KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-5. roidele. Funkts: tõstab roideid ALUMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt Kinnitub: 4le alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
asuv lohk Keskmine tiiblihas Kiilluu tiibjätkeauk Alalõua nurga sisepind Aitab alalõuga tõsta Kaelanahalihas (platysma) Rindkere eesosa Kaelal põimub näo alaosa Tõmbab nuunurka külgmisele ja alla; miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba
tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m
geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke rectus capitis dorsalis minor Kraniaalne peapõikilihas - m. Kandelüli ristijätke Oimuluu nibujätke ja Ühepoolsel toimel pea viltu obliquus capitis cranialis kuklatagusehari (car), kuklasoomus tõmbamine, kahepoolsel toimel aga ja põndakõrvaljätke (su, Ru), tõstmine kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜL...
Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea rangluu rinnakmine osa kallutamine pöörates nibujätke e nägu vastassuunas peapööraja lihas Kahepoolselt: kaela ette ja pea taha painutamine
-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja
Peapööritaja / Oimu-ja Rinnaluu Pead painutada, musculus kuklalihaste pidemele ja kallutada ja sternocleidomastoideu oimujätkest rangluu pöörata s sternaalsele otsale Pea ja kaela Oimuluu Esimesed rinna-ja Pea tahapoole ja pikklihas nibujätke kaelalülid ühele küljele kallutamine Trapetslihas / Kuklaluust, kaela- Abaluu harjale, Tõstab õlgu, pea musculus trapezius ja seljalülidest rangluu kallutamine küljele akromaatiline ots Seljalailihas / Sisemine külg Kinnitub kõõluse Tõstab roideid,
4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M
Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m. iliocostalis- ogajätked, ristijätked, sirutab keret ja pead, lis kuklaluu pööramist niude-roidelihas niudeluuharja oimuluu ühepoolselt painutab : m. turjalamendik ümber pikitelje 2.m. longissimus- välisserv nibujätke, keret ja pead küljele semispinalis 2.1 või 2 lüli ja stabiliseerib pikimlihas kuklaluu capitis; võrra ülespoole lülisammast 3.m. spinalis- 3
väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa
PLATYSMA alumine äär piirkond tõstab kaelanahka(füüs. Pingutuse korral nt) Peapööritaja* ehk Rinnak, rangluu Oimuluul nibujätkele Pöörab pead rinnaku-rangluu- Kahepoolsel tegevusel painutab nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS Peapikklihas III-VI roide Kuklaluu basilaarne osa Kaela paindumine atlase- kuklaluu liigese juures Kaelapikklihas Kolmandast Eesmise Atlase Pea ja kaela venitamine (kaelalülide
tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1
Keskne astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kõikide kaelalülide ristijätketelt 1.Roide ülemisele pinnale --II-- Eesmine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 3.-6. Kaelalüli ristijätkelt 1.roidele --II-- Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2-peana: Oimuluu nibujätkele ja kuklaluu *ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale *üks rinnakupidemelt ülemisele kuklataguse joone poole, pöörates nägu vastassuunas. (pea *teine rangluu rinnakmiselt otsalt. külgosale. pööramine vasakule ja paremale)
kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) : Autonoomne( Vegetatiivne) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne NS- juhib peamiselt siseelundite tegvust, talitlus ei allu tahtele. Vegetatiivne NS
limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest.
Massaaz lõpetatakse kerge silitusega piki silmamuna keskjoone poolt külje poole, seda tehakse samuti 15 korda. Mõjutatavad punktid : 1. Qing-ming asub kumu ninapoolse otsa all silmanurga kohal 2. Cuan-zhu asub kulmu ninapoolses otsas 3. Tai-yang asub 1 cun välimisest silmanurgast külje pool 4. Si-bai asub silmaava läbival vertikaajoonel sarnaluu all 5. Feng-chi asub kuklal kolmnurgas, mis moodustab rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja trapetslihase kinnituskohtade vahel. 6. He-gu asub käeseljal pöidla ja nimetissõrme vahel nahavoldi otsa kõrgusel, veidi nimetissõrme pool.
Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum). OTSMIKULUU (os frontale) (peas) Otsmikuluusoomusel (squama frontalis) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked (processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon (linea temporalis). Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale)
toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t
roietele. b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid.
(võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus. Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele
Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel pöörab pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2 alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 47. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele.
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt.
kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS
Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Astriklihased algavad kaelalülidelt ja kinnituvad kahele esimesele roidele. Jagunevad tagumine, keskmine ja eesmine astriklihas. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas algab kahe peana. Üks neist rinnaku pidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Lihas suundub põiki üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemisele turjajoone külgosale. Ühepoolseks funktsiooniks on pea pööramine vasakule, paremale. Kahepoolne funktsioon on aga pea kuklasse lükkamine. 64. Õlavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm:
.. → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Lihased a lgavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85.Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud lihaseid? Numbriga 1 on tähistatud... → õlavarre-kolmpealihas, Numbriga
Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse kuulmekäiku tunginud helilained panevad trummikile võnkuma ja need võnked kanduvad kuulmeluukeste ahela kaudu sisekõrva perilümfile. Ühtlasi toimub kuulmeluukeste kaudu helilainete umbes viiekümnekordne võimendamine. Trummiõõs on kuulmetõrve abil ühenduses ninaneeluga, nibujätke-juurdekäigu kaudu nibujätkerakkudega. Kõik nimetatud ruumid sisaldavad õhku. Koostanud M. Kolga 7 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk * Kuulmetõri ehk Eustachius`e tõri ( tuba auditiva ) on ligikaudu 4 cm pikkune pilujas toru, mille ülesandeks on õhu juhtimine ninaneelust trummiõõnde
väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaalse võimendusega kuuldeaparaat. - sensorineuraalne närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. segatüüpi mittelineaarne aparaat korrigeerib sensorin. komponendi. Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel. Rinne test on positiivne, kui õhujuhtivus on luujuhtivusest parem (normaalkuulmine). Weberi ja Rinne testiga saab diferentsida konduktiivset ja sensorineuraalset tüüpi kuulmislangust. Weberi test pealaele helihark; ütleb, kumba kõrva heli lateraliseerub. Keskkõrva kahjustus - heli
Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad · Tsentraalne KL Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) Eelkõige häirub kõnest arusaamine, heli lokaliseerimise võime Võib kaasneda kuulmislangus Rinne test on negatiivne, kui patsient kuuleb nibujätke juures helihargi heli paremini kui kõrvalesta ees ehk kui luujuhtivus on õhujuhtivusest parem. Test on negatiivne konduktiivsel kuulmislangusel. Rinne test on positiivne, kui õhujuhtivus on luujuhtivusest parem (normaalkuulmine).Weberi ja Rinne testiga saab diferentsida konduktiivset ja sensorineuraalset tüüpi kuulmislangust. Weberi test pealaele helihark; ütleb, kumba kõrva heli lateraliseerub. Keskkõrva kahjustus - heli lateraliseerub
äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt Õla-keeleluu lihas Abaluu ülemiselt servalt keeleluule Rinnaku-rangluu-nibujätke rinnakupidemelt, teine Oimuluu nibujätkele Ühepoolsel tegevusel kallutab lihas ehk peapöörajalihas rangluult pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba
äravoolu pea piirkonnas. Kilkõhre-keeleluu lihas Kilpkõhrelt Keeleluule Rinnaku-keeleluu lihas Rinnakupidemelt, rinnaku- keeleluule rangluu liigeselt ja rangluu rinnakupoolselt otsalt Õla-keeleluu lihas Abaluu ülemiselt servalt keeleluule Rinnaku-rangluu-nibujätke rinnakupidemelt, teine Oimuluu nibujätkele Ühepoolsel tegevusel kallutab lihas ehk peapöörajalihas rangluult pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba
Keskkõrv Trummikile, mis eraldab keskkõrva õhukindlalt väliskõrvast, kujutab endast lehtrikujulist sidekoetaolist membraani, mis on otseses ühenduses haamriks nimetatava kuulmeluukesega. Suurema osa keskkõrvast hõlmab õhuga täidetud trummiõõs, milles asuvad omavahel liikuvalt ühendatud kuulmeluukesed – haamer, alasi ja jalus, mis osalevad helide ülekandmises sisekõrva. Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat
annaabi.ee 
