61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt
insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal. Akupunkt Feng Chi Tuulte Häärber, mis asub kukla keskel koljuääre all lohus, umbes 1 sõrmelaius juuste piirist üles. Akupunkt Energiameri QI HAI Asub nabast 2 sõrmelaiust allapoole. Akupunkt SHU FU asub rangluu all lohus, keskmest 2 sõrme laiuse kaugusel külgedele Akupunkt ZUSAN LI asub põlve kedre välisküljest 4 sõrmelaiust alla ja väliküljele 1 sõrmelaius, lohus. Täname kuulamast!
Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog Inimese selgroog koosneb 33-34 omavahel paindunud ühendatud selgroolülist. · 7 kaelalüli · 12 rinnalülii · 5 nimmelüli · 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli · 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu
canalis egestorius - Funktsioon Skeletoopia kindlustab maoseina pideva toonuse ja peristaltika tänu sellele - Ostium cardiacum lülisambast vasakul XI rinnalüli kõrgusel haaratakse toit aktiivselt mao poolt - Pylorus maolukuti lülisambast paremal I nimmelüli kõrgusel mao kuju kohandub sisule Holotoopia lained algavad korpuse piirkonnas ja tugevnevad pülooruse suunas - ¾ regio hypochondriaca sinistra põikikiud võivad süvendada lävisesälku ja lülitada välja tagasitee - ¼ regio epigastrica (keskjoonest enamikus vasakul)
Muulad-ristandtõud on tallede tootmiseks. Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub
Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimub uriini valmistamine Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd
puusaliiges.Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi tagasi nt: põlveliiges ja küünarvarreliiges.Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Inimesel on silindriliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli ja seetõttu saab ta pead pöörata. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud.Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Kõhred teevad selgroo vetruvaks.12 rinnalüli ja 5 nimmelüli on omavahel painduvalt ühendatud ja seetõttu on võimalik selgroogu painutada. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja (või viie) õndralüliga,mis on liitunud õndraluuks. Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu,
constrictor pharyngeus superior, medius et inferior, kinnituvad raphe pharyngeus’ ele funktsioon - ahendavad neelu, d) millised mandlid kuuluvad neelurõnga koosseisu? tonsilla palatina (2), lingualis (1), pharyngealis (1) et tubaria (2) ! 3. Magu, gaster a) mis osad vastavad saccus digastorius'ele fundus gastricus, corpus gastricum, antrum pyloricum b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v
15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18. Lülisamba ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer korduv sünnitus
Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet
Ülemis-tagumine Kahe ülemise kaelalüli 2.-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine nelja ülemise rinnalüli serv lülisambaga ogajätk Abaluutõstur Nelja ülemise kaelalüli Abaluu ülemine nurk Abaluude tõstmine ristijjätk Seljalihas Viis alumist rinnalüli Õlavarreluu Käe langetamine
abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid, eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambadlülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast
Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.
luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud. Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. · 7 kaelalüli; 12 rinnalüli; 4-5 õndralüli-õndraluu; 5 nimmelüli; 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli- ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi.
viide ossa: Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb · Kaelaosa -> 7 kaelalüli seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks · Rinnaosa -> 12 rinnalüli lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise · Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on
paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust(sellest lähtuvad peenikesed kiud, mis lähevad periosti sisse) ja tsentraalselt asetsevast säsituumast 21. Lülisamba võimalikud liikumised Ümber frontaaltelje:
+circumductio (keraliiges) ! 10. Art. talocruralis ! a) mis luud selle moodustavad malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis (fibula), facies articularis tibia, trochlea tali b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised. tüüp: plokkliiges telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis ! 11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi
tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem q Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. NÄRVISÜSTEEM Seljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult q piklikajuks. q Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. q Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Seljaaju Läbilõikelt on seljaaju H tähe kujuline. § Perifeerne närvisüsteem koosneb: § 12 paari kraniaalnärve § 31 paari seljaajunärve See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. § Perifeerne närvisüsteem jaguneb: § somaatiliseks
Lülisambalüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke on suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesejätkeid on kaks paari: ühed suunatud üles-, teised allapoole. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: a) Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli. b) Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt. c) Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt). 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised:
Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad , lühikesed ja lamedad luud
Kaela ventraalne saaglihas - Kaelalülide Kere fikseerimine jäsemete vahele ... cervicis ristijätked Nimme lihased Väike nimmelihas - m. psoas minor Kolm viimast rinnalüli ja 1..5 Väikese nimmelihase Vaagna fikseerimine, selgroo nimmelüli keha köbruke või (ca:) kaarjoon nimmeosa jäigastamine või niudeluukehal painutamine Niude-nimme lihas - m. Niudelihas - m. Niudeluutiib ja -keha, (Ru, eq Reieluu väikepöörel Nimme ja puusaliigese painutamine
alalõualuu (liigestub oimuluudega), keeleluu ja kuulmeluukesed. Koljuluudele kinnituvad näolihased. Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust, milles on üldiselt 22 luud, kuid koos kuulmeluukeste ning keeleluuga kokku 29 luud. SELGROOG Selgroog koosneb 3334 lülist ja moodustab keha keskse toese. Selgroog jaguneb viide tsooni. Ülemised kolm koosnevad omavahel liikuvalt seotud lülidest: seitse kaelalüli, kaksteist rinnalüli ja viis nimmelüli. Ristluus on viis lüli kokku kasvanud ning selgroo lõpetab "sabakont" ehk õndraluu, kus on samuti 45 liikumatult seotud lüli. Rinnaosas moodustub rinnakorv 12 paari roietega, mis on selja poolt liigeste ja sidemete abil seostatud selgroolülidega ning eest liitunud rinnakuga. Vertikaalsete jõudude amortiseerimiseks ja kehale liikuvuse andmiseks on selgrool kaela ja nimme piirkonnas kaks kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos)
SELG sidekirme, niudeluuhari, fikseeritud käe korral tõstab keret IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked transversospinaalne trakt (madalamal asuvate) (madalamal asuvate) lülisamba sirutamine; soodustab pöramist
14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon Nt: Randme-kämblaliiges 15. Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta Amfiartroos Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel 16. Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud Kaelalüli 7 Rinnalüli 12 Nimmelüli 5 Ristluu 5 Õndraluu 4 Lülivaheketas 23 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk moodustavad
puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli (täiskasvanul kokku kasvanud ristluuks) ja 3- 5 õndralüli (liitunud õndraluuks). Järjestikused lülid moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Kuna koormus nimmepiirkonnas on suur,
*Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga.
b) "punastes" (oksüdatiivsetes) on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8. Vahelihas: a) nimi ladina keeles; b) millistlt luudelt algab; c) nimeta peamised funktsioonid (2) Vahelihas: a) diafragma; b) algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning II-V nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3
alalõualuu 29. Kolju luud on aju- ja näokolju luud. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise. Näokolju loudest on kõige suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. 30. Kolju luud- kiiuluu, otsmikuluu, oimuluu, ninaluu, sarnaluu, ülalõualuu, alalõualuu 31. Liikuvalt on ühendatud alalõualuu. 32. Selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela osa moodustavad 7 kaelalüli. Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli, mis moodustavad ristluu. Selgroog lõppeb 4-5 õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. 33. Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud (Igas piirkonnas eraldi luud, vt. Õ.lk. 22 joonis) 34. Skeletilihaste talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja väga kiired. 35
42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje) Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis- napamokk 45. Põlveliiges: On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga.
(info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei kahjustaks seljaaju! 19. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust) Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. (info õpikust) Lülivahekettal on sees säsituum ja perifeerselt fibroosvõru. 22
· nikastused, nihestumised, kõõluse venitused, lihaste venitused · närvivigastused talitlushäired (istmikunärvi talitlushäire, lülidevahelised seljanärvid) Raskemat tüüpi vigastused: · lihasrebendid, kõõluste katkemine (kubemelihas, seljalihased, õlalihased, hamstringid) · luumõrad, luumurrud (põlve patella, hüppeliiges, vaagnaluu, käeluu, selgroolüli) · kehamoonded (hallux valgus pöia väärareng) (X-jalad, O-jalad) (nimmelüli kõrvalekalded) · siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud vale kehakasutus, ebapraktilised treeningvõtted, juhendaja küündimatus, võimekuse ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed
õhuke lihas, kaetud M. rhomboideus' e poolt; kulgeb 2 ülemise rinna- ja 2 alumise kaelalüli Proc. spinosus' elt alla lateraalsele, kus kinnitub 2. - 4. roide välispinnal, Angulus costae' dest veidi lateraalsemal. f-n: ülemiste roiete tõstmine sissehingamisel. 6. M. serratus posterior inferior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, täielikult M. latissimus dorsi all; algab Fascia thoracolumbalis' e pindmiselt lestmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli kõrgusel, kinnitub 4 iseseisva kimbuna (saehammastele sarnaselt) 4 alumise roide välispinnale; f-n: hingamise ajal alumiste roiete langetamine. 7. M. splenius capitis et cervicis asukoht: nn. rihmlihased, suht. laiad, on nähtavad veidi kõrgemal M. rhomboideus' e kinnituskohast, neist M. splenius capitis kulgeb lülisambalt kuklaluu piirkonda ja M. splenius cervicis asub eelmisest veidi all ja lateraalsemal (vt
niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead
plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli -12 rinnalüli -5 nimmelüli -5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli -4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi.
Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba
mõlemad juured ühinevad lülidevahemulgu piirkonnas spinaalnärviks Seljaajusegmendid – segmenta medullae spinalis - seljaaju hallaine osad, mis vastavad ühele närvipaarile - segmente on 31: 8 kaela 12 rinna 5 nimme 5 ristluu 1 õndra - kuni 3. lootekuuni paiknevad seljaajusegmendid neile vastavate lülidega kohakuti - hiljem jääb seljaaju kasv lülisamba kasvust maha - vastsündinul lõpeb seljaaju 3.-4. nimmelüli kõrgusel - täiskasvanul lõpeb seljaaju 2. nimmelüli kõrgusel (naistel selle keskel, meestel ülaserva kohal) - seljaajusegmendid on vastavatest lülidest kõrgemal -> närvijuured peavad väljumiskohai jõudmiseks allapoole laskuma - eriti pikad on nimme- ja ristluunärvide juured – moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina (A1) Skeletotoopia
suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. LÜLISAMMA Click icon to add picture Lülisammas ehk selgroog onSkõikide selgroogsete organismide keha põhitugi Inimese lülisammas on kahekordse S- kujuline Lülisammas on 32-34 lülist moodustatud tugev, kuid siiski painduv kehatugi Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli ja 3-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks SELGROO Click icon to add picture G millest saab alguse lülikaar. Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha, lülikaared moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju Igast lüli kaarest lähtub kokku seitse jätket, need on seidemete ja kõõluste kinnituskohad
ühendunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5.nimmelüli, eest on lahtine. Suurt vaagnat eraldab väiksest piirjoon mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv, väikevaagen on alumine ja kitsam osa. Seinteks on ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndra luu. Häbemeliidus: Tekib häbemluude ühendumisel, mõlema liigesepindade vahelist täidab kiudkõherline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu ehk liigeseõõne alge. Ülmist ja alumist
· Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46
superior rinnalüli nurgast inferior ülemist roideni roideid ogajätket lateraalsemalt) nimmelüli ogajätket Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon
Tänavots) Texeli tõugu kasutatakse lihaomaduste parandamiseks. Eesti valgepealiste uttede paaritamine karjamaal texeli jääraga (A. Tänavots) Lihajõudluse hindamine elusalt 1) Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures · 1 punkti väga lahja · 2 punkti lahja · 3 punkti hea toitumus (soovitud) · 4 punkti rasvane · 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid · 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. · 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub.
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Ka koonusliikumine 2) PÄHKELLIIGES (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES (randmekämbla liiges) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 16) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 8 17) Lülisambalüli ehituse põhimõte? Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked
Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Olulisemad osad: kolju selgroogrinnakorvülajäsemete luudõlavöötme luudalajäsemete luud vaagnavöötme luud Kolju: Inimese kolju koosneb aju (ühenduses liikumatud) ja näokoljust (liigub ülemine ja alumine lõualuu) Selgroog: koosneb 33-34st selgroolülist. 7 kaelalüli. 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 kokkukasvanud ristluulüli, 4-5 õndralüli. Rinnakorv: Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid (12), roided (12) ja rinnak. Kaitseb siseorganeid süda, kops jt. 2 alumist roidepaari lahti. Luudevahelised ühendused: liikumatu ühendus, painduv ühendus, liikuv ühendus Tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid
Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist Ultraheliaparaadiga- mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm). Eestis
1) KERALIIGES – (õlaliiges) 2) PÄHKELLIIGES – (puusaliiges) keraliigese erivariant, liikumine piiratud 3) LAMELIIGES – (ristluu niudeluu vahel) pinguldatud ja tugeva liigesekihnu tõttu on liigutused väga piiratud. 17) Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud? Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli 18) Lülisambalüli ehituse põhimõte Iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele
Roidekõhrelt ja kõhu sirglihase *sissepoole viimine (roteerib) eesmiselt pinnalt. *õlavarre langetamine Vahelihas ehk diafragma Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide *vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase sisepinnalt ning 2.-5. Nimmelüli keha lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk eespinnalt. surutakse kopsust välja (väljahingamine). Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib
keha tervikuna üritab tasakaalu säilitada. Düsbalansi raviks on spetsiaalsed taastus-treeningprogrammid lihaste võrdse koormamise tagamiseks. Ravimisel tuleb kõigepealt saavutada tasakaal nimmeosas ja alles siis alustada tööd selgroo ülemise osaga. Rõhuv enamus staatilise lülisamba korral esinevaid valusid on põhjustatud ristluunurga suurenemisest ning sellest tulenevast nimmenõgususe süvenemisest. 5.nimmelüli asub ristluu kaldtasapinnal (Joonis 1-1). Kui ristluunurk suureneb, suureneb ka ristluu kaldtasapinnga paralleelne raskusjõu komponent ehk nihkejõud. Kui nurk on 30°, on nihkejõud 50% lüli kohal olevast raskusest, 50°-se nurga puhul aga juba 75%. Ristluunurga suurenemine mitte ainult ei suurenda nihkejõudu, vaid süvendab ka nimmenõgusust. Selle tagajärjel lülidevahelise pilu tagumine osa kitnseneb, liigesepinnad lähenevad üksteisele ja liigesed
annaabi.ee 
