- Moodustuvad 1, 5, 4 metakarpaalluu ja randmeluude vahel (trapezoideum ja os hamatum) - Sadulliigesed - Kaheteljelised Pöidla karpometakarpaalliiges - Liigutused: fleksioon/ekstensioon (fron tasa); sagitaaltasapinnaline e palmaarne abduktsioon/aduktsioon; frontaaltasapinnaline e radiaalne abduktsoon/aduktsioon.; oponeerimine reponeerimine oponeerimine ja reponeerimine fleksioon ja ekstensioon sgt abduktsioon ja aduktsioon Metakarpofangaalliigesed (art. Metacarpophalangea) - Moodustuvad kämblaluude peade ja proksimaalsete sõrmelülide põhimike liigestumisel - Ellipsoidliigesed - Kaheteljelised - Liigutused:fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon Interfalangaalliigesed (art. Interphalangea manus) - Moodustuvad sama sõrme luude vahel peade ja põhimike vahel - Plokkliigesed - Üheteljelised
Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis.
nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. fossa supraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- supraspinatus abduktsioon scapularis M. fossa infraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- infraspinatus välisrotatsioon scapularis -horisontaalekstensi oon M
liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik. küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar-küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon
õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris
Kehast tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ü...
umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3
M sternocleidomastoideus (laibal peab ka ära tundma) Scalenuste rühm ---> seoses millegagi, iga lihase täpset algust pole vaja, närvide kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde Erector spinae kompleks longissimus ja iliocostalis ---> kinnitusi täpselt pole vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu
M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f. õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o. fossa supraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre abduktsioon (nõrk), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. infraspinatus: o. fossa infraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre välisrotatsioon - retrofleksioon aduktsioon (odaviske asend!), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. teres minor: o. margo lateralis scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. vt. eelmine lihas! M. deltoideus: o. eesmine osa clavicula lateraalne kolmandik, keskmine osa acromion, tagumine osa spina scapulae; i
Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine)
ÕLG Konspekt from: functional anatomy of the upper joint Õlaliigese suure koormuse ja liikuvusulatuse tõttu peab see omama suurt strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv. Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - ...
z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Vaagna asend z Puusa rotatsioon ja abduktsioon – adduktsioon z Põlve rotatsioon, valgus, varus z Varvastega äratõuge z Tugifaas POSTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö z Õlavööde ja rindkere rotatsioon z Vaagna asend, vaagna rotatsioon z Põlv – teljelisus, flektsioon- ekstensioon z Subtalaar liikumine z Kannaasend z Toetus
lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga. Niisiis, mida suurem kalle ja kombineeritud mass, seda suurem gravitatsioonijõud mõjub.3 Impulssjõud: kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist. Energiakadu pidurdamisel kuulub samuti selle jõu valdkonda.3
musculus rangluult ja väliskorpusele horisontaalselt , deltoideus abaluult ette ja taha liigutamine Suur ümarlihas abaluu alumine õlavarreluu õlavarre nurk väikeköbrukese retroversion, hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon Õlavarre- Väline ehk pikk Kaks pead Painutab kakspealihas / pea algab abaluu lähevad üle küünarvart,
piirkonda. Harva võib valu kiirguda küünarliigeseni. Öövalu on tavaline. Siinkohal oleks hea 14 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik piiluda rotator cuffi (õlaliigese pöörajamansett) anatoomiat !!!! Aktiivne abduktsioon on valus, seda kohe kindlasti vastupanuga sooritades ning isegi isomeetrilise kontraktsiooni ajal. Sageli tekib valu õlaliigese 60-120º abduktsiooni ajal, sest siis pigistub supraspinatuse kõõlus superioorselt ehk ülemiselt akromioni (õlanuki) ja inferioorselt ehk alumiselt õlavarre suure köbrukese vahele. Õlaliigese välisrotatsioon on valus. Sageli on supraspinatuse piirkonnas märgata atroofiat. Rotator cuff on seotud õlaliigese humeroskapulaarse rütmiga ning
Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim
Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse-
Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse-
On väga tõenäoline, et inimkond sureb välja enne posthumaansesse staadiumi jõudmist. On äärmiselt vähe tõenäoline, et posthumaanne tsivilisatsioon hakkaks simuleerima oma evolutsioonilist minevikku või mingit versiooni sellest. Peaaegu kindlasti me elame arvutisimulatsioonis. Esimest kahte väidet saab vääraks teha, kolmandat ei saa ümber muuta valeks. Religioon, ufo, tontide nähtused ei saa ette kujutada arvuti stimulatsioonina. 15. Abduktsioon. Näited. Abduktsioon-- mõtlemisvorm, kus eesmärgiks on pehmendada deduktsiooni (saab kontrollida, eeldused tõesed) ja induktsiooni (pole kindlat reeglit, nt Russeli kalkun). Mõtlemisvorm, kus hüpotees loetakse tõeseks või vähemalt tõenäoliseks, kuna tal on seletuse jõud. Termin "hüpoteetiline induktsioon" Charles Sanders Peirce (1839-1914): ·Vaadeldakse üllatavat fakti C. ·Kui A oleks tõsi, oleks C loomulik. ·Järelikult on alust kahtlustada, et A on tõsi.
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs.(objekt on vastavuses mingi seisukohaga) Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is...
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle ...
66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt? Palmaarselt ehk pihkmiselt 69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud? põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku? Liigeseõõnsuse mokk 71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses? ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon 72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi? Jõulise liigutuse korral 73. Mis aitab õlavart tõsta kuni 180 kraadini? üle 150° kuni vertikaalasendisse jõudmiseni lülisamba kallutamise kaudu (ühepoolselt) ja lülisamba sirutuse abil (mõlemapoolselt). 74. Millised luudevahelised ühendused moodustavad küünarliigese? Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu 75
abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse poole Küünarluuköprus Painutab käsivart eesmine pind
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude (haistmisepiteel nina limaskestal), Toite sidekoed (veri,lümf), retikulaarne sidekude(luuüdi), rasvkude( ...
orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m. orbikularis oris Moodustab üla- ja alahuule Ahendab suuava. Liigese liikumine Frontaaltelje suhtes (eestvaates) Liikumine ette antefleksioon e anteversioon Liikumine taha retrofkektsioon e retroversioon Sagitaaltelje ümber (külgvaates) Eemaldamine - abduktsioon Lähendamine aduktsioon Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.
· keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja
ja teooriaid kontrollida. Üldiselt üksikule. Testime olemasolevaid teooriaid. Positivistid. · Induktsioon Alustab empiirilisest, andmekogumisest, analüüsist, selle töö käigus tekivad uued teooriad. Genereerime hüpoteese, teooriaid, uut teadmist. Fenomenoloogid kritiseerisid positiviste, et need ei uuri fenomene, vaid oma kontseptsioone. · Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) Teooria mõjutab ka empiiriat. · Abduktsioon (C. S. Peirce) ,,Mõtte loominguline hüpe", mille käigus uurija äkki saab aru, kuidas üksiku sündmuse või juhtumi kaudu võib seletada nähtust laiemalt. Olukord, kui esmaste andmete analüüsi (induktsiooni) käigus tekib oletus/hüpotees, mis sobib mingi üldise seaduspärasuse testimiseks, mida reegline tehakse deduktiivselt. *Erinevus induktsiooni ja abduktsiooni vahel on see, et abduktsioon teeb seda hüpet
viirusele. Tunnusteks on nähtav lööve kuulmekilel, väliskuulmekäigus ja kõrvalestal. Esimest korda kirjeldas seda haigust Ramsey Hunt aastal 1907. Tema patsiendi kehal olid surmajärgselt keskkõrva ümber herpeselised villid ja ispilateraalne näonärvi halvatus (Miravalle 2009). 2.4 Möbiuse sündroom Möbiuse sündroomi puhul on näonärvi nõrkus kaasasündinud. Domineerivad miimiliste lihaste ülemise osa bilateraalne nõrkus, puudub silma abduktsioon, ptoos ja harvem esineb keelelihaste, m. sternocleidomastoideus´e ja mälumislihaste kahjustus. 2.5 Melkerssoni-Rosenthali sündroom Tegemist on haruldase neuroloogilise häirega, millele on iseloomulikud näo ja huulte 7 paistetused, korduvad näohalvatused ning keele atroofia. Haigus ilmneb lapsepõlves või varases noorukieas. Otsene põhjus pole teada, kuid oletatakse, et tegemist võib olla
c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus: Koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nim. osteotsüütideks. Need paiknevad vaheaine õõntes. Luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines on Ca ja P soolad, mis annavad luudele tugevuse. Eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet
Anatoomia - Koed, organid, organsüsteemid, skelett, liigesed 1. Koe mõiste. - Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakke ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elemen...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Küünarmine randmesirutaja - m. Õlavarreluu lateraalne põndapealis Lisarandmeluu või 4...5 kämblaluu Randmeliigese painutamine, extensor carpi ulnaris proksimaalne ots karnivooridel sirutusasendis ka sirutamine ja abduktsioon Mediaalsed lihased Küünarmine Õlavarreluumine pea - caput Õlavarreluu mediaalne Lisarandmeluu Randmeliigese painutamine, randmepainutaja - m. flexor humerale põndapealis karnivooridel ka carpi ulnaris Küünramine pea - caput Küünarnukk sissepööramine
jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja
jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja
jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja
Kuidas saada vastust? *Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused...
kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist Frontaaltelje suhtes Teostavad painutust ja sirutust 9. Mõisted Eemaldaja Abduktsioon Lähendaja Adduktsioon Sirutaja Ekstensioon Sissepööraja Pronatsioon Väljapööraja Supinatsioon Sirutaja Ekstensioon Tõstur Levatores Sulgur Sphincteres Lihastoonus Aitab säilitada keha tasakaalu ja asendit Lihasväsimus 10. Dünaamiline lihaskontraktsioon 11. Staatiline lihaskontraktsioon 12
c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud." kõhtmised 8.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus., Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone. 9.Mida uurib füsioloogia?
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased,
Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud Füüsikas tuntuim on Hempel-Oppenheimi deduktiiv-nomoloogiline mudel Abduktsioon: järeldamine „parimale“ (paremini tõendatud) seletusele. 4) Kaalumise ja lähendamise meetodid aproksimeerimine printsiipide kaalumine (sh 2-astmeline kaalumine antud juhtumi lahenduselt kõigi sarnaste juhtumite sarnase lahenduse kogumõjule: tm sõnavabaduse printsiibi ja au ja väärikuse kaitse printsiibi kaalumine interneti-sõimu-juhtumi suhtes) teabe võrdlev täpsustamine (tm kahe osaliselt kattuva sisuga dokumendi võrdlemise tulem) jt
reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Sagedamini pindmised lihased. · Fleksioon painutus · Lateraalfleksioon küljepainutus · Plantaarfleksioon labajala painutus · Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased · Anterioorne eesmine · Posterioorne - tagumine 34
Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 7) Liigutuste liigid telgede suhtes Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 8) Luukoe ehitus Luukude koosneb elusatest rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest (Ca ja P soolad) ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. L...
costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale) ad- juurde, poole aduktsioon (liikumine keha poole) 14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi) auto- ise-, oma- autoagressioon (enda vastu suunatud vägivald)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
