Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigese...
Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule
kodarluu r a d i u s jala luud o s s a p e d i s , käe luud o s s a m a n u s, mis jaotuvad mis jaotuvad kannaluud o s s a t a r s i randmeluud o s s a c a r p i pöialuud o s s a m e t a t a r s a l i a kämblaluud o s s a m e t a c a r p a l i a varvaste lülid phalanges digitorum pedis sõrmede lülid phalanges digitorum manus KERESKELETT koosneb lülisammas c o l u m n a v e r t e b r alis rinnak s t e r n u m roided c o s t a e Vaagnavöötme luud : puusaluu o s c o x a e Lülisammas jaguneb koosneb 33-34 lülist ( lüli v e r t e b a ) Niudeluu o s i l i u ja jaotub viieks osaks:
U Ajukolju koosneb tugevasti ning Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. LÜLISAMMA Click icon to add picture Lülisammas ehk selgroog onSkõikide selgroogsete organismide keha põhitugi Inimese lülisammas on kahekordse S- kujuline Lülisammas on 32-34 lülist moodustatud tugev, kuid siiski painduv kehatugi Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokku kasvanud ristluulüli ja 3-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks SELGROO Click icon to add picture G millest saab alguse lülikaar. Järjestikused Lüli tõeline kandev osa on lülikeha,
Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa 6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest · Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis) · Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses)
veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED nägemine kuulmine haistmine maitsmine kompimine LUUSTIK -kolju õlavarreluu- selgroog ehk lülisammas (koosneb lülidest) rinnakorv küünarluu- -vaagen reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid
Kolmandas osas on loetletud rühivigade põhjused. Neljandas osas on tutvustatud rühivigade diagnoosimise võimalused.Lõputöö viies osa räägib rühivigade komplikatsioonidest. Kuuendas osas on tutvustatud võimalused, kuidas ennetada rühivigu. Viimane, seitsmes osa, on pühendatud haigete hingelisele rehabilitatsioonile. 2 1. LÜLISAMMAS 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. See koosneb 34 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu
Sa ei pruugi seda enne tähele pannagi, kuni murrad mõne luu või hakkad oma senist pikkust kaotama. Osteoporoos (ehk luude hõrenemine) on haigus, mis suurendab luude murdumise riski. Osteoporoosi korral väheneb luude mineraalne tihedus, luu mikroarhitektuur laguneb ja luudes olevate valkude kogust ja sortimenti muudetakse. Inimesed, kellel on diagnoositud luude hõrenemine, murravad luid olukordades, kus tavaline inimene seda ei teeks. Kõige õrnemad luud selles osas on tüüpiliselt lülisammas, ribid, puusad ning ranne. Luude hõrenemise peamine tagajärg on loomulikult luude murdumise sageduse suurenemine. Lisaks sellele aga mõjutab see haigus ka oluliselt eluiga ning elukvaliteeti. Mis põhjustab luude hõrenemist? Luude hõrenemist põhjustavad karastusjoogid, mis sisaldavad fosforhapet ning kofeiini. Lisakas sellele tekitab ka luude hõrenemist tubakas, alkohol ja alatoitumine. Kuidas ennetada luude hõrenemist?
Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde Kummalgi pool kaela asuvad paarilised randluud. Selja peal asuvad kummalgi pool abaluud. Keset selga asub selgroog ehk lülisammas. Kaelalülisid on inimesel 7. Sama on kõikide imetajatega. Selgroolülisid on 33. Ristluu on kokku kasvanud 5st selgroolülist. See, mida me sabakondiks nimetame on õndraluu. Rinnakorv koosneb roietest. NB! Ribid on loomadel. Alumised 2 roiet on kinnitumata rinnaku külge. Roided kinnituvad eest rinnakule, tagant selgroo külge. Selgroolülide vahelised kettad on kõhred, mis aitavad selgroogu venitada ja sellel vetruda. Vaagnaluud asuvad puusapiirkonnas. Neid on kaks: vasakul ja paremal
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
tööpäevajooksul .Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga-üldine või kohalik. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi 3 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord". MÄÄRUSED KOHASELT: · Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. · Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid.
6. 1 humerus, , m. õlavarreluu, õlg , 7. 1 articulatio humer õlaliiges , 8. 1 sternum, , n. rinnak , 9. 2 manbrium, , n. pide 0. 2 manbrium stern rinnakupide 1. 2 scapula, ae, f. abaluu 2. 2 corpus, corporis, n. keha 3. 2 columna vertebrlis lülisammas 4. 2 costa, ae, f. roie 5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0.
ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari !
SUITSETAMISEST LOOBUMISE TOETAMINE MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Organism võib suitsetamisele reageerida: Oksendamisega Peapööritusega Südamelöökide rütmi häiretega Söögitoru ja mao kramplike kokkutõmmetega Minestamisega MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Nikotiin tekitab kergesti sõltuvust Suitsetaja elab tavaliselt 713 aastat vähem kui oleks võinud Sigarettides palju erinevaid kahjulikke aineid Tavalisteks haigusteks suitsetajatel on kopsupõletik, bronhiaal astma ja tuberkuloos Kahjulik kõrvalistele isikutele Suitsetamine vähendab päheõppimise efektiivsust, arvutamistäpsust ja mälu mahtu Põhjustab peavalu, ärrituvust Vähendab kehalist jõudu Halvendab koordinatsiooni, kiirust ja vastupidavust MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEEL...
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse tek...
Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele b. Silelihastele c. Istmikule 2.2 Luu ehitus
kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu. Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud. Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse. Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust.
Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist. See takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust
metafüüs. Silindrist keskosa nim. diafüüsiks. randme luud Diafüüs on seest õõnes ja täidetud luuüdiga. (punane luuüdi säsiaines (valmist. vererakke) · Lameluud ehk plaatluud rinnak, abaluu, ja kollane luuüdi (rasvarikas) toruluu õõnes) puusaluu Episüüfikõhr; liigse kõhr; luuümbris ehk · Segaluud lülisammas (lülisamba keha on periost; Plinkaine ümbritseb käsnainet; ehituselt lühike luu, kaared ning jätked lameluud ja pikad · Joonis lk 25 luud) · Pneumaatilised ehk õhku sisaldavad luud otsmikuurge, ülalõuaurge 10
Kehahoid pole püsiv ja muutumatu, seda mõjutavad nii meeleolu, tervis, kuid kindlasti skeletisüsteemi areng ja kehaline vormisolek. Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks (Maidsaar 2008). Antud teema on valitud, kuna skolioos on noorte hulgas vaga laialdaselt levinud terviseprobleem ning antud referaadiga näidata selle probleemi olemust noorte seas. Mis on skolioos? Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele. Mõnikord on tegemist kaasasündinud seisundiga, kuid tavaliselt on põhjuseks asjaolu, et üks jalg on teisest lühem ja lülisamba kõverdumine püüab seda erinevust tasakaalustada. Võimalik on ka vaagnatelje kaldest ja erinevast lihaste tugevusest tingitud skolioosi teke. Termin skolioos kirjeldab seisundit, kus lülisamba kurv on ebanormaalne, kuid see ei ole haigus ega diagnoos
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
· Liigesevalu (alaägeda algusega) · Kaalulangus, subfebriliteet, · Väikesed-keskmised liigesed: PIP, MCP, MTP, ranne väsimus, roidumus, · Iseloomulik paljude liigeste sümmeetriline kahjustus (monoAoligoApolüA) depressioon, kahheksia · Suured liigesed harva · Lülisammas harva (v.a. C1/C2, < 10%) · Febriliteet (> 38.3) viitab · Turse, punetus, lokaalne temperatuuritõus süsteemsele vaskuliidile · Hommikune liigesejäikus üle 1h, mis leeveneb füüsilisel aktiivsusel Klassikalised deformatsioonid: · Funktsionaalne piiratus
Tugi ja liikumiselundid Luustik. Tugi- ja liikumiselundite hulka kuulub luustik liigeste ja teiste liiduste , sidemetega ning luustikulihased , kõõluste ja lihasekestadega .Luustik on organismi tugisammas , millele kinnituvad lihased .Inimesel on 206 luud . Luul on kude ja oma vereringe . Luustikul 5 põhifunktsiooni .Tugi lülisammas hoiab pead . Kaitsefunktsioon elundid kaitseta . Liikumisfunktsioon paneb keha liikuma .Ainevahetusfunktsioon aine ladu . Luud sisaldavad kõige rohkem verd .Luu sees tüvirakud , kus toimub rakkude sünd . Luusäsi peab saama rakud valmis . Luus 50 % vett , rasva 20 , orgaanilisi aineid 12% .Elus luu on sitke ja veidi paindub. Surnud luu on valge ja habras . Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles
Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend. Selililamang, kergelt kõverdatud jalad väikses hargis, ked all, pihud ees. 1-2. Suru õlad põrandale. 3-4. Sisse hingates tõmba kõhu alaosa sisse nii, et nabapiirkond kergelt kerkib. 5-6. Vii käed mööda põrandat libistades kõrvale (täpselt õlgade kõrgusele). 7-8. Kõverda käed küünarliigesest 90 kraadi (liigub ainult käsivars)
käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinnak; roiete ühendid lülidega (nimetused, tüüp, funktsioon ) ja rinnakuga. Ro12-kaar lam,pea,kael,köbr,<,keh,vag.7pär,3eba,2vallas.Rin-3osa-pide,keh,mõõkjätk.Roipealiig(k);Roi-ristjätkliig(r)-ümb tel. 5. Rindkere tervikuna (ehitus, individuaalsed ja soolised iseärasused, liikumine). Korv-lülrin,roid,rinn
on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel
Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli- ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid, ventilaatorid, puurmasinad, ehitusmaterjalide tõsteseadmed.
19. Lülisambalülid ühenduvad lülisambaks Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised Painutus ja sirutus ümber frontaaltelje Kallutus ümber sagitaaltelje Pöörlemine ümber vertikaaltelje 22. Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv)
Maal. Paljude kosmonautide sõnul on alguses kõige võõrastavamaks asjaks kaaluta olek, mis häirib paljusid nii väga, et esimestel päevadel võib lausa "kosmosehaigeks" jääda. Mõnevõrra muutub ka su välimus. Kuna kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, sest gravitatsiooni pole, läheb tema pea ümmarguseks. Ka kehakuju muutub. Nimelt muutub kosmonaut veidi pikemaks, sest ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas kokku.Keskmiselt muutub inimene umbes 5cm pikemaks, Maale jõudes see lisapikkus kaob. Õnnetuseks nõrgenevad aga ka musklid, sest pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega.Väidetavalt kaotavad luud kosmoses oleku ajal kaltsiumi, tekivad neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa
mehed Osteoporoos on luuhõrenemise haigus, mis väljendub luutiheduse vähenemises · Ühised sümptomid · Erisused · Haigus algab nn. hiilivalt · Tuim valu: seljas, puusas · Algstaadiumis kaebused puuduvad · Väsimus, nõrkus · Luutiheduse hõrenemine puusaliiges, lülisammas, ranne · Tüsistus luumurd · Ainuke võimalus enne luumurru teket osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises
pole sellest ,,piiksugi". Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 7 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED 1. Alaselga mõjutavad lihased Seljalihased paikneva kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel. Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühel selgroolülilt teisele. Kuni erinval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg sirge. Järgmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja hargnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on
keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid. 13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid. Isomeetriline kontraktsioon- areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist
Iiveldusele ja oksendamisele kaasnevad peavalud, uimasus ja väsimus. Need sümptoomid kujunevad välja tundidega. Haigus mõjub kahjulikult kõrvas asuvale tasakaaluelundile. Näiteks on seda põdenud vene kosmonaut German Titov. Mõju inimesele Muutub välimus: pea läheb ümmarguseks- ümmarguseks kosmonaudi pähe vajub rohkem verd, kuna gravitatsioon puudub; pikemaks muutumine- ilma gravitatsioonita ei tõmbu lülisammas. kokku; lihased nõrgenevad- pole vaja teha rasket tööd kõndimise ja muidu liigutamisega. 1 kuu jagu kahjustust võtab aega taastamiseks umbes aasta jagu Maa peal viibimist, et taastada luu normaalne mass, tihedus ja ainevahetus. Gemini jaApollo programmid Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 19611975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule, President oli John F. Kennedy. Apollo on siiani ainuke programm,
seksuaaleluga. Raamat avab füüsilise puudega noorte seksuaalsuse tahke. Üks noormees on kirjeldanud enda tundmusi koolis võrreldes ennast kesksoolise inimesega. Arvatakse, et mitte puue ei ole see, mis neid teistest inimestest eraldab, vaid selleks on teiste inimeste suhtumine. Seksuaalsuse kirjeldamisel kasutatakse peamiselt füüsiliselt tervetele inimestele mõeldud võimalusi ja meetodeid. Inimesed, kelle lülisammas on vigastatud või inimesed, kes on halvatud peavad aga leidma teised meetodid. Teistsugust tähelepanu vajavad kõik inimesed, kellel on mingi erivajadus või puue. Vaimupuudega õpilastele seksuaalelu selgitamine nõuab samuti teistlaadi selgitust ja dialoogi. Oluline on seksuaalsus ja tervis. Seksuaalsed harjumused ja hoiakud mõjutavad inimeste tervist mitmeti. Seksuaalsuse ja isiklike suhete küsimust ei saa käsitleda eraldi. Seksuaalsuse
rhomboideus' e osad lähendavad Scapula' t lülisambale, liikumine toimub piki telgede, mis kulgevad vastavalt M. rhomboideus' e osade kinnitusele Scapula' l; piltlikult: Scapula lähendamise telg Scapula lähendamise telg lülisammas 4. M. levator scapulae asukoht: kulgeb 4 ülemise kaelalüli Processus transversus' te Tuberculum posterius' telt (4 iseseisva kimbuna?) alla lateraalsele, kus kinnitub Scapula Margo medialis' e ülemisel osal ning osalt ka Angulus superior' il (vt. paremp. joonist - vasakpoolne tumedam riba). f-n: 1) tõstab Scapula Angulus superior' i, millega soodustab
hädavajalik ning see peaks olema ka kooliprogrammide üks osa. Õppurile peab looma võimalusi sporti teha, eriti tänapäeval, kus moodne tehnoloogia paneb noort huvituma ekraani taga istumisest, mis sisaldab suuri ohte. Liikumiseks tuleb jätta alati rohkem ruumi. Sport on igaljuhul kasulik kõigile. Mida peaksid noored oma tervise hoidmiseks veel tegema, peale spordi? No just, üks asi on sport ja liikumine. Statistikast on teada, et 80%-l õpilastest on nõrk lülisammas ja närvikava. Koolilapsed töötavad üldiselt ülepinge all, nende päevad on pikad ja kui sellega kaasneb halb meeleolu, siis jäävad lapsed kössi. Mitte koolipink ei ole süüdi, vaid see, et lapse meeleolu on halb. Ta peab olema rõõmus. Närvikava kohta kehtib see sama retsept. Tööpinge ja koolipinge peab vahelduma lõõgastusega. Seega väikene ulakus, väikesed mängud peavad kuuluma noore inimese juurde. Mis aga
tundmine. Söögi tegemine, kuumus. Milline organ kaitseb inimest väliskeskkonna mõjude eest? Kuidas? Nahk. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage! I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine Esmaspingne paranemine toimub siis, kui hävinud rakud asendatakse identsega
ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda. Areneb ka veresoonte süsteem. Süda on näha suure kühmuna rindkere piirkonnas ja hakkab lööma 21.-22. päeval. 7. nädalal hakkavad arenema luurakud ja kopsud. Tekivad suguorganite alged, kõik siseorganid on nüüdseks tekkinud. Seljaaju on formeerunud, kujunemas roided ja lülisammas. Nahal on kaks kihti ja olemas lihased, moodustub anus ja ureetraava. Loode on 3-4 cm pikk ja kaalub 1-2 grammi. *Neljandal lunaarkuul on silmad küll välja arenenud, kuid jäävad veel suletuks kuni loode on 7 kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni. Loode on 12-16 cm pikk ja kaalub 100-200 g. *V lunaarkuul on lootel arenenud tasakaalu -ja kompimismeel, reageerib välistele ärritustele, imeb
Sirge seljaga istuva lapse käe küünarvarred peavad ilusti lauale toetuma seega ei tohi laud olla ka väga kõrge. Laua taga peab istuma sirgelt, selg vastu seljatuge. Kindlasti ei tohi istuda ainult tooli eesmisel serval ega viltu või kõveras. Seljalihaste pinge hoiab ära õigel kaugusel ja sobiva suurusega seljatugi. Jälgima peab ka lapse istumise asendit. See et neile meeldib istuda jalad istumise all, ei tähenda, et nii võikski istuda. Ortopeed ütleb: ,, Lülisammas vajub kohe ära. Ja kui sel moel istumist pikalt jätkatakse, on esmalt tagajärjeks halb rüht, hiljem kujuneb välja vale selgrookõverus." Sellele lisaks võivad hakata rühihäired mõjutama siseorganite tegevust ning saada mitme funktsionaalse häire põhjuseks. Vale istumisasend lapseeas võib soodustada täiskasvanuna nii mõnegi haiguse kujunemist. Kui laps on väsinud, tunneb ta selle tavaliselt ka ise ära ja hakkab nihelema. Siis ei tohiks temaga
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
SISUKORD 1.PAINDUVUS......................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid............................................
vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed, põlveliigesed ning lülisammas (peamiselt kaela- ja nimmeosa). Reumatoidartriit Reumatoidartriit on üks raskem , rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus. Reumatoidartriiti põeb umbes 0,6- 3,0 % inimestest. Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva-, põskkoopa-, hamba-, sapipõie- või mõne muu elundi põletikku. Tuleb ka ette, et reumatoiartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal
Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemise jäsemetel, krooniline nimmeristluu närvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neuraasteenia. Üldvibratisooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse oragnismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. 90 % kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s.t. inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitavad nõuded on: 1
kasvanud, seinapleura katab rindkere Nefroni ehitus, arv siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja
liigesehaigusi, millel on erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg – liigeste jäigastumine. Artroosi nimetatakse liigeste kulumise haiguseks, ka liigesekulumuseks. Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus. Sageli nimetatakse seda liigeste kulumiseks, kuna haigust iseloomustab luude liigespindasid katva kõhre kulumine, mis põhjustab luupindade kokkupuudet ja hõõrdumist. Artroos põhjustab valu ja jäikust, peamiselt kahjustuvad põlve-, puusa- ja kämblaliigesed ning lülisammas. Valu võib olla ka väga tugev. Artroos võib põhjustada invaliidistumist. Mehed ja naised haigestuvad ühepalju, kuid näiteks põlveliigeste artroosi esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Diagnoos: Artroosi diagnoosimiseks küsib arst Sinu varasemate haiguste ning praeguste vaevuste kohta. Siis vaatab ta Su läbi, pöörates erilist tähelepanu liigestele ja nende liikuvusele. Tavaliselt diagnoositakse artroosi alles siis, kui liigesevalu ja kangus muutuvad püsivateks ning
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
