Kinnitub sääreluuköprusele REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5.varba põhimikule. PAINUTAB VARBAID 2. Pikk suurvarbapainutaja- algab pindluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub suurvarba küüslüli põhimikule. PAINUTAB SUURT VARVAST 3. Sääremarja kolmpealihas-jaguneb kaheks (SUUR PEALMINE SÄÄRE OSA): KANNA PAINUTAJA/TÕSTJA Lest-sääremarjalihas- algab sääreluu tagumisel-ülemisel pinnal paiknevalt joonelt ja pindluu pealt Kaksik-sääremarjalihas- algab kahe peaga: a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale
teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja painutaja faalanksile ( lülile ) 3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5
3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas........................................................................................................9 Lühike pindluulihas..................................................................................................10 JALA LIHASED .....................................................................................................11 Lühike varvaste sirutaja.................
Pindmine kiht: algus sama Ümar sissepööraja (õlavarreluu mediaalselt põndapealselt kodarluule), sissepööraja Kodarmine randmepainutaja (teisele kämblaluule), randme painutamine Pikk pihulihas (läheb kitsaks pihukõõluseks), randme painutaja Küünarmine randmepainutaja (5- ndale kämblaluule), randme painutaja KÜLGMINE RÜHM: sirutamine Süva kiht: Väljapöörajalihas (õlavarreluu lateraalselt poolelt kodarluule), välja Vaagnavöötme lihased pööramine Pindmine kiht: algus sama, mis süva kiht
põndapealis seks, kinnitub põndapealis, samanimelise peopesa küünarnukk sirutajaga nahale lähendab kätt Pindmine sõrmede painutaja Sügav sõrmede painutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Õlavarreluu Jaguneb 4ks Painutab II-V m. fleksor Küünarluu, II-V sõrme Painutab
Pikk ja lühike pöidlasirutaja extensor indicis - Nimetissõrme sirutaja extensor digiti minimi Väikesõrme sirutaja supinator - Väljapööraja lihas abductor pollicis longus - Pikk pöidlaeemaldaja Käe lihased abductor pollicis brevis - Lühike pöidlaeemaldaja flexor pollicis brevis - Lühike pöidla painutaja abductor digiti minimi - Väikesõrme-eemaldaja flexor digiti minimi brevis - Lühike väikesõrme painutaja oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales-
õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse Sisekülg pinnalt ja luudevaheliselt relihased painutaja faalanksi põhimikule kilelt. Jaguneb küünarvarre Algab küünarluu eesmiselt alumises osas neljaks Süva sõrmede- pinnalt ja luudevaheliselt kõõluseks, mis kinnituvad painutaja
Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ........................................................................................................................... Extensor .............................................................................................................................. Supinator ....................................
dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk
sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt.
66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse pööramine koos käega Pikk pöidla painutaja Kodarluu Pöidla distaalse faalanksi Pöidal painutus põhimik Süva Küünarluu eesmine pind 2.5. Sõrme distaalse Sõrmede painutus sõrmedepainutaja faalanksid Pindmine Õlavarreluu mediaalne 2.5. Sõrme kesksed Sõrmede painutus sõrmedepainutaja põndapealne faalanksid
flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi .................................................................... 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum ....
kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd. Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist. Glükoosi lagunemiseks vajab organism hapnikku. Kui lihased töötavad kaua ja ilma puhkamata, siis kaotavad nad järk-järgult oma töövõime ja väsivad.
ülemisele otsale suhtes, samal ajal pöörates teda mõnevõrra väljapoole. Sirutab reit vaagna suhtes Õrnlihas Algab Kinnitub kõõluse Reie painutaja ja häbemeluult abil, mis on ühine reie lähendaja kahe teise lihasega poolkõõluslihaseg a ning rätsepalihasega Sääremarja- sääre-ja pindluu Moodustab põlves painutab
-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
· tee soojendust · naiste kandevõime: kuni 10kg; meeste kandevõime: kuni 20kg · raskus jaotada kahe käe vahel · selg hoida sirge, nagu kepp · kükitada esemele lähedale · parim kott on seljakott (10%kehakaalust) Rühivigade vältimine treenimisel: · treenida ei tohi piirkonda, mis saab juba pidevat koormust ( näiteks stepipingil aeroobika, kui töötad terve päev seistes ) · tasakaalustatud areng- sirutaja ja painutaja paaristöö · süva- ja pindmised lihased tasakaalustatult treenida · kui harrastada spordiala, mis treenib vaid üht kehapoolt, siis tuleb tähelepanu pöörata ka teisele, väldib lülisamba kõverdumist Kõnnireeglid: Kõnd on parim vahed õige kehahoiu treenimiseks · tunneta keharaskuse õiget paiknemist jala talla all · hoia jalalabad paralleelselt · kõnni mööda sirgjoont, väldi harkisjalu kõndi · rinnakorv asub astuva jala kohal
sõrmedesirutaja õlavarreluu II-IV sõrme selgmised sirutab kätt ja II-IV sõrme Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli). Luudevahelised: täidavad kämblaluudevahemikke ja kas lähendavad sõrmi keskjoonele (kolm lihast) või eemaldavad neid (neli lihast). suur tuharalihas niudeluu, ristluu reieluu tuharaköprus tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; m
Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule
iga ajam varustatud mehhaaniliste piirajatega. HAL 5 Ümber põlve asuvate musklite grupi mudel. Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid Nahale pannakse kaks sensorit, mille abil juhitakse liigest nagu on näha joonisel. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Kaks painutaja- ja sirutajalihasest tulevat müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse. Müoelektri mõõtmine ja töötlemine Joonisel on näha põlve ümber olev lihasegrupp. võivad vastavalt tekitada pöördeid ülesse tõmmete poole, kuid ei suuda neid tekitada venimis suunas. Sellepärast vajab lihasgrupp mõlemasse suunda pööretegeneraatorit.
Liigesele kinnitatud potensiomeetriga mõõdetakse iga liigese nurk. Iga ajam on liigse paindumise ja venitamise vältimiseks varustatud mehhaaniliste piirajatega. 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. A. Bioloogilisel informatsioonil põhinev ajamite konrollimine. Kõigepealt HAL-i müoelektrit kasutav, lihaste kokkutõmmete pöördmomente jälgiv, meetod pöörde tekkitamiseks. Painutaja- ja sirutajalihase lähedale nahale ühendatakse kaks sensorit müoelektri detekteerimiseks, mille abil juhitakse, joonisel 15 olevat liigest. Sensor koosneb kahest elektroodist ja instrumentaalsest võimendist. Painutaja- ja sirutajalihasest tulevat kahte Joonis 14. HAL-3.konfiguratsioon. müoelektrilist signaali filtreeritakse ja võimendatakse.
käelabade ja sõrmedega. Rindkere tasemel ja allpool vigastuse tulemuseks on parapleegia (v.a. käed) T2 kuni T8 vigastuste puhul on inimesel teatud kontroll käte üle, kuid vähene kontroll torso üle, kuna kõhulihaste üle puudub kontroll. T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö. Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad. 8 http://www.wingsforlife.com/images/spinal_cor d_injury/What_is_SCI_4_EN2.jpg Seljaaju vigastuste tagajärjed Videod: Seljaaju trauma audiovisuaalne ettekanne http://www.youtube.com/watch?v=7CkmR1LCXy8 Seljaaju trauma tagajärjed http://www.youtube.com/watch?v=PseUxltIw_U
valmistamine. Greifi eripära näiteks Kroonpressiga võrreldes on see, et Greif kasutab poogna trükki, st paber on valmis lõigatud poognatesse. Peale mitme erinevate operatsioonide ja värvivalikuga trükiseadme oli Greifis palju erinevaid raamatute järeltöötlusseadmeid: alates 3D lakiprinterist ja lõpetades nurgaaugustajate ja paela raamatu vahele panijatest. Mulle isiklikult tundusid huvitavad poognate kokkuköitja ja raamatu selja painutaja. Nagu antud külastusest raamatutrükikotta jäi meelde lapsepõlvest kuuldud õpetus: raamatut peab ilusti hoidma. Nüüd, nähes kui palju on tööd ühe väikse köidetud trükisega, väikeste tiraazide juures tasub seda õpetust nende tublide inimeste auks ikka meeles pidada. Kõige viimasena külastasime flekso trükikoda Estiko Plastar. Estiko teeb nö mõned tooted algusest lõpuni oma majas. Näiteks toodab ise toorgraanulist kilet, trükib kilele kliendile
RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
õlavarrelihas köbrukesele Tõmbab õlavart ette keskele ja keerab vähesel määral sisse Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule painutaja pinnalt Õlavarre Algab kahe peana: Kodarluule Küünarvarre painutaja kakspealihas Pikk pea-abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea-algab kaarnajätkelt. Õlavarre- Algab kolme peana: Küünarnukile Sirutab küünarvart,
õlavarrelihas köbrukesele Tõmbab õlavart ette keskele ja keerab vähesel määral sisse Õlavarrelihas Õlavarreluu eesmiselt Küünarluule painutaja pinnalt Õlavarre Algab kahe peana: Kodarluule Küünarvarre painutaja kakspealihas Pikk pea-abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea-algab kaarnajätkelt. Õlavarre- Algab kolme peana: Küünarnukile Sirutab küünarvart,
B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas
B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ? õlaliigesele D: mis on tema peamine funktsioon? Eemaldab ülajäset 51. Milline lihas on peamine põlvesirutaja (jalgpalluri lihas)? Reienelipealihas A: millistest osadest ta koosneb Reiesirglihas, keskmine-, külgmine- ja vahepealne pakslihas
Igal lihasel on oma nimetus, mis püüab anda ka pisut informatsiooni selle lihase kohta. Lihaste nimetused võivad olla: - kuju järgi - ümar (teres), romb- (rhomboideus)jne., - suuruse järgi - väike (minimus), suur (maximus) jne., - asukoha järgi - õlavarre (brachii), reie (femoris) jne., - osade arvu järgi - kakspea (biceps), kakskõht (digastricus) jne., - kinnituskohtade järgi - rinnaku-keeleluu (sternohyoideus) jne., - funktsiooni järgi - painutaja (flexor), sissepööraja (pronator) jne. Lihaste abiaparaadid: Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde: - fastsiad - sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda, eraldavad lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise
ETTEVALMISTAV FAAS:Poolkükk sarnane paigalt kaugushüppe positsioonile. Eelnev väljavenitus soodustab 2.faasi kontraktsiooni. Tugev deformatsioon suurendab elastsusjõudu. Faasi algul raskusjõule allajääv töö. Faasi lõpus tasakaalustav lihastöö.2.TÕUGE PINNASELT:Tõukfaas hüppe-ja pöialiigesest taldmine painutus. Tugevalt töötavad sääre tagumise ja külgmise rühma lihased. Väga lühiajaline,kuid tugev kontraktsioon. NB!Lestlihas. Tagumine sääreluulihas,pikk suurvarba painutaja,pikk varvastepainutaja,pindluulihased. Põlveliigesest sirutus-reie nelipealihas. Puusaliigesest sirutus-kõik tuharalihased väikese ja keskmise tuharalihase tagumised kiud,Reie tagumise rühma lihased,suur lähendaja. Küünarliigese painutus,laliigse liikumine ette-PAINUTUS. Kerele toimub lülisambasirgestaja3.LEND JA PÖÖRE ÜMBER FRONTAALTELJE:Lennufaas toimub keha grupeerimine ja pööre ümber frontaaltelje.
RÜHT Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend
(19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17. Poolkilelihas reie tagaküljes, (46) painutab põlve 18. Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19. Reie-kakspealihas (44) painutab põlve 20. Õrnlihas põlve painutaja, sisemine lihas. (42). 21. Reie-nelipealihas viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit). 22. Rätsepalihas eesküljel, neli liigutust viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre painutus ja sissepööre (35). 23-25 on säärelihased 23. Sääremarja-kolmpealihas kanna tõstmine (48, 49) 24. Eesmine sääreluulihas tõstab pöida, läheb talla alla (52) 25. Pikk pindluulihas tõstab jala välimist serva (53)
(supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv 2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv 24. Jala toetuspunktid seismisel 4 toetuspunkti- Kandluu köber, 1., 4., 5. pöialuu pead -jalavõlvid: Pikivõlv - Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul.
kuni 40m³ konteinerid, mitmesugused kraap- ja lintkonveierid, mehhaanilised puulõhkujad ja lumekoristusmasinad Paide Masinatehas paikneb 2,9 hektaril, millest 10 000 m² on tootmis- ja laopindu. Elektrienergia tarbimise koguvõimsus on 20 000 kW. Kõik toodang põhineb töötajatel. Kokku kuulub tehasesse 115 töötajat, neist 95 on töölised ja juhtivasse töötajaskonda kuulub 20 inimest. Tavatöötajate hulka kuuluvad ametid nagu keevitaja, gaasilõikaja, giljotiinilõikaja, painutaja, treial, freesija, puurija, monteerija, haaveldaja ja värvija. Juhtivad töötajad on tootmisjuht, projektijuht, tsehhide juhataja, energeetik, müügimees ja varustaja. 2.2. Masinad Paide Masinatehases on palju erinevaid masinaid ja igaüks nendest on mõeldud erinevat tööd tegema. Sealt võib leida nii tänapäeva uusimaid masinaid kui ka vanu nõukoguaegseid aparaate. 9 Lõikepinke on Masinatehases kahte liiki, üks neist on plasmalõikuspink ja teine gaasilõikuspink.
Töölisi : 355 Kontoritöötajaid : 65 Naisi : 307 Ametid: Toodete koostaja –pakkija Materjalide vastuvõtja Mehaanik-seadistaja CNC –programmeerija Toodete koostaja Keevitaja Kvaliteedikontroll SMT-hooldustehnik Parandaja Tõstukijuht Pakkija Neetija Laotöö koordinaator Painutaja SMD-liini operaator Stantsija Värvimisliini operaator Lainejootmismasina operaator Materjalide komplekteerija Lakimasina operaator Diagnostik-parandaja Käislakkija Testitehnik Töötamine graafiku alusel vahetustes. Tööpäeva pikkus E – R 06.00 – 14.30; 14.30- 22.00; Kontoritöötajatel 08.00 - 16.30. L,P puhkepäevad. Lõunapausi pikkus 30 minutit, lisaks lühikesed puhkepausid 2x10min
sääre kolmpealihas - A: sääreluult, pindluult, reieluult, K: kandluule (Achilleus) tallalihas - A: reieluult, K: kannakõõlusele eesmine sääreluulihas - A: sääreluult, K: talb-, pöialuule pikk varvastesirutaja - A: pindluult, sääreluult, K: 2.-5. varba lülidele pikk suurvarbasirutaja - A: pindluult, K: suurvarbale pikk varvastepainutaja - A: sääreluult, K: 2.-5. varba lülidele pikk suurvarbapainutaja - A: pindluult, K: suurvarbale vihmausslihased - A: pika painutaja kõõluselt, K: 2.-5. varbale lühike varvastesirutaja - A: kandluult, K: 2.,3.,4. varba lülidele lühike suurvarbasirutaja - A: kandluult, K: suurvarbale lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS
(kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? - Sidemed, sünoviaalpaunad, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad - Kõigis liigestes on sidemed 4. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad (3) ja luud 1. Kand - kannaluud (7) 2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7
õlavarre anteversioon, õlavarre kaarnanokkjätke aduktsioon, pronatsioon lihas Õlavarrelihas õlavarreluu eespind küünarluu köprus Õlavarre-kakspealihas 1. abaluu liigeseüline kodarluu köprus küünarvarre painutaja köbruke 2. kaarnajätke Õlavarre-kolmpealihas 1. abaluu liigesealune küünarnukile küünarliigese sirutaja köbruke 2.-3. õlavarreluu tagumine pind 15 Küünarnukilihas õlavarreluu lateraalselt
n = 3 x 500/ 1000 = 1,5 2 prozektorit Montaazi ajal muudetakse prozektori asukoht sõltuvalt tööfrondi liikumisest. Üldvalgustusele lisandub ehitusobjekti ümber töötav tänavavalgustus Rakvere tn pool. Ehitusaegse üldvalgustuse paigaldatakse vastavalt joonisele ,,Ehitusplatsi üldplaan". Tabel 5. Masinate ja mehhanismide koguvõimsus Nimetus Kogus, tk Võimsus, kW Armatuuri painutaja 1 3 kW Segumasin 1 0,6 kW Soojapuhur 2 9 kW Käsitööriistad 20 20 kW Keevitusseade 1 5 kW Pahtliprits 3 3 kW
PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma Asub kaelas. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: 1) Kõhusirglihas 2) Kaks põikilihast 3) Ristlihas Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid: 1) Deltalihas 2) Suur tuharalihas 3) Reiesirglihas Asetuse järgi jaotuvad lihased: pindmised ja süvad; mediaalsed ja lateraalsed; eesmised ja tagumised Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse: 1) painutaja(d) - FLEXOR(ES) 2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon
Lihaste ülekoormus (sageli viirushaiguse foonil) liialt tugeva treeningukoormuse korral kutsub esile perifeerse lihasväsimuse, samuti energiadepoo tühjenemise. Tulemuseks on esmalt koordinatsiooni häirumine, seejärel lihaste düsbalanss. Niude-nimmelihase düsbalanss Ühelgi teisel lihasel ei ole nii palju erinevaid funktsioone, ükski teine ei põhjusta nii palju valu kui niude-nimmelihas ehk iliopsoas. Kuna iliopsoas on peamine puusaliigese painutaja, siis tema kokkutõmme ehk spasm (lühenemine) põhjustab paljude ümbritsevate lihaste pingestumise ja valu. Krooniline iliopsoase valu ja nõrkus võivad tekkida: · pidevast magamisest, puusad painutatud asendis (nn looteasend) · istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust toimub peamiselt niude nimmelihase abil)
lülivaheketaste tahapoole suunatud väljasopistumist. McKenzie: kere ekstensioon vähendab või kõrvaldab jalga kiirguvat radikulaarset valu. Kui tahapainutus tugevdab valu kiirgumist jalga, on see vastunäidustatud. Oponendid arvavad, et McKenzie meetodi puhul on tegemist eelkõige paraspinaallihaste ja puusaliigese sirutajalihaste tugevdamisega. Lülisamba sirutuse eesmärk: 1 avada lülide närvijuurekanaleid ja väikseid liigeseid 2 venitada reie painutaja- ja kõhulihaseid, aga ka selja sirutajalihaseid 3 tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid 4 parandada liikuvust nimme-ristluuliigeses Lõppasendis: niudeluuhari stabiilselt alusel, sirutatakse käed ning lülisammas. Teha mitu korda päevas. Alaselga sääsetv ergonoomiline eseme maast võtmise tõste ehk Golfimängija tõste (the golfer’s lift) • On efektiivne viis vähendamaks seljale mõjuvat koormust korduval esemete tõstmisel
koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja imiku puhul on pulss õlavarrearteril paremini tuntav kui kodarluuarteril. (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). 61
annaabi.ee 
