Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anatoomia (0)

1 Hindamata
Punktid
  • kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum
  • 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-
    • epiteelkude- katab keha v elundi välispinda

    vooderdab kehaõõsi seestpoolt
    koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt
    kiire regeneratsioonivõime( haavade parandamine)
    • side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus
    • veri
    • lümf
    • retikulaarne- luuüdis , lümfisõlmedes, põrnas
    • rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes
    • kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel
    • tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht
    • kõhrkude - kõrvalestades
    • luukude- skelett
    • lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon
    • silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes
    • vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid
    • südamelihas- ainutl südames
    • närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest

    võimeline erutuma ja seda edasi andma
  • elund - kehaosa , millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon
    NT. luud , lihased, süda, maks
    elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid
    NT. tugi-liikumiselundkond
  • 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine
    frontaal (vasakult paremale)- sirutus , painutus
    vertikaal (ülalt alla)- pöörlemine (pronatsioon ja subinatsioon)
    tasapinnad- sagitaalsed
    frontaalsed
    horisontaalsed
  • luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid)
    mineraliseerunud põhiainest( kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse)
    kiududest( kollageenkiud )
    kehale toeks ja kaitseks
  • töövihikus lk. 2
  • Luu liigid : pikkluu e toruluu - nt. reieluu
    lameluu - rinnak, abaluu
    lühiluu- nt. randmeluu
    segaluu- nt. Lülisambaluu
  • Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed)
    • sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel)
    • õmblused- nt koljuluude vahel
    • tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud

    LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu
    KÕHRELISED
    • kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud

    nt. lülivaheketaste vahel

  • töövihiku joonis 2
    liigeseosad: liigesepinnad
    liigesekihn
    liigeseõõs
    12. Liigese abiseadeldised: liigeseõõnsusemokk(õlaliigesemokk)
    Liigesekettad( põlveliigeses võruketas
    Sidemed(kaaskülgmised sidemed)
    Seesamluud( põlvekeder )
  • üheteljelised liigesed - plokkliiges (nt. sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed)

    ratasliiges ( küünar - kodarluu liiges)
  • kaheteljelised liigesed- ellipsoid e munaliiges(nt.proksimaalne käeliiges )
    sadul e rübiliiges(nt. pöidla randme-kämbla liiges)
  • kolmeteljelised liigesed- keraliiges (nt. Õlaliiges )
      • pähkelliiges (nt puusaliiges )
      • lameliiges (nt randmekämbla liiges)

  • tv lk. 21
  • lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest
    Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
    Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju
    Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid
  • Kaelalülid- keha on väike ja madal
    lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
    Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid
    lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas
    Nimmelülid-on kõige massiivsemad
    lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
  • lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks- liigesed
    sidemed
    lülivahekettad
  • lülisamba lülidevaheketta ehitus- arvult 23
    koosnevad fibroosvõrust( kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega)ja säsituumast
  • lülisamba võimalikud liikumised-
    frontaal- pealiigutus ette ja taha, peanoogutus
    sagitaal- peakallutus paremale ja vasakule
    vertikaal- pea pööramine paremale ja vasakule, eitamisliigutus
  • lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus-
    täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis
    kumerus ette- esineb kaela- ja nimmeosas
    kumerus taha- rinna- ja ristluuosas
    tingitud peamiselt lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget seejuures ei vajata
  • Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa , roided , rinnak
    12 paari roideid :
    Pärisroided (7 ülemist)
    Ebaroided (kolm järgmist paari, 8, 9. 10)
    Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13)
  • roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga-
    kahe liigese abil
    tagumised - kera ja ratasliiges
    eesmised - kõhre abil ühendatud
    liikumine- tagumised otsas pöörduvad
    eesosad- ette, üles
    külgosad- eemalduvad
  • ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu )
    vaba-ülajäseme luustik (õlavarre- ja küünarvarreluu , käe luud)
  • Õlanuki -rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
    õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel
    lameliiges
    võib esineda liigesesisene kõhrketas
    liikumine-võrdlemisi väikese ulatusega
  • rinnaku - rangluu liiges-
    rangluu ja rinnakupide
    liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud)
    abisead- kõhrketas
    keraliiges
    liikumine- ümber kolme telje
    vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine
    sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine
    vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje )
  • õlaliiges-
    abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea
    keraliiges
    abisead- liigesemokk
    liikumine- ümber kolme telje
    frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha
    sagitaal-eemaldamine ja lähendamine
    vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik)
  • küünarliiges -
    õlavarreluu , küünar- ja kodarluu
    liitliiges
    abisead. võruside
    Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest :
    õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges)
    õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges )
    lähim kodar -küünarluu liiges( ratasliiges)
    liikumine- kaks
    frontaal- sirutus ja painutus
    vertikaal- kodarluu pöörlemine ümber künarluu
  • Küünarluude omavaheline ühendumine-
    luudevaheline kile
    Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena)
    liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses
    küünarluu on paigal, kodarluu liigub
    pöörlemine
  • käe piirkonnad-
    ranne( kaheksa- lodiluu , kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu).
    kämbla luud(viis- toruluud )
    sõrmelülid(lühiksed toruluud)
  • käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest
  • kodarluu- randmeliiges-
    kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks . rida
    ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend)
  • kesk-randmeliiges-
    randmeluude proks ja distaalse rea vahel
    plokkliiges(1- teljeline pain/sirut)
  • amfiartoos- jäik liiges
  • randme- kämblaliiges-
    randmeluude dist. rea ja kämblaluude põhimike vahel
    liigesepinnad lamedad
    liikuvus väike(amfiartroosid)
  • pöidla randme-kämblaliiges-
    ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga
    hästi liikuv sadulliiges (eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused)
  • kämbla-lüliliigesed keraliigesed (sõrmenukid)
  • lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed)
  • alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud
    skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest
    alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu)
  • vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud)
    suur vaagen -külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli
    eest lahtine
    väike vaagen- ees häbemeliidus
    külgedel istmiku- ja häbemeluud
    taga rist - ja õndraluu
  • ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges
    parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil
  • häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel
  • puusaliiges-
    reieluupea ja puusanapp
    pähkelliiges(keraliiges)
    abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal)
    liikumine-
    front -reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine
    sagit- reie eemaldamine, lähendamine
    vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine
  • põlveliiges -
    üh. reieluud sääreluuga
    plokk - kui ka ratasliiges
    liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad
    abisead. meniskid, põlvekeder, kaaskülgmised sidemed, reie nelipealihase kõõlus
    liikumine-
    front-sirutus ja painutus(liigese alumises osas)
    vert- painutatud põlve puhul ka pöörlemine
  • sääreluude omavaheline seondus-
    peaaegu liikumatult ühendatud
    sääreluude-vahekile
    sääreluu- pindluu liiges
    sääreluu-pindluu sideliidu
  • jala(laba) piirkonnad-
    kanna luud- 7 lühikest luud(proks.reas- konts- ja kandluu ,
    dist.reas lodiluu, kuupluu ja 3 talbluud)
    Pöia luud- 5 pöialuud
    varvaste luud- 3 lüli, suurel varbal 2
  • ülemine hüppeliiges-
    Plokkliiges
    sääre luude alumised otsad hargina haaravad kontsluuploki
    abisead. kaaskülgmised sidemed
    liikumine-
    front-päka tõstmine ja langetamine
  • alumine hüppeliiges-
    koosneb konts-kandluuliigesest (ratasliiges) ja kontsluu -kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges)
    liikumine-
    pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine(kombineeritud liiges)
  • kanna-pöialiiges-
    amfiartroos- suurendavad jalavõlvi elastsust
  • pöia- varbalülide liigesed-
    keraliigesed
    liikumine-
    3-teljeline- sag- varvaste kokku ja lahku
    Front- selgmine ja taldmine painutus
  • varbalülide vaheliigeste tüüp- plokkliigesed
    liikumine-
    front- painutus, sirutus
  • jala toetuspunktid- tagumine osa kandluule
    eesmine osa(1,4,5) pöialuude peadele
  • jala pikivõlv-
    koosneb viiest kaarest, koonduvad kanna köbrul
    jala ristivõlv-
    tugeva jalavõlvi alla pehmed osad(lihased, veresooned , närvid) hästi kaitsud NB lampjalgsus
  • tähtsus-
    kaitseomadused
    annab jalale vetruvuse
    raksus jagatud ratsionaalselt
  • Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm , mille sees paikneb sarkoplasma . Sarkolemmi all on tuumad . Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid).
  • Lihase ehitus: koosneb vöötlihaskiudude kimpudest , ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad.
  • Nimeta lihaste erinevad kujud:
    • Käävjas lihas ( säärelihas )
    • Kakspealihas ( õlavarre-kakspealihas )
    • Kakskõhtlihas
    • Kõõlusviirgudega lihas ( kõhulihased )
    • Kahelisulgjas lihas
    • Ühelisulgjas lihas

  • Nimeta lihaste abiseadeldised:
    • Sidekirmed ( üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber )
    • Sünoviaalpaunad ( kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes )
    • Kõõlusetuped ( üla - ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber )

  • SELJA LIHASED
    Lihas
    Algus
    Kinnitumine
    funktsioon
    Lülisambasirgestaja
    Ristluu tagumine pind, niudeluuhari ja rindkere – nimme sidekirme
    • Pikimlihas – ristluult koljuni
    • Niude- roidelihas – kaela keskosani.
    (osa lihaskiude kinnitub roietele)
    Selja sirgeks ajamine
    Rihmlihas
    • Kaelarihmlihas – 3. – 6. Rinnalüli
    • Pearihmlihas – 3. kaela- kuni 3. rinnalüli
    • Kaelarihmlihas – 2.-3. Ülemise kaelalüli ristijätketele.
    • Pearihmlihas – kuklaluule
    • Ühepoolne tegevus – kallutavad lihased lülisammast ja pead taha.
    • Kahepoolne tegevus – lihased sirutavad lülisammast ja pead.
    Ülemis- tagumine saaglihas
    Kahe alumise kaela – ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt
    2. – 5. Roidele
    Tõstab roideid
    Alumis- tagumine saaglihas
    Rindkere – nimme sidekirmelt kahe alumise rinna – ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt
    Neljale alumisele roidele.
    Langetab roideid
    Romblihas
    Kahelt alumiselt kaelalülilt ja nelja lt ülemiselt rinnalülilt
    Abaluule
    Lähendab õlavöödet
    Abaluutõstur
    Neljalt ülemiselt kaelalüli lt
    Abaluu ülemisele nurgale
    Tõstab abaluid üles
    Seljalailihas
    rinnalüli ogajätketelt, rindkere – nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kolmelt alumiselt roidelt
    Õlavarreluu väikeköbrukesele
    Tõmbab õlavart taha sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt( ujumisel )
    Trapetslihas
    Kuklaluult
    Abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale
    Tõstavad ülemised kimbud õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Fikseeritud ülajäseme korral sirutab pead ja lülisammast.
  • KÕHU LIHASED
    Lihas
    Algus
    Kinnitumine
    Funktsioon
    Kõhusirglihas
    5. – 7. Roidekõhre välispinnalt
    Häbemeluule
    Aitavad painutada lülisammast
    Kõhuristlihas
    Kuue alumise roidekõhre sisepinnalt
    Roietele, lähevad üle sidekirmeks
    Lähendavad vaagnat rindkerele(kõhu sisse tõmbamine )
    Sisemine kõhupõiklihas
    rindkere – nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt
    Lihaskiud kulgevad põiki üles- ette, ülemised kinnituvad kolmele alumisele roidele, lähevad üle sidekirmeks
    pöörded
    Välimine kõhupõiklihas
    kaheksa alumise roide välispinnalt
    Niudeluuharjale, lähevad üle sidekirmeks
    pöörded
  • RINNA LIHASED
    Lihas
    Algus
    Kinnitumine
    Funktsioon
    Rindkere-ristlihas
    Rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt
    2.-6. Roide sisepinnale
    Võtavad osa roiete langetamisest, s.o väljahingamisest.
    Sisemised roietevahelihased
    Iga roide ülemiselt servalt
    Naaberroiete alumisele servale
    Võtavad osa roiete langetamisest, s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni)
    Välimised roietevahelihased
    Roide alumiselt servalt
    Naaberroiete ülemisele servale
    Võtavad osa roiete tõstmisest, s.o sissehingamisest.
    Eesmine saaglihas
    8-9 Ülemiselt roidelt
    Abaluu mediaaldsele servale
    Teeb ülajäseme pikaks
    Väike rinnalihas
    3.-5. Roidelt
    Abaluu kaarnajätkele
    Toob õlavöödet ette-alla
    Suur rinnalihas
    Rangluult, rinnakult, kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt.
    õlavarreluu suurköbrukese harjale
    Olavarre etteviimine
    Vahelihas ehk diafragma ( rinna ja kõhuõõne vahekohal)
    Keskosa nim. kõõluskeskmeks.
    Peamine hingamislihas, vahelihas tõmbub kokku- lameneb(sissehingamine), lihas lõtvub- suureneb(väljahingamine)
  • KAELA LIHASED
    Lihas
    Algus
    Kinnitumine
    Funktsioon
    Tagumine
    Keskne astriklihas
    Eesmine
    Kaelalülid
    roided
    Tõstavad roideid, kui kaelaosa on fikseeritud. Kui ei ole fikseeritud- saab pead ette viia
    Rinnaku-kilpkõhre lihas
    Rinnakupidemelt
    Kilpkõhrele
    Langetavad keeleluud ja kõri , soodustavad venoosse vere äravoolu pea piirkonnas.
    Kilkõhre- keeleluu lihas
    Kilpkõhrelt
    Keeleluule
    Rinnaku-keeleluu lihas
    Rinnakupidemelt, rinnaku-rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt
    keeleluule
    Õla-keeleluu lihas
    Abaluu ülemiselt servalt
    keeleluule
    Rinnaku-rangluu- nibujätke lihas ehk peapöörajalihas
    rinnakupidemelt, teine rangluult
    Oimuluu nibujätkele
    Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ettepoole, pead tahapoole.
    Kaelanahalihas
    Rindkere eesosalt
    Rangluu kaelale
    Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole.
    64. Õlavöötme lihased
    Algus
    Kinnitumine
    Funktsioon
    Kaarnajätke -õlavarre lihas
    Abaluu kaarnajätkelt.
    Õlavarreluu väikesele köbrukesele
    Õlavarre etteviimine, tõmbab õlavart ette keskele ja keerab vähesel määral sisse
    Suur rinnalihas
    rinnakult,rangluult, kõhusirglihase eesmiselt pinnalt,
    õlavarreluu suurköbrukese harjale
    Õlavarre etteviimine, langetada kätt
    Abaluualune lihas
    Abaluu aluselt augult
    Õlavarreluu väikeköbrukesele ja selle harja ülemisele otsale
    Õlavarre retroversioon , aduktsioom ja siserotatsioon
    Suur ümarlihas
    Abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt
    Õlavarreluu väikeköbrukese
    Õlavarre sisse-tahapoole suunamine, lähendab alguskoha suunas
    Seljalailihas
    rinnalüli ogajätketelt,rindkere-nimme sidekirmelt,niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt
    õlavarreluu väikeköbrukese harjale
    Langetab jõuliselt õlavart
    Harjaüline lihas
    Abaluu harjaülisest august
    suurele köbrukesele
    eemaldamine
    Harjaalune lihas
    Abaluu harjaalusest august
    Suurele köbrukesele
    Toob tahapoole, lähendab, pöörab välja
    Väike ümarlihas
    Abaluu lateraalselt servalt
    Suurele köbrukesele
    Toob tahapoole, lähendab, pöörab välja
    Deltalihas
    Kolmelt: rangluult, õlanukilt, abaluuharjalt
    Õlavarreluu köprusele.
    Terviklihasena õlavart eemaldada
    65. Õlavarre lihased
    Algus
    Lõpp
    Funktsioon
    Kaarnajätke-õlavarrelihas
    Abaluu kaarnajätkelt
    Õlavarreluu väikesele köbrukesele
    Õlavarre etteviimine Tõmbab õlavart ette keskele ja keerab vähesel määral sisse
    Õlavarrelihas
    Õlavarreluu eesmiselt pinnalt
    Küünarluule
    painutaja
    Õlavarre kakspealihas
    Algab kahe peana:
    • Pikk pea-abaluu liigeseüliselt köbrukeselt.
    • Lühike pea-algab kaarnajätkelt.
    Kodarluule
    Küünarvarre painutaja
    Õlavarre- kolmpealihas
    Algab kolme peana:
    • pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt.
    • Külgmine pea-õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt
    • Mediaalne pea-õlavarreluu tagumiselt pinnalt
    Küünarnukile
    Sirutab küünarvart, tõmbab vähesel määral õlavart taha
    Küünarnuki lihas
    Õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt.
    Küünarnukile
    Sirutab küünarvart
    66. Küünarvarre lihased
    Algus
    Kinnitumine
    Funktsioon
    Ruutsissepööraja
    Küünarluult
    Kodarluule
    Pöörab sisse küünarvart
    Pikk pöidlapainutaja
    Kodarluult
    Pöidla distaalse faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli.
    Pöidla painutamine
    Süva sõrmepainutaja
    Küünarluu, luudevaheliselt membranilt
    2.-5. Sõrme distaalsele faalanksi põhimikule.
    sõrmede painutamine
    Pindmine sõrmepainutaja
    Õlavarreluu mediaalselt põndapealselt
    2.-5. Sõrme kesksete faalanksite põhimikule.
    Sõrmede painutamine
    Ümar sissepööraja
    Õlavarreluu mediaalne põndapealis
    Kodarluu keskosale
    Painutavad küünarvart, proneerib küünarvart koos käega
    Kodarmine randmepainutaja
    Õlavarreluu mediaalne põndapealis
    2. kämblaluu põhimikule
    Painutavad küünarvart, proneerib küünarvart koos käega
    Küünarmine randmepainutaja
    Õlavarreluu mediaalne põndapealis
    5. Kämblaluule.
    Randme painutamine
    Pikk pihulihas
    Õlavarreluu mediallne põndapealis
    Läheb üle laiaks kilekirmeks
    Randme painutamine
    Väljapöörajalihas
    õlavarreluu lateraalselt põndapealselt
    Kodarluu ülemisele osale
    Sirutaja , pöörab küünarvart välja
    Lühike kodarmine randmesirutaja
    Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt
    3. kämblaluu põhimikule
    Sirutaja, sirutab rannet (kodarluu poolel)
    Pikk kodarmine randmesirutaja
    Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt
    2. kämbaluu põhimikule
    Sirutaja, sirutab rannet
    Õlavarre-kodarluu lihas
    Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt
    Kodarluu alumisele otsale
    sirutaja
    Pikk pöidlaeemaldaja
    Küünarvarreluude tagumine pind ja luudevaheline membraan
    1.kämblaluu põhimikule
    Sirutaja, pöidla eemaldamine
    Lühike pöidlasirutaja
    Küünarvarreluude tagumine pind ja luudevaheline membraan
    Pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule
    Sirutaja, pöidla sirutamine
    Pikk Pöidlasirutaja
    Küünarvarreluude tagumine pind ja luudevaheline membraan
    Pöidla distaalse faalanksi põhimikule
    sirutaja
    Nimetissõrme-sirutaja
    Küünarvarreluude tagumine pind ja luudevaheline membraan
    Nimetissõrme dorsaalapaneuroosis(lai moodustis )
    Sirutaja, nimetissõrme sirutamine
    Sõrmedesirutaja
    Õlavarreluu lateraalne põndapealis
    kinnituvad 2.-5. sõrme seljale , lähevad üle kilelõõluseks
    Sirutaja, sõrmede sirutamine
    Väikesõrme-sirutaja
    Õlavarreluu lateraalne põndapealis
    Väikesõrme selgmisele pinnale.
    Sirutaja, väikesõrme sirutamine
    Küünarmine-randmesirutaja
    Õlavarreluu lateraalne põndapealis
    5. kämblaluu põhimikule
    Sirutaja, randme sirutamine (küünarluu poolel).
  • Vaagnavööde
    Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
    Niude-nimme lihas
    Algab nimmlülidelt, niudeluuaugult
    reieluu väiksele pöörlile
    Reie anteversioon (ettepain, viib reit ette)) ja välisrotatsioon
    Väike tuharalihas
    Niudeluu tagapinnalt
    Reieluu suurele pöörlile
    Eemaldamine
    Keskne tuharalihas
    Niudeluutiiva tagapinnalt
    Reieluu suurele pöörlile
    eemaldamine
    Pirnlihas
    Vaagna seesmiselt pinnalt
    Reieluu suurele pöörlile
    Roteerib(pööravad) välja ja viib taha(Reie anteversioon, siserotatsioon, retroversioon, aduktsioon)
    Sisemine toppelihas
    toppemulgult
    reieluu pöörliauku
    Roteerib välja
    Ülemine kaksiklihas
    istmikuluuogalt
    Reieluu pöörliauku
    Roteerib välja
    Alumine kaksiklihas
    istmikuköbrult
    Reieluu pöörliauku
    Roteerib välja
    Välimine toppelihas
    Toppekile välimiselt pinnalt
    pöörliauku
    Roteerib välja ja viib taha
    Reieruutlihas
    Istmikuluuköbrult
    suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale
    Roteerib välja ja viib taha
    Suur tuharalihas
    rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt,rist- ja õndraluu külgservalt, ristluuköbru sidemelt
    tuharalihasmisele köprusele,
    ülemised kimbud lähevad üle lai-sidekirme pingutajaks
    tahaviimine
    Laisidekirme -pingutaja
    eesmiselt niudeluuogalt
    Läheb üle niude-sääreluu kulglaks(laiaks sidekirmeks)
    Reie anteversioon(ette viimine) ja siserotatsioon
    68. Reie lihased
    Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
    Poolkilelihas
    istmikuköbrult
    sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule
    Põlvepainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon
    Poolkõõluslihas
    istmikuköbrult
    sääreluu köprusele
    Põlevapainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon
    Reie-kakspealihas
    Pikk pea- istmikuköbr.
    Lühike pea-reieluu karejoone later . mokalt
    pindluu peale
    Retroversioon, põlveliigese painutus ja välisrotatsioon
    Suur lähendaja
    istmikuköbrult
    Kaarejoone mediaalsele mokale, reieluu med. põndapealisele
    Lähendaja, reie aduktsioon, välisrotatsioon
    Lühike lähendaja
    häbeemeluult
    karejoone mediaalsele mokale
    Lähendaja, reie aduktsioon, välisrotatsioon
    Kammilihas
    häbemeluult
    Kaarejoone med. mokale
    Lähendaja, reie aduktisoon, välisrotatsioon
    Pikk lähendaja
    häbemeluult
    Karejoone mediaalsele mokale
    Lähendaja, reie aduktsioon, välisrotatsioon
    Õrnlihas
    häbemeluult
    Sääreluuköprusele
    Säärepainutaja,roteerib sissepoole
    Reie-nelipealihas
    Vahepealne pakslihas – reieluu eesmiselt pinnalt
    Külgmine pakslihas – karejoone lateraalselt mokalt
    Keskmine pakslihas
    Kaarejoone med. mokalt
    Reiesirglihas – niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuogalt
    Ühine lõppkõõlus hõlmab põlvekedra, kinnitub sääreluuköprusele
    Põlve painutamine, sirgestamine
    Rätsepalihas
    Niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt
    sääreluuköprusele
    Reie anteversioon(ette viimine), roteer. väljapoole, painutab ja roteerib säärt sissepoole.
    69. Sääre lihased
    Lihas Algus Kinnitub Funktsioon
    Tagumine sääreluulihas
    luudevaheliselt membraanilt ja sääre luude osadelt
    lodiluule ja 1. talbluule
    Painutaja, mõjub põlve-, hüppe- ja varbalülide liigestele.
    Pikk suurvarbapainutaja
    pindluult
    suurvarba dist. faalanksi põhimikule
    Painutab suurt varvast
    Pikk varvastepainutaja
    sääreluu tagumiselt pinnalt
    2.-5. varba dist. faalanksi põhim
    Painutab varbaid
    Sääremarja-kolmpealihas
    Lest-sääremarjalihas –lestlihasmiselt joonelt ja pindluult
    Kaksik-sääremarjalihas – med. pea- reieluu med. põndapealiselt
    lat pea- reieluu lat põndapeal
    Kolm osa ühinevad ja mood kannakõõluse e Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule
    Kanna painutaja, tõstja
    Pikk suurvarba-sirutaja
    pindluult
    suurvarba selgmisele pinnale
    Sirutab suurvarvast
    Pikk varvastesirutaja
    Pindluupealt, sääreluu lat põndalt
    2.-5. varbale
    Sirutab varbaid
    Eesmine sääreluulihas
    Sääreluu lat pinnalt
    1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldm. pinnale
    Tõstab pöida, kui jalg fikseeritud- viib säärt ette
    Lühike pindluulihas
    pindluu lat pinna alumiselt poolelt
    5. pöialuu köprusele
    Tõstab jala lateraalset serva
    Pikk pindluulihas
    pindluu pealt ja sääreluu külgm põndalt
    1.talbluu ja 1.pöialuu põhimikule( talla alla)
    Tõstab jala lateraalset serva, tõstab jalavõlvi
    70. seedekanali osad- suuõõs, neel ,söögitoru, magu , peensool , jämesool
    71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast:
    • sisemine limaskest - sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid
    • lihaskest - soolesisu edasilükkamiseks
    • välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime

    72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde-
    • Kõrvasüljenääre-asub väliskõrva ees all mälurlihase peal

    avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal

    avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
    • Keelealune süljenääre-asub suu põhjas

    avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
    73. Hammaste arv,liigid
    • Piimahambad-20 hammast (8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212
    • Jäävhambad -32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123

    Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad
    74. Hamba ehitus
    Hammas: kroon- igemest kõrgemal
    Kael - kaetud igemega
    Juur - asub lõualuude hambasompudes
    Juuretipul on mulk ,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde
    Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned)
    Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned)
    kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis)
    Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga
    75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine )-koosneb 6 mandlist (kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)
    • Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel
    • Keelemandel- keelejuurde piirkonnas
    • Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas
    • Neelumandel- neelulaes

    76. Mao asend,osad
    Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all)
    Osad- maolävis
    maopõhi e mao põhimik
    maokeha(väike kõverik,suur kõverik)
    lukuti (lukutikoobas, lukutikanal)- mao ja peensoole piir
    77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed
    Seina ehitus-
    • 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht)
    • Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel)

    Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke):
    • Pearakud- erit. ensüüme
    • Katterakud- HCl
    • Kõrvalrakud- valm. Lima

    Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet
    • Serooskest

    78. maks
    • Inimese keha suurim nääre

    Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool)
    2 suurt sagarat- suurem parem sagar
    Väiksem vasak sagar
    Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks:
    • Parem
    • Vasak
    • Ruut
    • Saba

    Sagariku põhimõtteline ehitus- läbimõõt 1-2 mm, üldarv 0,5 miljonit
    Maksa ehituslikud -talitluslikud üksused
    Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja sidekoest
    Seondumine seedekanaliga- maksajuha
    79. sapipõis - ühismaksajuha väljasopistus
    Asend- maksa alumisel pinnal
    Ehituse põhiolemus - koguneb sapp
    Ta on reservuaar
    Eristatakse kaela, keha ja põhja
    Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha
    80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund
    Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga
    Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos
    ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse
    Koosneb väikestest sagarikest
    Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha
    81. peensool
    Osad:

    Iseloomulikud ehituslikud elemendid-
    • limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte
    • hatud - limaskesta väljasopistised

    sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude
    suurendavad u 10x
    seedimine toimub hattude pinna peal
    • ringkurrud- suurendavad 3x
    • limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret

    Ülesanded- toidu peamine seedimine
    Toitainete imendumine lümfi ja verre
    82. jämesool
    Osad:

    Iseloomulikud ehituslikud elemendid-
    • lihaspaelad
    • kopad
    • poolkuukurrud
    • rasripikud

    Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule
    Imenduvad vesi ja mineraalsoolad
    Toimub väljaheite moodustamine
    83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele
    Kinnistid-
    nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge
    Rasvik - kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet
    • väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur
    • suurrasvik - koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest

    kõhuseina ja soolte vahel
    84. hingamisteed- ninaõõs , nina kõrvalurked , neel, kõri, hingetoru , bronhid
    85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus-
    • Ninaõõnel ja neelul-luud
    • Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred
    86. kõri
    Kõri kõhred:
    • Sõrmuskõhr- kõri alumises osas
    • Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal
    • Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval
    • Kõripealise kõhr - kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise)

    Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud )
    Ehitus- piiravad häälepilu
    Sees paiknevad hääleside ja häälelihas
    Ülesanne- hääle tekitamine
    Õhu juhtimine/hingamine
    87. hingetoru e trahhea ehitus
    Toestatud U- kujulise kõhrega
    Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda)
    Asend- söögitoru ees
    88. kopsud
    Asend rindkeres - kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale
    Välisehitus-roidmine pind on kumer
    vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad
    mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat
    89. kopsu sisestruktuur
    Kops: vasak- sagar(2)- segmendid (9)(bronhid, kopsuarter , kopsuveeni haru)-sagarikud- alveoolid e sombud (toimub gaasivahetus )
    Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus)
    Kopsusagarad jagunevad( sidekoeliste vaheseinte varal ) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus).
    90. Bronhiaalpuu ehitus
    Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks.
    ( Bronh -p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid)
    91. rinnakelme
    Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks)
    Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit
    Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele
    Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist
    ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk
    kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses
    Tähtsus hingamisel-
    92. keskseinand- kopsudevaheline ruum
    seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele
    Elundid- süda, harkelund , suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha
    93. kuseelundkonda kuuluvad organid - neerud , kusejuhad , kusepõis, kusiti
    94. neer
    Asend- kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel
    Kihnud: 3:
    • Fibrooskihn
    • Rasvkihn
    • Sidekirme

    95. neeru välisehitus
    • Kumer, oakujuline
    • Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks
    • Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina
    • Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide

    96. neeru siseehitus
    • Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha
    • Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega
    • Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha

    97. nefron
    Ühes neerus on miljon nefronit .Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU-kujuline Henle ling .Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul .Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi.
    98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte
    Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes)
    Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus )
    99. kusepõis
    Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele
    Kihid :
    • Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad
    • Submuskooskiht
    • Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse
    • adventitsiaalkest
    • Osaline serooskest
    100. kusiti- kaudu toimub kusepõie tühjendamine
    Naine- 4 cm pikkune toru tupe ees
    Tahtele alluv kusitisulgur(asub lahklihases)
    Välimine kusitisuue asub 2-3 cm tagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees
    Mees- 18-23 cm pikkune torujas elund, välj . Uriin ja seemnevedelik
    Tahtele alluv lihas-kusitisulgur(asub vahetult pärast eesnääret)
    101. Mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded
    Välimised:
    Suguti- uriini, seemnevedeliku väljutamine
    Munandikott- mahuti , kus paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa
    Sisemised:
    Munandid- toimub seemnerakkude valmimine(spermid)
    produts . meessuguhormoone
    munandimanused- spermide valmimine ja hoidmine(reservuaar)
    seemnepõiekesed- lisab seemnevedelikku
    eesnääre - nõre kuulub sperma koosseisu, lisab seemnevedelikku
    sugutisibulanäärmed- lisab seemnevedelikku
    seemnejuhad - sperma väljutamine
    102. Spermide teke ja kulg mehe organismis
    Spermid tekivad munandites terve elu. Spermatogeneesi käigus arenevad epiteelist meessugurakud-spermid…liiguvad munandimanusesse, kus neile lisandub spermavedelikku…eesnäärmesse, lisatakse veel spermavedelikku…läbi eesnäärme mööda purskejuha väljub
    103. Naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded
    Välimised:
    Suured ja väikesed häbememokad- sisemiste elundite kaitse
    Kliitor e kõdisti - erektsioonivõime
    Sisemised:
    munasari(2)- munarakkude ja hormoonide tootmine
    munajuha- viljastamisprotsess
    munajuhalehtrid- võtavad vastu munaraku
    emakas- viljastatud munarakk areneb looteks
    tupp - suguakti toimumise paik, sünnitustee
    104. Ovulatsioon , menstruatsioon
    Ovulatsioon- munaraku valmimine ja väljumine munasarjast
    Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine
    105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid
    Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv
    Taga õndraluu tipp
    Külgmiselt istmikuköbrud
    Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur
    106. Südame asend
    Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette-alla ja põhimik taha- üles
    107. Südame välisehitus
    Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks
    Paremaks ja vasakuks vatsakeseks
    108. Südame kambrid, suistikud , kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned
    Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks
    Paremaks ja vasakuks vatsakeseks
    Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega
    Sisenevad- paremasse kotta:
    3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen
    Ülemine õõnesveen
    Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge
    Vasakusse kotta:
    4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd)
    Väljuvad- Paremast vatsakesest: kopsutüvi, mis hargneb 2-ks kopsuarteriks
    Vasakust vatsakesest- aort
    109. Südame klapid , klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus
    Klapid- endokardi väljasopistused
    Kahte liiki:
  • kodade-vatsakestevahelised klapid(parem ja vasak atriovertikulaarklapid)-
    -parema koja ja vasaku vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva parema atriov. Klapiga
    - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud
    Tähtsus- ei lase klapi hõlmu vatsakese kokku tõmbumisel kotta pöörduda ja veri ei pääse kotta tagasi
  • poolkuuklapid-
    -asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldavad vere paiskumist sellesse
    - kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp
    - Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp
    - Poolkuuklapid on taskukujulised
    - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse
    Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine
    110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus
    Südamesein koosneb 3 kestast:
  • Sisemine: ENDOKARD (sidekoeline)
    -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile
    2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas–
    -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades
    -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline
    -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades
    3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) –
    - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt
    müokardile
    111. Südame paun, selle moodustamine, tähtsus
    Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi.
    Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku:
    • antibakteriaalne hävitav toime
    • kaitseb südant kahjulike bakterite eest
    • vähendab hõõrdumist

    112. Südame enda verevarustus - pärgvereringe
    Ülesanne- varustada verega südame kõiki kudesid, eriti südamelihast
    Siia kuuluvad- vasak ja parem pärgarter
    Südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse e siinusesse
    Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest.
    Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta.
    113. Südamenärvid
    2 liiki autonoomsed närvid:
  • Parasümpaatilised närvid –
    - X peaajunärv , uitnärv
    -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust.
  • Sümpaatilised närvid –
    - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust
    114. Südame erutusjuhtesüsteem
    Eriliste kiududesüsteem südamelihases.
    Selles tekib ja levib erutus , mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni.
    Süsteemi kuuluvad:
    • Siinussõlm
    • kodade-vatsakestevaheline sõlm
    • Hisi kimp
    • Sinuatriaalsõlm
    • atriovertikulaarsõlm
    115. Suur vereringe , selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne
    SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda.
    Ülesanne-
    116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne
    VV->Parema vatsakese kopsutüvi-> kopsu->kopsu ( -CO2; ; +O2)-> 2+2 kopsuveeni-> vasak koda.
    Ülesanne- väikses vereringes väljub südamest kopsu venoosne veri, mis kopsus muutub arteriaalseks ja tuleb südamesse tagasi.
    127. Lümfi mõiste
    Lümf- lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl
    128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha (lümfi kogunemise piirkonnad, suubumine vereringesse)
    Parem lümfijuha-
    • Koguneb lümfi oma harude kaudu(rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest)
    • Suubub paremasse veeninurka
    Rinnalümfijuha-
    • Koguneb lümfi ülejäänud kehaosadest
    • Suubub vasakusse veeninurka
    129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne
    -ovaalsed v ümmargused
    - hernetera suurused
    - lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed
    - katab sidekoeline kihn
    - sisemused vaheseina - trabeekulid
    - pindmine osa-koor- selle all asub- säsi
    - suubub mitu lümfisoont- toomasooned
    - väljub viimasoon
    - arvukalt lümfisiinuseid
    Ülesanne- filtreerida lümfi ja hävitada baktereid, toota lümfotsüüte
    130. Regionaalsed lümfisõlmed
    Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti.
    Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nim. Regionaalseteks lümfisõlmedeks.
    Ülajäsemel 2 peamist lümfisõlmede piirkonda: küünaraugus ja kaenlaaugus
    Pea ja kaela piirkonnaas: kuklas , kõrvalestade ees ja taga
    Rindkereõõnes: hingetoru ümbruses, kopsuväratis
    Alajäsemel: põlveõndlas, kubemes
    Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed: kinnistiarteri läheduses
    131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus
    NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON
    - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi)
    HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis)
    - toimivaks mehhanismiks hormoonid
    - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi)
    132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste
    Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad , hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse.
    Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust.
    133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis
    Ajuripats e hüpofüüs - kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus
    Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus
    Kilpnääre - kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal
    Kõrvalkilpnäärmed- kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal
    Harkelund- eesmises keskseinandis rinnaku taga
    Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- näärme kõikides osades
    Neerupealised- neerude ülaosa peal
    Sugunäärmed (endokriinne osa)-
    134. Närvisüsteemi ülesanded
    - reguleerib kõikide elundite tööd
    - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib
    135. Närvisüsteemi jagunemine
    SOMAATILINE NS(kehaliikumine):
    - kesknärvisüsteem
    - seljaaju
    - peaaju
    - piirdenärvisüsteem
    - peaajunärvid
    - seljaajunärvid
    AUTONOOMNE NS
    - sümpaatiline NS
    - tsentraalne osa
    - perifeerne osa
    - parasümpaatiline NS
    - tsentraalne osa
    - perifeerne osa
    136. Närvikoe ehitus
    - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest
    - annavad erutust edasi närviimpulssidena
    - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni
    137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded
    - koosneb kehast ja jätketest.
    - keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest
    Jätkete ülesanded:
    - dendriit - nende kaudu tuleb erutus närvirakku
    - neuriit - nende kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele v lõppelundile, nt lihasele
    138. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel
    JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD:
    Unipolaarne e ainujätkeline neuron - lähtub vaid üks neuriit
    Bipolaarne e kahejätkeline neuron- üks dendriit ja üks neuriit
    Pseudounipolaarne neuron- algavad ühise tüvena kaks jätket
    Multipolaarne neuron- palju dendriite ja üks neuriit
    TALITLUSE ALUSEL:
    Aferentsed e sensoorsed e tundeneuronid- võimeline vastu võtma teatud kindlat ärritust
    Eferentsed e efektoorsed e motoorsed neuronid - kutsub esile mingi efekti, paneb lihase tööle
    Assotsiatiivsed e lülineuronid e kontaktneuronid- kontakti hoitakse sensoorselt motoorsele
    139. Neurogliia liigid, nende ülesanded
    Makrogliiarakud:
    -tugifunkt
    -osalevad toitumises ja hapnikuga varustamises
    Mikrogliiarakud:
    -liiguvad amöboidselt
    -fagotsütoosi võime(haaravad endasse ja lagundavad)
    -oluline osa närvikoe kaitsefunkt
    140. Närvikiu mõiste- tupega ümbritsetud närviraku jätke
    141. Närvikiu liigid
    ÜMBRISE LAADI JÄRGI:
    - müeliinita kiud- katab neurolemm
    -.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest
    FUNKTSIOONI JÄRGI:
    - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem
    - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse
    142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest
    143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited!
    Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele
    NT. Haistmisnärv , nägemisnärv
    Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele
    NT. Silmaliigutaja närv
    Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas
    NT. Seljaajunärvid
    144. Selgita mõisted:
    Efektor - motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
    Retseptor - (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast
    Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast
    Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast
    Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest
    Sünaps- kontaks kahe neuroni vahel
    Neuromuskulaarne sünaps- motoorne närvilõpe vöötlihases e motoorne lõpp-plaat
    Refleks - närvisüsteemi vahendusel toimuv vastureaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele
    Refleksikaar - on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud
    Ganglion - väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik
    Hallaine - närviraku kehad
    Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest
    145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed
    - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis
    - asetseb lülisambakanalis.
    - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm.
    -kraniaalselt läheb üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena.
    -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks
    146. Seljaaju välisehitus
    - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks
    - nimmeosas nimmepaisumuseks
    - Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele
    - Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe
    - seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu
    - seljaajul kaks sümmeetrilist poolt, kus eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist- külgmist
    147. Seljaaju siseehitus (lk. 190 joonis139)
    -Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt
    -Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt.
    -Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. Hallnidemeks
    -Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju
    -Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba
    148. Nimeta peaaju osad
    Piklikaju , tagaaju , keskaju , vaheaju, suuraju
    149. Nimeta peaaju üksikosades paiknevate funktsioonide keskused, peaajunärvide tuumad
    Piklikaju – hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad(neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv)
    Sild -V-kolmiknärvi,VI-eemaldajanärvi,VII-näonärvi ja VII- esik -teonärvi(tasakaalu-kuulmisnärvi) tuum
    Keskused-seedimisreflekside(sülje ja teiste seedenõrede erituse) ja kaitsereflekside( köha ,aevastamine,oksendaminejm) keskused
    Väikeaju - V-XII peaajunärvi tuumad
    Keskused- uss ja tätrake- nende abil tahmatud liigutused
    - poolekerad- nende abil tahtelised liigutused
    Keskaju- punatuum, mustaine , III ja IV peaajunärvi tuumad
    Keskused: -Ülaküngaste tuumad- koorealused nägemiskeskused
    - Alaküngaste tuumad- kuulmiskeskused.
    Vaheaju – emotsioonide kujundamine
    Keskused:
    - talamus - kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma)
    -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet)
    150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus
    - eriline närvirakkude kogum
    - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku
    - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele
    NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund
    151. Suuraju vaod ja sagarad , mõhnkeha
    Suuraju vaod:

    Sagarad:
    • otsmiku
    • kiiru
    • oimu
    • kukla
    Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel
    152. Basaaltuumade mõiste, liigutustugevusega seotud basaaltuumad
    Basaaltuum- suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud
    Basaaltuumad:
    juttkeha: koosneb kahest tuumast- sabatuum, läätstuum(tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse, liikumise aktiivsuse)
    mandelkeha: tähtis osa emotsioonide kujunemisel
    153. Ajukoore mõiste, mõõtmed
    Suurajukoor- neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1-5mm paksune hallaine kith suuraju poolkerade pinnal
    Mõõtmed- 2200cm2
    - sisald. 10-14 miljardit närvirakku
    154. Nimeta 3 motoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht
    • Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru ülemistes osades
    • Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad- pretsentraalkääru alumistes osades
    • Mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad- otsmikusagaras

    155. Nimeta 3 sensoorset välja ajukoores, määratleda nende asukoht
    • Nägemispiirkond- kuklasagara kannusvao piirkonnas
    • Lugemiskeskus- alumises kiirusagarikus
    • Kuulmispiirkond- ülemise oimukääru keskosas

    156. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste- paiknevad suuraju poolkerade koore ülejäänud osades, toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötlemine, mõtete ja tahte kujundamine
    157. Ajuvatsakesed(külgvatsakesed, III JA IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus
    Külgvatsakesed(2)- suuraju poolkerade sisemuses pilujad õõned
    III ajuvatsake- kitsas , pilujas õõnsus, vaheaju juures
    IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel
    - liigutuste kordineerimine, tasakaal
    ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon
    158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded
    KOLM KESTA:
    - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule
    - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse
    - lähtuvad veresooned ajukoesse
    - ül. ajuvedeliku valmistamine
    - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga
    - kõvakest - tihedalt kokkukasvanud kolju luudega
    - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni
    159. Ajuvedelik : teke, paiknemine, tähtsus
    Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa
    Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis
    Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest
    160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
    Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid , mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast , lihastest jt elunditest, peaajju
    Paiknemine- seljaaju valgeaines tagumistes väätides ja külgmistes väätides
    Iseloom- sensoorne
    161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
    Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse)
    Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides
    Iseloom- motoorsed
    JAGUNEVAD:
    • kortikospinaalkulglad
    • subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne )

    162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine
    Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel
    Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari
    12 rinnanärvi paari
    5 nimmenärvi paari
    5 ristluunärvi paari
    1 õndranärvi paari
    Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist:

    163. Kaelapõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
    Moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest
    Innerveerib kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid
    164. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
    Moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud
    Innerveerib kaela-, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka
    165. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid
    - 12 paari
    Paiknemine- kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel
    Funktsioonid- innerveerivad roietevahelisi- ja kõhulihaseid, kopsu- ja kõhukelmet
    • nahaharud- innerveerivad rindkere- ja kõhunahka

    166. Nimmepõimik , selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
    Moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud
    Innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit
    167. Ristluupõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
    Moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest
    Innerveerib:
    - vaagnapõhja lihaseid
    • reie tagakülje lihaseid ja nahka
    • sääre ja jala lihaseid ning selle piirkonna nahka
    • tuharalihaseid
    • naistel- suurte häbememokkade tagumist osa
    • meestel- munandikoti tagumist osa

    168. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded
    I haistmisnärv(sensoorne)- juhib haistmisärrituse peaajju
    II nägemisnärv(sensoorne)- juhib nägemisärrituse peaajju
    III silmaliigutajanärv (motoorne)- innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid
    IV plokinärv(motoorne)- innerveeruv silmamuna liigutavat ülemist põikilihast
    V kolmiknärv(seganärv)- SILMANÄRV- innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda
    ÜLALÕUANÄRV- inn. pose , ninaõõne ja ülalõua piirkonda, ülemisi hambaid
    ALALÕUANÄRV- inn. alalõua ja oimu piirkonda, keelt ja alumisi hambaid, mälumislihaseid
    VI eemaldajanärv(motoorne)- innerveerib silmamuna lateraalset sirglihast
    VII näonärv (motoorne)- innerveerib kõiki näo miimilisi lihaseid ja osaliselt kaelalihaseid
    VIII esiku - teonärv(sensoorne)- juhib kuulmis ja tasakaaluärritusi pea- ja seljaajju
    IX keeleneelunärv(seganärv)- innerveerib keele tagaosa limaskesta, tagab maitsetundlikkuse
    X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd
    XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele
    XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid
    169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine
    Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele.
    Innerveerib peamiselt siseelundeid.
    Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust.
    Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek)
    • parasümpaatiline(puhkeseisund)

    170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
    Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral
    Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes
    Närvid-
    Iseloom-
    171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
    Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine .
    Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad
    Närvid:- Silmaliigutajanärv(III)- innerveerib pupilli ahendajat ja ripslihast
    -Näonärv(VII)- innerveerivad pisaranäärmeid,keele ja lõuaalust süljenääret nind suuõõne ja nina limaskesta näärmeid
    -Keele- ja neelunärv(IX)- innerveerivad kõrvalsüljenääret
    -Uitnärv(X)- innerveerib rindkere- ja kõhuõõneelundeid
    -Ristluunärvid-innerveerivad väikevaagna elundeid ja sigmakäärsoolt
    Iseloom-
    172. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded
    Analüsaator- ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast:
    - Retseptoorne osa e. vastuvõttev osa
    - Juhtiv osa-pea- või seljaaju närvi sensoorne osa
    - Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli
    173. Kõrva ehitus: välis-,kesk- ja sisekõrv. (Joonis lk. 235 + tv)
    174. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte
    Retseptoorne- kuulmerakud, mis erutuvad ja puutuvad kattelestet, mis tekitab närvierutust
    Juhtiv osa- VIII peaajunärv- viib närvierutuse edasi
    Tsentraalne osa- suuraaju poolkerade oimusagara koord
    175. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
    Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine
    Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid
    Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu
    Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju
    176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv)
    - kerakujuline
    - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus
    - koosneb:
    - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest )
    - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha)
    177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus
    Ripsmed kaitsevad silmamuna
    Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna
    Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist
    Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna
    Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna
    178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte
    Retseptoorne osa- võrkkesta kepikesed ja kolvikesed
    Juhtiv osa- II peaajunärv
    Tsentraalne osa- kuklasagarakoor
    179. Haistmisanalüsaator
    Retseptoorne osa- ninaõõne ülemises osas, moodustub tugirakust ja retseptoorsest rakust
    Juhtiv osa- I peaajunärv
    Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind , kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul
    180. Maitsmisanalüsaator
    Retseptoorne osa- keelelimaskestas
    Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv
    Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes
    181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid
    - keha väliskate
    - paksus 1-4 mm
    - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid
    - osaleb soojusregulatsioonis
    - on veredepoo
    Kihid:
    -Epidermis e marrasknahk:
    - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest)
    - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed)
    - Pärisnahk :
    - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega)
    - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude )
    Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid , naha komperetseptorid
    182. Nahas paiknevad retseptorid
    Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Erineva ehitusega naharetseptorid asuvad naha eri kihtides.
    -Valuretseptoridepidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis
    -Puuteretseptorid – pärisnaha näsakihis ja naha pindmistes osades
    -Temperatuuti ja puuteärrituse retseptorid- pärisnahas
  • Vasakule Paremale
    Anatoomia #1 Anatoomia #2 Anatoomia #3 Anatoomia #4 Anatoomia #5 Anatoomia #6 Anatoomia #7 Anatoomia #8 Anatoomia #9 Anatoomia #10 Anatoomia #11 Anatoomia #12 Anatoomia #13 Anatoomia #14 Anatoomia #15 Anatoomia #16 Anatoomia #17 Anatoomia #18 Anatoomia #19 Anatoomia #20 Anatoomia #21 Anatoomia #22 Anatoomia #23 Anatoomia #24 Anatoomia #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mlo Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Anatoomia KOGU konspekt
    50
    doc

    Anatoomia KOGU konspekt

    1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus-  epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine)  side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett  lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,

    Bioloogia
    Anatoomia- kogu materjal
    86
    doc

    Anatoomia- kogu materjal

    INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi

    Inimese anatoomia
    Anatoomia materjal
    87
    doc

    Anatoomia materjal

    INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

    Anatoomia
    INIMESE ANATOOMIA
    170
    doc

    INIMESE ANATOOMIA

    INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

    Bioloogia
    Anatoomia põhjalik konspekt
    16
    docx

    Anatoomia põhjalik konspekt

    1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täi

    Anatoomia
    Anatoomia I kontrolltöö 8 lk
    18
    docx

    Anatoomia I kontrolltöö 8 lk.

    ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skele

    Anatoomia
    Anatoomia kordamisküsimused-vastused
    84
    odt

    Anatoomia kordamisküsimused-vastuse d

    Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus  EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine)  SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse.  LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid.  NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni

    Kategoriseerimata
    Anatoomia küsimused 1-69
    24
    docx

    Anatoomia küsimused 1-69

    ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun