Facebook Like

Anatoomia kordamisküsimused-vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks ?
  • Mille abil toimub silma läätse kuju muutumine ?
  • Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine ?
 
Säutsu twitteris

Anatoomia KT kordamiseks
I KONTROLLTÖÖ
1) Koe mõiste
Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit.
2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus
  • EPITEELKOEDkatab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime ( haavade paranemine)
  • SIDE e. TUGIKOEDRohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.
  • LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.
  • NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.

3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis
Kudesid on 4 põhirühma :
1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE .
  • Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel
  • Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed)
  • Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal

2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE.
  • Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes)
  • Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes)
  • Retikulaarne sidekude – luuüdis , lümfisõlmedes, põrnas
  • Rasvkudenahaaluskoes ja rasvikutes
  • Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.
  • Tihesidekude – kõõlused , sidemed, naha võrkkiht
  • Kõhrkudekõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad
  • Luukude – inimese skelett

3) LIHASKUDE
  • Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel , söögitoru
  • Silelihaskudenahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes
  • Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku

4) NÄRVIKUDE
  • Närvikude – närvide ümber

4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis
1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed
2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats , käbikeha, kilpnääre on
osad sellest süsteemist .
5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited?
ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud , süda, maks)
ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna
( hingamiselundkond , seedeelundkond).
6) Anatoomilise vaatluse orientiirid : teljed, tasapinnad
Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks .
Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal - ja sagitaaltelge.
7) Liigutuste liigid telgede suhtes
  • Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja

sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes)
ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon .
  • Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja

lähendamine e. adukstioon.

Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja
pööramine väljapoole e. supinatsioon .
8) Luukoe ehitus
Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest . Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Luukoes toimuvad pidevalt protsessid, millega vana luukude lammutatakse ja asendatakse uuega.
9) Luu kui organi ehitus ( toruluu näitel)
Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris – sidekoeline veresoonte ja närviderikas luu väliskate, mis puudub ainult liigespindadel. Liigesekõhr – katab luude liigesepindu. Luuüdi – täidab käsnolluse põrgakestevahelisi ruume ja üdiõõnt. Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine .
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa(koosnevad käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs , diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat.
10) Nimeta luude liigid, igale näide?
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid.
PIKKLUUD E TORULUUD : õlavarreluu , reieluu , sääreluu , sõrmelülid.
LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme ( lodiluu , kuuluu, hernesluu) ja kannaluud ( kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu)
LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu , koljulae luud, puusaluu
SEGALUUD: lülisamba lülid
PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge
11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid , igale näide?
Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil.
  • FIBROOSSED E. KIULISED: 1) Sideliidused , mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled

2)Õmblused koljuluude vahel
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
  • KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad)

2) Sümfüüs (häbemeluude vahel)
  • LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades

2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu
12) Liigese ehitus
Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust . Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga , Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős.
13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta
1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk , puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval , mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks.
2) LIIGESEKETTAD – ( rinnaku -rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk ) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad , mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi.
3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi.
4) SEESAMLUUD – ( põlvekeder ) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd.
14) Nimeta üheteljelised liigesed , näited?
1) PLOKKLIIGES(sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed) on võimalik ainult painutus ja sirutus ümber frontaaltelje.
2) TIGULIIGES e. VINTLIIGES(õlavarre- küünarluu liiges ) plokkliigese erivariant. Painutuse ja sirutuse sooritamisel toimub ainult vähene luude vabade otste suunast kõrvalekaldumine.
3) RATASLIIGES (proks. ja dist. küünar- kodarluu liiges) liikumine toimub ümber vertikaaltelje
15) Nimeta kaheteljelised liigesed, näited?
1) ELLIPSOID e. MUNALIIGES – (kodarluu ja randmeluu vahel) liigutused ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje
2) SADULLIIGES – (pöidla randme-kämbla liiges) liikumine ümber frontaaltelje ja sagitaaltelje, lisaks koonusliikumine.
16) Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited?
1) KERALIIGES – ( õlaliiges )
2) PÄHKELLIIGES – ( puusaliiges ) keraliigese erivariant, liikumine piiratud
3) LAMELIIGES – ( ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud.
17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud?
Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa :
1. KAELAOSA 7 kaelalüli
2. RINNAOSA 12 rinnalüli
3. NIMMEOSA 5 nimmelüli
4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli
5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli

18) Lülisambalüli ehituse põhimõte
Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju . Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked . Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks.
19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus
Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud
Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole.
Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt
20) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba.
21) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega.
22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised?
Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje – külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje – toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine.
23) Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus?
Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis: 1) kumerus ette esineb - kaela ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) 2) kumerus taha esineb – rinna ja ristluuosas (rinna ja ristluuküfoos)
Kirjeldatud lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida ja hõlbustavad tasakaalu säilitamist, suurendvad rinna- ja vaagnaõõne mahtu.
24) Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv)?
Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak .
25) Roiete põhimõtteline ühendumine selgrooga ja rinnakuga, roiete liikumine?
Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: Roidepealiiges (keraliiges), liigendub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristijätke liiges (ratasliiges), moodustub 1-10. roide kõbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel. Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, liigutused toimuvad ümber roide-ristijätke liigese.
Roiete ühendused rinnakuga toimuvad 7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega. 8.-9 roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7 roide alumise servaga kõhrliiduse abil.
Roiete tagumiste otste liikumine toimub ümber roidekaela pikitelje .
26) Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Ülajäseme luustik koosneb õlavöötmest ja ülajäseme vabajäseme luustikust.
Õlavöötmesse kuulub – 2 rangluud ja 2 abaluud
Vaba ülajäseme luude hulka kuuluvad – 2 õlavarreluud, küünarvarreluud (2 küünarluud ja 2 kodarluud) ning käe luud, mis jagunevad randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu , päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks ( lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
27) Õlanuki - rangluuliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine?
Liigenduvad luud on rangluu ja abaluu
Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES
Abiseadeldisi pole
Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu.
28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : --------
Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel
Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis)
Keraliiges (kolmeteljeline liiges)
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
29) Õlaliiges: -------- : --------
Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb.
Keraliiges (kolmeteljelised liigesed)
Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges.
30) Küünarliiges : --------- : ---------
Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud – õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu.
1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised), moodustavad õlavarreluupähik ja kodarluupea lohk
2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised), moodustavad õlavarreluuplokk ja küünarluu poolkuujas sälk
3)Lähim kodar -küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised), moodustavad kodarluu pea ja küünarluu kodarmine sälk.
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu.
31) Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine?
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges, mille moodustavad kodarluupea ja küünarluu kodarluumine sälk. Kaugmine kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse.
32) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud
RANNE: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu)
KÄMMAL: kämbla luudeks (5 lühikest toruluud)
SÕRMED: sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli)
33) Käeliiges koosneb
Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest:
Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges
Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges
34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2- teljeline liikumine.
35) Kesk- randmeliiges
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine
36) Amfiartoos -
Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn . (kämblal)
37) Randma - kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu)
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
38) Pöidla randme-kämblaliiges
Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges (kaheteljelised)
39) Kämbla-lüliliigesed
On tüüpilised keraliigesed , liigesepea kerakujuline, erandiks 1. kämbla-lüliliiges mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje.
40) Sõrmelülide vahelised liigesed
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus.
41) Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud?
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme luudest (2 puusaluud, mis on omavahel kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust) ja alajäseme vabaosa luudest (2 reieluud; sääreluud: 2 sääreluud ja 2 pindluud; jala luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud 2)Pöia luud – 5 pöialuud 3)Varvaste luud – varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli.
42) Häbemeliidus
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
43) Ristluu-niudeliiges
Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil.
Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges -amfiatroos) (kolmeteljelised)
Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega.
44) Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu .
45) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine
Liigenduvateks luudeks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Anatoomia kordamisküsimused-vastused #1 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #2 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #3 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #4 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #5 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #6 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #7 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #8 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #9 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #10 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #11 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #12 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #13 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #14 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #15 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #16 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #17 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #18 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #19 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #20 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #21 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #22 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #23 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #24 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #25 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #26 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #27 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #28 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #29 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #30 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #31 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #32 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #33 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #34 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #35 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #36 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #37 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #38 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #39 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #40 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #41 Anatoomia kordamisküsimused-vastused #42
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 238101 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

87
doc
Anatoomia materjal
170
doc
INIMESE ANATOOMIA
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
26
docx
Kinesioloogia I osa kordamisküsimused-vastused
25
doc
Anatoomia
50
doc
Anatoomia KOGU konspekt
76
docx
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
24
docx
Anatoomia küsimused 1-69



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun