kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*)
Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia? Rangluualune veen, mis asub 1. roide välimise serva juures 19. Millisest keha piirkondadest koguneb veri alumisse õõnesveeni ? Sisemine niudeveen kogub vere väikevaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen kogub vere alajäse 20. Selgitage lühidalt lümfisüsteemi ja selle funktsiooni. Ta on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem (venoosse äravoolu kõrvalmagistraal), mis algab umbselt kudedest, kulgedes ainult ühes tsentraalses suunas ja valandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesve süsteemi. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest
ühisniudeveenist. 25. Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetsus, milliste elundite veenidest kogub verd? Värativeen (v. portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni. 26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen (v. iliaca externa) on reieveeni vahetiks jätkuks. Sisemine ja välimine niudeveenid ühinevad vastava poole ühisniudeveeniks (v. iliaca communis). Reieveen (v. profunda femoris) asetseb süva reiel ja moodustab mulgustavatest veenidest (vv
a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda
a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere aordi kõhuosa kõht a.mesenterica soolekinnisti superior / ülemine kinnistiarter tühisoole arter tühisool Kopsud – süda
communis); Pulmonaararter (Arteria pulmonalis), kopsuveen (Vena pulmonalis); SÜDA (Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid
28 veelgi väiksemateks atrioolideks, need omakorda kopsukapillaarideks. Kopsus antakse ära kogu CO2 ja saadakse vastu O2, sellega muudetakse veri arteriaalseks. Kummastki kopsust suunduvad välja 2 kopsuveeni, mis suunduvad südame vasakusse kotta. 119) Suure vereringe arterite üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 6 120) Suure vererinde veenide üldskeem ANATOOMIA JOONISED. Joonis 7 Sisemine niudeveen vaagnast, välimine alajäsemest. 121) Ülajäseme arterid Arterid: Kaenlaarter, õlavarrearter ja tema haru süva õlavarrearter, kodarluuarter ja küünarluu arter, süva ja pindmine pihukaar, 10 kämblaarterit, iga sõrm saab 4 sõrmearterit. 122) Ülajäseme veenid Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle
58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne
58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne
annaabi.ee 
