Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu ja nelja ülemise rinnalüli Kinnitub abaluu liigesele, tõmbab romblihas Romblihas ogajätkelt, kulgeb alla mediaalsele servale. abaluid ja seega kogu õlavöödet lateraalsele. lülisamba suunas ja ülespoole.
3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja
Väikeloomade elektrokardiograafia Milleks kasutatakse? · Südamesageduse määramine · Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS
elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9
Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve. Selgmised närvid innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka, kõhtmised harud koonduvad kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas põimikuks ja innerveerivad keha kindlaid piirkondi. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere liikumine. Rindkere moodustavad lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak.
Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges).
kõhupõikilihas sidekirme, Roiete langetamine niudeluuhari, kubemesidemed Välimine 8 alumise roide Niudeluuharja Keha roteerimine kõhupõikilihas välispind välisserv Roiete langetamine 62. Rinna lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Rindkere- Rinnaku tagumine 2.-6. Roide sisepind Roiete langetamine ristilihas alumine serv väljahingamisel Sisemised Roide ülemine serv Naaberroide alumine Roiete langetamine roietevahelised serv lihased Välimised Roide alumine serv Naaberroide ülemine Roiete tõstmine roietevahelised serv lihased
Lasku põlvili kannatanu kõrvale ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE ·Hoia hingamisteed avatuna peakallutuse-lõuatõstmise võttega ·Suru laupa toetava käe pöidla ja nimetissõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ·Pane oma huuled tihedalt ümber kannatanu suu SÜDAMEMASSAAZ · Vabasta kannatanu rindkere rõivastest · Leia kannatanu roidekaare alaserv, vea sõrmedega keha keskjoone suunas roiete ja rinnaku ühinemiskohani · Pane keskmine sõrm rinnakutipule ja nimetissõrm selle kõrvale SÜDAMEMASSAAZ · Teine peopesa pane nimetissõrme kõrvale rinnaku peale, toeta massaazikohale labakäe tüvega · Tõsta teine käsi massaazikohal asuva käe peale nii, et labakäed on paralleelsed ja sõrmed suunatud abistajast eemale · Hoia sõrmed sirged või seo need omavahel; ära puuduta sõrmedega rindkeret SÜDAMEMASSAAZ
hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12),
väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2 joonis nr.2 Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 15 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 15 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule
diaphragma nimmelülid Välimine ja sisemine 8 alumist Niudeluuhari/XII, XI, Keha liigutamine, kõhupress kõhupõiklihas roiet/niudeluuhari X roide alumine serv Kõhuristilihas Kuue alumise roide sisepind Kõhusirglihas V, VI, VII roide Häbemeluu Lähendab rindkeret vaagnale kõhred, rinnaku mõõkjätk Kubemekanal Kubemeside Kõhuvalgejoon Rinnaku Kõhusirglihase tuped mõõkjätk Suur ja väike ümarlihas Abaluu Õlavarreluu Sünergist harjaalusele lihasele väike/suur köbruke Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste
4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M
Algab: kuklaluu ülemiselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul 62. KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida PÕIKILIHAS SISEMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: 3le alumisele roidele Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: sämpudena 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeluuharja väliservale
liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik. küünarliiges (3) -- õlavarre-kodarluu, õlavarre-küünarluu, kodar-küünarluu liiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon
luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas (nt õlavarre-küünarluu liiges). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja
*Sirutab lülisammast niudeluuharjalt ja rindkere-nimme Niude-roidelihas ulatub kaela sidekirmelt. keskosani (osa lihaskiude kinnitub ka roietele). Romblihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon 2 alumise kaelalüli ja nelja ülemise Abaluu mediaalsele servale *Toimides rinnaku-rangluu liigesele, rinnalüli ogajätkelt. (siseservale). tõmbabromblihas abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. (tõstab ja lähendab abaluid teineteisele).
• 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame • Vaagna kaldenurk on vähenenud • Sellest areneb välja skolioos Kõverkaelsus • Laste arenguhäires 3. kohal • Hästi nähtav 3-6 aastaselt • Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges • Allub ravile • Piiratud rotatsioon kaelas Video • http://www.youtube.com/watch?v=fs5emYQ2x3Y Kasutatud allikad • http://inimene.ee/s/skolioos • http://indrekblok.ee/lulisamba-koverdumine/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Küfoos • http://en.wikipedia.org/wiki/Lordosis • http://et.wikipedia.org/wiki/Lordoos
m. pterygoideus lateralis -KÜLGMINE TIIBLIHAS suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS platysma -NAHALIHAS m. thyreohyoideus -KILPKÕHRE KEELELUULIHAS m. sternohyoideus - RINNAKU KEELELUU LIHAS m. scalenus ant., medius et post. ASTMIKLIHASED? m. omohyoideus -ABAKEELELUULIHAS TÖÖS: Teada nimetusi, kuidas lihas paikneb ja mida liigutab!
Alumine - mõõkjätke. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigese abil. Roidepealiiges liigestub roidepea lülikeha vastava liigesepinnaga. Roide-ristjätke liiges on ratasliiges, mis moodustub 1-10. roide köbrukese ja rinnalüli ristijätke liigesepindade vahel. Liigutused toimuvad peamiselt ümber roide-ristijätke liigese telje. Roiete eesmised kõhrelised otsad on ühendatud rinnaku roidmiste sälkudega, kusjuures 1. roie ühendub kõhrliiduse, 2-7 roie liigese abil ning 8.-9. Roide eesmised otsadühenduvad kõrgemal asuva 7. Roide alumise servaga kõhrliiduse abil, moodustades roietekaare. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. Seejuures suureneb rindkere ülemise osa sagitaalmõõde ja alumise osa frontaalmõõde. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud:
platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m. trapezius I-XII rinnalüli ogajätke abaluuhari tõstab õlavöödet; keskmine: lähendab abaluud (õlga) lülisambale; alumine: langetab
· Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje. 28. Rinnaku-rangluu liiges Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges
25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest
südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda: Valu südame piirkonnas,hingeldus ja väsimus tunneb sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes Infarkti seisund Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ning nahk jahe. Kiire pulss Võib kopsudesse tekkida vedelik Kukub kokku Võib ka lõppeda surmaga Riskifaktorid(mida saab vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad
Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal. Naistel on puusaluu laiem. Jäsemed Õlavarreluust edasi tuleb 2 paralleelset luud: kodarluu ja küünarluu. Kui käsi on põidlaga väljapoole pööratud on kodarluu kehale lähemal ja küünarluu väljapoolne. Randmeluid on palju: 8 tükki
Abaluu-ristijätke lihas - m. Abaluuhari ja õlavarrefastsia 1...4 kaelalüli ristijätke, (fe ka:) Abaluu ettepoole nihutamine, omotransversarius kuklapõhimik eesjäseme ettetoomine ning kaela Eq küljele ja allapoole painutamine Rinnaku-pea lihas - m. Rinnakupide Alalõuakeha, oimuluu nibujätke ja Ühepoolse lihase toimel pea ja kaela sternocephalicus kuklatagusehari küljele painutamine, suu avamine (bo), neelamise ajal alalõualuu ja
Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav
· Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureeima, ning tööd lõpetati 1980. aastate lõpus. · 1857 - Mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, 7 toatüdrukut, 3 toapoissi, 3 kutsarit, 1 kokk, 1 aidamees, 1 aednik, 2 tislerit, 1 valvur, 1 karjus, 2 karjanaist, 2 linnu- ja 2 loomatalitajat. · 1929 - Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas kuni 1973. aastani. · Praegu kuulub mõisakeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele. · Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud RMK Sagadi metsakeskuse muuseumi osana, eksponeerides mõisaarhitektuuri ja interjööri koos ajastutruu mööbliga Siin viiakse läbi ka koolitusi, konverentse, teatrietendusi, pidulikke vastuvõtte ja muid üritusi. Endises mõisa köögis on
VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK incisura costalis ROIDE SÄLK Roided (costae) caput - PEA cartilago costalis -ROIDEKÕHR collum - KAEL os costale ROIDE OSA corpus - KEHA tuberculum costae ROIDE KÖBRUKE
Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Krooniline südamevereringe puudulikkus, - Nõrgenenud süda ei suuda organismi verega varustada Infarkt, - Pöördumatu südamelihase kahjustus, osa südamest sureb - Pärgarter sulgub Insult e Ajurabandus. - Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine - Kolmandik haigestunutest taastub, kolmandik Tuvastamine Tavapärasest suurem hingeldus, Valu rinnaku piirkonnas, kiirgub vasakusse õlga, kätte, Südamepekslemine + teadvuse kaotus, Tursed nahal (vedeliku peetus kudedes), Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Animatsioonid http://www.heartfailurematters.org/EN/single/Pages/Animations.aspx - How the heart and body compensate in heart failure. NB! Infarkti ajal kiire pulss on eluohtlik! (südame vahelöögid) Kuidas ära hoida infarkti : - Ära suitseta, - Ravi oma vererõhku,
Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel NB! Südamemassaazi ei tohiks teha inimene, kes pole saanud sellealast õpet. Haavad Haavad on naha ja limaskestade mehhaanilised vigastused, mis võivad ulatuda sügavamale Kudedesse. Lõikehaav Raiehaav Torkehaav Põrutus-lömastushaav
Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest
Kõhu lihased Diafragma Kõhu välimine põiklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku
Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
10. Mitu kuud on naine rase? ÜHEKSA 7-12.klass 1. Raskeim inimene kaalus üle 998 kg. Õige või vale? VALE, 635 KG 2. Mida on inimkehas 100 miljardit? RAKKE 3. Milline kehaosa võib nakatuda tuberkuloosi? KÕIK 4. Mitu luud on täiskasvanud inimese kehas? Eksimisvõimalus + - 20 206 5. Kuidas nimetatakse organismi ja selle elundite ehitust uurivat teadust? ANATOOMIAKS 6. Milline inimkeha osa kasvab keskmiselt 1,3 cm iga kuuga? JUUKSED 7. Kus asuvad rangluud? RINNAKU TIPMISES OSAS 8. Meestel on vähem roideid kui naistel. Õige või vale? VALE 9. Milline on suurim inimkeha organ? NAHK 10. Kus asub Achilleuse kõõlus? KANNAS
Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Ägeda bronhiidi puhul esineb Click to edit Master text styles äge köha rögaeritusega, röga võib olla limasmädane või isegi verine. Second level Köhimisel võib Third level esineda valulikkus rinnaku taga. Fourth level Fifth level Kroonilise bronhiidi tunnusteks on pidev rohke röga eritumine, millega kaasnevad suured ja sageli väljakannatamatud köhahood. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud
Südamemassaazi tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaz tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg. Seega tagab südamemassaaz vaid minimaalselt vajaliku verevoolu aju- ja südame pärgarterites. (7) · Ole põlvili kannatanu kohal · Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale · Kalluta oma ülakeha kannatanu kohale, hoia käed küünarnukist sirged (õige survejõu korral vajub rinnak allapoole 45 sentimeetrit) · Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis). Soovitav on massaazi lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi. · Kontrolli kaelapulssi iga 12 minuti järel (5) Tingimused:
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes!
Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku-rangluu liigese kohal paremaks ühiseks unearteriks ja paremaks rangluualuseks arteriks. 8. Ühine unearter: ladinakeelne nimetus, asetus, millisteks harudeks jaguneb? Lad.keeles (a. carotis cummunis) on paariline, kulgeb kaelal ülespoole kõrvuti söögi- ja hingetoruga ning kilpkõhre (щитовидный хрящ) ülemise serva kõrgusel, jaguneb välimiseks ja sisemiseks unearteriks. Vasak ühine unearter, olles aordikaare haruks,
· Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, 2. Nimeta elupäästva esmaabi võtted kõhtu, abaluude vahele · Elustamine · Valu ei ole seotud hingamisega · Hingamisteede avamine/avatuna hoidmine · Surmahirm (stabiilne küliliasend) · Hingamishäired
SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Umbes 2/3-l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on tavaliselt valud südame piirkonnas,hingeldus ning väsimus. Ägedas faasis olenevad aga infarkti ilmingud sellest, kui suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund. INFARKTI HETKEL Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise
tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. • Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba, lennuvõimekus oli üsna hea. Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni • Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. • Suured rinnakuluud võimaldavad suuremaid tiibade jaoks vajalikke lihaseid. • Just suured rinnaku lihased võimaldavad olla neil ülivõimekad lendajad. Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast? • Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvõimetu aasia kivikana (Alectoris chukar) pojad oma väheste sulgedega nõrkadest tiibadest. • Järskudest mäenõlvadest üles ronides aitab
Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11. Nimetage liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk) Liigeseketas (Põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja
deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab: · viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt · niudeluu harjalt · kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub: · osaliselt abaluule
incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat. et med. - PÕNDAPEALIS capitulum humeri ÕLAVARRELUU PÄHIK
Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. 3,Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudestviirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia
Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga roided ühenduvad lülisambaga kahekordse liigese abil. Roiete ühendused rinnakuga toimuvad seitsme ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega (1.-7. roie). 8.-9. roide eesmised otsad ühenduvad kõrgemal asuva 7. roide alumise servaga kõhrliiduse abil. Roided pöörlevad pikitelje ümber, eesmised otsad tõusevad ette ja üles. 25. Ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Õlevööde Abaluu Rangluu Vabaosa Õlavars Õlevarreluu Küünarvars
külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges võib esineda liigesesisene kõhrketas liikumine-võrdlemisi väikese ulatusega 27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea
külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges võib esineda liigesesisene kõhrketas liikumine-võrdlemisi väikese ulatusega 27. rinnaku- rangluu liiges- rangluu ja rinnakupide liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea
2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja pidurdavad või suunavad liigutusi. 4) SEESAMLUUD (põlvekeder) kaitsevad liigest ja soodustavad suunavalt lihaste tööd. 13) Nimeta üheteljelised liigesed, näited?
annaabi.ee 
