Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas : · Pikk pea · Istmikukõbrult Põlveliigese painutamine ja Pindluu peale rotatsioon, välisrotatsioon, viib · Lühike pea · Reieluu karejoone reit taha. lateraalselt mokalt KESKMINE RÜHM (7) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikukõbrult Karejoone mediaalsele mokale Pöörab reit väljapoole, lähendab
Tagumine osa -3 lihast Sääreluuu Poolkilelihas Istmikuköbrult mediaalsele põndale Pöörab põlve sisse Poolkõõluslihas Sääreluuköprusele Pikk pea: · Painutab Reiekakspealihas Istmikuköbrult Pindluu peale põlve Lühike pea: · Viib reit taha Reieluu tagapinnalt Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule
NIMETUS Poolkilelihas Istmikuköbru Sääreluu mediaalne Põlve painutus, sisse põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine karejoone lateraalne mokk Reie lihased Keskmine (5) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikuköbru Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine
Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule
põndaülise augu asemel suprakondülaarköprus, millest mediaalselt asetseb mediaalne põndaülene köprus. Karnivooride põlvekeder on ovaalne ja seal kolmnurkne 46. Reieluu iseärasused hobustel. Reieluu reljeef on koduloomadest ilmekaim, suurpöörel on kahestunud kraniaalseks ja kaudaalseks osaks. Esineb kolmas pöörel. Põlvekeder neljakandiline. 47. Sääreluu põhiosad. Mediaalne ja lateraalne sääreluupõnt, sääreluukeha, sääreluutigu, mediaalne vasarik 48. Pindluu põhiosad. Pindluupea, pindluukael, pindluukeha, lateraalne vasarik 49. Kuidas määratakse sääreluu asend? Sääreluupõndad paiknevad proksimaalselt ja kraniaalne serv kraniaalselt, pindluu asetseb kaudolateraalsel küljel, pindluu pea paikneb kraniaalselt. 50. Sääreluu iseärasused karnivooridel ja seal. Pindluu on täies pikuses välja arenenud. Sääre mõlemad luud liigestuvad omavahel nii distaalselt kui ka proksimaalselt. 51
niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2. Rätsepalihas- läheb reielihaste pealt risti üle (pikk ja peenike) Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub sääreluuköprusele REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID 2. Pikk suurvarbapainutaja- algab pindluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST 3. Sääremarja kolmpealihas-jaguneb kaheks (SUUR PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/TÕSTJA Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga: a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB
See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis reieluu Säär sääreluu ja pindluu Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu'
Poolkõõluslihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Kinnitub sääreluuköprusele. *põlve painutamine ja sisse pööramine. Reie-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea istmikuköbrult Pindluu pea. *põlve painutamine nin välja *lühike pea reieluu karejoone pööramine. lateraalselt mokalt. Suur lähendaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Karejoone mediaalsele mokale ja *reite lähendamine keskteljele.
siserotatsiooni. Algab kahe peaga: Pikk pea Toimib puusa- ja põlveliigesele. Reie istmikuköbrult, lühike pea Väilimine Kinnitub pindluu peale. Põlveliigeses teostab kakspealihas reieluu karejoone välisrotatsiooni lateraalselt mokalt Kinnitub karejoone mediaalsele mokale ja Teostab reie aduktsiooni ja
F: langetab tõstetud õlavart, kui ülajäse on fikseeritud, tõstab roideid. Suur tuharalihas m. gluteus maximus Algab: · Niudeluult · Ristluu ja õndraluu külgservalt Kinnitub reieluu alumisele kolmandikule ja sääreluu külgmisele põndale. F: võimaldab puusaliigese liikumist, reie liikumine taha, pöörab reit välja, eemaldab reit. Reie kakspealihas m. biceps femoris Algab: · Reieluu ülemiselt otsalt · Istmikuluult Kinnitub pindluu pea piirkonda F: painutab säärt, pöörab säärt välja Kaksiksääremarjalihas m. gastrocnemius Algab. · Reieluu keskmiselt põndalt · Reieluu külgmiselt põndalt Kinnitub kandluule, võimas kannakõõlus (tendo calcaneus) F: painutab säärt, sirutab pöida Lest- sääremarjalihas m. soleus Algab: · sääreluu ülemiselt osalt (põndalt) · pindluu pea piirkonnast Kinnitub: moodustab koos m . gastrocnemiusega kannakõõluse F: sirutab pöida Reie nelipealihas m
linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU metatarsus - PÖIALUU os metatarsale (5) - PÖIA ABALUU ossa digitorum pedis - VARBALUUD hallux - SUUR VARVAS
ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 36. Sääreluude omavaheline seondus: sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre-pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 37. Jalalaba piirkonnad: jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust
· abiseadeldised keskmine ja külgmine menisk (kõhrelised võrukettad) ning põlvekeder · liikumine ümer frontaaltelje, s.o. sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje pöörlemine. Liikumine ümber frontaaltelje võib toimuda kuni 160 kraadise amplituudiga. 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääreluudel on toe funktsioon ja sellepärast on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile(mis on sidekoeline moodustis ja täida sääre- ja pindluu vahelise ruumi) , sääreluu-pindluu liiges( mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga) ja sääreluu-pindluu sideliidus(mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud. · Kand (7 lühikest kannaluud. Proksimaalses reas 2 luud: kontsluu ja kandluu. Distaalses reas on
Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje painutatud põlve puhul 45. Sääreluude omavaheline seondus Sääre-ja pindluu ühendused: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi Sääreluu-pindluu liiges: lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga Sääreluu-pindluu sideliidus: sääre-ja pindluu sidekoeline ühendus 46. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud Pöia luud 5 pöialuud Varvaste luud varvastel on kolm lüli, suurvarbal on kaks lüli 47
Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje s.o. sirutus ja painutus, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje (sise- ja välisrotatsioon liigese alumises osas). 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: sääreluude vaheline kile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi; proksimaalne sääre- pindluuliiges, mis on lameliiges ja ühendab pindluu pead sääreluu lateraalse põndaga; sääre-pindluu sideliidus, mis on sääre- ja pindluu distaalsete otsade vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud. Jagunevad kanna, pöia, ja varvaste luudeks. Kanna luud koosnevad 7 lühikesest luust. Proksimaalses reas on konts- ja kandluu, distaalses reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud. Jala pöid koosneb viiest pöialuust
Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a) Vaagnavööde: kaks puusaluud. b) Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad,
... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus. Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED
Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 41. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 42. Häbemeliidus Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 43. Ristluu-niudeliiges
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud
Ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21. Jala skelett, luudevahelised ühendused Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast. • Kand – kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu, 3 talbluud → 7 lühikest luud. • Pöid – 5 pöialuud.
Patella (Apex patellae) Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et Sääreluu lateralis), Sääreluukeha (Corpus tibiae), Sääreluutigu Tibia (Cochlea tibiae), Mediaalne vasarik e. (luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Fibula Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu- Kanna luud Talus, plokk-Trochlea tali, Kandluu-Calcaneus) , keskne Ossa tarsi (Tsentraalne kannaluu-Os tarsi centrale)ja distaalne
Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Kolju · Inimese kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust · Ajukolju 2 kiiruluud · Otsmikuluu · Kuklaluu · Sarnaluu · Ninaluu · Oimuluu
Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus
Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki. Käelabas asuvad kämblaluud ja sõrmede osas on sõrmeluud. Põial koosneb kahest, teised sõrmed kolmest luust. Jalgades asuvad reie- ja sääreluud. Sääreluu kõrval asub ka pindluu. Kannas on kontsluu, see läheb edasi pöia- ja varbaluudeks.
Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun
Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud.
(frontaal, vertikaal). Liikumine painutus-sirutus(frontaal), kergelt roteerimine vertikaal. Abiseadeldised meniskid reieluu ja sääreluu vahel(võrukettad), kõhrelised kausid, mis tekitavad liigeseaugu ja põlve keder.(Glükosamiin, d-vitamiin) 108. Sääreluude omavaheline ühendumine. Sääreluudel on toe funktsioon ja seetõttu on nad teineteise suhtes liikumatult ühendatud. Ühendused on sääreluude vahekile, sidekoeline, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi Lameliiges sääreluu-pindluu liiges, praktiliselt liikumist pole. 109. Nimeta jalalaba piirkonnad. Joonis 25. Piirkonnad: 3 kand, pöid, varbad. 110. Ülemine ja alumine hüppeliiges, liigenduvad luud, liigesetüübid, liikumine. Ülemise moodustavad pindluu, sääreluu ja kontsluu, nende vahel. Plokkliiges astumine, sirutus-painutus. Kaks luud võtavad kontsluu enda vahele ja võimaldavad plokkliigesel liikuda. Alumine hüppeliiges suunamuutus
ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele,
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad
1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. ...
keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5. 5 articulatio gens põlveliiges 6. 5 pes, pedis, m. jalg 7. 5 tbia, ae, f. sääreluu 8. 5 fibula, ae, f. pindluu 9. 6 ossa metatarsalia pöialuud ; 0. 6 metatarsus, i, m. pöid 1. 6 tarsus, , m. pöialaba 2. 6 ossa digitorum pedis varbaluud 3. 1
* vallasroided XI XII roidepaar, kinnituvad lihastes 4. Nimetage õlavöötmeluud Abaluud, rangluu 5. Nimetage vaba ülajäseme luud Õlavarreluu, küünarluu, kodarluu,käeluud 6. Nimetage käeluud Randmeluud, kämblaluud, sõrmedelülid. 7. Nimetage vaagnavöötme luud Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas.
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
vahel on põntadevaheline kõrgend (eminentia intercondylaris). Külgmisel põndal asub pindluumine liigespind (facies articularis fibularis). Sääreluu kehal ( corpus tibiae) asub luudevaheline serv (margo interosseus). Sääreluu alumise osa mediaanselt küljelt lähtub allapoole keskmine pekse (malleolus medialis), lateraalsel küljel paikneb pindluumine sälk (incisura fibularis). Keskmise pekse lateraalsel küljel on pekseliigespind (facies articularis malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium
: Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg Puusaluu on lame, kaarjas, ebakorrapärase kujuga luu. 1. Niudeluu 2. Istmikuluu 3. Häbemeluu ( häbemeliidus e. sumfüüs ) Reieluu on pikim toruluu, ülemises otsas on pea mis on 2/3 kerast. Kaela kõrval paiknevad suur ja väike pöörel. Alumises otsas on põnt ( keskmine, külgmine põnt ). Pea ja põnda vahele jääb reieluu keha. Sääreluud on sääre ja pindluu. Sääreluu ülemises otsas paikneb külgmine ja keskmine põnt. Luu alumine ots on nelinurkne, mille sisemisel ( mediaalsel ) küljel paikneb keskime peks. Välimisel ( lateraalsel ) paikneb pindluumine sälk. Pindluu ülemine ots on pea ja alumine moodustab peksu. Jalaluud: Kannaluid on 7 lühikest luud ( randmeluudest suuremad ). Proksimaalsel reas on 2 luud : konts ja kandluu ( kõige suurem ). Distaalses reas on 5 luud : lodiluu (4), kuupluu (3) ja kolm talbluud :
Põlvekeder paikneb reie-nelipealihase kõõluse sees, ülejäänud luudest eraldi, see on suurim seesamluu Põlvekeder aitab reie-nelipealihase kokkutõmbel tekkivat jõudu õigesti suunata Põlveliiges ühendab reie- ja sääreluud, selle moodutumises osaleb ka põlvekeder Põlveliiges on inimese suurim liiges ning kuna ta see talub pidevalt suurt koormust, esinevad seal sageli traumad Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli. Kõndimisel on oluline suurvarvas, teistel puudub praktiline tähtsus
Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese
keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46. Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges). Sääreluu ja pindluu sideliidus, mis on distaalsete otste vaheline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 48. Ülemine hüppeliiges; liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges. sääreluude alumised otsad haaravad hargina kontsluuploki. Vähene liikumine külgedel. Üheteljeline liikumine. 49
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed...
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide? Pikad luud e. toruluud (N: sääreluu), lühikesed luud (N: kontsluu), lamedad luud( kiiruluu), segaluud (rinnalüli) 2. Jalalaba luud ja nimeta jalalaba osad(neid on kolm)? 1. Kand, kannaluud 7tk 2. Pöid pöialuud 5tk , varbad varbalülid 14 tk 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet) Pikad: eesmine pikiside, Tagumine pikiside, Ogadeülineside Lühikesed: ogajätketevahelised sidemed, ristijätkete vahelised sidemed, kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg (...
Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu, õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde (abaluu, rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,) Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks
korpusele reie suhtes ning pöörab reit seespidiselt. Sirutab see reit vaagna suhtes Reie-kakspealihas Algab istmikuluult Kinnitub pindluu Painutab jalga reie ülemisele otsale suhtes, samal ajal pöörates teda mõnevõrra väljapoole. Sirutab reit vaagna suhtes
-sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli alajäseme skelett: jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud -vaagnavöötme luud; vaagen-PELVIS 1. OS COXAE- puusaluu, millel eristatakse kolme osa: 1. OS ILIUM- niudeluu 2. OS PUBIS- häbemeluu 3. OS ISCHII- istmikuluu -vaba alajäseme luud: 1. FEMUR- reieluu 2. PATELLA- põlvekeder 3. TIBIA- sääreluu 4. FIBULA- pindluu 5. OSSA PEDIS- jalaluud; mis jaotuvad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. 2. 3. OS NAVICULARE- lodiluu 4. CALCANEUS- kandluu 5. TALUS- kontsluu 6. OS CUBOIDEUM- kuupluu 7. -7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal
sarnaluu o s z y g o m a t i c u m paariline alalõualuu m a n d i b u l a keeleluu o s h y o i d e u m alumine ninakarbik paariline Õlavöötme luud: abaluu s c a p u l a Vaba alajäseme luud: rangluu c l a v i c u l a reieluu f e m u r Vaba ülajäseme luud: põlvekeder p a t e l l a õlavarreluu h u m e r u s sääreluu t i b i a küünarluu u l n a pindluu f i b u l a kodarluu r a d i u s jala luud o s s a p e d i s , käe luud o s s a m a n u s, mis jaotuvad mis jaotuvad kannaluud o s s a t a r s i randmeluud o s s a c a r p i pöialuud o s s a m e t a t a r s a l i a kämblaluud o s s a m e t a c a r p a l i a varvaste lülid phalanges digitorum pedis sõrmede lülid phalanges digitorum manus KERESKELETT
nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud – 1)Kanna luud – kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi. Teiseks sääreluu-pindluuliiges, lameliiges(3) ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga. Kolmandaks sääreluu-pindluu sideliidus mis on sääre ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 16 44) Jalalaba piirkonnad? Jalalaba luud 1)Kanna luud kontsluu, kandluu, lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud
KT Bioloogia Luud Tähtsus ja ülesanne: toestab kudesid, annab kehale kuju, luudele kinnituvad lihased, kaitseb siseelundeid, on erinevate ainete talletajaks. Luud on kõvad ning esmapilgul tunduvad elutud. Luud tegelikult koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest, luudes on nii mineraalaineid (annavad luudele kõvaduse, 55%) kui ka orgaanilisi aineid (annavad luudele elastsuse, 25%), luudes on 20% vett. Orgaanilised ained: valgud, rasvad. Valgud moodustavad luukoes elastseid kiudusid, rasvad on toitainete tagavara. Mineraalained: kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vananedes suureneb nende kogus luus ja elastsus väheneb. Kõhr on luust pehmem ja painduvam. Loote toes koosneb kõhrest, seetõttu ei teki sündimisel vigastusi. Kõhrkude võimaldub luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Nende rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanutel on selle asemel luukude, nende luud e...
Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
