semitendinosus o M. semimembranosus · Vaagnat puusaliigeses tõstvad lihased o M. adductor magnus o M. adductor brevis o M. gracilis o M. adductor longus o M. pectineus · Vaagnat puusaliigeses langetavad lihased o M. gluteus medius o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae · Sääre liigutused põlveliigeses: · Sääre fleksiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. gastrocnemius o M. biceps femoris o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre ekstensiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. quadriceps femoris M. vastus medialis
Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine
eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas (m. sartorius) Eesmis-alumine niudeluuoga Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sisse poole Poolkõõluslihas Istmikuköber Sääreluuköprus Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda sissepoole; tõmbab reit taha Poolkilelihas Istmikuköber Sääreluu mediaalne põnt Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda sissepoole; tõmbab reit taha
mille ümber need liigutused toimuvad) Diske leidub ülajäsemes (nimeta liigesed), lülisambas (kus ja mitu täiskasvanul), koljuluude vahel küünarliigeses on ……… -teljeline liiges, supinatsioon toimub……………………………………………..telje ümber (nim telg) Küünarliigest moodustavad luude osad on: Articulatio atlantooccipitalises toimuvad liigutused on: Nad toimuvad Telgede ümber Tagumine pikiside asub (nim ruum) Põlveliigeses takistab siserotatsiooni (nim side) Puusaliigeses takistab välisrotatsiooni (nim side) Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased: Eemaldab õlavart. Teostavad õlaliigeses retrofleksiooni: Teostab küünarliigeses painutust Näita noolega ja nimeta ladina keeles lihased Langetab õlavöödet: Osaleb kõhupressis Teostab retrofleksiooni puusaliigeses Teostavad painutust põlveliigeses Nimeta ja näita lihased mis ümbritsevad õndlaauku
Kirjelda liigest. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekihn ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. 4. Nimeta 3 liigese tüüpi. Kirjelda tähtsust. Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. Niisugused liigesed on põlveliigeses ja küünarvarreliigeses. Silinderliiges Võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Keraliiges Ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega. Keraliigesed on näiteks õla- ja puusaliiges. 5. Kirjelda luid, mis on omavahel painduvalt ühendatud. Nende luude liikuvus ei ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid
tõsta Spetsiaalsed ortoosid, mis vähendavad patelaarkõõluse ja nelipealihase pinget Ravi: NSAIDid Vältida liigutusi, mis põhjustavad valu Ravile allumatud juhud => ortopeedi konsultatsioon Operatiivne ravi (10% juhtudest): tibia tuberkuli drillimine, tibia tuberkuli ekstisioon, patelaarkõõluse longitudinaalne intsisioon, tibiaalne sekvestrektoomia jt. Haigusjuht: 11.09.2009 14-aastane poisslaps pöördus perearsti poole kaebusega valule paremas põlveliigeses Obj: liiges oli veidi turses, liigese palpeerimine oli valulik Esialgseks diagnoosiks OS haigus Perearsti otsus: RÖ, raviks Ibuprofeen 400mg 15.09.2009 tehtud RÖ-is kahes projektsioonis oli täheldatud tibia tuberkuli ebaühtlane struktuur. Lõplik diagnoos on OS haigus. Antud soovitused füüsilise koormuse suhtes, võimalikud meetmed valu ja turse vähendamiseks. Soovitatud RÖ kontroll aasta pärast. Haigusjuht: 04.09.2010 korduv RÖ paremast põlveliigesest kahes projektsioonis, mis on
B: Millega on täidetud toruluu otsad? (punane üdi, kollane üdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (Liigesekõhrega) 3. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 4. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (Abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( Keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (Frontaaltelg, Sagitaaltelg, Vertikaaltelg) 5. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (Põlvekeded ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (Meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (Painitus ja sirutus frontaalteljes) D: Alumises korruses? (Vertikaal telg, sisee välja pööramine) 6. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 7
1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse kätekõverdus toengkägar püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 8. Jalgadevahetused kiirusele. 9. Pikad väljaasted. 10
Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga:
B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga:
Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5
kaupa (Iowa State University Veterinary Diagnostic Laboratory between 2003 and 2010 ) UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST • Taani Kuninglikus Veterinaar- ja Põllumajandusülikoolis uuriti lähemalt lonkamise põhjusi nuumkarjades. • Uurimuse tulemusena leiti, et ainukeseks nakkuslikuks põhjuseks kontrollitud karjades oli M. hyosynoviae, mida leiti 22%-l lonkavatest sigadest. • Tapamajas registreeriti muutused liigesekõhres küünarliigeses, põlveliigeses ja kannaliigeses. • Kõige tõsisemaks kahjustuseks oli liigesekõhre täielik hävinemine, mille tagajärjel paljastusid luupinnad. Taolisi kahjustusi leiti sagedamini küünarliigeses. • Ka mittelonkavate sigade liigeseid kontrolliti ning leiti 8%-l sigadest liigeseõõnes M. hyosynoviae. Liigesekahjustusi aga esines neil sama palju kui lonkavatel sigadel. UURING LONKAMISE PÕHJUSTEST Profülaktika: • Ainult 3% 8-nädalastest põrsastest olid nakkuskandjad.
sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!) Liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest ja toodab liigesevõiet. 12. Liigese abiseadeldised Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber
kimbud) ja aduktsioon (alumised kimbud), c) seismisel hoiab keha puusaliigesest ette kaldumast. M. tensor fasciae latae: o. spina iliaca anterior superior; i. tractus iliotibialis; f. a) koos m. gluteus maximus`ega reie abduktsioon, b) reie antefleksioon ja siserotatsioon. Reie lihased. Tagumine rühm. M. semimembranosus: o. tuber ishiadicum; i. condylus medialis tibiae (hargneb kolmeks tekib pes anserinus profundus); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon. M. popliteus: o. epicondylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. facies posterior tibiae; f. põlveliigese kapsli pingutamine (+ veidi ka sääre painutamine ja siserotatsioon) M. semitendinosus: o. tuber ischiadicum; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest!); f. a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon.
PÕLVELIIGESE ARTROOSIGA PATSIENT ARTROOS... Mis on artroos? On grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos.
gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus.
(punane luuüdi, kollane luuüdi) C: Millega on luu kaetud liigespindadel? (liigesekõhrega) D: Millega on luu kaetud mujal/väljaspool? (tihe sidekoe kiht periost) 18. Nimeta luuühendusi: A: On luuühendus, aga ei ole liiges (sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid) 19. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? (abaluu ja õlavarreluu) B: Mis tüüpi liiges? ( keraliiges) C: Nimeta liikumisteljed? (frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg) 20. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? (põlvekeder ehk patella, reieluu, sääreluu) B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? (meniskid) C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses? (painutus ja sirutus) D: Alumises korruses? (sisse- välja pööramine e. rotatsioon) 6. Nimeta ajukolju / koljuluud ja mitu neid on? A: Oimuluud 2 B: Kuklaluu 1 C: Kiiruluud 2 D: Sõelluu 1 E: Kiilluu 1 F: Otsmikuluu 1 21. Seleta mõne sõnaga, mis on agonist - Lihas, mis uuritavat liigutust teeb
sügavamaks ja avaramaks. Õlas. Õlaliiges on väga pude, lihtne vigastada, aga võimaldab meil palju liikuda. Puusaliiges aitab meil püsti olla, aga peab vaeva nägema, et ta hästi liiguks. Liigesekettad paiknevad kujult mittesobivate liigesepindade vahel; need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. Rinnaku-rangluu liigeses olev pidevketas - väga hästi liikuv liiges, sobitab pindu omavahel. Põlveliigeses esineb võruketas/menisk 2 tükki ühes põlveliigeses. Lülisamba lülikehade vahel lülivahekettad, inimese selja seisund sõltub millised on lülivahekettad, annavad lülisambale hea liikuvuse, peavad olema kenasti paigas. Sidemed. Põlves sidemed on kollageenkiududest moodustunud, fikseerivad struktuurid, seovad kokku, annab hea liikuvuse, aga vähe turvet. Seesamluu põlves, väga likuv. Kummagil jalal on seesamluu pöid, esimese pöialuu all on 2 väikest seesamluud, et toetada suure varba poolset osa ja suunata lihastööd. 93
10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2. Inimese tahtele alluvad Vöötlihased Silelihased Südamelihased 3. Keraliigese tüüpi ühendus on näiteks Põlveliigeses Selgroolülide vahel Koljuluude vahel Õlaliiges 4. Vereloomeelundiks luus on Kollane luuüdi Plinkollus Punane luuüdi Luuümbris 5. Orgaanilisi aineid on luul vaja selleks, et luu oleks Painduv Kõva Elastne Jäik Jaga nimetatud elundid elundkondadesse: maks suuõõs seljalihas sääreluu roided soolestik kolju süda veresooned kopsud ninaõõs peaaju närvid neerud kusepõis munandid kõhunääre emakas munasarjad neerupealised Ühenda sobivad paarilised!
söötu enne kui pall lüüakse üle võrku vastasvõistkonna poolele. Eristatakse kaht liiki sööte : ülalt- ja altsöötu. Ülaltsöödu puhul antakse kaaslasele väga täpne sööt. Selle sooritamise tehnika on järgmine : enne söödu sooritamise tuleb mängijal võtta valmiduse seisangu. Üks jalg on teise eest, kusjuures toetuda tuleb ees seisvale jalale. Söödu algseisus peab võrkpallur olema poolkükil, nurk põlveliigeses ei tohi olla väiksem kui 90 kraadi. Käed on üles tõstetud ja painutatud. Käelabad on ette siirutatud sellisel viisil, et välja sirutatud sõrmed on kulmudega ühel tasandil. Söötmisel tuleb käed välja sirutada ning sõrmedega palli lendamisele kaasa aidata. Altsöödu tehnika on natuke kergem. Enne palli vastuvõtmist tuleb olla poolkükil. Välja sirutatud käed peavead olema paralleelsed põrandaga umbes naba kohal. Käelabad peavad olema
täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,) Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder) 8.Nimeta üheteljelised liigesed, näited esinemiste kohta. 1.)Plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . 2)Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 3)Ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 9
vintliiges 3) lähim kodar-küünarluu liiges – ratasliiges. Need 3 liigest moodustavad anatoomilise terviku ja asuvad ühises kihnus. Põlveliiges on aga nii plokk- kui ka ratasliiges. See ühendab reieluud sääreluuga ja on inimkeha kõige keerulisema konstruktsiooniga liiges. • Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed, kihnu sees on võruside, mis ümbritseb kodarluu pead. Küünarvarre luid ühendab omavahel veel luudevaheline kile. Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu võrukettad – * meniskid. Need jagavad liigese kaheks osaks. • Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine. 27. Võrrelda hüppe- ja randmeliigeseid (proksimaalne- ja distaalne käeliiges). Põhjendus! • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges on plokkliiges, mille sääreluude alumised otsad hargina haaravad kontsluu ploki
VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt
Valesti valitud jalanõud, kaitse-ja spordivahendid, riietus Kehvad treening-ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: Reeglite eiramine Haigena treenimine ja võistlemine Oma võimete ülehindamine Halb koordinatsioon Organismi vedeliku ja mineraalide kadu Traumad Põlve traumad Põlveliigeses on liigespindade vahel kaks kõhrelist võruketast ehk meniskit seesmine ja välimine. Meniskite ülesandeks on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. Meniskivigastus võib põhjustada kehalist puuet. Seesmine menisk on liigeskapsliga tihedalt seotud, mistõttu selle vigastusi esineb sageli. Välimine menisk on liikuv ja kahjustub harvemini. Kõige tavalisemaks meniskirebendi tekkeviisiks on kseeritud pöiaga põlveliigese
B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud liigestuvate luude luuümbrisega) *Liigeseõõs on luu otste ja iigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk) · Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku- rangluu liigeses pidevketas (discus)) · Sidemed võivad asuda kas liigeseõõnes (puusa- või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik
Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 29. Võrrelge küünar- ja põlveliigest Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle koostisesse kuulub 3 liigest. Põlveliiges on aga kombineeritud liiges (nii plokk- kui ka ratasliiges). See ühendab reieluud sääreluuga. Küünarliigeses tugevdavad liigeskihnu kaaskülgsed sidemed. Põlveliigeses süvendavad ja sobitavad nõgusaid liigesepindu kõhrelised võrukettad – meniskid. Põlvekeder asub liigesekihnu eesmises osas. Kihnu tugevdavad: külgmiselt kaaskülgsed sidemed, tagumisel küljel: õndra sidemed. Liigesesiseselt on 2 ristisidet. Liikumine: nii küünar- kui ka põlveliigeses on 2 liikumistelge: frontaaltelg – sirutus, painutus; vertikaaltelg – pöörlemine (põlveliigesel rotatsioon võimalik painutatud olekus, kui kaaskülgmised sidemed lõtvunud). 30
Poolkilelihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve Reie-kakspealihas Pikk pea:istmikuköber Pindluupea Pikk: tõmbab reit taha, painutab säärt ja M. BICEPS FEMORIS Lühike pea: reieluu- pöörab väljapoole karejoon Lüh: painutab säärt põlveliigeses;painutatud põlve korral pöörab säärt väljapoole Tervikuna:tõmbab reit taha Õrnlihas Häbemeluult Sääreluu ülaosale Painutab jalga reie suhtes ning on reie M. GRACILIS lähendaja
korralikku süsivesikurikast toitu. (Teimann 2003) Sulgpallis tekib sportlastel samuti lihaskrampe, sest see on väga aktiivne mäng ning vedeliku kaotus on üsna suur, sellepärast oleks vaja mängupauside ajal tarbida vedelikku ning mitte mingil juhul ei tohiks sellest loobuda, isegi siis kui tunned, et võib-olla hetkel ei vaja seda. 1.2. Raskemad vigastused 1.2.1 Meniskite vigastused Meniskid kujutavad endast hoburauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustusi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Neil on tähtis ülesanne: nad summutavad tõukeid ja põrutusi põlveliigeses käimisel, hüppamisel ja jooksmisel.(Männik 2008) 13 Ühel põlveliigesel on kaks meniskit välimine (lateraalne) ja sisemine (mediaalne). Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlveliigese pööramine,
pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli · samanimelise ülajäseme lähendamine lamades kõhuli Peamine on meeles pidada, et iga 2 nädala tagant peab muutma liikumist, mis stimuleerib sünergialist kontraktsiooni harjutatud lihasel. Ipsilateraalsetes harjutustes kasutatakse lihase liikumist samapoolses jäsemes. Kontralateraalsetes harjutustes kasutatakse lihase erutuseks liikumist vastaspoolses jäsemes. Õiged sünergialiste harjutuste tingimused on järgmised: 1
FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100
Rehabilitatsioon Vigastusejärgses taastumises on otsustav osa õieti suunatud ja järjekindlal liikumisravil. Täielikuks taastumiseks võib selleks kuluda kuid ja aastaid. NB! Põlveliiges on ehituslikult ja funktsionaalselt keeruline, praktiliselt võimatu on asjatundmatul inimesel vigastuse ulatust ja paiknemist tuvastada- veel vähem ravida. EESMISE RISTATISIDEME REBEND Mis on ERS funktsioon? ERS kulgeb põlveliigeses sääreluu eesmisest osast reieluu tagumisse ossa põlve keskosas ja vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette. Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus? Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas eas võib tekkida ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga.
hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16
siserotatsiooni. Algab kahe peaga: Pikk pea Toimib puusa- ja põlveliigesele. Reie istmikuköbrult, lühike pea Väilimine Kinnitub pindluu peale. Põlveliigeses teostab kakspealihas reieluu karejoone välisrotatsiooni lateraalselt mokalt Kinnitub karejoone mediaalsele mokale ja Teostab reie aduktsiooni ja
luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja
Musculus popliteus o: epicondylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: facies posterior tibiae f: põlveliigese kapsli pingutamine Musculus semitendinosus o: tuber ischiadicum i: tuberositas tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus biceps femoris o: caput longum – tuber ischiadicum + caput breve + linea aspera labium laterale i: caput fibulae f: põlveliigeses fleksioon ja välisrotatsioon + puusaliigeses vähene retrofleksioon Keskmine rühm Musculus obturatorius externus o: membrana obturatoria välispind i: fossa trochanterica f: reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculus adductor magnus o: tuber ischiadicum i: linea aspera labium mediale + epicondylus medialis femoris f: reie aduktsioon ja välisrotatsioon Musculi adductor minimus Musculus adductor brevis o: ramus inferior ossis pubis
Aseta oma käsi patsiendile kukla alla ja teine käsi toeta patsiendi rindkerele. Püüa kuklaaluse käega patsiendi lõuga rinnale painutada. Kuklakangestuse korral on see tegevus suuremal või vähemal määral takistatud. Hinnangu andmiseks mõõdetakse, mitu põikisõrme mahub lõua ja rinna vahele maksimaalsel painutusel. Positiivne Kernigi sümptom tõsta selili lamaval patsiendil jalg üles nii, et see moodustab täisnurga nii puusa- kui põlveliigeses. Säilitades puusaliigese asendit, püütakse järgnevalt jalga sirutada põlveliigesest. Positiivse Kernigi sümptomi korral ei ole võimalik jalga põlveliigesest täielikult sirutada reie tagumise rühma lihaste toonilise kontraktsiooni tõttu. 6. Kahjustused, mille tagajärjel võib tekkida halvatus Peaaju verevarustuse häired Peaaju traumad Peaaju kasvajad Seljaaju kahjustused Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused Neuroinfektsioonid Neuromuskulaarsed haigused 7
Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges
Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed.
Liigestuvate luude kokkupuutepindu nim. liigesepindadeks; viimaseid katab mõne mm paksune hõõrdumist ja põrutusi vähendav hüaliinkõhrekiht – liigesekõhr. Tavaliselt on liigestuvad luuotsad kujult teineteisele sobivad. Vastasel korral asetseb liigesepindade vahel kiudkõhreline liigeseketas või poolketas. Liigeseketas esineb lõualiigeses ja ta jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Paarilised meniskid paiknevad põlveliigeses reie – ja sääreluu põntade vahel. Liigestuvaid luuotsi ühendav liigesekihn piirab kinnist välismaailmast hermeetiliselt eraldatud pilujat liigeseõõnt. Liigesekihn koosneb välisest, kiulisest ja sisemisest, sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku – sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning
Valud küünarvarre piirkonnas x Valud randme piirkonnas x Valud jalgades x Valud puusa piirkonnas x Valud põlveliigeses x Valud hüppeliigeses x Ülaseljavalud x Alaseljavalud x Surin kätes/sõrmedes x
Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja
lülidevaheketastena). Sümfüüs (sellel liigeseõõnsuse alge, on pidevate ja mittepidevate ühenduste vahepealne vorm). 11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15
c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud:
Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust) Liigeseõõnsusemokk Sidemed on kiudkõhreline ääris liigeseaugu võivad asuda kas liigeseõõnes (nt servas (nt õlaliigesemokk ja puusa- või põlveliigeses) või puusaliigeses napamokk), mis väljaspool liigesekihnu. Sidemed muudab liigeseaugu sügavamaks ja tugevdavad liigeseid ja avaramaks. pidurdavad või suunavad liigutusi. Nt sõrmede lülidevaheliigestes esinevad
reeglite eiramine haigena treenimine ja võistlemine vale treeningumetoodika halb koordinatsioon organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 2) Mida kujutab endast meniski vigastus? Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. 7 Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlvliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandmine. Sisemise meniskivigastuse sümptomid:
Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale.
stabiilselt tugevaks. Ideaalne seisund pärast põlveliigese artroplastikat Valutu liiges Täielik põlveliikuvuse ulatus Stabiilne liiges ja tugevad ümbritsevad lihased. 45 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Meniskivigastused Põlveliigeses liigespindade vahel on kaks kõhrelist võruketast ehk meniskit- seesmine ja välimine. Neist välimine võruketas on mobiilsem ja tema vigastus tekib harvemini. Seesmine võruketas on liigesekapsliga tihedalt seotud ja tema vigastusi esineb sageli. Vigastuse korral on tegemist põlveliigeses olevate võruketaste rebendiga. Tavaliselt rebeneb üks võruketastest, harvemal juhul mõlemad. Meniskirebendite liigid (ruptura menisci) Rebendid täielikud või osalised
kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälje ja ringi keskpunkti ühendavat sirget. TESTI KÜSIMUSED: 1. 100m jooksu faasid 1) 2) 3) 4) 2. 5 tähtsat tehnilist asja, mida peab silmas pidama maksimaalkiiruse faasi juures. 3. Milline eelis on teatepulga ülalt andmisel alt andmise ees. a) b) 4. Joonista jooksja asendis „valmis“ ja märgi joonisele järgmised parameetrid: 1) esimese paku kaugus lähtejoonest 2) teise paku kaugus lähtejoonest 3) eesoleva jala nurk põlveliigeses 4) tagumise jala nurk põlveliigesest 5) kere ettekalle horisontaali suhtes (puus-õlavööde) 5. Palliviske faaside jaotus ja äraviske faasi kirjeldus. 6. Mida kujutab endast „vibu“ asend palliviske juures ja miks seda vaja on? 7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10
kannakõõluse - sääremarjalihas Pind- ja sääreluu Achilliuse painutab säärt ka ülemise osa kõõlus, kinnitub põlveliigeses tagumine pind kandluuköbrule Tallalihas Süva lihased Tagumine sääreluulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
· Suletud biokinemaatilised ahelad, mida ei ole võimalik muuta avatuks on rinnak, roided ja lülisammas Biokinemaatilise ahela vabadusastmed · Biokinemaatilise ahela vabadusastmete määramisel summeerub seda moodustavate biokinemaatiliste paaride vabadustastmete arv · Näiteks ülajäsemel on kere suhtes 7 vabadusastet: õlaliigeses 3 + küünarliigeses 1 + randmeliigeses 3 · Alajäsemel on vaagna suhtes 6 vabadusastet: puusaliigeses 3 + põlveliigeses 1 + ülemises hüppeliigeses 2 · Kokku on inimese liikumisaparaadis 244 vabadusastet 5. INIMESE LIIGUTUSTEGEVUSE BIOMEHAANILINE ANALÜÜS Mehaaniline liikumine · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse antud keha asukohamuutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul · Keha mehaanilise liikumise uurimine tähendab asukoha kindlaksmääramist aja jooksul · Et määrata liikuva keha asukohta, peab oskama liikumist matemaatiliselt kirjeldada, s.o
annaabi.ee 
