Anatoomia kordamisküsimused-vastused (0)

Anatoomia KT kordamiseks
I KONTROLLTÖÖ
1) Koe mõiste
Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus

• EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime ( haavade paranemine)
  
• SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
  
• LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
  
• NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
  

3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma :
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE .

• Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
  
• Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed)
  
• Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal
  

2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE.

• Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes)
  
• Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes)
  
• Retikulaarne sidekude – luuüdis , lümfisõlmedes, põrnas
  
• Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes
  
• Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.
  
• Tihesidekude – kõõlused , sidemed, naha võrkkiht
  
• Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad
  
• Luukude – inimese skelett
  

3) LIHASKUDE

• Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel , söögitoru
  
• Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
  
• Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku
  

4) NÄRVIKUDE

• Närvikude – närvide ümber
  

4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis
1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed
2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats , käbikeha, kilpnääre on
osad sellest süsteemist .
5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud , süda, maks)
ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna
( hingamiselundkond , seedeelundkond).
6) Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad
Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks .
Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal - ja sagitaaltelge.
7) Liigutuste liigid telgede suhtes

• Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja
  

sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes)
ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon .

• Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja
  

lähendamine e. adukstioon.

• Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon .
  

Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja
pööramine väljapoole e. supinatsioon .
8) Luukoe ehitus
Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest . Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.
9) Luu kui organi ehitus ( toruluu näitel)
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine .
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs , diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
10) Nimeta luude liigid, igale näide?
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid.
PIKKLUUD E TORULUUD : õlavarreluu , reieluu , sääreluu , sõrmelülid.
LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme ( lodiluu , kuuluu, hernesluu) ja kannaluud ( kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu)
LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu , koljulae luud, puusaluu
SEGALUUD: lülisamba lülid
PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge
11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid , igale näide?
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil.

• FIBROOSSED E. KIULISED: 1) Sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled
  

2)Õmblused koljuluude vahel
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel

• KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad)
  

2) Sümfüüs (häbemeluude vahel)

• LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades
  

2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu
12) Liigese ehitus
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust . Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős.
13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta
1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk , puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval , mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
2) LIIGESEKETTAD – ( rinnaku -rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk ) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad , mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi.
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
4) SEESAMLUUD – ( põlvekeder ) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd.
14) Nimeta üheteljelised liigesed , näited?
1) PLOKKLIIGES – (sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje.
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES – (õlavarre- küünarluu liiges ) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine.
3) RATASLIIGES – (proks. ja dist. küünar- kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje
15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited?
1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje
2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
1) KERALIIGES – ( õlaliiges )
2) PÄHKELLIIGES – ( puusaliiges ) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
3) LAMELIIGES – ( ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud.
17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud?
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli

18) Lülisambalüli ehituse põhimõte
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju . Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked . Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks.
19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus
Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole.
Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt
20) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
21) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega.
22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised?
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.
23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus?
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)
Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak .
25) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine?
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje .
26) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud
Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – 2 õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks ( lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
27) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES
Abiseadeldisi pole
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu.
28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : --------
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel
Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis)
Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
29) Õlaliiges: -------- : --------
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb.
Keraliiges (kolmeteljelised liigesed)
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
30) Küünarliiges : --------- : ---------
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu.
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk
3)Lähim kodar -küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk.
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.
31) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine?
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
32) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
RANNE: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu)
KÄMMAL: kämbla luudeks (5 lühikest toruluud)
SÕRMED: sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
33) Käeliiges koosneb
Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest:
Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges
Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges
34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2- teljeline liikumine.
35) Kesk- randmeliiges
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine
36) Amfiartoos -
Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn . (kämblal)
37) Randma - kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu)
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
38) Pöidla randme-kämblaliiges
Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised)
39) Kämbla-lüliliigesed
On tüüpilised keraliigesed , liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje.
40) Sõrmelülide vahelised liigesed
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus.
41) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jala luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
42) Häbemeliidus
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
43) Ristluu-niudeliiges
Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges -amfiatroos) (kolmeteljelised)
Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.
44) Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu .
45) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp , selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega.
Pähkelliiges (kolmeteljelised)
Abiseadeldis: napamokk
Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje.
46) Põlveliiges : --------- : ---------
On nii plokk (1)- kui ratasliiges(1)
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda.
Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed.
Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine lälistatud.
47) Sääreluude omavaheline seondus----- : ----
Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi.
Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga.
48) Jala piirkonnad
Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
49) Ülemine hüppeliiges
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges (1), milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluu ploki.
Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine.
50) Alumine hüppeliiges
Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: konts-kandluuliiges ja kontsluu-kandluu-lodiluuliiges. Esimene neist ratasliiges (1) ja teine keraliiges (kolmeteljelised). Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluu pea ülemise pinna.
51)Kanna-pöialiigesed
Asuvad kanna distaalse rea luude ( talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel.
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust
52) Pöia-varbalülide liigesed
Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel
Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum .
53) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine
Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus.
54) Nimetage jala toetuspinnad
a) Kandluuköbru mediaalsele jätkele – seismisel + käimisel
b) 1.4.5. pöialuu pead –seismisel + käimisel
c) Varbad - käimisel
55) Jala pikivõlvid. Jala ristivõlv
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on tugivõlv, see on esimesest madalam.
Jala ristivõlv paikneb talbluu, pöialuude ja kuupluu piirkonnas.
56) Jalavõlvide tähtsus
a) Väldib pehmete kudede survet - Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned , närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu.
b) Jalaraskus
KONTROLLTÖÖ II
57) Vöötlihaskiu ehitus?
Vöötlihaskiudu ümbritseb sarkolemm ( rakumembraan ) ning sisemuses, tuumade vahel, on sarkoplasma . Vöötlihaskiul paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab. Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin ). Müafilamentide korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse.
58) Lihase ehitus
Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit , mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele , kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.
Lihaskiudud ümbritseb endomüüsium, lihaskiu kimpu perimüüsium ja kogu lihast epimüüsium.
59) Nimeta lihaste erinevad kujud
Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed
lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased kehaõõnte seintes.
60) Nimeta Lihaste abiseadeldised
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:
1)Sidekirmed – (rindkere- nimme sidekirme) need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise.
2)Sünoviaalpaunad – (põlve liigese sünoviaalpaun) esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
3)Kõõlustuped – (sõrmelülidel) täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki.
4)Seesamluud – (põlvekõder) soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile.
5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda
LK 66 JOONIS 49
61) Selja lihased
LÜLISAMBASIRGESTAJA
Algab: ristluu tagumiselt pinnalt
Kinnitub: kuklaluul
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha,
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks:
1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt
Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile
2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt
Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
Funkts: ühepoolsel tegevusel pöörab pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
ÜLEMIS- TAGUMINE SAAGLIHAS
Algab: 2 alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt.
Kinnitub: 2-5 roidele
Funkts: tõstab roideid
ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt.
Kinnitub: 4 alumisele roidele
Funkts: langetab roideid
ROMBLIHAS
Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale
Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
ABALUUTÕSTUR
Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt
Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale
Funkts: tõstab abaluid ülesse
SELJALAILIHAS
Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt
Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale
Funkts: tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.
TRAPETSLIHAS
Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt.
Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale
Funkts: tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul.
62) KÕHULIHASED
KÕHUSIRGLIHAS
Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt
Kinnitub: häbemeluule
Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida
SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS
Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt
Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks.
Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist, pöörab lülisammast
VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS
Algab: 8 alumise roide välispinnalt
Kinnitub: niudeharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeur.
Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast
63) RINNALIHASED
SISEMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide ülemiselt servalt
Kinnituvad: põiki üles-ette naaberroide alumisele servale
Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest
VÄLIMISED ROIETEVAHELISED
Algavad: iga roide alumiselt servalt
Kinnituvad: põiki alla-ette naaberroide ülemisele servale
Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest
EESMINE SAAGLIHAS
Algab: 8-9 ülemiselt roidelt
Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale
Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu
alumist nurka ette.
VÄIKE RINNALIHAS
Algab: 3.-5. roidelt
Kinnitub: abaluu kaarnajätkele
Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka
SUUR RINNALIHAS
Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhusirglihase eesmiselt pinnalt
Kinnitub: õlavarreluu suurköbrukese harjale
Funkts: tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure
jõuga ülestõstetud kätt.
VAHELIHAS e. DIAFRAGMA
Algab: rinnaku möökjätkelt ja alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli kehalt
Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb.
64) KAELALIHASED
TAGUMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3 alumise kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 2. roide välispinnale
KESKNE ASTRIKLIHAS
Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt
Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale
EESMINE ASTRIKLIHAS
Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt
Kinnitub: 1. roidele
Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette
ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa
RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas)
Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas-
suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
III KONTROLLTÖÖ
65) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad , funktsioonid
anteversioon – liikumine ette
retroversioon – liikumine taha
aduktsioon- lähendamine
abdutsioon - kaugendamine
supinatsioon- välirotatsioon
pronatsioon - siserotatsioon
mediaalne - kesktelje poolne
lateraalne - külgmine
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
Kaarnanajätke-õlavarre
lihas
abaluu kaarnanokkjätke
õlavarreluu väikekõbruke
õlavarre anteversioon, aduktsioon, pronatsioon
Suur rinnalihas
rinnak, rangluu
õlavarreluu suurköbruke
Abaluualune lihas
abaluualune auk
õlavarreluu väikekõbruke
õlavarre retroversioon, aduktsioon ja
pronatsioon
Suur ümarlihas
abaluu alumine nurk
õlavarreluu väikekõbruke
Seljalailihas
5 alumise rinnalüli ogajätke, selja-nimme sidekirme
õlavarreluu väikekõbruke
Harjaüline lihas
abaluu harjaüline auk
õlavarreluu suurköbruke
õlavarre abdutsioon
Harjaalune lihas
abaluu harjaalune auk
õlavarreluu suurköbruke
õlavarre retroversioon, aduktsioon ja supinatsioon
Väike ümarlihas
abaluu lateraalne serv
õlavarreluu suurköbruke
Deltalihas
1. rangluu
2. õlanukk
3. abaluuhari
õlavarreluu deltalihasmine köprus
õlavarre abdutsioon
66) Õlavarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
Kaarnanajätke-õlavarre
lihas
abaluu kaarnanokkjätke
õlavarreluu väikekõbruke
õlavarre anteversioon, aduktsioon, pronatsioon
Õlavarrelihas
õlavarreluu eespind
küünarluu köprus
küünarvarre painutaja
Õlavarre-kakspealihas
1. abaluu liigeseüline
köbruke
2. kaarnajätke
kodarluu köprus
Õlavarre- kolmpealihas
1. abaluu liigesealune
köbruke
2.-3. õlavarreluu tagumine
pind
küünarnukile
küünarliigese sirutaja
Küünarnukilihas
õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
67) Küünarvarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
EESMINE RÜHM
Ruutsissepööraja
küünarluu
kodarluu
painutab kätt ja pöörab sissepoole
Pikk pöidlapainutaja
kodarluu eesmine pind
pöidla kaugmine lüli
Süva sõrmedepainutaja
küünarluu eesmine pind
sõrme distaalsed lülid
Pindmine
sõrmedepainutaja
õlavarreluu mediaalne põndapealis
sõrme keskmised lülid
Ümarsissepööraja
kodarluu keskosa
Painutavad ja proneerivad küünarvart
Kodarmine
randmepainutaja
2. kämblaluu põhimik
Pikk pihulihas
kulgeb pihule muutub pihuaponeuroosiks
Küünarmine
randmepainutaja
5. kämblaluu
KÜLGMINE RÜHM
Väljapöörajalihas
õlavarre lateraalne
põndapealis
kodarluu
painutavad küünarvart, sirutavad kätt käeliigesest
Lühike kodarmine randmesirutaja
3. kämblaluu põhimik
Pikk kodarmine randmesirutaja
2. kämblaluu põhimik
Õlavarre-kodarluu lihas
õlavarre lateraalne
serv
kodarluu
proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart
TAGUMINE RÜHM
Pikk pöidlaeemaldaja
küünarvarre luude
tagumine pind
1. kämblaluu põhimik
eemaldab pöialt
Lühike pöidlasirutaja
kodarluu
pöidla proksimaalne lüli
sirutavad pöialt, kätt
Pikk pöidlasirutaja
küünarluu
pöidla distaalne lüli
Nimetissõrmesirutaja
nimetissõrme aponeuroos
sirutab nimetissõrme
Sõrmedesirutaja
õlavarre lateraalne
põndapealis
2.-5 sõrme seljale ja seal aponeuroosiks
sirutab 2.-5 sõrme ja kätt
Väikesõrmesirutaja
väikesõrme seljale, aponeuroosiks
sirutab väikest sõrme,
sirutab kätt
Küünarmine
randmesirutaja
5. kämblaluu põhimik
sirutab rannet, sirutab kätt
Lihased, mis sirutavad küünarvart:
Lihased, mis painutavad küünarvart:
IV KONTROLLTÖÖ
68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
Niude-nimmelihas
1) Suur-nimmelihas
2) Niudelihas
1) kõik nimmelülid
2) niudeluuauk
reieluu väikepöörel
reie anteversioon ja välisrotatsioon ; fikseeritult kallutab kere ette
Väike tuharalihas
niudeluu tagapind
reieluu suurpöörel
reie anteversioon ja siserotatsioon; retroversioon
Keskne-tuharalihas
niudeluutiiva tagapind
Pirnlihas
ristluu vaagenmiselt pinnalt
reie välisrotatsioon,
abdutsioon
Kolmepeane pööraja
1) Sisemine toppelihas
2) Ülemine kaksiklihas
3) Alumine kaksiklihas
1) toppekile sisemine pind
2) istmikuluuoga
3) istmikuköber
reieluu pöörliauk
Välimine toppelihas
toppekile välimine pind
Reieruutlihas
istmikuköber
reieluu suurpöörel ja pöörlitevahehari
reie aduktsioon
Suur tuharalihas
niudeluu tagapind
tuharalihasmine köber
reie retroversioon,
aduktsioon
Laisidekirme-pingutaja
niudeluu ülemis-eesmine niudeluuoga
läheb üle niude-sääreluu kulglaks
reie anteversioon, abdutsioon
69) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
TAGUMINE RÜHM
Poolkilelihas
istmikuköber
sääreluu mediaalne põnt
põlveliigese paiutamine ja
rotatsioon, reie sirutamine
Poolkõõluslihas
sääreluuköber
Reie-kakspealihas
1. istmikuköber
2. reieluu tagapind
pindluu
KESKMINE RÜHM
Suur lähendaja
istmikuköber
reieluu kaarejoone mediaalne
mokk
reie aduktsioon,
välisrotatsioon
Lühike lähendaja
häbemeluu
Kammlihas
Pikk lähendaja
Õrnlihas
sääreluuköber
põlveliigesele: painutab
säärt, siserotatsioon
EESMINE RÜHM
Reie- nelipealihas
1)Vahepealne pakslihas
2)Külgmine paklihas
3)Keskmine pakslihas
4)Reiesirglihas
1) reieluu eesmine pind
2) reieluu kaarejoone lateraalne mokk
3) reieluu kaarejoone mediaalne mokk
4)niudeluu alumis-eesmine niudeluuoga
sääreluuköber
sirutab põlve
Rätsepalihas
niudeluu ülemis-eesmine niudeluuoga
reie anteversioon, painutab ja roteerib säärt sissepoole
70) Sääre lihased , algus ja kinnituskohad, funktsioonid
LIHAS
ALGUSKOHT
KINNITUSKOHT
FUNKTSIOON
TAGUMINE RÜHM
Tagumine sääreluulihas
sääre luude vaheline membraan
1. lodiluu ja 1. talbluu
tõstab kanda ja langetab
päkka
Pikk suurvarbapainutaja
pindluu tagumine pind
suurvarba distaalne
faalanks
painutab suurvarvast
Pikk varvastepainutaja
sääreluu tagumisne pind
2.-5. varba distaalne
faalanks
painutab 2-5 varbaid
Sääremarja-kolmpealihas
1) lest -sääremarjalihas
2)kaksik-sääremarjalihas
1) sääreluu lestlihasmine
joon ja pindluu
2) 1.reieluu mediaalne põndapealis
2. reieluu lateraalne põndapealis
kandluuköbru
painutab säärt,
tõstab kanda
EESMINE RÜHM
Pikk suurvarba-sirutaja
pindluu mediaalne pind
suurvarba selgmine pind
sirutab suurt varvast
Pikk varvastesirutaja
pindluu
2-5 varbale
sirutab 2-5 varvast
Eesmine sääreluulihas
sääreluu lateraalne pind
1.talbluu ja 1. pöialuu
taldmine pind
tõstab jala mediaalset serva
KÜLGMINE RÜHM
Lühike pindluulihas
pindluu lateraalne pind
5. pöialuu köber
tõstab jala lateraalset
serva
Pikk pindluulihas
pindluu
1.talbluu ja 1. pöialuu
taldmine pind
Pöida tõstvad lihased: pikk suurvarba-sirutaja, pikk varvastesirutaja, eesmine sääreluulihas
Pöida langetavad lihased: tagumine säärelihas , pikk surrvarba-painutaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas
V KONTROLLTÖÖ ( SISEELUNDID )
71) Nimeta seedekanali osad
Suuõõs, neel, söögitoru, magu , peensool , kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool , iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool , pärasool, pärak
72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus
1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht ) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga.
2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht
3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks
73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele
3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele
ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. Neutraliseerib happeid /puhastab hambaid.
74) Hammaste arv, liigid?
Inimesel on 4 liiki hambaid:
1) LÕIKEHAMBAD (8tk)
2) SILMHAMBAD (4tk)
3) EESPURIHAMBAD (8tk)
4) TAGAPURIHAMBAD (12tk)
Täiskasvanul on 32 hammast /_2123
Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212
75) Hamba ehitus
Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp , mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin , milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga.
76) Kurgu lümfaatiline rõngas
Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime:
1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid
2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas
3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas
4) NEELUMANDEL – on neelulaes
77) Mao asend, osad
Magu asub vasaku roidekaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit.
OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti
78) Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed
MAOSEIN:
1) Limaskest: tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde; hulgaliselt väikesi näärmeid
2) Lihaskest: kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht
3) Seroosne kest?
LIMASKESTA NÄÄRMED: sisaldavad kolme liiki rakke:
1) Katterakud: valmistavad HCL’i (bakterite surmamiseks) PH 3-4
2) Kõrvalrakud: produtseerivad lima (säästab magu enese seedimisest)
3) Pearakud: eritavad ensüüme
Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim. MAOMAHLAKS. (ööpäevas 2-3l)
79) Maks:
asend: Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest.
väliskuju ( sagarad ): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar.
maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen , mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks.
maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha.
Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga.
80) Sapipõis:
asend: ühismaksajuha väljasopistus, asub maksa alumisel pinnal
ehituse põhiolemus : 50ml mahutuvusega sapireservuaar. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja.
seondumine seedekanaliga: Kael kitseneb sapipõiejuhaks.
81) Kõhunääre e. Pankreas:
asend: Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga.
ehituslikud elemendid: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g. Eristatakse pead, keha ja saba. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad , kus asuvad veresooned ja närvid.
seondumine seedekanaliga: Sagarikest väljuvad peened juhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse.
82) Peensool:
osad: kaksteistsõrmik , tühi- ja niudesool.
iseloomulikud ehituslikud elemendid (kurdude ja hattude ehitus): peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind , mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda.
ülesanded: Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde.
83) Jämesool:
osad: umb-, käär- ja pärasool
iseloomulikud ehituslikud elemendid: Käärsoole pikilihaskiht moodustab kolm lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused – käärsoolekopad. Nende vahel paiknevad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised.
Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde.
ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine , väljaheidete moodustumine
84) Kõhukelme (seinmine sisustamine , kõhukelmeõõs )
Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Sisaldab elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteel .
Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim. seinmiseks e. parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks e. vistseraalseks.
Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga.
85) Kõhukelme duplikatuurid (kinnistid, suurrasvik )
Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena.
Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge.
Sidemeteks nim. kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele .
Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavalisest rohkem rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni.
86) Loetle hingamisteed
Ninaõõs , nina kõrvalurked , neel, kõri , hingetoru, bronhid
87) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus
Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus; kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred . Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda .
88) Kõri ehitus:
kõri kõhred, nende asend:
1) rõngakujuline sõrmuskõhr – kõri alumises osas
2) kilpkõhr – sõrmuskõhre kohal, moodustunud kahest nurkjalt ühendatud plaadist
3) 2 pilkkõhre – sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval
4) kõripealse kõhr – kilpkõhre ülaserval
häälekurdude paiknemine , asetus :
Limaskest moodustab kõriõõne alguses kaks paari kurdusid: ülemised on esikukurrud ja alumised häälekurrud .
Häälekurrud piiravad häälepilu. Nende sees paiknevad hääleside ja häälelihas. Hääle tekitamisel tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele.
kõri ülesanded: juhtida õhku ja tekitada häält.
89) Hingetoru/ Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes
Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole.
Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga.
90) Kopsu asend rindkeres
Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided.
kopsu välisehitus: Kopsud meenutavad kujult koonust. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad
91) Kopsu sisestruktuur:
Kops jaguneb sagarateks: vasak kops üla - ja alasagaraks, parem üla-, kesk- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti , vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid , kus toimub gaasivahetus.
92) Bronhiaalpuu ehitus
Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena.
93) Rinnakelme ( kopsupleura , seinapleura, pleuraõõs )
Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes põsib negatiivne rõhk.
94) Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid
Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak.
Keskseinandi eesosas paikneb süda, harkelund ja suured veresooned; tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid.
95) Kuseelundkonda kuuluvad organid
Neerud (2tk), kusejuhad (2), kusepõis , kusiti
96) Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud
Neerud on oa kujulised, umbes 150g raskused paariselundid. Neerud asetsevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinna ja esimeste nimmelülide kõrgusel.
Neeru katab 3 kihnu. Vahetult vastu neeru liibub sidekoeline fibrooskihn. Selle peale on rasvkihn (rasvapadjand kaitseb). Kolmas on neerusidekirme, mis kinnitab neerud kõhuõõne tagaseina külge ja asub rasvkihnu peal. Kihnud fikseerivad neerud oma kohale ja samas on neil kaitsefunktsioon.
97) Neeru välisehitus
Lülisambapoolset neeru süvendit nim. neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha . Neeru pindmine osa on koor, mis asub ühtlase pakuse kihina neeru peal.
98) Neeru siseehitus
Neeru sisemine osa on säsi, mis moodustab neerupüramiide, mille tipud ulatuvad neeruurkesse. Seal paiknevad neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega. Neeruvaagen moodustab ahenedes kusejuha.
99) Nefroni ehitus, arv
Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel.
Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Päsmakesekihnu kahe lestme vahele jääb pilujas ruum, millest lähtub proksimaalne vääniline toruke, millele järgneb säsisse suunduv U-kujuline Henle ling . Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese. Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse, mis väljuvad neerupüramiidide tipul . Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda tomasoont, milleks on neeruarteri haru ja sealt väljub viimasoon.
100) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke
ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit.
LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus ) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine .
101) Kusepõie asend, iseloomusta kuisepõie seina kihte
Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund, mis koosneb tipust, kehast ja põhjast koos kaelaga.
Kusepõie sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast submukooskihist, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt serooskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Moodustab arvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Keskkest on kolmekihiline lihaskest(2 pikutist ja 1ringlihaskiht). Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib.
102) Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseäraused
Naise kusiti: ligi 4cm pikk toru tupe sees. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur.
Mehe kusiti: kõverdunud 18-23cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase – kusitisulguri.
103) Nimetage mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded
VÄLIMISED:
1) munandikott
2) suguti
SISEMISED:
1) Munandid – tekivad mehe sugurakud ( spermid ), toodetakse meessuguhormoone
2) Munandimanused – toimub spermide valmimine ja hoidmine
3) Seemnejuhad – spermi väljajuhtimine
4) Seemnepõiekesed – eritavad nõre , mis muudavad seemnerakud aktiivselt liikumavks
5) Eesnääre –soodustab nõre väljapaiskumist
6) Sugutisibulanäärmed
104) Spermide teke ja kulg mehe organimis
Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha.
105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded
VÄLIMISED:
1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu
2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut
3) Kliitor
SISEMISED:
1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid
2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine
3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik
4) Tupp
106) Mis on ovulatsioon , mis on menstruatsioon
OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni. Perioodiliselt 28 päeva järel üks valminud tsentraalfolliikul lõhkeb ja munarakk väljub munasarjast, satub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks
MENSTRUATSIOON: suguküpse naisel iga 21-35 päeva järel korduv, 3-6 päeva kestev verejooks emakast, mil heidetakse välja emaka limaskest ja viljastamata munarakk. Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub . Seejuures veresooned katkevad ja toimub verejooks emakast.
107) Lahkliha paiknemine, funktsioonid
Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud.
Lahkliha eesmist osa nim. urogenitaaldiafragmaks, milles asub tahtele alluv kusitisulgur. Vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumine ots, mida ümbritseb välimine pärakusulgur.
VI KONTROLLTÖÖ (südame- veresoonkond )
108) Südame asend
Süda asub rindkeres, diafragma peal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal.
109) Südame välisehitus
Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda.
110) Südame kambrid, suistikud , kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned
Süda jaguneb 4 õõneks: parem koda, vasak koda, vasak vatsake ja parem vatsake.
Kojad ja vatsakesed on ühendatud koja-vatsakesesuudme e. suistiku abil. Suistikku ümbritseb fibroosne võru, millelt lähtuvad südameklapihõlmad.
Südame paremasse kotta sisenevad kolm veeni, mis toovad siia kogu keha venoosse (hapnikuvaese) vere: ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset(hapnikurikast) verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.
111) Südame klapid , klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus
Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki:
1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mis on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad. Klapi hõlmade vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud.
Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
2) Poolkuuklapid – asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse.
Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine
112) Südameseina ehitus
Südamesein koosneb kolmest kestast:
SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis
KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades.
VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile.
113) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus
Epikard pöördub südame põhimiku piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Südamepaun on kokku kasvanud diafragmaga. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. Perikard kaitsebis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist.
114) Südame enda verevarustus - pärgvereringe
Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.
115) Südame närvid
Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad parasümpaatilised kiud, mis kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone ning sümpaatilised närvikiud, mis põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist.
116) Südame erutusjuhtesüsteem
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm ja atrioventikulaarsõlm. Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik.
117) Suur vereringe , selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)
Suur vereringe e. kehavereringe algab aordina südame vasakust vatsakesest ja mille arvukad harud suubuvad kogu kehasse (aju, sõrmed, varbad jne). Läbi kapillaaride seinte toimub kehas kudede hingamine kus veri loovutab hapniku ja võtab vastu süsihappegaasi. Tekkinud venoosne veri korjatakse kokku alumisse ja ülemisse õõnesveeni ja pärgurkesse, mis suubuvad südame paremasse kotta.
118) Väike vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne (nimeta Südame osad, veresooned)
Väike vereringe ehk kopsuvereringe . Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kust väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks mida mööda veri liigub kopsudesse, kus jagunevad veelgi väiksemateks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta.
119) Suure vereringe arterite üldskeem
ANATOOMIA JOONISED. Joonis 6
120) Suure vererinde veenide üldskeem
ANATOOMIA JOONISED. Joonis 7
Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest.
121) Ülajäseme arterid
Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter , süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit.
122) Ülajäseme veenid
Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen .
123) Alajäseme arterid
Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks.
124) Alajäseme veenid
Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen
Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen
125) Kõhuõõne arterid
Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad paarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter ( varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa).
126) Kõhuõõne veenid
Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni. Maksa sisenev värativeeni moodustab: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen. Seega maks kogub venoosse vere kokku ja suunab edasi 2-3 maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni. Neerupealisveenid, neeruveenid ja munandiveenid ei suuna venoosset verd maksa, vaid kohe alumisse õõnesveeni.
127) Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte
Arteriaalne verevarustsu: Aju arterioosringi moodustavad 4 võimast arterit.
1) 2 lüliarterit kahel pool kaela (kaelalüli mulkude vahel) moodustavad põhimikuarteri (varustavad väikeaju ).
2)Ajju tulevad veel sisemised unearterid (2tk), mis kulgevad mööda kaela ülesse ja jõuavad aju alla. Need liikudes küljele moodustavad keskmised suurajuarterid (2tk). Ette suunduvad eesmised suurajuarterid (2tk), taha suunduvad tagumised suurajuarterid (2tk) Kõik need arterid moodustavad sisemise ringi e. arterioosringi, neid ühendab ringiga eesmine ühendusarter (1tk) ja allpool tagumine ühendusarter (1tk).
128) Aju venoosse verevarustuse põhimõte
Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Aju venoosne veri koguneb aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge , alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea.
129) Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl.
130) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)
Lümf liigub mööda lümfikapillaare, mis hiljem kogunevad suuremateks lümfisoonteks, mis omakorda moodustavad lümfijuhad . Lümf läbib oma teel ainult ühte lümfisõlme , kus ta rikastub lümfotsüütidega ning puhastatakse kahjulikest mikroorganismidest ja kahjulikest ainetest. Lümfijuhad suubuvad rangluupiirkonnas olevatesse veeninurkadesse. Lümf tekib verest ja lõhustatakse tagasi vereks. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine.
Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll.
Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool)
131) Lümfisõlme ehitus, ülesanne
Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed . Nendesse suubub tavaliselt mitu TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis muudavad mikroorganismid kahjutuks . Lümfisõlmes on arvukalt siinuseid (säsi vahelised urked) mida lümf läbib.
Ülesanne: sorteerib verd
132)Regionaalsed lümfisõlmed
Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks. Ülajäsemel on kaks peamist piirkonda – küünraaugus ja kaenlaaugus. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Arvukad lümfisõlmed on kuklas , kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas, kaelal kägiveenide piirkonnas – kaela lümfisõlmed, rindkeres hingetoru ümbruses, kahe kopsu vahel on kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi.
LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks?
Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus ( ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime)
KONTROLLTÖÖ nr. 7
133) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus
REGULATSIOONIMEHHANISMID
/ \
NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON
närviregulatsioon hormooniregulatsioon
mõjustaja: NÄRVIIMPULSS ( teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis
/ \
toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv
134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust.
SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad , hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse.
135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis.

• HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e. hüpofüüsi augus. Varre abil on ta ühenduses vaheajult lähtuva lehtriga.
  
• EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus
  
• KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal.
  
• KÕRVAKILPNÄÄRMED – neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal.
  
• HARKELUND e. tüümus– asub eesmises keskseinandis rinnaku taga.
  
• KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – leidub näärme kõikides osades.
  
• NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal
  
• SUGUNÄÄRMETE endokriinne osa – munasarjades ja munandites
  

136) Närvisüsteemi ülesanded
Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. Võtab vastu info väliskeskkonnast ja saadab selle edasi.
137) Närvisüsteemi jagunemine
ANATOOMIA JOONISED. Joonis 17.
138) Närvikoe ehitus
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest.
139) Närviraku ehitus, jätkete ülesanded
Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID – nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile.
140) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel
JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD:
1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas ), mille kehast lähtub ainult 1 akson
2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 akson
3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket
4) MULTIPOLAARNE NEURON (kõige levinum liik), millel on palju dendriite ja üks akson
TALITLUSE JÄRGI JAGUNEVAD:
1) SENSOORSED – tunnetuslik, meeled
2) MOTOORSED – liigutamine, lihased
3) KONTAKTNEURONID – ühendab kahte eelmist
141) Neurogliia liigid, nende ülesanded
Makrogliiarakud – paiknevad ajuaines neuronite vahel. Nendel on tugifunktsioon , vooderdades ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Peale selle osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises.
Mikrogliiarakud – nad liibuvad neuronite kehadele , närvikiududele ja veresoontele, võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis ja fagotsütoosi toime.
142) Närvikiu mõiste - Tupega ümbritsetud närviraku jätked
143) Närvikiu liigid ehituse ja talituse alusel
Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude.
Funktsiooni järgi eristatakse sensoorseid (erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi) ja motoorseid ( impulsid ajust lõppelundisse) närvikiude.
144) Närvi mõiste - sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp
145) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus
1) SENSOORSED – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele.
2) MOTOORSED – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele.
3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas
146) Selgita mõisted:
EFEKTOR – on motoorsete närvirakkude aksonite lõpmed, mis kutsuvad lõppelundis esile efekti
RETSEPTOR – on sensoorsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi.
1) Eksteroretseptor -võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast.(nägemine, kuulmine , maitsmine )
2) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid)
3) Proprioretseptorid- võtavad vastu erutusi lihastest ja kõõlustet.
SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
NEUROMUSKULAARNE SÜNAPS – ühendus neuroni ja lihase vahel
REFLEKS – on vastus ärritajale mida antakse läbi närvisüsteemi. Erutus kulgeb mööda refleksikaart.
REFLEKSIKAAR – (vt joonist 137 lk 187)närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist, neid leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga.
GANGLION – väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik
TUUM – on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum
HALLAINE – paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore
VALGEAINE – koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest

147) Seljaaju paiknemine, mõõtmed
Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm
148) Seljaaju välisehitus
Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla ja alajäsemetele. Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist.
149) Seljaaju siseehitus
Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba.
150) Seljaaju segmendi mõiste, arv. jagunemine
Segment – seljaaju osa, millest väljuvad eesmised ja tagumised juured, mis moodustavad seljaajunärvi paari.
Seljaaju segmente on 31: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment.
151) Nimetage peaaju osad
1) PIKLIKAJU
2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust
3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
4) VAHEAJU – mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus
5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast
Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi , väikeaju, suuraju poolkerad
152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad
PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.
TAGAAJU –5-8 peaajunärvi tuumad saavad alguse sillast. Piklikaju ja silla dorsaalsel pinnal asetseb rombauk, kus asuvad seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, oksendamine , aevastamine), südametalituse ja hingamise keskused.
VÄIKEAJU-ül.on kordineerida kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist.
KESKAJU –3-4 peaajunärvi tuumad. Pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele (optiline orienteerumine ) ja pea pööramine ootamatu heliärrituse korral ( akustilised orenteerumisrefleksid).
I ja II peaajunärvi tuumal pole kindlat asukohta
VAHEAJU – talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises.
Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega.
SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine.
153) Võrkmoodustise olemus, tähtsus
Tihe närvirakkude moodustis ajutüves. Saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Võrkmoodustise lõpus on unekeskus.
Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle.
154) Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha (joonis 146 lk 200)
Otsaaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Mõhnkeha- paks valgeaine plaat, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse.
Poolkerade välispind liigendub arvukate vagude abil käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. Suuremad vaod on: külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Need jaotavad poolkerade pinna neljaks sagaraks:
Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool
Kiirusagar – asub tsentraalvaost tagapool
Oimusagar – asub poolkerade külgvaost allpool
Kuklasagar – eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu.
155) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad.
Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juttkeha koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast. Need tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu, sellel on tähtis osa emotsioonide kujunemisel.
156) Ajukoore mõiste, mõõtmed
Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Ajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala on 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku.
Ajukoor on aju pindmine kiht, see ei kaitse aju! Väga pehme struktuur.
157) Nimetage 3 motoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht
1) Pretsentraalkääru ülemised osad – alajäsemete liigutuste väljad
2) Pretsentraalkääru alumised osad – näo, kaela, ülajäsemete liigutuste väljad
3) Otsmikusagaras – neelu, keele, kõri, mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad
158) Nimetage 3 sensoorset välja ajukoores, määratle nende asukoht
1) Paratsentraalsagarik – valu, temperatuur, kompimislihaste liigutus tundlikkuse piirkonnad
2) Kuklasagara kannusvao piirkond – nägemise ja nägemismälu piirkonnad
3) Oimusagar - haistmispiirkond
159) Assotsiatsioonipiirkondade mõiste
Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid .
160) Nimetage aju vatsakesed, nende paiknemine ja tähtsus
1) Külgvatsakesed – suurajupoolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned.
2) Kolmas ajuvatsake – vatsakeste vahemulgu kaudu ühendatud külgvatsakestega
3) Neljas ajuvatsake – lähtub 3. ajuvatsakesest ja suundub selgroo poole
161) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet.
1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku
2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga
3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni
162) Ajuvedelik : teke, paiknemine, tähtsus
Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest.
163) Pea- ja seljaaju ülenevad juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
Sensoorsed. Paiknevad seljaaju valgeaines taga- ja külgväädis. Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest ja teistest elunditest peaajju.
164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom
Motoorsed. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas.
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD –Ajukoor, reguleerivad tahtelisi liigutusi.
2) SUBKORTIKAALKULGLAD – ajukoore alused keskused, automaatsed tegevused
165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine ( Jooniste vihik, joonis 19)
Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid).
Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 paar õndranärve.
166) Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid.
167) Õlavarrepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka.
168) Roietevahelised närvid, nende arv, painknemine, funktsioon
Rinnanärvide kõhtmised harud põimikke ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet.
169) Nimmepõimik , selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid.
170) Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Ristluupõimik on põimikutest kõige võimsam. See moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ta innerveerib vaagnapõhja lihaseid, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre ja jala lihaseid ning nahka.
171) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded
I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju
II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju
III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV ( motoorne ) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid.
IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast
V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.
VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast
VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
VIII Peaajunärv – ESIKUTEONÄRV e. TASAKAALU-KUULMISNÄRV (sensoorne) juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea ja seljaajju.
IX Peaajunärv – KEELENEELUNÄRV (seganärv) sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse. Motoorne osa tikkeljätke-keeleluulihast.
X Peaajunärv – UITNÄRV (seganärv) inerveerib siseelundeid, seedeelundeid, sugunäärmeid, vererõhu reguleerimisel. Motoorsed osad innerveerivad neelu, suulae ja kõri lihaseid.
XI Peaajunärv – LISANÄRV (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke ja trapetslihast
XII Peaajunärv – KEELEALUNE NÄRV (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid.
172) Autonoomsete ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine
Autonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele.
Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks 1)sümpaatiliseks 2) parasümpaatiliseks.
173) Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes.
Innerveeritakse kere ja jäsemete veresooni, naha silelihasrakke ja näärmeid.
Sümpaatiline tüvi paikneb mõlemal pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kummagi poole tüves eristatakse kaela, rinna, nimme, ristluuosa.
174) Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused on ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad. Preganglionaarsed kiud on parasümpaatiliste tuumade neuronite aksonid. Nad kulgevad vastavate peaajunärvide ning seljaaju ristluuosa närvide koosseisus perifeersete ganglionideni, kus toimub nende ümberlülitamine. Perifeersed parasümpaatilised ganglionid paiknevad elundite vahetus läheduses või nende seintes.
MEELEELUNDID
175) Analüsaatori mõiste, nimetage analüsaatori osad, nende ülesanded
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast.
1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest
2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa, mis ärritust edasi juhib
3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli, kust saadetakse ärritusele vastureaktsioon
176) Silmamuna ehitus (joonis 21 jooniste vihikust)
177) Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni
1. sarvkest -2.eeskamber-3. pupill -4.lääts-5. klaaskeha -6.võrkkest
178) Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine? Selgitage
Ripslihase abil. Lähedale vaadates ripslihas tõmbub kokku ja ripsvöötmed on lõtvunud, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Kaugele vaadates on vastupidi.
179) Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage.
Valguse sisenemisel silma reguleerib vikerkest pupilli suuruse vajadust. Silma ringlihaste kokkutõmbel tõmbub pupill väikseks (eredas valguses) ja radiaalllihaste kokkutõmbel pupill suureneb (pimedas).
180) Silma abielundid, nende lühiiseloomustus
RIPSMED – kaitsevad silmamuna
SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna
KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist
LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna
PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna
181) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte
Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed -> Juhtiv osa – II peaajunärv/ nägemisnärv ->
Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond
182) Kõrva ehitus: väliskõrv , keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust)
183) Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni:
1. kõrvalest -> 2.välimine kuulmekäik -> 3.trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema ->
7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud
184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte
Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus
185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest .
Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides -> esikunärv/tasakaalunärv -> väikeaju ja seljaaju motoneuronid
186) Haistmisanalüsaator
Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked/ haistmiskiud moodustavad haistmisnärvi -> haistmissibul -> suuraju koore hipokambikääru konksu osa
187) Maitsmisanalüsaator
Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa.
188) Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust)
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin .
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti:

EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
2) PÄRISNAHK – naha süvakiht , mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude .
189) Nimeta nahas paiknevad retseptorid
Valu-, temperatuuri- ja puuteretseptorid
42