kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus). Enne kudumist jagatakse silmused kolmele vardale. Pöial kootakse ringselt. Juba teisel või kolmandal ringil kahandatakse parempidise kudumisvõttega külgedelt juurdekootud silmused. Vajaduse korral kahandatakse veel pöidla tagaküljel 2-3 silmust. Pöidla kõrguseks kootakse ringselt kuni sõrmeküüneni. Siis alustatakse otsa kahandamist. Kahandatakse vaheldumisi kord varda alguses, kord varda lõpus. Esimese ja teise kahandusringi vahele kootakse 2 rida, teise ja kolmanda ringi vahele 1 ring ilma kahanduseta. Edasi kahandatakse igal ringil seni, kuni igale vardale on jäänud 2 (või 1) silmust. Siis katkestatakse lõng ja tõmmatakse see silmustest läbi.
· ALGAB o Humerus'e epicondylus medialis'elt o Pr. Coronoideus'elt o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx media külgedele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA SÜVAD LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM PROFUNDUS · ALGAB o Ulna eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx distalis'ele M. FLEXOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o Pöidla phalanx distalis'ele M. PRONATOR QUADRATUS · ALGAB o Ulna eesmise pinna distaalselt veerandilt · KINNITUB o Radius'e eesmise pinna distaalsele veerandikule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. ANCONEUS · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o Olecranon'i lateraalsele küljele o Ulna tagumisele pinnale M. EXTENSOR CARPI RADIALIS LONGUS · ALGAB
66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse pööramine koos käega Pikk pöidla painutaja Kodarluu Pöidla distaalse faalanksi Pöidal painutus põhimik Süva Küünarluu eesmine pind 2.5. Sõrme distaalse Sõrmede painutus sõrmedepainutaja faalanksid Pindmine Õlavarreluu mediaalne 2.5. Sõrme kesksed Sõrmede painutus sõrmedepainutaja põndapealne faalanksid
küüneni, siis kahandatakse, kududes iga varda lõpus kaks silmust kokku. Keskmise sõrme kudumisel võtta esimese sõrme vahesilmustest silmused vardale, kududa keskmise sõrme käepealsed silmused, siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust
siis kahandatakse, kududes iga varda lõpus kaks silmust kokku. Keskmise sõrme kudumisel võtta esimese sõrme vahesilmustest silmused vardale, kududa keskmise sõrme käepealsed silmused, siis luua vahesilmused ja võtta pihupoolsed silmused vardale ja kududa sõrm valmis. Kolm keskmist sõrme kududa ühelaiu-sed. Pöidlasilmused võtta kolmele vardale. Esimese ringi kudumise ajal kududa 1--2 silmust pöidlaaugu otstesse juurde. Kootakse 3^-4 ringi, siis kududa pöidla mõlemal küljel kaks silmust kokku. Kui vaja, võib pöidla külgedel või taga umbes poolel kõrgusel silmuseid vähendada nii palju, et pöidla laius jääb parajaks. Valmiskootud kinnas triikida läbi niiske riide siledaks. Labakinda kudumist alustatakse randmest. Silmuste loomisel arvestada, kas kude tõmbub kokku (vikkel-, palmik-, soonik- ja kähe lõngaga kootud kude) või venib hoopis laiemaks (pitskude). Tavaliselt luuakse 16--20 silmust igale vardale, seega kokku 64-- 80 silmust
(kootud parem- ja pahempidises koes) • Randme kudumine sõltub kuduja soovist • Kasutatud üht värvi lõnga, kootud 10 rida Labaosa kudumine • kootud parempidises koes, kasutatud 3 värvi • labaosa kudumisel arvestatud kinda mustrit • mustri kudumist alustatud 12. realt • labaosa kootakse u 3-5cm, proovides kätte kuni on leitud pöidlale sobiv koht • vajadusel võib kasvatada silmuseid juurde • valmib 8 osa valge kirjaga mustrit, enne kui on jõutud pöidla avani • Peale ava kudumist on jätkatud kudumist kuni väiksese sõrme otsani Pöidlaava kudumine • Võta pöidlaavaks 1/3 kahe varda silmuste arvuks. Kui igal vardal on 12 silmust, siis pöidlaavaks võta 12+12/3=8 silmust • Kuna ühel vardal on 12 silmust, jääb üle veel 4 silmust, millest 2 kootakse enne ja 2 kootakse peale pöidlaava läbi • Võta pöidlaava silmused haaknõelale • Loo töövardale kerast tuleva lõngaga samapalju uusi silmuseid
.............................. 7 2.4 Labaosa kudumine........................................................................................ 8 2.5 Pöidlaava kudumine...................................................................................... 8 2.5.1 Paremakäe pöidlaava..............................................................................8 2.5.2 Vasakukäe pöidlaava...............................................................................9 2.5.3 Pöidla kudumine...................................................................................... 9 2.5.4 Pöidla otsa kahandamine........................................................................9 2.6 Kinda otsa kudumine...................................................................................10 2.7 Kinda viimistlemine..................................................................................... 10 3. Kokkuvõte.....................................................
Kinda kudumine KINNAS Kinnast kootakse viie vardaga nagu sokkki. Randme osa kootakse soonikkoes või sakilise servaga. Soonikkoes kududes algab muster pärast randmeosa valmimist. Kaks rida kududa ühevärviliselt parempidises koes (enne mustrit) kasvatades igal vardal kuni kaks silmust lisaks. PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja neljanda varda lõpus kaks silmust parempidise võttega kokku. PÖIDLA KUDUMINE Pöidla kudumiseks korjame pöidlaava silmused vardale. Külgedele lisame ühe silmuse (kummalegi küljele). Teiselt poolt tuleb hakata silmuseid üles nokkima. Jagame silmused kolmele vardale nii, et tagumise külje vardale jääb...
Pikk ja lühike pöidlasirutaja extensor indicis - Nimetissõrme sirutaja extensor digiti minimi Väikesõrme sirutaja supinator - Väljapööraja lihas abductor pollicis longus - Pikk pöidlaeemaldaja Käe lihased abductor pollicis brevis - Lühike pöidlaeemaldaja flexor pollicis brevis - Lühike pöidla painutaja abductor digiti minimi - Väikesõrme-eemaldaja flexor digiti minimi brevis - Lühike väikesõrme painutaja oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales-
lateralis lateraalse ja eesmise supinatsioon ne liiges pinna proksimaalne ⅓ le M. abductor ulna, radiuse 1.metakar- -pöidla -karpo- metakarpaal- radialis pollicis longus tagumine pind paalluu abduktsioon liiges M. extensor radiuse pöidla phalanx -pöidla -karpo- metakarpaal- radialis pollicis brevis tagumine pind proximalis ekstensioon liigeses ja metakarpo- falangeaalses liigese M. extensor ulna tagumine pöidla phalanx distalis -pöidla -karpometakarpaalse pollicis longus pind ekstensioon s,
Külgmine pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Mediaalne pea õlavarre luu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamal Kinnitub küünarnukile. 3. Õlavarrekakspealihas- ehk biits (painutab küünarvart) algab kahe peaga: Pikk pea algab abaluuga Lühike pea algab kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1
Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole Pikk pöidlapainutaja Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse faalanksi Painutab pöialt, painutab ja luudevaheliselt membraanilt põhimikule pöörab kätt sissepoole Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab 2.-5.sörme, painutab ja luudevaheliselt membraanilt faalanksite põhimikule pöörab kätt sissepoole
mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart KÜÜNARVARRE LIHASED 1. EESMINE RÜHM painutajad RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: 2-5da sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole ÜMAR SISSEPÖÖRAJA
................................................................6 3.KÜÜNETEHNIKUD JA KONTAKTLÄÄTSED.................................................6 .1Põhjustajad.......................................................................................................... 7 .2Ennetamine.......................................................................................................... 7 4.KONTAKTLÄÄTSEDE OHUTU SILMAST EEMALDAMINE..............................7 4.1Nimetissõrme ja pöidla meetod.........................................................................8 5.KOKKUVÕTE........................................................................................9 6. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 SISSEJUHATUS Erinevatel põhjustel eelistatakse aina enam kontaktläätsi prillidele. Kontaktläätsede kandmisel aga võib esineda erinevaid probleeme ning sõrmede kokkupuutel silmaga võib kanduda silma
o: caput breve – processus coracoideus + caput longum – tuberculum supraglenoidale i: tugeva kõõlusega olecranonile f: küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon + õlaliigese vähene antefleksioon KÜÜNARVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus abductor pollicis longus o: facies posterior radii et ulnae i: os metacarpalis 1 f: abdutseerib pöialt Musculus extensor pollicis brevis o: facies posterior radii i: pöidla phalanx proximalis f: sirutab pöidla proksimaalset lüli Musculus extensor pollicis longus o: facies posterior ulnae i: pöidla phalanx distalis f: sirutab pöidla distaalset lüli Musculus extensor indicis o: facies posterior ulnae i: aponeuroos dorsalis indicis (digiti 2.) f: sirutab nimetissõrme + randme dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum o: epicondylus lateralis humeri i: aponeuroos dorsalis digiti 2. – 5.
Koristatakse kliendi paremalt poolt parema käega, leivataldrik vasakult poolt vasaku käega.Taldrikud tõstetakse kliendi selja taha vasakusse kätte. Söögiriistad asetatakse ja toidujäätmed pühitakse esimesele taldrikule. Laud koristatakse lõplikult peale klientide lahkumist. Taldriku puhastamine: · Pärast esimese taldriku kätte võtmist seatakse söögiriistad sellele. Esimese kahvli käepide jääb pöidla alla, nii ei kuku ülejäänud söögiriistad taldrikult. Siis libistatakse nuga risti kahvli alla. · Nüüd võetakse teine taldrik söögiriistadega ja asetatakse söögiriistad esimesele taldrikule, kahvel pöidla alla ja nuga kahvli alla.
Ma vihkasin võistluspaigale jõudmist, suurim neist oli Colosseum Roomas. Ma vihkasin, et kuigi käisin erinevates kohtades, tundusid need siiski nii ühesugused alati ringikujuline, liivane pinnas. Ma vihkasin neid vastikuid veriseid vaatemänge armastavaid roomlaseid, kes hõiskasid kõrvulukustavalt ning kui võitja oli vastase maha surunud, siis andsid nad märku tapmisest või halastamisest. Kui publik tahtis surma, keerasid nad pöidla alla poole, kui nõudsid aga armuandmist, keerasid nad pöidla üles poole. Lõpliku otsuse tegi siiski keiser kui ta kohal viibis. Ma proovin enda vastikustunnet alla suruda. Ma annan endast kõik, et olla areenil parim. Ma teen seda enese nimel, teen seda vabaks saamise nimel. Kordan endale iga päev, et suudan kolm aastat võitlustest välja tulla eluga, ning siis olen ma vaba mees.
ülemine ots mediaalse faalanksi põhimikule Pikk pöidlapainutaja Ruut sissepööraja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Kodarluu Pöidla Painutab pöialt m. pronator Paikneb Proneerib pollicis longus distaalne quadratus küünar- ja küünarvart faalanks kodarluu distaalsete
(teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama,
Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi .................................................................... 16 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum .............................................................................. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares .................................................. 20 19
LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas............
Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud. Teadmatust väljendame õlgade kehitamisega, mis koosneb kolmest liigutusest: laialilaotud käed, kehitatud õlad ja kergitatud kulmud. Osad kehalised väljendid on eri riikides erinevad. Näiteks ülestõstetud pöial. Sellist sümbolit kasutatakse maanteel hääletamiseks ning olukorra stabiilsuse näitamiseks. Ent kui pöial tõstetakse üles järsu liigutusega on sel solvav tähendus. Kreekas tähendab pöidla tõstmine hoopis "pea suu, mokk maha!" Samuti kasutatakse seda liigutust võimu sümbolina. Zestikuleerimine on käeliigutuse tegemine. Hõõrudes oma peopesi anname edasi tundeid, mis on seotud millegi hea ootuse ja lootusega. Mida kiirem hõõrumine, seda paremaid tulemusi inimene ootab. Pöidla hõõrumine teiste sõrmede vastu tähendab tavaliselt raha ootust. Ristatud sõrmed väljendavad aga pettust või nördimust, vastupidiseks sellele tähendavad aga harali pöidlad jaatavat märguannet
2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M
See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 35. Amfiartroosi mõiste Amfiartroos on suuresti piiratud liikumine liigeses. Kannapöialiigesed on amfiartroosid, need suurendavad jalavõlvi elastsust. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme-kämblaliiges Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. 38. Kämbla lüliliigesed Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed. Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed
12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks
madalamalt. lükkamine (nt kangi tõstmine sirgetele kätele) 66. KÜÜNARVARRE LIHASED Pikk pöidlapainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse(kaugmise) *pöidla painutamine. luudevaheliselt membraanilt. faalanksi(lüli) põhimikule. Süva sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks.
Lapse arengu analüüs Lapse nimi: Lora Lapse vanus: 2,5 aastat Motoorne areng Kõnnib trepist üles, astudes kord parema, kord vasaku jalaga Hüppab põrandalt üles Seisab üksinda paremal ja vasakul jalal Hüppab põrandalt üles Õõtsutab jalga, et palli lüüa Rõngast visates kasutab silma-käe kordinatsiooni Lükkab helmed paelale Peatub täisjooksu pealt Peenmotoorne areng Oskab haarata ja lahti lasta Pliiatsihoid: rusikas pöidla ja sõrme vahel Käe eelistus Kopeerib ringjoont Kopeerib ruttu Veeretab, rebib, kortsutab, valab, topib, silitab Sotsiaaalne areng Teab oma nime Tunneb end ära peeglis Õpib mängima ja tegutsema omaette Lepib täiskasvanu eemaldumisega Jäljendab täiskasvanut ja tahab teda aidata Harjutab eneseteenindamist ja saab lihtsamate toimingutega ise hakkama Palub, tänab ja tervitab Vaimne areng Kuulab juttu Näitab arusaamist sõnadest Esitab küsimusi Kasutab lauset, mis koosneb kolmest sõnast
See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje.
kolmpealihas ülaosalt, mediaalne pea küünarnukile. määral õlavart taha mediaalsele. õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Algab kodarluu eesmiselt Küünarvar Pikk pöidla- Kinnitub pöidla distaalse Sisekülg pinnalt ja luudevaheliselt relihased painutaja faalanksi põhimikule kilelt. Jaguneb küünarvarre Algab küünarluu eesmiselt alumises osas neljaks Süva sõrmede-
Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges Lameliiges Võib toimuda tühine rotatsioon Nt: Randme-kämblaliiges 15. Amfiartroosi mõiste. Näide esinemise kohta Amfiartroos Liigesed, kus liikumine on vähene. Nt. Kanna-ja käeluu vahel 16. Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud Kaelalüli 7 Rinnalüli 12
ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad
See pill oli nelinurkne. Mängus osales 4 sõrme, inglise pillil 3 sõrme. Kontsertiina oli tolle aja kohta arenenud pill. Kuna kontsertiinat oli kerge ka kaasas kanda, sai sellest armastatud salongipill nii Londonis kui ka Pariisis. 1840.aastal ehitas Henrich Band Saksamaal uue pilli bandooniumi, mis vahetas välja kontsertiina. Pilli korpus on neljakandiline, nupud on asetatud mitme reana pilli otsaplaatidele. Õhuklappi saab avada parema käe pöidla juurde ehitatud kangi abil, hilisemal ajal ehitatud lõõtspillidel on selleks seadeldis vasaku käe pöidla juures. Bandoonium ei ole enam vahelduvhäältega pill. Selle vasaku käe nupud on ühehäälsed, akorde saab mängida mitme nupu üheaegsel vajutamisel. 1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt. Seeriatootmine sai alguse 1880.a
Plokk- ehk sarniirliiges painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). 14. Kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges liigutused ümber frontaal- (painutus, sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku
Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikesed ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu ja laenab ka Ennult 50 vakka. Enn tegi Peetriga lepingu, et selle eest tahab Maiet või 125 rubla. Aga hiljem sai Peeter aru, et tegemist on pettusega ja ta on vihane.Enn nõuab oma 125 rubla või Maiet, aga Maie Ennu ei taha.Enn vahistatakse, et proovis sõjaväekohustusest pääseda raiudes oma pöidla maha. Kuid Märt maksab Ennule ikkagi 125 rubla.Peeter lubas Maie Märdile ja nad hakkasid Peetri vanas talus elama. L.Koidula tõekspidamised: 1. Tähtsustab haridust. 2. Inimesel peab olema vabadus endale ise elukaaslane valida. 3. Sõjaväekohustus on meestele au.
kork peaks eemalduma vaikse sisinaga korgi eemaldamisel kallutada pudel 45 kraadise nurga alla. Ära suuna pudelit endale, ega teistele Enne serveerimist pühkida pudeli kaela puhta lapiga Ettevaatlikult suunata pudeli ava lähima pokaalini, juhul kui vahuvein peaks hakkama pudelist välja purskama Pokaal täita kohe alustuseks kallata igasse pokaali natukene, et vaht saaks settida Seejärel valada igasse klaasi 2/3 ndikku, et pokaal ei hakkak üle ajama valades hoia pudelit põhjast, pöidla ja sõrmedega kindlalt hoides kui pudel on avatud, tuleks see tarvitada ühe korraga Kui kasutada spetsiaalset sulgemiskorki ja pudel asetada külmikusse, on see kõlbulik veel paar päeva
62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas? Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese? Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt? Palmaarselt ehk pihkmiselt 69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud? põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku? Liigeseõõnsuse mokk 71. Mis suunas toimuvad liigutused õlaliigeses? ette, taha, aduktsioon, abduktsioon, pronatsioon, supinatsioon ja tsirkumduktsioon 72. Mille tõttu saab õlavart tõsta üle 110 kraadi
palavuse tekkides osa riideid ära võtta ja sel moel kehatemperatuuri tasakaalus hoida. Jalga panna mugavad jalatsid. Mitte asuda treenima päris tühja kõhuga ning treeningu ajaks varuda pudel vett. Ettevaatuseks treenimisel Väsimuse tekkides tuleb koormust vähendada ja liigutusi sooritada aeglasemas tempos. Vältida tuleks ülekuumenemist. Vältida tuleks liiga kõrge pulsiga treenimist. Pulss näitab südame löögisagedust ning pulssi saab endal ka ise mõõta (randme pöidla poolsel siseküljel, samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks Harjutustega tuleks algust teha pikkamööda.
13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel · Sadulliiges- pöidla randme kämblaliiges 16. Kolmeteljelised liigesed · Keraliiges- õlaliiges, puusaliiges · Lameliiges- lülisamba lülide vahel 17. Lülisammas koosneb 33-34 lülist 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli
liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga, on hästi liikuv sadulliiges, 3-teljeline liikumine: pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38. Kämbla-lüliliigesed: On tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1. kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39
Kondoom Autorid: Mario, Jaak , Hardi, Daniel, Stenver Kondoomi definitsioon Kondoom on kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See pannakse mehe jäigastunud sugutile. Kondoome tehakse tavaliselt lateksist. Kondoomi kasutamisest tuleb partneriga rääkida enne vahekorda astumist, hoolimata piinlikkusest ja ebamugavusest. Pärast võib juba hilja olla. Kasuta kondoomi: * kui Sa ei soovi isaks või emaks saada; * kui tahad kaitsta ennast või oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest. Kondoomi kasutamine Ava fooliumpakend ettevaatlikult. Ära kasuta avamiseks kääre, sõrmust, sõrmeküüsi jm, mis võiks kondoomi vigastada. Kondoomi kasutamine Tühjenda eesmine osa õhust, hoides kinni kondoomi tipust pöidla ja nimetissõrmega, jättes ruumi spermale. Vastasel korral võib kondoom puruneda. Rulli kondoom jäi...
Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180 kraadi ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. · RANNE - Randme luud (Proksimaalne rida(alates pöidla poolt): lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Distaalne rida: trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu) (8 väikest 2-reas paiknevat luud) · KÄMMAL - kämbla luud (5 lühikest toruluud) · SÕRMED - sõrmelülid ehk faalanksid (lühikesed toruluud) Pöidlal 2 lüli ->proksimaalne (põhilüli) ja distaalne (küüslüli) Teistel sõrmedel 3 lüli-> proksimaalne, keskne ja distaalne. Igal lülil on põhimik, keha ja pea.
korral seda hõlpsasti reguleerida. Parema käe asend Basskitarri mängitakse tavaliselt medikaga, mida kutsutakse ka mediaatoriks ja plektroniks, või sõrmedega. Medikaga mängimine kõlab eredamalt ja jõulisemalt ning sõrmedega mängimine pehmemalt ja naturaalsemalt. Basskitarr nõuab tavalisest veidi paksemat medikat, kuna keeled on jämedamad kui tavalise kitarri omad ning õhuke medikas võib kergesti murduda. Medikat hoitakse pöidla ja nimetissõrme vahel piisavalt tugevalt, et see maha ei kukuks, aga lõdvalt, et saaks kiiresti üle keelte liikuda. Paljud mängijad toetavad oma randme kitarri kerele keelte kohal, et kätt mängides paigal hoida. Üldiselt on medikas sobilikum rock, punk, metal ja muude ,,raskemate" stiilide jaoks. Sõrmedega mängides kasutatakse tavaliselt nimetis- ja keskmist sõrme. On olemas ka erijuhte, näiteks slap-tehnika, kus lüüakse pöidla küljega vastu keeli. Soovitatakse kasutada
Vastasel juhul aga lina põikisuunas (rõhtselt, silmade arv n). Otse- ja kaldlõikamisele kuuluvate silmade arv leitakse järgmiselt: Otselõigatavate silmade arv = silmade arvu vahe Diagonaalselt (kaldu) lõigatavate silmade arv = 2 korda väiksema külje silmade arv. Niidi kerimine käbile (uidikule) toimub nii, et niidirull asetatakse nii, et see võib vabalt pöörelda ümber oma telje, näiteks põrandale jalgade ette. Käbi võetakse vasakusse kätte (paremakäeliste puhul) pöidla ja nimetissõrme vahele nii, et käbi keel oleks ülespoole. Niit kinnitatakse käbi keele külge, näiteks seasõraga. Siis veetakse niit käbi hargist läbi ja uuesti üles ning heidetakse ümber keele. Edasi tuuakse niit hargi kaudu keeleni vastaspoolelt ja samaaegselt pööratakse käbi. Niit viiakse jälle ümber keele ja selliselt korratakse antud operatsiooni seni, kuni käbile on keritud piisavalt niiti. Niiti hoitakse seejuures parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel
Neid on 2: Plokkliiges sõrmeliiges. Liikumine kindel, fikseeritud. Ratasliiges(näiteks jalgratas, tiirleb ümber ühe telje) küünarkodarluuvahel, liigub ümber vertikaaltelje. Küünar ja kodarluu vahel. 94. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2 varianti: Ellipsoid ehk munaliiges kodarluu 2 telge - ümber frontaaltelje ja ümber sagitaaltelje. Saame ühte pidi lehvitada ja teistpidi liigutada. Kodarluu on kaugemal ja ei sega pöidla tööd. Randmeluu ja kodarluu vahel. Sadul- ehk rübiliiges saame liikuda ümber sagitaal ja frontaaltelje üks ainsam koht kehas pöidla kämblaluu ja randmeluu. Kämblaluu liigendub kämblaluuga. Pöial on multisõrm saab nii palju funktsioone teha nagu 4 ülemist sõrme kokku. 95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2: Keraliiges frontaal, sagitaal, vertikaal- telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges.
innerveerivad moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 1. n. cutaneus femoris lateralis 2. n. femoralis: vagnavöötme vahelmise rühma lihased, reie eesmise rühma lihased 3. n. obturatorius: reie mediaalse rühma lihased c) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris (plexus brachialis) 9) peopesa naha innervatsioon (närvid, mitu sõrme) n. medianus - pöidla poolt alatest 3,5 sõrme n. ulnaris - väikesõrmest alates 1,5 sõrme 10) plexus sacralis’e moodustumine (segmendid), millise lihase peal paikneb, tugevaim haru, mida innerveerib reie piirkonnas (rühm) moodustavad 5. nimmenärvi, 1-5. ristluunärvi ja õndranärvi ventraalharud; paikneb m. piriformis’e eesmisel pinnal; reie tagumise rühma lihaseid; tugevaim haru on n. ischiadicus 11) mis närv millistest põimikutest innerveerib: m. biceps brachii, m. peroneus longus m. biceps brachii - n
Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku. Tema vanemad üritasid seda Mihklist välja ravida, kuid see oli haiguse esmakordne juhtum sel planeedil, ja see nimetati Kurjuse Juureks. Kui Mihkel rinda imes jäi tal kõht ikkagi tühjaks. Ta avastas, et kui ta oma ema naha kogemata kokkusurutud pöidla ja nimetissõrme vahele jätab, vaatab ta ema teda küll kurva pilguga, ent annab talle uuesti süüa. Väike geniaalne Mihkel nimetas enda sünnidefekti juba peas näpistamiseks. Mõne aja pärast hakkas ta juba teadlikult ning tahtlikult näpistama. Ta näpistas oma vanemaid, oma vendi-õdesi, oma mängukaaslasi. Mihkel sai alati oma tahtmist ja keegi ei teadnud, mida teha. Mihkel näpistas endale karjääri läbi ülikooli ja sai näpistamisdoktoriks. Oma
Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Flöödil on ca. 15 auku, mis on tavaliselt kaetud klappidega. Palju flöödid on ka aukudega, et võimaldada kaasaegses muusikas kasutavat glissandot. Flööte on valmistatud õõnsatest luudest, bambusest, savist ja kõige rohkem puidust. Click icon to add picture Üks huvitamaid flööte on Hiina pill shakuhachi. Shakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachit mängiti algselt Zen-teenistustel ja oli rändavate buda-preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Tänapäeval on sellel ka oma koht No orkestrites (üks traditsiooniline jaapani teatri vorme).
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi. Kui ema küsib kuidas sõbral läheb haaratakse lihtsalt telefon ja küsitakse Facebooki kaudu järgi. Nuti seadmed teevad kõik kiireks ja mugavaks. Pidev interneti ühendus annab meile ligi pääsu piiramatutele teadmistele peaaegu hetkeliselt, muidugi, kui levi on... ja akut... ja internetipakett. See annab meile võimaluse olla koguaeg ühenduses oma perekonna ja sõpradega, saada infot erinevate ürituste kohta, juhiseid punkti...
seksi ajal Kasutamine Kondoomi võib tuppe paigaldada naine ise või partner. Kondoom on ühekordseks kasutamiseks. Kontrolli alati säilivusaega. Kondoomi saab panna tuppe suvalisel ajal enne vahekorda, aga igal juhul enne kokkupuudet mehe sugutiga. Kondoomi saab paigaldada lamades, kükitades, üks jalg toolil. Paigaldamiseks sobiva asendi leiab igaüks ise. - Võta kondoom seda vigastamata pakendist välja. - Hoia kondoomi suletud otsast ja pigista rõngas keskmise sõrme ja pöidla vahel kokku. Teise käe sõrmedega lükka väikesed häbememokad laiali ja pane kondoom tuppe nii kaugele, kui võimalik. Nüüd pane nimetissõrm kondoomi lahtisest otsast sisse ja lükka seesmist rõngast kaugemale tuppe. Välimine rõngas peab paiknema tupe sissekäigu juures. - Vahekorra alguses on hea, kui naine juhib mehe suguti tuppe nii, et see ei satuks kondoomi ja tupeseina vahele. Kuna naise kondoom ei ole pingul, võib see vahekorra ajal
Kas see kõik on aga suutnud muuta ka meie olemust ning kuidas? Vastust otsides peaksime vaatama endale tõsiselt otsa ja hakkama mõtlema, kuhu edasi. Inimene on ju ennekõike organism, liiki kuuluv loom oma lihtsuses ja loomulikkuses, kuid just seda võib pidev areng võltsimaks muuta. Vaimselt oleme tihti keskendunud pseudoprobleemidele, millest loobumine näib võimatu ning heaks näiteks on noorte seas aina levinum depressioon. Väietavalt teeme ka juba füüsilisi muutusi. Näitks pöidla arenemine nutiseadme kasutamisel ja selgroo asendi muutumine istuva eluviisi tagajärjena. Inimlikkuse kaotamiseni see aga vaevalt viib, sest tunded ja emotsioonid kinnitavad endiselt meie loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
