fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR gyrus temporalis inferior ALUMINE OIMUKÄÄR gyrus occipitotemporalis lat. et med. KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis Lobus parietalis:KIIRUSAGAR gyrus postcentralis TSENTRAALVAOTAGUNE KÄÄR lobulus parietalis superior- ÜLEMINE KIIRUSAGARIK
kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge) puute- ja temp.meel -- nahk -- epidermis - sarvkiht (surnud rakud), kasvukiht (uued
Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv
lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.
Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja
informatsioon Sissejuhatus psühholoogiasse 42 Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) Sissejuhatus psühholoogiasse 43 Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Sissejuhatus psühholoogiasse 44 Informatsioon keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies
Maitseteed: Kraniaalnärvid (3) ganglionid taalamus peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri-informatsioon Lõhnaorgani ehitus ~ lõhnaepiteeliga 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas, milles ~ 6-10 miljonit (7-) 400-450?? eriliigilist retseptorit (millega suudame eristada >1012 lõhna; nt. koeral ~ 2x rohkem eri liike ja 10- 20x rohkem lõhnaretseptoreid) Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped
pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator: Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → haistmissibul → suuraju koore hipokambikääru konksu osas. 185. Maitsmisanalüsaator: Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. Haistmisretseptorid (küs. 184) 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad elundid: Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid,
)- 2.peaaju parietaalsagarasse (kiirusagar) piirkonda, mille lähedal suu ja keele puudutuse, valu ja temperatuuriinformatsioon. Lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!!! Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed: umbes2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda.
peaaju parietaalsagara piirkonda, mille lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri- informatsioon 87 Lõhnaorgani ehitus ~ 2-5 cm2 suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit (nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja retseptoreid) 88 Lõhnateed: Retseptor, primaarsed maitse- kvaliteedid (arv pole teada, pakutud vahemikku 7-350 eri tüüpi retseptorit?) haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor 89 polegi ehk vaja imestada, et ka lõhnade ja maitsete maailm on kokku pandud vastavalt viiest maitsest ja mingist piiratud arvust lõhnadest ... lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus 90 IV.6. Muud meeled 5 meelega inimene on (kas Põhja-Ameeriklane
● Funktsionaalselt jagunevad kraniaalnärvid: ★ TUNDENÄRVID (sensoorsed) I, II, VIII ★ MOTOORSED III, IV, VI, XI, XII ★ SEGANÄRVID V, VII, IX, X 15 Jrk nr NIMETUS INNERVEERIMISPIIRKOND I HAISTMISNÄRV haistmisretseptorid, haistmissibul N. OLFACOTRIUS - haistmine II NÄGEMISNÄRV silma võrkkestale N. OPTICUS - algab silmamuna tagant, suubub kuklasagarasse, kus on nägemiskeskus - nägemine III SILMALIIGUTAJANÄRV silmaliigutajad lihased, ülalautõstur N. OCULOMOTORIUS - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale
Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Tasakaaluretseptorid kotikestes ja ampullides -> esikunärv/tasakaalunärv -> väikeaju ja seljaaju motoneuronid 186) Haistmisanalüsaator Asub ninaõõne ülaosas mõne ruutsentimeetri suurusel alal haistmisepiteelina. Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked/ haistmiskiud moodustavad haistmisnärvi -> haistmissibul -> suuraju koore hipokambikääru konksu osa 187) Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust) Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin.
- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Limbiline süsteem Limbus = ääris, s.o. struktuurid, mis ümbritsevad ajutüve. ·Hippocampus ·Talamus ·Gyrus cinguli ·Corpus callosum ·Fornix ·Hüpotalamus ·Mamillaarkehad ·Amygdala ·Haistmissibul - üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon - mälu regulatsioon, mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik - siseelundite talitluse regulatsioon sõltuvalt emotsionaalsest seisundist, haistmisega seotud reflekside regulatsioon
annaabi.ee 
