Tagumine osa abaluuhari 65. Õlavars (5) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette õlavarre lihas köbruke viimine Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse osa eesmine pind Küünarluu köprus Küünarvarre painutus Õlavarre Pikk pea abaluu liigeseüliselt Kodarluu köprus Küünarvarre kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre
Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps br...
abaluuharjalt Õlavarre lihased 1. Kaarnajätke Abaluu kaarnajätkelt Õlavarreluu väiksele Õlavarre ette toomine õlavarre lihas kõbrule 2. Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule Painutab küünarvart pinnalt 3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine
kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n
Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega
RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: 2-5da sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: kodarluu keskosale Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalse põndapealselt Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS
Õlavarrearter (a.brachialis) on kaenlaarteri (a. axillaris) jätk õlavarrel ja asetseb kõrvuti kahe õlavarreveeni ja keskpidise närviga õlavarre-kakspealihasest mediaalsemalt kulgevas vaos. Õlavarrearter varustab verega õlavart. Tema harud annavad verd õla lihastele ning nahale ja õlavarreluule, ka osalevad nad küünarliigese verevarustuses. Õlavarrearteril määratakse arteriaalne rõhku. 13. Peamised küünarvarre ja käe arterid. Kust tavaliselt katsutakse pulssi? Õlavarrearter ulatub suure rinnalihase alumisest servast kuni küünarauguni, kus ta hargneb kaheks suureks tüveks: kodarluuarter ehk a. radialis ja küünarluuarter ehk a. ulnaris. (Küünraaugu piirkonnas jaguneb õlavarrearter kodara- ja küünraarteriks.) Tavaliselt katsutakse pulssi randmepiirkonnas kodararteris, seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Kodaraarter (a
humeruse +õlavarre brachii tagumine ekstensioon (caput 1.caput proksimaalne pind longum) longum 3. humeruse +õlavarre 2.caput tagumine distaalne horisontaalfleksioon laterale pind (caput longum) 3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. pronator 1.humeruse radiuse lateraalse -küünarvarre -radioulnaarsed medianus
• ümarsissepööraja Küünarvarre väljapööramine: • õlavarre-kakspealihas 2 Innervatsioon: Radiaalnärv (õlavarrepõimik) 11. Küünarvarreluude vahelised ühendused, liikuvus. Küünarvarreluid ühendab omavahel luudevaheline kile. Kaht luud ühendab kaks liigest: 1) lähim kodar-küünarluu liiges 2) kaugem kodar-küünarluu Need kaks liigest moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikuvus: liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 0 ulatuses. Kodarluu liigub umber küünarluu. 12. Käe skelett, luudevahelised ühendused, liikuvus. Käe skelett: selle moodustavad: • randme luud (8 väikest luud kahes reas) • kämbla luud (5 lühikest toruluud) • sõrmelülid (5 lühikest toruluud – pöial 2-e ja teised sõrmed 3-e lüliga) Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike
küünarluule), küünarliigese painutamine TAGUMINE RÜHM: Õlavarre kolmpealihas (abaluu liigese aluskõbrukeselt ja õlavarre tagapinnalt küünarnukile), küünarliigese sirutamine EESMINE RÜHM: painutamine Süva kiht: Ruutsissepööraja (kodarluult küünarluule), küünarvarre sissepööraja Pikk pöidlapainutaja (kodarluu eesmiselt pinnalt pöidlale), painutab pöialt Süva sõrmedepainutaja (küünarluu eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi Pindmine sõrmedepainutaja (küünarluult ja kodarluult keskmistele sõrmelülidele), painutab sõrmi
vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: kodarluunärv innerveerib õla ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 1 keskpidine närv innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest lihastest küünarluunärv innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel. Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne
poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas
Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste biceps brachii liigeseüline liigutamine köbruke, Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus
väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o
Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab 2.-5.sörme, painutab ja luudevaheliselt membraanilt faalanksite põhimikule pöörab kätt sissepoole Pindmine sörmedepainutaja Õlavarreluu mediaalselt 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab vähesel määral põndapealiseltja küünarvarre faalanksite põhimikule küünarvart, painutab 2.-5.sörme, luudelt painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE KIHT LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
Nattereri lendlane (Myotis nattereri) Rahvapärased nimed • nahkhiir • Nahknääk • Nahklapp • Nahklapak • nahkrott • Kehamass: 5-12 g • tüvepikkus: 42-52 mm • küünarvarre pikkus: 36-43 mm Levik eestis • Kesk- ja Lääne-Eestis • Haruldasem põhjarannikul ja Kagu- Eestis, pole leitud saartelt • On haruldane ja vähearvukas Eluviis • Öise eluviisiga elutseb väikesearvuliste kolooniatena • Päevaste varjepaikadena eelistab puuõõsi ja varemeid • Sept-oktoobrist aprillini talveunes- suurtes paekivist ehitatud ja mahajäetud mõisa- ja lossikeldrites, harvem koobastes Toitumine • Putuktoiduline
Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre- kodarluu liiges, mis on keraliiges; õlavarre-küünarluu liiges, mis on tigu- ehk vintliiges ning lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 27. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud
*lühike pea algab kaarnajätkelt. anteversiooni *toime küünarliigesele küünarvart painutavad õlavarrelihas ja õlavarre-kakspealihas; õ-2plihas teostab ka küünarvarre supinatsiooni (väljapööramine). *funktsiooniks nt esemete maast üles tõstmine. Õlavarre-kolmpealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea abaluu liigesealuselt Kinnitub tugeva kõõlusega *toimides küünarliigesele sirutavad köbrukeselt, küünarnukile
kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu. 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud:
kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Abiseadeldiseks: 1. võruside. Liikumistelgi on kaks: 1. ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus; 2. ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber künarluu 19. Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile. Lähim ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku; Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses. Küünarluu on paigal, kodarluu liigub. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavöötme pöörlemine, siis võib ülajäse roteerida kuni 300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks.
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad ...
algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, Lihase lõpposa kinnitub Teostab väikeses ulatuses Õlavarreli Õlavarre mis läbib õlaliigese õõne, tugeva kõõluse abil õlavarre anteversiooni ja hased kakspealihas asetsedes õlavarreluu kodarluu köprusele. küünarvarre supinatsiooni. köbrukeste vahevaos; lühike pea algab kaarnajätkelt. Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea Toimides küünarliigesele sirutab
Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges Õlavarre-küünarluu liiges tiguliiges Kodar-küünarluu liiges ratasliiges Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevahekile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liikumine: Toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud Käe luud jagunevad: randmeluud, kämbla luud ja sõrmelülid Randme luustik kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud Kämbla luustik viis lühikest toruluud Sõrmelülid lühikesed toruluud 32
ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed Ringikujuliselt liikuvad liigesed on liigesed, mis saadad liikuda ringjooneliselt. Tasapinnal liikuvad liigesed võimaldavad sooritada ainult sirutus ja painutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Ülesanne: Selgita, millest on tingitud liigeste erinev liikuvus. Liigeste erinev liikuvus Liigeste liikuvus on tingitud nende otstarbest. Sõrmelülide vahelised liigesed on loodud
Klaviatuur Klaviatuuri parim kaugus on võrdne küünarvarre pikkusega. Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihase ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. Liigutava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga. Kui ülesanded või tervislikest põhjustest tulenevad vajadused seda nõuavad, kasuta jaotatud klahvistikku.
mis algab õlavarre tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt Õlavarre- Õlavarreluu Kodarluu Painutab kodarluulihas välisküljelt tikkeljätkele küünarvart Pikk pihulihas Õlavarreluust, Kinnitub Lihas painutab kulgeb viltuselt pihuaponeuroosil kätt küünarvarre üle küünarvarre e suhtes ning pinguldab pihuaponeuroosi Sõrmede sirutaja Õlavarreluu Jaguneb kolmeks, Sirutab kolmandat põndapealiselt läheb faalanksit üle sirutajatehoiduri teise, teist üle
Referaat Suurkõrv Daniel Vardja 5.b Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Faktid suurkõrva kohta................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................................ 3 Toitumine....................................................................................................................................4 Sigimine...................................................................................................................................... 4 ...
väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele
Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele , põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada , et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole
Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63
Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel Nõrk haardejõud lihaste nõrkuse välja kujunemisel Diagnostika Anamnees Objektiivne uurimine: - randmeliigesest vastupanule sirutamisel tekib küünarliigesesse välisküljel valu - komplemisvalu õlavarreluu välimisel põndapealisel Lisaks: Rõntgen Ultraheli MRT EMG Cozen's test http://www.youtube.com/watch?v=futWq8mXzUo Ravi 80-95 % paranevad konservatiivse raviga Puhkus Sobiv reket NSAID Taastusravi Valupunkti süstitavad hormoonpreparaadid
puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.1.2. MÕJU SILMADELE
silmakahjustus silmi teatud aja tagant Silmakahjustus, Muretseda parem 5. Halb valgustus IT-spetsialist 6 Tööandja Koheselt Kuni 60 peavalu valgustus Tursunud küünarvarre Tihe arvutihiire Piisavalt pause, rohkelt 6. IT-spetsialist lihased, valu sõrmede 6 IT-spetsialist Vajadusel Tasuta kasutamine end liigutada liigutamisel Müra
Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu. 31. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 32. Käe prk. ja neid moodustavad luud Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude
Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges.
30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
kodarluumine sälk. · liigese tüüp - liitliiges · abiseadeldised - võruside · Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje kodarluu pöörlemine ümber küünarluu 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine. Küünarvarre luid ühendab omavahel luudevaheline kile, kodar-küünarluu proksimaalne (lähim) ja distaalne (kaugmine) liiges. Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud.
f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior f: õlaliigese stabiliseerimine + anteversio + adductio + siserotatsioon Musculus brachialis o: humeruse eespinna alumine pool i: tuberositas radii
Arvuti ja tervis Heleri Vilbas Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tulen...
Ehitus sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis südames Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere
), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon
liigest: Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges. Õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges. Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: Ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber küünarluu (tegelikult pöörleb kodarluu ümber küünarvarre diagonaalse telje). 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Kaugmise kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka
- saab muuta kõrgust Laud: - jalad peavad toetuma kindlalt maha laua all - reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi - tööpinnast madalamal - kõrgus peab vastama kasutaja kasvule Monitor: - kaugus silmadest 60-70cm - soovitav vaade kuvarile silma horisontaalist on 20-30° all - peab paiknema otse ees - pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale: - Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda
Kirjutamisasend Asend peab olema pingevaba ja mugav, võimaldama töötada pikemat aega. Jalatallad toetuvad põrandale, selg tooli seljatoele, küünarnukid langevad vabalt, pea on otse, kergelt ettepoole. Õige asendi kontrollimiseks on järgmine moodus: poolkõverdatud sõrmed asetatakse alussõrmistele ja randmed tõstetakse nii, et tekiks sirgjoon käeseljast küünarnukini. Kui sellises asendis on see sirgjoon paralleelne põrandaga ning nurk õla- ja küünarvarre vahel 85... 90°, siis on istumiskõrgus õige. Kui mitte, siis tuleb vastavalt muuta istme, laua või mõlema kõrgust. Arvutiga töötamisel varitsevad ohud "Hiirekäe sündroom" neil, kes arvutiga palju töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.
ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas
Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis t...
alihasmine köprus (Tuberositas deltoidea). 1.Peaaegu pole näha küünarnukmist auku (Fossa olecrani). Õlavarre skelett (Skeleton brachii): 2.Mediaalsest põndapealisest õlavarreluu (humerus) proksimaalselt läbib luud põndaülene mulk (Foramen supracondylare). Küünarvarre skelett (Skeleton täies pikkuses välja arenenud ja teineteise antebrabhii): Kodarluu (Radius), htes liikuvad, eriti kassil. kaudolateraalselt sellest Küünarluu (Ulna). e randmeluu liitunud vahelmiskodarmiseks uks (Os carpi intermedioradiale). IV pikimad. I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. Eesjala skelett (Skeleton manus):
mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13. Kodarluu põhiosad. Kodarluupea, kodarluukael, kodarluukeha, kodarluuplokk 14. Küünarluu põhiosad. Küünarnukk, küünarluukeha, küünarluupea 15. Küünarluu iseärasused karnivooridel ja seal. Küünarluu on täies pikkuses välja arenenud. Kassil ja koeral on kodar- ja küünarluu üksteise suhtes liikuvad, sigadel on sidekoeliste struktuuride tõttu liikumatud. 16. Küünarluu iseärasused mäletsejalistel
Õlavarre lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: o. processus coracoideus scapulae; i. humerus`e eespind; f. a) õlaliigese stabiliseerimine (eriti ülestõstetud käe langetamise ajal kui m. latissimus dorsi ja m. pectoralis major õlaliigest "lahti" püüavad suruda!) b) õlavarre anteversioon, aduktsioon ja siserotatsioon (viib õlavarre "vööpandla kinnitamise" asendisse) M. brachialis: o. humerus`e eespinna alumina pool; i. tuberositas ulnae; f. küünarvarre fleksioon (tugev painutaja!) M. biceps brachii: o. caput breve processus coracoideus, caput longum tuberculum supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
