Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator. Mediaator käivitab protsessi, kus on teisane virgats. Näärme hüpo ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Kõrvalkilpnäärmed kilpnäärme vasakul ja parema sagara tagapinnal e) Harkelund rinnaku taga
Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem
värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused - nad produtseerivad erinevaid hormoone. Hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs moodustub hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist. Seega on ta vaadeldav kui närvisüsteemi spetsialiseerunud osa, mis on kohanenud sisesekretoorse näärme funktsiooni täitmiseks. Kuna hüpofüüsi tagasagarast verre eritatavad hormoonid sünteesitakse eespool mainitud suurte neuronite kehades, mis paiknevad hüpotalamuses, käsitletakse neid sageli neurohormoonidena. Hüpofüüsi vahesagar on õhuke rakkude kiht ees- ja tagasagara vahel, mis on innerveeritud hüpotalamusest lähtuvate närvikiudude poolt, kuid mille sisesekretoorne funktsioon on inimesel võrdlemisi väheoluline. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid
nägemiserutused suunatakse suuraju poolkerade koorde. 3. HÜPOTAALAMUS ehk ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM 1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri, südaemetegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon, tundeelu ja emotsioonide regulatsioon 2) homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli keskus 3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme, hüpofüüsiga ● Hüpotaalamuses paiknevad VEGETATIIVSE NS kõrgeimad keskused! 20. Selgitage RETIKULAARFORMATSIOONI ehk võrkmoodustise funktsiooni ● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust: - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis?
türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu. Somatomediinid
pH 7,37-7,43. Kui pH < 7,37 , on tegemist atsidoosiga (hingamine kiireneb), kui pH > 7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada). Osmootne rõhk – tekitatud aineosakeste poolt, põhiliselt Na+ ning Cl-. Norm Posm - 745 kPa Onkootne rõhk – valkude poolt tekitatud osmootne rõhk. Norm Ponk - 25-30 mmHg Organismi talitluse põhiprintsiibid: Homöostaasi hoidmine kesknärvisüsteemi ning sisesekretoorse süsteemi abil Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid: Skelett on tugiaparaadiks Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt
tütarlapse organismis. Põhimõisted: Menstruatsioon (menstruatio) – kord kuus tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis ilmneb menstruatsiooniverejooksuna. ( Ootsing jt 2004: 467). Menarhe (menarche) – esimene emakalimaskesta irdumine, mis ilmneb menstruaatsiooniverejooksuna murdeeas tütarlapsel, sellel ajal algab viljakuse periood. (Guldbransen jt 2014: 2058) Menstruaaltsükkel (menstrual cycle) – Kõik vaheaju, ajuripatsi ja munasarja sisesekretoorse funktsiooniga kaasnevad kuu vältel toimuvad muutused naise organismis. (Ootsing jt 2004: 467, 468). Puberteet (puberty) – suguvalmeaeg, umbes 11. ja 17. eluaasta vaheline ajavahemik, millele on omane sugujätkamisvõime algamine ja sekundaarsete sugutunnuste arenemine, füüsiline, psüühiline ja sotliaalne küpsemine täiskasvanuks. (Ootsing jt 2004: 487, 488). Adrenarhe (adrenarche) – Varases murdeeas neerupealise meessuguhormoonide poolt põhjustatud muutused organismis
närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad
Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator. Mediaator käivitab protsessi, kus on teisane virgats. Näärme hüpo ja hüperfunktsioon Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga
NAISTEL ÖSTROGEENID -valmivad peamiselt munasarja folliikulites, aga ka platsentas ja munasarjad folliikulihormoonid vähesel määral neerupealsete koes ja testistes (follikuliin) -aktiseerivad naisel suguorganite arengut -40-50ea-> -stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu munasarjade -stimuleerivad sekundaarsete sugutunnuste arengut sisesekretoorse f -menstruaaltsüklis põhjustavad emaka limaskesta funktsionaalse lõppemine: kihi arengut -mens lõppeb -soodustavad loote pesastumist -muutused -nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek mitmete sekretsioonifaasi) sisenõrenäär- -mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist
läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas.
/ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, produtseeritud hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. 134
2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid
hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin-, tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. tema teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket, selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne
* Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust. Hüpotaalamuse olulise koha homoöstaasi säilitamisel määrab see, et ta on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud ühe oluliseima sisesekretoorse näärme hüpofüüsiga. Hüpotaalamust võib vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse süsteemi vahejaama. Hüpotaalamuste vegetatiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega. Koostanud M. Kolga 10 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon
kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne
131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus
131. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus NEURAALNE REGULATSIOON e NÄRVIREGULATSIOON - toimivaks mehhanismiks närviimpulss(toestab närvisüsteemi) HORMONAALNE REGULATSIOON(vere keemiline koostis) - toimivaks mehhanismiks hormoonid - toime aeglane;võimaldab meil muutuda,kohaneda,muutused on sujuvad,võime pinget kasvatada,hiljem rahulikult tagasi tuua(ntx kilpnääreme liigne tase võib mõjutada NSi) 132. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste Sisesekretoorne nääre- ülesanne on produtseerida hormoone. Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse. Hormoon- bioloogiliselt aktiivne aine. Mõjutavad peamiselt ainevahetust, reguleerivad üksikute elundite v kogu organismi talitlust. 133. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis Ajuripats e hüpofüüs- kiilluu türgi sadula e hüpofüüsi augus Käbikeha e epifüüs- vaheaju koosseisus
- hüpotaalamuse vegetataiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka tundeelu ja emotsioonidega ★ HOMÖSTAASI ja ENDOKRIINSÜSTEEMI kontrolli peamine keskus - nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!! - hüpotaalamuse olulise koha homöostaasi säilitamisel määrab: tihe seotus neurohormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärmega - HÜPOFÜÜSIGA! Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon ● ajutüve piirkonnas, erilaadne moodustis - niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde - seotud ka nägemisega ● suur hulk hajutatud närvirakke - närvirakkude ahelad - seotud omavahel, ajukoore, seljaaju ja teiste KNS-i osadega ● teda läbivad ajukoorde suunduvad aferentsed teed - annab ärritavaid impulsse ajukoorde
türeotroopse hormooni (TTH) teket. Tema mõjutab kilpnäärmes kilpnäärme hormoonide teket. Statiinid somatostatiin see pidurdab hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket aga stimuleerib somatoliberiin e kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH). Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on kasvuhormoon ja prolaktiin. Miks neid efektoorseteks kutsutakse? Nemad ei mõjuta teiste sisesekretoorse näärmete talitlust. Prolaktiin - mõjutab piima teket rinnanäärmetes ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kasvuhormoon produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras, hüpotaalamuse somatoliberiini kontrolli all, mis stimuleerib selle teket. Pidurdab kasvuhormooni teket somatostatiin. Kasvuhormoonil on kaudsed ja otsesed mõjud ainevahetusele. Kaudsed mõjud realiseeruvad maksas tekkivate hormoonide somatomediinide kaudu
/ närviregulatsioon hormooniregulatsioon / mõjustaja: NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis / toime: kiire, kiirelt mööduv toime: aeglane, püsiv 134) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste HORMOON – bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab peamiselt ainevahetust ja reguleerib üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE –ülesandeks on produtseerida hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 135) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis. HÜPOFÜÜS e. ajuripats – kiilluu türgi sadula e
millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb
REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis,
REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON – bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE – nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid – hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis,
REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS / NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) HORMOONIREGULATSIOON 118) Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste? HORMOON bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust. SISESEKRETOORNE NÄÄRE nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevasse verekapillaaridesse. 119) Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis,
HÜPOFÜÜS- Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnääre,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talitlust.hüpofüüsis. *Hüpo eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon *Hüpo tagasagar e. neurofüüs mood hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. *Hüpo vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1
annaabi.ee 
