Anatoomia küsimused 1-69 (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

ANATOOMIA 1-69
1. Koe mõiste:
Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum.
2. Kudede põhirühmad:

Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime.

Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed ( veri , lümf , rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude , luukude).

Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid . Lihaskudet on kolme liiki: silelihas -, vöötlihas- ja südamelihaskude.

Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni.
3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:
Epiteelkoe lligid:

Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht (sooleepiteel, hingamiselundite epiteel , neerutorukeste pindmine kiht).

Näärmeepiteel - kõik keha näärmed (higinääre).

Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel - haistmisepiteel nina limaskestal.
Sidekoe liigid:

Veri - veresoontes.

Lümf - lümfisõlmedes.

Retikulaarne sidekude - luuüdis , lümfisõlmes, põrnas.

Rasvkude - nahaaluskoes ja rasvikutes.

Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel.

Tihe sidekude - Eristatakse paralleel- ( kõõlused , sidemed, fastsiad ) ja sassiskiulist tihedat sidekude (naha võrkkiht).

Kõhrkude - Eristatakse kolme liiki: hüaliinne ( liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses).

Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett ).
Lihaskoe liigid:

Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes.

Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae , neelu ja söögitoru ülaosa lihased.

Südamelihaskude - südames.
4.Elundi ja elundkonna mõiste:

Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon ( luud , lihased, süda, maks jt.).

Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond ).
5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad:

Sagitaaltelg - eest taha.

Frontaaltelg - vasakult paremale.

Vertikaaltelg - ülalt alla.

Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks.

Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks.

Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks.
6. Liigutuste liigid telgede suhtes:

Abduktsioon - eemaldamine.

Aduktsioon - lähendamine .

Ekstensioon - sirutamine.

Fleksioon - painutamine.

Rotatsioon - pööramine.
7. Luukoe ehitus:
Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad , mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Põimikulises luukoes on kollageenkiudude (osseiinkiudude) asetus korrapäratu (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnad). Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, seal paiknevad kollageenkiud paralleelsete kimpudena. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalt ümbritsevad osteoonilamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid.
8. Luu kui elundi ehitus ( toruluu näitel):
Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga . Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs , diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga.
9. luude liigid:

Pikad luud e. toruluud ( õlavarreluu ).

Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud).

Lameluud e. plaatluud ( rinnak , abaluu , puusaluu ).

Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid.

Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu ).
10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid:

Fibroossed ühendused :

Sideliidused (sidemed, luudevahekiled).
Õmblused ( koljuluude vahel).
Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel).

Luulised ühendused:

Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu ).
Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu).

Kõhrelised ühendused:

Kõhrliidus (esineb esimese roide ja rinnakupideme vahel, lülisamba lülidevaheketastena).
Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm).

11. Liigese ehitus:

Liigesekõhr (liigesepind).

Sünoviaalmembraan ( liigesekihn ).

Fibroosmembraan liigesekihn).

Liigeseõõs.
12. Nimeta liigese abiseadeldised:

Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk).

Liigesekettad ( põlveliigeses võruketas e. menisk ).

Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed).

Seesamluud ( põlvekeder ).
13. Nimeta üheteljelised liigesed :

Plokkliiges (õlavarre- küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant).

Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar -küünarluuliiges).
14. Kaheteljelised liigesed:

Ellipsoid e. munaliiges ( kodarluu -randmeliiges).

Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges).
15. Kolmeteljelised liigesed:

Keraliiges ( õlaliiges ).

Pähkelliiges on keraliigese variant ( puusaliiges ).

Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges).
16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud:

Kaelaosa (7 lüli).
Rinnaosa (12 lüli).
Nimmeosa (5 lüli).
Ristluuosa (5 lüli).
Õndraluuosa (4-5 lüli).

17. Lülisambalüli ehituse põhimõte:
Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju . Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Kahe ülestikku asetseva lülisambalüli lülisälgud - ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk - moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked . Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole.
18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus:

Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli.

Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt .

Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt).
19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks:
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil.
20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus:
Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega.
21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised:

Liigutused ümber frontaaltelje ( painutus ja sirutus ).

Liigutused ümber sagitaaltelja ( külgmine painutus e. kallutus).

Pöörlemine ümber vertikaaltelje.

Lülisamba vetrumine.
22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus:

Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos).

Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
Need kõverused võimaldavad põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu.
23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud:
Lülisamba rinnaosa, rinnak ja roided.

12 paari roideid :

7 ülemist paari on pärisroided .
3 järgmist paari on ebaroided (kõik kinnituvad 7- ndale roidele).
2 viimast paari on vallasroided

Rinnak on lameluu millel on kolm osa:

Ülemine - rinnakupide.
Keskmine - rinnakukeha.
Alumine - mõõkjätke.

24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine:
Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide- ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde.
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
On õlavöötme luud ning ülajäseme vabaosa luud.

Õlavööde:

Abaluu.
Rangluu .

Ülajäseme vabaosa:

Õlavars - õlavarreluu.
Küünarvars - küünarluu ja kodarluu.
Käsi - randme ja kämbla luud ning sõrmelülid.

26. Õlanuki -rangluu liiges ( liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine):
Moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. Võib esineda ka liigesesisene kõhrketas. Liigesekihnu tugevdavad õlanuki-rangluu side; kaarnajätke -rangluu side ja kaarnajätke-õlanuki side. Õlanuki-rangluu liiges on on lameliiges, liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega. Liikumine toimub ümber sagitaaltelje.
27. Rinnaku-rangluuliiges:
Moodustub rangluu ja rinnakupideme ühendamisel. Liigesepinnad on inkongurentsed, kaetud kiudkõhrega. Liigesepindu sobitab kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Liigesekihn on avar, kuid paks, seda tugevdavad arvukad sidemed. Funktsionaalselt läheneb rinnaku-rangluu liiges keraliigesele. Selles võib toimuda rangluu liikumine ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje (õlavöötme ette ja taha viimine), ümber sagitaaltelje (õlavöötme tõstmine ja langetamine) ja vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje.
28. Õlaliiges:
On keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Liigesepea on väiksem kui pool kerapinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusemokk, mille tõttu liigeseõõnsus süveneb. Õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Liikumine toimub ümber kolme telje:

Ümber frontaaltelje - õlavars ette-taha.
Ümber sagitaaltelje - eemaldamine-lähendamine.
Ümber vertikaaltelje - õlavarre pöörlemine.

29. Küünarliiges :
On liitliiges milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Selle koostisesse kuulub 3 liigest :

Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges.
Õlavarre-küünarluu liiges on tigu - ehk vintliiges .
Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges.

Liikumistelgi on kaks:

Ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus.
Ümber vertikaaltelje toimub kodarluu pöörlemine ümber küünarluu (tegelikult pöörleb kodarluu ümber küünarvarre diagonaalse telje).

30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine:
Kaugmise kodar-küünarluu liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles.
31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud:

Randme luud (8).

Kämbla luud (5 lühikest toruluud).

Sõrmelülid: lühikesed toruluud (pöidlal on kaks lüli: proksimaalne ja distaalne , teistel sõrmedel kolm lüli: proksimaalne, keskne ja distaalne).
32. Käeliiges koosneb:

Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges.

Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges.
33. Kodarluu-randmeliiges:
Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline).
34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt ja selgmiselt ning randmeluude vahelised sidemed. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine.
35. Amfirtroosi mõiste:
Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn.
36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud):
Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid).
37. Pöidla randme-kämblaliiges:
Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, milles on vöimalikud mitmekesised liigutused: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused.
38. Kämbla-lüliliigesed:
On tüüpilised keraliigesed , erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
39. Sõrmelülide vaheliigesed:
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer . Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist.
40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest.

Vaagnavööde:

kaks puusaluud.

Alajäseme vabaosa:

Reis - reieluu ja põlvekeder.
Säär - sääreluu ja pindluu .
Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid.

41. Häbemeliidus:
Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu . Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
42. Ristluu-niudeliiges:
Kerega ühendub vaagnavööde ristluu- niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges-amfiatroos).
Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed:

niudeluu- nimme side.
ristluu-köbru side.
ristluu-oga side.

43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eraldab väikevaagnast piirjoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist - ja õndraluu .
44. Puusaliiges:
On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp , selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast.
Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie side, mis piirab reie tahaviimist. See on inimkeha tugevaim side. Liigeseõõnes asub reieluupeaside.
Liigutused toimuvad ümber 3 telje:

Ümber frontaaltelje - reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13° ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niudeluu-reie side).

Ümber sagitaaltelje - reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon).

Ümber vertikaaltelje - reie sisse- ja väljapööramine.
45. Põlveliiges :
On nii plokk - kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat kaks nõgusat liigespinda.
Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad: keskmine ja külgmine menisk, põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber:

Frontaaltelje - sirutus, painutus.

Vertikaaltelje - painutatud põlve puhul on võimalik vähene rotatsioon.
46. Sääreluude omavaheline seondus:
Sääre luudel on toe funktsioon ja seetõttu on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre-ja pindluu ühendused on:

sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre-ja pindluu vahelise ruumi.
sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga.
sääreluu-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus.

47. Jala piirkonnad, neid moodustavad luud:

Kand - kandluu , kontsluu , kuupluu, lodiluu ja kolm talbluud.

Pöid - 5 pöialuud .

Varbad - varvastel kolm lüli,suurvarbal kaks lüli.
48. Ülemine hüppeliiges , liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Proksimaalne jalaliiges ehk ülemine hüppeliiges on plokkliiges, milles sääre luude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Liigesekihnu tugevdavad sidemed: kaaskülgsed sidemed, deltaside. Ümber frontaaltelje toimub päka (varvaste) tõstmine ja langetamine. Päka langetamisel haarab sääre luude hark kontsluu ploki kitsamat osa, seetõttu võimalik ka vähene külgliikumine.
49. Alumine hüppeliiges:
Distaalne jalaliiges ehk alumine hüppeliiges koosneb kahest liigesest: kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. Esimene neist ratasliiges ja teine keraliiges. Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Telg mille ümber käib kirjeldatud liikumine, kulgeb läbi kandluu alumise lateraalse osa ja kontsluupea ülemise pinna. Et sääre lihased ületavad nii ülemise kui ka alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad ülemine ja alumine hüppeliiges üheaegselt.
50. Kanna-pöialiigesed:
Asuvad kanna distaalse rea luude (talbluu ja kuupluu) ja pöialuude põhimike vahel. Liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust . On Lameliiges.
51. Pöia-varbalülide liigesed:
Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Liigesed on keraliigesed ja analoogsed käe vastavate liigestega, kuid nende liikuvus on piiratum. Liigutused ümber frontaaltelje.
52. Varbalülide vaheliigeste tüüp,liikumine:
Need on plokkliigesed ja neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus).
53. Nimeta jala toetuspunktid:

Kandluuköbru mediaalne jätke.

Pöialuude pead (1.4.5. pöialuu pead, kui ristivõlv on hästi väljendunud).

Varbad (käimisel).
54. Jala pikivõlvid, ristivõlv:
Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud üles ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.

Pikivõlv - koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, väline võlv on sisemisest madalam ja moodustab tugivõlvi.

Ristivõlv - paikneb talb-, kuup - ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased.
55. Jalavõlvide tähtsus:
Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu.
56. Vöötlihaskiu ehitus:
Vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistest vöötlihaskiududest. Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest millimeetrist kuni 10-12 cm. Vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm . Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis koosnevad müofilamentidest (viimaseid on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid). Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse.
57. Lihase ehitus:
Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva , närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga - endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil.
58. Nimeta lihaste erinevad kujud:
Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel , lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes.

Käävjas lihas.

Kakspealiohas ( kolmpealihas ) - mõnedel lihastel on kaks (kolm) pead.

Kakskõhtlihas - lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks.

Kahelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all.

Ühelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki.

Kõõlusviirgudega lihas.
59. Nimeta lihaste abiseadeldised:
Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised:

Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise.

Sünoviaalpaunad - esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm.) suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.

Kõõlusetuped - täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki.

Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda.

Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud.
60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
Autohtoonsed lihased:

Lülisambasirgestaja ( lateraalne trakt ) - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, ning koosneb kahest osast:

pikimlihas - kinnitub: koljule.
niude-roidelihas - kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa lihaskiude kinnitub roietele.

Rihmlihas ( spino -transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks:

Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele.
Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale.

Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead.
Heterohtoonsed lihased:

Ülemis- tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid.

Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: neljale alumisele roidele.Lngetab roideid.

Romblihas (keskne kiht) - Algab: kahe alumise kaelalüli ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale.Toimides rinnaku-rangluu liigesele , tõmbab romblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole.

Abaluutõstur (keskne kiht) – Algab: nelja ülemise kaelalüli ristijätketelt. Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale.Toimides rinnaku-rangluu liigesele, tõstab abaluid üles.

Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised. Toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Trapetslihas (pindmine kiht) - Algab: kuklaluu ülemiselt kuklataguselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul.
61. Kõhu lihased:

Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele.

Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.

Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist.

Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.

Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret.
62. Rinna lihased:
Autohtoonsed lihased:

Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest.

Sisemised roietevahelihased (keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest.

Välimised roietevahelihased (pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest.
Heterohtoonsed lihased:

Esmine saaglihas (süva kiht) - Algab: saagjate sämpudena 8.-9. ülemiselt roidelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Saaglihas, eriti ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette.

Väike rinnalihas (keskne kiht) - Algab: 3.-5. roidelt. Kinnitub: abaluu kaarnajätkele. langetab abaluu lateraalset nurka, mistõttu abaluu alumine nurk läheneb lülisambale.

Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.

Vahelihas e. diafragma (pindmine kiht) - Algab: rinnaku möökjätke ja kuue alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad allaning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja.
63. Kaela lihased:
Autohtoonsed lihased:

Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale.

Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale.

Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele.
Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa.
Heterohtoonsed lihased:

Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole.
64. Õlavöötme lihased:
Esmine rühm:

Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt.

Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale.
Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Vahelmine rühm:

Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.

Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale.

Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale, alumised kiud kinnituvad kõrgemale kui ülemised.
Vahelmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni.
Tagumine rühm:

Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart.

Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni.

Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana:

Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult.
Keskne osa - õlanukilt.
Tagumine osa - abaluuharjalt.

Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre retroversiooni,
aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Deltalihase eesmine osa teostab õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Deltalihas tervikuna abdutseerib õlavart.
65. Õlavarre lihased:
Eesmine rühm:

Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sisse.

Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart.

Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana:

Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt.
Lühike pea - kaarnajätkelt.

Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni.
Tagumine rühm:

Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana:

Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt.
Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt.

Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele.

Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart.
66. Küünarvarre lihased:
Eesmine rühm:

Ruutsissepööraja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: kodarluule.

Pikk pöidlapainutaja (süva kiht) - Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Süva sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule.

Pindmine sõrmedepainutaja (süva kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.

Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale.

Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks.

Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule.
Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja.
Külgmine rühm:

Väljapöörajalihas (süva kiht) - Algab: küünarluu ülemiselt osalt, õlavarre lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: kodarluule.

Lühike kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule.

Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule.

Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale.
Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart.
Tagumine rühm:

Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule.

Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule.

Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule.

Nimetissõrme- sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis.

Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks.

Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks.

Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5.metakarpaalluu põhimikule.
Tagumise rühma lihased sirutavad küünarvart ja kätt ning supineerivad küünarvart koos käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele.
67. Vaagnavöötme lihased:
Vahelmine rühm:

Niude-nimme lihas - Algab: kahe peaga, mis jätkuvad omaette lihastena:

Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülidevaheketastelt.
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult.

Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab
kere ettepoole , s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni.
Tagumine rühm:

Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.

Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:

Sisemine toppelihas - Algab: toppekile vaagenmiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt.
Ülemine kaksiklihas - Algab: istmikuluuogalt.
Alumine kaksiklihas - Algab: istmikuköbrult.

Kinnitub: kõik kolm lihast kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu pöörliauku.

Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku.

Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale.

Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale.

Laisidekirme- pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks.
Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie anteversiooni ja siserotatsiooni teostavad keskse ja väikese tuharalihase eesmised kiud ja laisidekirme-pingutaja. Reie retroversiooni teostavad väikese ja keskse tuharalihase tagumised kiud ning suur tuharalihas. Reit roteerivad välja kõik retroversiooni teostavad lihased ning välimine toppelihas, pirnlihas, kolmepeane pööraja ja reieruutlihas. Reit abdutseerivad kõik lihased, v.a reieruutlihas ja suure tuharalihase ülemised kiud. Reit adutseerivad reieruutlihas ja suure tuharalihase alumised kiud.
68. Reie lihased:
Eesmine rühm:

Reie- nelipealihas - Algab nelja peaga, mida käsitletakse eri lihastena:

Vahepealne pakslihas - Algab: reieluu eesmiselt pinnalt.
Külgmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt.
Keskmine pakslihas - Algab: reieluu karejoone mediaalselt mokalt.
Reiesirglihas - Algab: niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt.

Kinnitub: sääreluuköprusele.

Rätsepalihas - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: sääreluuköprusele.
Eesmise rühma lihased: Toimides puusaliigesele, teostavad reiesirglihas ja rätseplihas reie anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole.
Keskmine rühm:

Suur lähendaja (süva kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: karejoone mediaalsele mokale ja reieluu mediaalsele põndapealisele.

Lühike lähendaja (keskne kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka ülemisele osale.

Kammlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluu kammijoonele.

Pikk lähendaja (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: karejoone mediaalse moka kesksele osale.

Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele.
Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole.
Tagumine rühm:

Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule.

Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele.

Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga:

Pikk pea - Algab: istmikuköbrult.
Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt.

Kinnitub: pindluu peale
Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad lihased. Põlveliigest
painutavad ja roteerivad kõik lihased. Siserotatsiooni teostavad poolkile- ja poolkõõluslihas. Välisrotatsiooni
teostab reie- kakspealihas.
69. Sääre lihased:
Eesmine rühm:

Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale.

Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale.

Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.
Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga.
Tagumine rühm:

Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt. Kinnitub: lodiluule ja 1. Talbluule.

Pikk suurvarbapainutaja (keskne kiht) - Algab: pindluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba distaalse faalanksi põhimikule.

Pikk varvastepainutaja (keskne kiht) - Algab: sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule.

Sääremarja-kolmpealihas (pindmine kiht) - koosneb kahest lihasest:

Lest -sääremarjalihas - Algab: sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.
Kaksik-sääremarjalihas - Algab kahe peaga: mediaalne pea reieluu mediaalselt põndapealiselt.

lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt
Kinnitub: sääre alumises osas moodustub võimas kõõlus: achilleuse kõõlus, mis kinnitub kandluuköbrule.
Tagumise rühma lihased: toimides põlveliigesele, sääremarja-kolmpealihas painutab säärt. Pikk suurvarbapainutaja ja
pikk varvastepainutaja, toimides varbalülide vaheliigestele, talitlevad vastavalt nimetusele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurenisabel Õppematerjali autor

Anatoomia liiges luud õlavarreluu kodar kõõlus abaluu niudeluu sääreluu nimme reieluu küünarluu kodarluu rangluu ristluu rindkere lihaskiud pindluu sirutaja rühma lihased

Sarnased õppematerjalid

docx

Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob.

Anatoomia

docx

Anatoomia põhjalik konspekt

1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

Anatoomia

xlsx

Anatoomia KT I ainult lihased lihtsas exceli tabelis

Lihaste Paiknemi Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid tüübid ne Koosneb kahest osast - pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rind

Anatoomia

doc

Esimese kursuse anatoomia õppematerjal

1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb siseelundite seintes

Anatoomia

doc

Anatoomia

1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb omakorda silelihas, mis paikn

Anatoomia

docx

Anatoomia - lihastik

Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendat

Füsioloogia

doc

Anatoomia- kogu materjal

INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia

Rohkem sarnaseid