HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pese hambaid juba 2-3 päeva siis on katukiht väga paks. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus. Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui katt on olnud hambal pikka aega siis hakkavad selle küljest ladestuma mineraalsoolad. Hambakivi tekkele vastuvõtlikumad on pehmet ja süsivesikute rikast toitu söövad inimesed. Kõige enam tekib hambakivi alumiste esihammaste keelepoolsetel külgedel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel külgedel. KASUTATUD KIRJANDUS http://web.zone.ee/terved_hambad/Page%202.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=99
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned.
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
Sülje ül. Soodustab seedimist, soodustab rääkimist, omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet), omab suuõõne pesemisfunktsiooni). · Joonis lk 110 73. Hammaste arv, liigid. 20 piimahammast 32 jäävhammast. · Kuju järgi jagunevad hambad lõike-, silma-, ees- ja tagapurihammasteks. · Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned.
Kõvasulamplaadi laius on saekorpuse paksusest suurem ja tema laius määrab saetee laiuse Räsamist ei ole tarvis teha Kõvasulamhammastega saeketas nürineb tunduvalt aeglasemalt kui harilik saekaetas Seetõttu kasutatakse kõvasulamsaage kõvade ja teravaenulike materjalide töötlemisel : Puitlaastplaat Ristivineer Liimitud materjalid . Kõvasilamhammaste saag Hambal on teritatud pealõikeserv ja külglõikeservad . Kõvasulamhamba nurkparameetrid Alfa – taganurk Beeta – teritusnurk Gamma – esinurk Külglõikeserva teritusnurk . Kõvasulamhammastega saekettaid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt . Igaks konkreetseks juhuks on sobilik mingi konkreetsete nurkparameetritega saag . Ohutu saeketas lahkamiseks käsitsi etteandega .
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest. Kettülekanne Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil on eelmisega võrreldes kõik samad detailid väljaarvatud puksid. Selletõttu on kett odavam ja kergem, kuid kulub kiiremini. Hammaskett koosneb kahe hambalistest plaatidest neil on ka juhtplaadid, mis väldivad keti külgnihkumist, töötavad vaikselt ja kasutatakse suurema kiiruse korral.
9 Hüpotees: Hammas muutub koledaks pruuniks ja võib laguneda. Vaatlus · 22. 11. 11 kell 16.08: Piimahammas on täiesti terve ja valge. Asetan hamba tassi Coca-Cola sisse. · 23. 11. 11 kell 7.40: Hammas on kaetud pruunikate laikudega ning näeb väga vana välja. · 23. 11. 11 kell 16.59: Hammas on ühelt poolt palju tumedam, kui teiselt poolt - heledam pool on olnud vastu tassipõhja. Hambal on keskel pruun prao moodi joon. (Pildid 1 ja 2) Pilt 1 Pilt 2 10 · 24. 11. 11 kell 8.26: Hammas on kohati kaetud tumepruuni kihiga, jääb mulje nagu hakkaks hammas keskelt pooleks minema. · 24. 11. 11 kell 17.31: Hammas on tassi põhja vastas olevalt küljelt hele, kuid ülejäänud hammas on koledat tumepruuni värvi. Enam pole nii märgatavaid muutusi näha, kui esimese 24 tunni jooksul
Keelt katab nahkne limaskest. Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel.
Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu
- jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!). ·Hamba peamise massi moodustab dentiin (5). See on eriline kõva luukude, milles ei ole
ehitust selgitab joon. 47. Generaator koosneb kolmest põhiosast -- staatorist, rootorist ja kaantest. Silindrikujulisel staatoril 8 on siseküljel kaheksateist hammast. Igal hambal asetseb üks faasimähise pool 9, mil- lel on 18 keerdu 1,08-mm läbimõõduga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon. 45, c) , mille 6-poolist jada on tähtlülituses ja nende faasijuhtmed on alumiiniumisulamist pöias on püsimagnetid (mopeedidel ühendatud alaldi klenimide külge. 4, motorolleritel ja mootorratastel 6 tk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
