Luudevahelised ühendused, liikuvus: • randme-kämblaliigesed – lameliigesed, liikuvus väike • pöidla randme-kämblaliiges – on hästi liikuv sadulliiges – võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. • kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased:
Seesamluud (põlvekeder) 13. Üheteljelised liigesed Ratasliiges sisse- ja väljapööramine (nt küünar- ja kodarluu vahel) Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17
kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges = võimalik pöidla suur liikumisulatus (eemaldamine ja lähedamine, vastandamine teistele sõrmedele). 3) Kämbla-lüliliigesed – 2.-5. kämblaluude pead ja nendele vastavate sõrmede proksimaalsed lülid; keraliigesed; hästi liikuv 4) Pöidlalülivaheliigesed – 1. kämblaluu ja proksimaalne sõrmelüli - plokkliiges 5) Sõrmelülivaheliigesed – plokkliigesed; ainult painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges): liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Frontaltelg: painutus-sirutus 14
Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21
vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30. Küünarvarreluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35
Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje. Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges) · Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje sisse- ja väljapööramine. · Joonis lk 29 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited. · Ellipsoid- ehk munaliiges (proksimaalne käeliiges ehk kodarluu-randmeliiges). Liikumine ümber frontaal- (painutus, sirutus), sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine) + koonusliikumine (kodarluu-randmeliigeses). (veel näiteks.. I kämbla-lüliliiges) · Sadul- ehk rübiliiges (pöidla randme-kämblaliiges) (ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga). S(lähendamine, eemaldamine), vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. · Joonis lk 29 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited.
hernesluu . Distaalse rea moodustavad 1. trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33
Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud Käe luud jagunevad: randmeluud, kämbla luud ja sõrmelülid Randme luustik kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud Kämbla luustik viis lühikest toruluud Sõrmelülid lühikesed toruluud 32. Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34
(nt õlavarre-küünarluu liiges). Ratasliigese puhul toimub aga sisse- ja väljapööramine (nt proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). 12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
peopesa sisse pööramine kodarluu ronib küünarluu peale diagonaalselt, luud risti. Küünarluu ei liigu. 104. Nimeta käe piirkonnad. Luudevahelised liigesed, liikumine. ,,Parema käe andmine on, et me tuleme heade kavatsustega(ilma relvata)." Kolm piirkonda randme luud, kämbla luud, sõrmelülid. (ranne on vaid see osa, kuhu paned sõrme peale). Luudevahelised liigesed proksimaalne(lähim) ja distaalne käeliiges: Ellipsoidliiges kodarluu ja randmeluu vahel. Proksimaalne. Frontaal ja sagitaal. Plokkliiges kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges. Sirutamine, painutamine- frontaal. Jäikliiges kämbla ja randmeluude vahel. Annavad käele stabiilsuse. Lameliiges. Amfiatroos - liikumist pole, on vetruvus. Aitab amortiseerida - sujuvust. Sadulliiges pöidla randme-kämblaliiges. Saame hästi painutada sirutada, ka naksata. See on ainus liikuv kämblaluu. Eemaldamine-lähendamine sagitaal
ÕRliig-liigpin lam,kiudkõhr;A al < pöörd med v later; RRliig-liigpin inkongruent,kiudkõhr;(k)õlvööt et&ta viim;tõst&lan 7. Ülajäseme vabaosa luud (õlavarre-, küünar- ja kodarluu, randme, kämbla ja sõrmede luud). ÕV,Küün,Kod,Ran,Käm,Sõr.(8,5,14) 8. Õlaliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). ÕL(k)-Ab liigauk&ÕVpea;liik et&ta,külg-eem&läh,pöörl. 9. Küünarliiges (ehitus, tüüp, funktsioon). KL-liitliig,ÕV-Ko(k)ÕV-Kü(t/v)LähKoKü(r);siru&pain; 10. Käeliiges: kodarluu-randme liiges, kesk-randmeliiges (ehitus, tüüp, funktsioon;). KäL-2-Proks:Ko-Ra(el)Dist:RaP&D(mod plokk),pain&sir;eem&läh 11. Randme-kämbla ja kämbla –faalanksi liigesed, käe-faalanksivaheliigesed (nimi, tüüp, funktsioon ). RaD-Käpõh;(amfiartroos)Pö(s)eem&läh,vast,ring;Kä-lülliig(k)lülvahliig(p) 12. Vaagnavöötme luud, nende ühendid (nimetus, tüüp). Vaagen tervikuna; ealised ja soolised iseärasused, naise vaagna tähtsamad mõõtmed. 2Puus+Rist/P-niud,häb,istm
Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: a) Randme luud (8). b) Kämbla luud (5 lühikest toruluud). c) Sõrmelülid: lühikesed toruluud (pöidlal on kaks lüli: proksimaalne ja distaalne, teistel sõrmedel kolm lüli: proksimaalne, keskne ja distaalne). 32. Käeliiges koosneb: a) Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline). 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 32. Käe prk. ja neid moodustavad luud Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35
ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon. 32. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Randme, kämbla luud ja sõrmelülid. 33. Käeliiges koosneb: (info õpikust) Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu
keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1. liiges kolme teljeline, 2. liiges ühe teljeline, 3.üheteljeline 110. Käe piirkonnad, neid moodustavad luud, liigesed, liikumine: Jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülideks. Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen.
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 31) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud? Käe luud jagunevad: randme luudeks (1.proksimaalne rida lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu), kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) ning sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised)
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. il...
32) Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud 7 RANNE: randme luudeks (1.proksimaalne rida – lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 2.distaalne rida – trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu) KÄMMAL: kämbla luudeks (5 lühikest toruluud) SÕRMED: sõrmelülideks (lühikesed toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 33) Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel
terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel
terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel plokkliiges(1- teljeline pain/sirut) 35. amfiartoos- jäik liiges 36. randme- kämblaliiges- randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel
kergendab kihtide libisemist teineteise peal. Joonis 3.7. Liigese osad küünarliigesel 33 Liigese kujud Liik Liikumine Näide Keraliiges Koosneb kerakujulisest peast ja Õlaliiges, puusaliiges õõnsusest, võimaldab liikuda igas suunas Munaliiges e Liigesepea on ellipsoid. Võimalik on Proksimaalne käeliiges, ellipsoidliiges liikuda ette, taha ja küljele. Pöörlemine kuklaluu ja atlase vaheline pole selle liigese puhul võimalik liiges Šarniirliiges e Painutus ja sirutus ühe telje sihis Küünarliiges, põlveliiges, ratasliiges sõrme- ja varbaliiges Plokkliiges Plokk pöörleb rõnga sees. See Esimese ja teise kaelalüli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
