Liivimaa oli killustatud, siis oli ta heaks saagiks kujunenud tugeva keskvõimuga riikidele. Läänemere väinades valitses Taani; Rootsile kuulus Soome ja ta püüdis oma valdusi veelgi ida suunas laiendada; oma piiridega Läänemerele oli jõudnud Poola. Venemaal oli laienenud Moskva vürstiriik ja tema välispoliitika põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast. Venemaa kaubandus oli arenenud, kuid Liivimaa võimud olid keelanud otsese kauplemise sealsete linnadega.
Liivimaal valitses ärevus, mida Moskva veelgi õhutas. Ta küll pikendas vaherahu, kuid samas nõudis nn Tartu maksu. Järjekordne sõda ordu ja Riia peapiiskopi ning Poola vahel tõestas, et Liivimaa on nõrk. Sõda lõppes Posvoli rahuga. 1557 sai ümber vaherahu Venemaaga, tsaar Ivan IV Julm keeldus saadikuid jutule võtmast. Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse.
Sõda algas 22. jaanuaril 1558, kui Vene väed tatari khaani juhatusel tungisid Liivimaale rüüsteretkele. Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused). Venelased suundusid Tartu peale ja kuna ordumeister polnud suutnud ikkagi vastupanu koondada, taandus ta Lätimaale. Tartu alistus 18. juulil ? Tartu piiskopkonna lõpp. Augustis vallutati kiiresti väikseid linnu. Taani vahendusel sõlmiti pooleaastane vaherahu. Sellel ajal hakati otsima välisabi. Liivi ordus saavutati kokkulepe Poolaga ja Saare-Lääne piiskopkond sõlmisid lepingu Taaniga.
1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati. Eesti talupoegade olukord läks järjest raskemaks. Külasid rüüstati ja maksud olid kõrged. Nähes venelasi kui oma vaenlaste vaenlasi, abistati neid. Algas talupoegade ülestõus, mis hakkas suunduma Koluvere linnuse juurde, kus ratsasalk ületõusu maha surus. Kõik kokku sundis Liivimaa võime otsima uusi isandaid. Enamikku vallutamata kindlustesse tulid Poola väed. Liivi ordu lakkas olemast. Tallinnas kutsuti appi aga Rootsi ja varsti oli Põhja-Eestis kehtestatud Rootsi võim. Saare-Lääne piiskopkond liideti otseselt Taaniga. 1561. lõppes Vana-Liivimaa ajastu. Tuli ka konflikt Rootsi ja Taani vahel. 1570. sõlmiti nende vahel rahu.
Taani kuningaga tülli läinud hertsog Magnus otsis abi Moskvast. Tsaarile tuli mõte moodustada Moskvast sõltuv vasallkuningriik. Sõda kestis pidevalt edasi. 1575-56 oli pea kogu Eesti vene valduses: poolakad olid välja tõrjutud, Rootsil oli ainult Tallinn ja Hiiumaa . Talupoegade olukord ainult halvenes, lisandunud olid röövjõugud, katk ja näljahäda. 1577. saatis tsaar oma väe Tallinna, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik, kuid vallutada seda ei suudetud. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Samal ajal oli Rootsi edukas Lääne-ja Virumaal. Varsti oli kogu Põhja-Eesti jälle Rootsi võimu all. Vene tsaaririiki hakati ründama kahelt poolt.
1582. sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga sai Venemaa poolakate käest küll enda alad tagasi, kuid pidi loovutama enda käes olevad Liivimaa linnused.
1583 sõlmitud Pljussa vaherahuga säilitasid rootslased kogu Lääne-ja Põhja-Eesti.
Kolm kuningat
Poola

• Poliitika – kõrgemaks ametiisikuks asehaldur. Maa oli jagatud presidentkondadeks, mis nimetati ümber vojevood-kondadeks. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Püüti taastada majandust. Tühjaks jäänud taludesse suunati uusasunikke. Tõusule järgnes aga kiiresti langus. Linnaõigused anti Valgale.
  
• Usuelu – maad üritati viia katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur.
  
• Talupoegade olukord – Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi.
  

Rootsi

• Poliitika – Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mille kõrgemaks asutuseks oli maapäev.
  
• Talupoegade olukord – talupoegade arv oli vähenenud. Eramõisates olid aadli võimupiirid suured. Rootsi kuningad üritasid vastu astuda talurahva kaitseks, kuid need leidsid aadli poolt vastuseisu . Kuna riigil oli rahapuudus, siis andis riik aadlile järele ja läänistas järjest rohkem mõisaid.
  

Taani

• Poliitika – Taanile kuulus Saaremaa. Aadlile kinnitati endised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, kuid tema mõju oli väiksem. Riik teostas reduktsiooni (võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mis omakorda jagunesid vakusteks.
  
• Talupoegade olukord – Olid vakusekohtud, kuhu kuulusid ka maarahva esindajad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril .
  

Rootsi aeg
1561 algas Põhja-Eestis Rootsi võim.
1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis.
1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile
1645 Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile

• Halduskorraldus – Põhja-Eestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, Lõuna-Eesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner.
  
• Rüütelkonnad – Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama.
  
• Kohtuvõim – avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus.
  
• Rahvastik – sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi , lätlasi).
  
• Reduktsioon 1680 – võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridus-ja kirikuolud.
  
• Talurahva olukord – 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus , 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised . Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased.
  
• Põllumajandus – rõhk teraviljakasvatusele ( rukis ), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 1695-1697 oli Suur Nälg.
  
• Linnad ja kaubandus – aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse.
  
• Luteri kirik – Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega. Kirik võttis eesmärgiks nendega võitlemise ja oma positsiooni kindlustamise. Eesti-ja Liivimaal oli kirikuvalitsus e. konsistoorium. Luteri usk muutus valitsevaks usuks .
  
• Rahvaharidus – peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684 asutati seminar, mille õpetajaks oli Forselius. 1687 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema kool, oluline osa oli ka kodu-õpetusel. Taheti ka piiblit tõlkida rahvuskeelde. 1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J. Hornungi ladinakeelse eesti grammatika. 1686. anti välja lõunaeestikeelne Vastne Testament Adreas ja Adrian Virginiuse poolt. Eesti keel muutus laialdasemalt kasutatavaks. Eesti ajakirjanduse algus.
  
• Gümnaasiumid ja Tartu ülikool – 1630 loodi J Skytte eesvedamisel Tartusse Akadeemiline Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ’ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium.
  

Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon – Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks , eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks – Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit . Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased. Rootslastest omanikud rentisid reeglina sakslastele. Siia tulnud teistest rahvustest mõisnikud saksastusid üsna kiiresti. Teine põlvkond olid juba sakslased. Mõisnikud jäid seisuselt rangelt eraldatuks.
Linnad, käsitöö ja kaubandus: *hansakaubandus oli kadunud *Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi sisemereks, mereäärsete linnade osatähtsus kasvas, sisemaised jäid täielikult tagaplaanile *tähtsad olid Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Tallinn, ülikiiresti kasvas Narva *endiselt juhtis linna raad gildid ja tsunftid – käsitöölised välisilmest kadusid linnamüürid *hakkasid tekkima esimesed manufaktuurid, mis reeglina rajati tooraine juurde(Kärdla klaasimanufaktuur, Narva) Eluolu ja olme: talupoja kultuur oli olulisel kohal. Toitumisharjumused jäid samaks – leib, puder, kala. Kultuurina hakati proovima ka läätsesid. Erinev oli toitumine talgutel. Talgud ja pühad – erinevad kombed. Eesti köök põhineb suures osas saksa köögil. Talgud – lihatoidud. Igapäevaseks joogiks oli kali , mõdu ja taar. Tähtpäevadel ohjeldamatult viina ja õlut. Rootsi ajal tuli rahvariiete kandmise komme. Pikitriibulised sellikud, pottmütsid ja meestel murumütsid – pidupäevadel. Hakati ohtralt rajama kõrtse. Kõrtsis käimine muutus elu lahutamatuks osaks. 1695-1697 olid nn suure nälja aastad, kõige suurem näljaperiood Eesti ajaloos, 70-75000 inimest suri nälga.
Põhjasõda 1700-1721
Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega.
Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november – rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Šeremetjev) 1701 Elastvere lahing – vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. „Käsu-Hansu nutulaul“ 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale.
Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada Vana-Liivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120-140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid : 1) asjaajamine kuluks jäi saksa keel 2) usk – luteri 3) tollipiir Venemaaga jäi püsima 4) Baltisaksa mõisnike õigused jäid püsima Eesti Vene riigi koosseisus